Valgud Olemus ja asukoht Valgud on kõige tähtsamad toitained, milleta ei saa hakkama ükski rakk. Kuuluvad ensüümide, hormoonide, immuunkehade, hemoglobiini jt. ainete koostisesse. Päevane vajadus Valgud peaksid moodustama 1015% päevasest energiavajadusest, mis moodustab 45110 g valku päevas. Nähud valkude puudumisel ja ületarbimisel Valkude liigtarbimise korral esinevad häired antikehade moodustamises, tekib organismi vastupanu võime langus nakkushaiguste suhtes. Valgupuudusel organismi kasv ja suguline arenemine pidurdub. Ka organismi vastupanuvõime haigustele kahaneb. ...
Rakkude oksüdatiivse stressi eest kaitsmine Immuunsüsteemi tugevdamine Kudede elastsuse säilitamine Vananemise aeglustamine Allikad Searasv, õllepärm, oliiviõli, hernes, sibul, küüslauk, pähklid, seened, kapsas, redis, seller, kala(heeringas), spargelkapsas, toornisu, nisukliid, munad, kõrvitsa seemned, mustasõstra lehed, till, mais, tatrik, krevettid NB! Selen ei sisaldu konservides, ainult värsketes toitainetes. Se vajadus Ööpäevane kogus Esindajad Se (mg) Imikud 0,0090,01 Lapsed 0,020,07 Naised 0,100,14 Mehed 0,100,15 Se defitsiit Närvikoerakkude pigmenteerumine Kardiomüopaatia Lihaste valulisus ja nõrkus Hüpotüreoidism (kilpnäärme alatalitlus) Se liigsus
* ATP kiirel tootmisel keskkond lihasrakkudes happeliseks – lihasvalu! * Rakendub u. 1,5min pingutuste puhul, näiteks 400m jooksus *Glükogeeni piimhappe süsteem * +2min lihaste pingutamisel * ATP-d saadakse: süsivesikute, rasvade, valkade lagundamisel * Võimaldab mitu tundi pingutust * Aeglasem tootmine, vähem intensiivsem kui teistel süsteemidel *Aeroobne hingamine * Kas väide on õige või vale? 1) Toitainetes sisalduv energia vabastatakse hingamisel. 2) Reaktsioonides vabanev energia talletatakse mitokondrisse. 3) Aeroobse hingamise intensiivsus on võrdne fosfageeni süsteemi intensiivusega. 4) ATP-d toodetakse mitokondrite membraanis paikneva ensüümi ATP-süntaasi abil. *Kordav ülesanne * Vasta küsimustele 1) Kuidas taastatakse organismis ATP varusid? 2) Kust saavad fotosünteesivad organismid oma elutegevuseks vajalikku energiat?
HINGAMINE EHK "LEEGITA PÕLEMINE" Toitainete valmistamine fotosünteesi käigus toimub päevavalgel. Kuid taimede elutegevus toimub ka öösiti. Kuidas toituvad taimed öösel? 1. Fotosüntees Fotosüntees - see on tegelikult taimede toitumine. Fotosünteesil toodab taim toitaineid - süsivesikuid, valke ja rasvu. Paljud valmistatud toitained töödeldakse taimes ümber ka varuaineteks - tärkliseks jt. ühenditeks. Kõigis neis toitainetes sisaldub salvestunud kujul päikeseenergiast saadud energia. Toitained sisaldavad keemilist energiat. Interaktiivne fotoünteesiprotsess: http://micro.magnet.fsu.edu/primer/java/photosynthesis/index.html 2. Hingamine Hingamine on taime-, looma- ja seenerakkudes toimuv protsess, mille eesmärgiks on rakkude ja kogu organismi varustamine energiaga. Protsess toimub rakuosistes, mida nimetatakse mitokondriteks.
· Füüsika seisukohalt võib kõiki elusolendeid soojusmasinateks pidada. · Ka bioloogiline soojusmasin eraldab väliskeskkonda soojust. · Bioloogilised olendid ei kasuta töö tegemisel gaasi paisumist vaid lihasvalkude potensiaalset energiat. · Kui puudub võimalus soojust eraldada, siis sellises olukorras pole elusolendil võimalik kaua eksisteerida. · Inimese puhul on selliseks temeperatuuriks 36,6 , kus pole võimalust soojust eraldada. · Inimene muudab toitainetes (mis on ühtlasi ka kütuseks) leiduva potensiaalse energia keemilisel teel lihasvalkude potensiaalseks energiaks. · Soojushulgaks Q nimetame inimese puhul toitainete kalorsust, Q2 märgib aga väliskeskkonda eraldatavat soojushulka. · Eelnevast lähtudes on inimese kasuteger 25% · Inimese kasutegurit arvutatakse valemiga kasutegur = kalorsus korda eraldatav soojushulk jagatud kalorsusega ning korrutatud 100%-ga. Kalorsus
loomade veres olemas. Mulla toitereziim Mulla toitereziimi all mõistetakse taimede varustamist liikuvate ja omastatavate toitainetega taimedes on umbes 50 keemilistelementi. Vastavalt sellele kui suures koguses nad seal on, jaotatakse : makroelemendid ( C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P); Mikroelemendid (Cu, B, Mn,Zn). Taimede saagi määrab miinimumis olev toitaine. Taimed saavad omastada ainult neid mis lahustuvad vees või üldistes toitainetes. Taimede lämmastikust toitumisest (NH4, NO3). Happelistel muldadel annavad paremini tulemusi nitraatväetised. Lämmastiku puudus põhjustab taimede kasvu aeglustumist, lehed kolletuvad. P kuulub valkude ja taimekasvu regulaatori koostisse. Fosfori puudusel taimekasv peatub, viljad ei valmi , lehed muutuvad violetseteks ja leheservad keerduvad ülesse. Kaalium reguleerib hingamist, fotosünteesi, parandab saagi kvaliteeti. Kaaliumi puudusel alumised lehed varisevad
Järgmisena toimub dissimilatsioon, mille käigus lagundatakse need toitained ehitusmaterjaliks ehk lagundproduktideks - aminohapeteks, rasvhapeteks, glütserooliks, monosahhariidideks ja nukleotiidideks. Neid hakatakse sünteesima ja toimub assimilatsioon, mille käigus lagundproduktid sünteesitakse kehale vajalikeks aineteks nagu valgud, lipiidid, polüsahhariidid ja nukleiinhapped (DNA, RNA) need ei ole samad, mis toitainetes! Need ained lagundatakse ning tekivad jääkained CO2, H2O ja NH3, mida meie kehal enam vaja ei ole. Energia talletame me ATP-sse ja me saame selle kätte kui energiarikkad sidemed ära lõhutakse. Dissimilatsiooniprotsessides energia vabaneb ja see energia liigub ATP-sse. Assimilatsioonis läheb energiat vaja/kulub. Need toimuvad paralleelselt. ATP ATP on nukleotiid, mis koosneb adeniinist, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast.
seisundite ennetamiseks ja raviks hädavajalike mikrotoitainete rühm , mida elusorganismid, valdavas enamikus, eksogeensete allikateta ei sünteesi, või sünteesivad ebapiisavas koguses. Vitamiinide täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus , või kestev vitamiinivaegus võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades mitmeid haiguslikke seisundeid nagu rahhiit , skorbuut, beriberi, ja pellagra jpt. või koguni surma. Vitamiinide rühma kuuluvad looduslikes toitainetes esinevad eriliste omadustega, temperatuuritundlikud, väga erineva struktuuriga orgaanilised ained bioaktiivsed ühendid, mis on aktiivsed üksnes väga väikestes kogustes Tähtsamad vitamiinid Vitamiinid Soovitav Mõju organismis Toimet Defitsiidi Toimet päevane parandavad tunnused halvendava
5. Leidumiskoht 6. Peamine ülesanne 11. Milline on vee, mineraalainete ja biomolekulide osa tervislikus toitumises? Normaalseks elutegevuseks on oluline vedeliku tarbimine. Vesi on organismile hädavajalik lahustina, lisaks osaleb vesi mitmetes reaktsioonides, transpordib aineid ja on seotud paljude muude protsessidega. Mineraalained on organismile vajalikud keemilised elemendid, v.a suurtes kogustes sisalduvad süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik toitainetes. Igal elemendil on oma ülesanne, nt: magneesium on vajalik luude ehitamiseks, fosfor energia tootmiseks, kloor ioonlahuste tootmiseks organismis jne. Biomolekulid on nt süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped. Selleks, et biomolekule üles ehitada ja nende tööd käigus hoida, peab igapäevane toit olema mitmekesine ja sisaldama erinevaid toitaineid optimaalses vahekorras.
Alzheimeri tõvega. Uuringutel on selgunud , et seda tõve põdevatel inimestel on alumiiniumiühendite sisaldus kaks kuni viis korda kõrgem, kui normaalseks peetakse. Eriti oluliselt on alumiiniumi sisaldus tõusnud närvirakkudes ja peaajus. Uurimused on kinnitanud, et neis regioonides, kus alumiiniumi sisaldus joogivees on suurem (üle 0,1 mg/l) oli ka suurem oht haigestuda Alzheimeri tõppe. Alumiiniumiühendeid on maakoores väga palju, ent lahustuvas vormis on neid vähe. Ka toitainetes on neid ülivähe. Ent toitu ja jookidesse võivad alumiiniumiühendid sattuda , siis kui alumiiniumnõudes valmistatakse ja hoitakse happelisi toite ja jooke. Seetõttu ei tohigi alumiiniumnõudes keeta suppe, kisselle, hapendada piima ega kurke, aurutada mahlu, kuna nendes sisalduvate hapete mõjul pääseb alumiinium lahusesse ja viimasega omakorda organismi. Alumiiniumpotis võib aga keeta putru ja alumiiniumfooliumis võib küpsetada kala või liha, sest
põhjal ribosoomi õiged aminohapped, millest sünteesitakse vajalik valk. Ribosoomid-RNA(rRNA)- koos valkudega ribosoomide koostisse kuuluv RNA. Geenid- Dna lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. Koudained- seedumatu osa taimsest toidust,mis on hädavajalik teiste ainete seedimiseks. Vitamiinid- Orgaanilised ühendid, mida organism väikeses koguses vajab, kuid ise sünteesida ei suuda. Mineraalained- Organismile vajalikud keemilised elemendid, v.a toitainetes suures koguses sisalduvad süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik. KÜSIMUSED 1.Millised on levinumad elemendid elusloduses ja elutalooduses? Elutalooduses- süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. Eluslooduses- Kaltsium, naatrium, kaalium, magneesimu, kloor, vask, jood, raud, tsink ja fluor. 2. Millistest elemenditidest koosnevad organismid peamiselt? süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. 3. Miks on vesi elu esinemise eelduseks?
DNA: guoniin(G)=tsütosiin(C) adeniin(A)=tümiin(T) RNA: adeniin(A)=urasiil(U) tümiin(T)=adeniin(A) guoniin(G)=tsütosiin(C) komplementaarsusprintsiip- lämmastikaluste ühtivuse vastavus 36. Mõisted: kiudained - taimse toidu osa, mida inimorganism ei seedi vitamiinid - orgaanilised ühendid, mida organism väikestes kogustes vajab, kuid ise sünteesida ei suuda mineraalained - organismile vajalikud keemilised elemendid, välja arvatud toitainetes suures koguses sisalduvad süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik energia - keha võime teha tööd 37. Kui palju peab inimene keskmiselt päevas saama energiat ? 2000kcal Kui palju vabaneb energiat kcal 1 g süsivesikute, lipiidide ja proteiinide lagunemisel organismis? 1g süsivesikuid = 4kcal 1g proteiine= 4kcal 1g lipiidid ehk rasvad= 9kcal 38. Milliseid toitaineid vajab inimene suurtes ja milliseid väikestes kogustes?
komplementaarsusprintsiipi. DNA: A=T, G=C RNA: A=U, T=A, C=G, G=C 36. Mõisted a. kiudained - seedumatu osa taimsest toidust, mis on hädavajalik teiste ainete seedimiseks b. vitamiinid - orgaanilised ühendid, mida organism väikeses koguses vajab, kuid ise sünteesida ei suuda. c. mineraalained - organismile vajalikud keemilised elemendid, välja arvatud toitainetes suures koguses sisalduvad süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik d. energia - keha võime teha tööd 37. Kui palju peab inimene keskmiselt päevas saama energiat ? Inimene peab keskmiselt saama päevas 2000 kcal energiat. 38. Kui palju vabaneb energiat kcal 1 g süsivesikute, lipiidide ja proteiinide lagunemisel organismis? a. 1g süsivesikuid = 4kcal b. 1g proteiine = 4kcal c. 1g rasvu = 9 kcal 39
Kuid taimede elutegevus toimub ka öösiti. Kuidas toituvad taimed öösel? Fotosüntees - see on tegelikult taimede toitumine. Kuid nii nagu loomadeski on ka taimedel olemas hingamine. Taimed hingavad õhuhapnikku ja eritavad süsihappegaasi. Fotosünteesil toodab taim toitaineid - süsivesikuid, valke ja rasvu. Paljud valmistatud toitained töödeldakse taimes ümber ka varuaineteks - tärkliseks jt. ühenditeks. Kõigis neis toitainetes sisaldub salvestunud kujul päikeseenergiast saadud energia. Toitained sisaldavad keemilist energiat. Selleks, et keemilist energiat toitainetest vabastada ja hakata kasutama, peab toimuma fotosünteesile vastupidine protsess. On vaja hapnikku, et vabastada toitainest energiat. Hingamisel tarvitavad taimed hapnikku, et vabastada toitainetest energiat. Hingamisel tekib süsihappegaas, mida taimed eritavad õhku. Vabanenud energiat kasutatakse paljudes rakkudes toimuvates eluprotsessides
halvasti neerude ja teiste organite tööd. VEE TÄHTSUS TOITUMISES Ükski rakk ei suuda eksisteerida ilma veeta. Vett sisaldavad kõik organid ja koed. Täiskasvanu inimese organism koosneb 60-65% veest. Kõik organismis kulgevad protsessid on seotud vee olemasoluga ja selles lahustuvate ainetega. On teada, et inimene võib pikka aega elada (kuu ja isegi rohkem) toiduta, kuid veeta ei suuda ta elada isegi nädala. Suur veekogus sisaldub toitainetes, peale selle, vett tarvitatakse vedelikuna. On määratud, et ööpäevaga tarvitatav inimese poolt veekogus on u. 2-2,5l. Seda veekogust peabki lugema inimese päevanormiks. Ei soovitata juua liiga palju, kuna see suurendab südame ja neerude tööd. TOIDU KULINAARSE SOOJUSLIKU TÖÖTLEMISE TÄHTSUS RATSIONAALSES TOITUMISES Umbes 80% toiduainetest tarvitatakse pärast termilist töötlemist, see aitab kaasa toidu
CoA funktsioneerimisel on oluline SH rühm, mida kasutatakse atsüüli sidumiseks. Molekuli ülejäänud struktuur on erinevaid determinante sisaldav osa, mis on vajalik spetsiifilise kompleksi moodutamiseks mitmesuguste ensüümidega. Selle struktuuri vahendusel seob ensüüm kofaktori ja orienteerib ta vajalikus positsioonis efektiivse reaktsiooni toimumise eesmärgil. Vaba CoA tähistatakse sagely CoASH, et paremini välja tuua SH rühma olemasolu. Pantoteenhapet on piisavas koguses enamikes toitainetes Mitme koensüümi funktsioneerimise näiteks ühe kompleksi koosseisus on püruvaadi dehüdrogenaasi kompleks. Püruvaadi dehüdrogenaasi (PDH) kompleks on suur multiensüümne kompleks, mis koosneb bakteritel ca 60 subühikust ja inimesel enam kui 130 subühikust. PDH kompleks vajab 5 koensüümi: tiamiinpürofosfaati, lipoamiidi, FAD, NAD ja CoA. Kompleksi poolt katalüüsitav reaktsioon kulgeb järgmiselt 1
Nt bakterid C . keemilist energiat teiste organismide vahendusel e toiduks tarbitud orgaanilistest ühendidest. Elu põhineb süsinikul; süsinikku on võimalik saada 1) Orgaanilistest ainetest 2) Anorgaanilistest ainetest Autotroofid- org, kes toodavad endale ise orgaanilisi ühendeid anorgaanilistest ühenditest. Heterotroofid- org, kes saavad nii energiat kui ka süsinikku teistelt organismidelt. 2.Energia vahendajaks on ATP Toitainetes sisalduv energia vabastatakse rakuhingamisel. Rakuhingamine*- glükoosi lõplik lagunemine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse( nt ATP) ja eraldub CO2 ning H2O Makroergilised ühendid*- väikesed org ühendid, mis osalevad keemilise energia salvestajate ja ülekandjatena organismides toimuvates reaktsioonides. ATP*- adenosiintrifosfaat; koosneb lämmastikalusest adeniinist, suhkrust riboosist ja kolmest fosfaatrühmast.
2. Happesademed tungivad mulda a. mineraalainete sisaldus muutub, "pestakse" alumistesse kihtidesse b. aeglustub orgaanilise aine lagunemine- destruendidel "hapu" keskkond a. b. oht inimestele toidutaimedes võib tekkida teatud mineraali kõrge sisaldus Kokkuvõttes kahju inimesele: ·Hingamisteed - sudu ·Metsade hävimine ·Nisu, lehtsalat, kaer väga tundlikud saak väheneb ·Kunstiväärtuste (skulptuurid, ehitised) hävimine ·Ootamatud mineraalid toitainetes, põhjustavad haigusi ·Veekogude asukad, piisab ühest toiduahela lülist surnud järved · Happel joogivesi reageerib torustikuga - reaktsiooni saadused vabanevad vette. Happesademeid soodustavate happesademete sattumist õhku saab vältida järgmiselt. 1. Hoida kokku elektri. energiat. Hoonete parem isolatsioon, vähem autodega kärutada, ökonoomsemad masinad, kiirusepiirang. 2. kasutada madala väävlisisaldusega kütust, kõrvaldada väävliühendid põlemise ajal-
Edasi järgneb glükolüüs. Seedimine algab suust. Inimene on kõigesööja. Tema seedeorganid on kaotanud spetsiifilisuse. Kõigepealt on vaja söödav toit peenestada. Et inimesed söövad igasugust toitu, on ka hambad enamvähem ühesuurused. Hambad peenestavad toidu ja teevad neelamise võimalikuks. Mälumisel seguneb toit süljega. Sülg muudab toidu libedamaks ja hakkab toitaineid lõhustama. Süljes lagundavad toitu seedeensüümid. Nende toimel hakkavad toitainetes olevad keerulisema ehitusega ained lagunema lihtsamateks. Suus lagundatakse süsivesikuid. Suust liigub toit läbi kõri portsjonite kaupa alla söögitorusse. Söögitoru lihaseline sein lükkab toidu edasi makku. Magu sarnaneb kotiga. Magu mahutab korraga üsna palju toitu ja võimaldab olla inimestel pikemat aega söömata. Muidu peaksime vahetpidamata sööma. Kui aga liiga palju süüa, siis tekib ebameeldiv täiskõhutunne ja isegi vau kõhus. Maos on happelised maomahlad. Maomahlad
2. Happesademed tungivad mulda a. mineraalainete sisaldus muutub, "pestakse" alumistesse kihtidesse b. aeglustub orgaanilise aine lagunemine- destruendidel "hapu" keskkond a. b. oht inimestele toidutaimedes võib tekkida teatud mineraali kõrge sisaldus Kokkuvõttes kahju inimesele: ·Hingamisteed - sudu ·Metsade hävimine ·Nisu, lehtsalat, kaer väga tundlikud saak väheneb ·Kunstiväärtuste (skulptuurid, ehitised) hävimine ·Ootamatud mineraalid toitainetes, põhjustavad haigusi ·Veekogude asukad, piisab ühest toiduahela lülist surnud järved · Happel joogivesi reageerib torustikuga - reaktsiooni saadused vabanevad vette. Happesademeid soodustavate happesademete sattumist õhku saab vältida järgmiselt. 1. Hoida kokku elektri. energiat. Hoonete parem isolatsioon, vähem autodega kärutada, ökonoomsemad masinad, kiirusepiirang. 2. kasutada madala väävlisisaldusega kütust, kõrvaldada väävliühendid põlemise ajal-
Vanemate inimeste suremuse peamiseks põhjuseks on südame- ja veresoonkonna haigused ja vähktõbi. Nende haiguste suurenevat osatähtsust seostatakse viimasel sajandil omaks võetud uute toitumisharjumustega. Vanad inimesed surevad eelkõige südame- ja veresoonkonna haigustesse Lisaks nimetatutele mõjutavad keskkonnategurid veel teistegi haiguste teket. Hingamisteede kahjustuste ja haiguste tekkes on oluliseks elukeskkonna õhu kvaliteet. Toitainetes leiduvad kahjulikud metallid (elavhõbe, alumiinium, plii) kahjustavad kesknärvisüsteemi ning toidu väike kiudainetesisaldus põhjustab seedetrakti haiguste teket. 20 21 21 22 ARSTIABI Perearst osutab üldarstiabi, tagab tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja järjepidevuse. Perearsti töövaldkonnad on: tervise edendamine ja haiguste ennetamine
Edasi järgneb glükolüüs. Seedimine algab suust. Inimene on kõigesööja. Tema seedeorganid on kaotanud spetsiifilisuse. Kõigepealt on vaja söödav toit peenestada. Et inimesed söövad igasugust toitu, on ka hambad enamvähem ühesuurused. Hambad peenestavad toidu ja teevad neelamise võimalikuks. Mälumisel seguneb toit süljega. Sülg muudab toidu libedamaks ja hakkab toitaineid lõhustama. Süljes lagundavad toitu seedeensüümid. Nende toimel hakkavad toitainetes olevad keerulisema ehitusega ained lagunema lihtsamateks. Suus lagundatakse süsivesikuid. Suust liigub toit läbi kõri portsjonite kaupa alla söögitorusse. Söögitoru lihaseline sein lükkab toidu edasi makku. Magu sarnaneb kotiga. Magu mahutab korraga üsna palju toitu ja võimaldab olla inimestel pikemat aega söömata. Muidu peaksime vahetpidamata sööma. Kui aga liiga palju süüa, siis tekib ebameeldiv täiskõhutunne ja isegi vau kõhus. Maos on happelised maomahlad. Maomahlad
nimetatakse puhverdusvõimeks, see on ka loomade veres olemas. Mulla toitereziim Mulla toitereziimi all mõistetakse taimede varustamist liikuvate ja omastatavate toitainetega taimedes on umbes 50 keemilistelementi. Vastavalt sellele kui suures koguses nad seal on, jaotatakse : makroelemendid ( C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P); Mikroelemendid (Cu, B, Mn,Zn). Taimede saagi määrab miinimumis olev toitaine. Taimed saavad omastada ainult neid mis lahustuvad vees või üldistes toitainetes. Taimede lämmastikust toitumisest (NH4, NO3). Happelistel muldadel annavad paremini tulemusi nitraatväetised. Lämmastiku puudus põhjustab taimede kasvu aeglustumist, lehed kolletuvad. P kuulub valkude ja taimekasvu regulaatori koostisse. Fosfori puudusel taimekasv peatub, viljad ei valmi , lehed muutuvad violetseteks ja leheservad keerduvad ülesse. Kaalium reguleerib hingamist, fotosünteesi, parandab saagi kvaliteeti. Kaaliumi puudusel alumised lehed varisevad
Soodesse kumuleerub süsinik, mida turba kütmisel vabaneb keskkonda o okaspuumets poollagunenud orgaanilised aine kõdu o eutrofeerumine veekogude mudastumine, kinnikasvamine Ökoloogiline püramiid (Eltoni püramiid) ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis, mille astmed on troofilised tasemed. Energiasisaldus troofilistel tasemetel väheneb järsult tootjatest tipptarbijateni. · Toitumisahela iga lüli kasutab enamikku saadud toitainetes sisalduvast energiast elutegevuse jätkamiseks. · Vaid väike osa akumuleeritakse kasvavates kudedes ja rakkudes. · Mida kaugemale toitumisahelas jõutakse, seda enam eelmise taseme biomassi sisendit vajatakse järgmise taseme biomassi ühiku tootmiseks. · Arvestatakse, et keskmiselt kümnendik söödud biomassist muutub uueks. · NÄIDE! Lihtustava näite kohaselt tähendab see, et inimese kehakaalu 1 kilo võrra suurendamiseks
annaabi.ee 
