Elektrienergia säästmine kodus Reeglid: 1. Tõmmake päevaks kardinad eest ära Laske päikesevalgusel tuba soojendada. Suurema valgushulga saamiseks hoidke aknad puhtana. Ööseks aga tõmmake soojuskao vähendamiseks kardinad akende ette. 2. Lülitage välja valgustus Keskmises majapidamises kulub valgustusele aastas ligi 70 eurot, ehk 20-25 protsenti kogu elektrikulust. Ühtlasi tasuks toas kasutada vaid neid valgusteid, mida parasjagu tarvis on. 3. Ühendage laadijad seinakontaktist lahti Kõik seinastepslisse jäetud adapterid ja laadijad tarbivad elektrit. Energia säästmiseks tuleks need alati pärast kasutamist seinakontaktist välja tõmmata. 4
Roman Koscikas 120450 10.11.2012 Ülesanne 3 Protsess ideaalgaasi seguga Kirjutan välja algandmed: Suitsugaasi koostis: N2 50%; CO2 20%; O2 3%; H2O 10050203=27% Tsg=200+273,15=473,15K Vsg0=9m3/s Tv=2+273,15=275,15K Leidmaks korstna diameetrit, pean eelkõige leidma suitsugaasi ruumala antud tingimustes: T 473,15 V sg=V sg0 sg =9 =15,59 m3 / s T0 273,15 Nüüd leian sellise silindri läbimõõdu, mille kõrgus oleks h=8m ja ruumala V=15,59m3, ning siis leian selle silindri läbimõõdu: Järgmiseks leian soojuskao Q2: √ V =h...
t0 =0°C= 273,15K p0 =760mmHg m W=8 s Vaja leida d ja Q2 Arvutused: Leian puuduva veeauru osakaalu: 54%+2.4%+18%+x%=100% x%=25,6% Leian kahe- ja kolmeaatomilise gaasi osa: 0,54+0,24=0,78 kaheaatomilise gaasi osa 1-0,78=0,22 kolmeaatomilise gaasi osa Leian moolerisoojuse c: 29,31 37,68 c = 0,78( 22,4 ) + 0,22( 22,4 ) = 1,0206 + 0,37 = 1,391 kJ/(kmol·K) Leian soojuskao Q2 : Q2 = V0 · c · Δt Δt = 453,15 – 277,15 = 176K Q2 = 8 m3/s · 1,391 kJ/(kmol·K) · 176K = 1959 kJ Leian korstna ava minimaalse läbimõõdu d: T sg 453,15 K V sg 13,272 m3 /s 3 3 Vsg = Vsg0 · T0 Vsg = 8 m /s · 273,15 K = 13,272 m /s S = W S= = 1,659 m2
1) Leian puuduva veeauru osakaalu 13% + 64% + 2,5% = 100% Veeauru osamaht(H2O) 20,5% 2) Leian kahe- ja kolmeaatomilise gaasi osa: 0,64(N2) + 0,025(O2) = 0,665 Kaheaatomilise gaasiosa on 0,665 0,13(CO2) + 0,205(H2O) = 0,335 Kolmeaatomilise gaasi osa on 0,335 3) Leian moleerisoojuse C 29,31 37,68 C = 0,665 × ( 22,4 ¿ + 0,335 × ( 22,4 ¿ = 1,434 kJ/(kmol·K) C = 1,434 kJ/(kmol·K) 4) Leian soojuskao Q2 Q2 = Vsg0 × C × t T2 = 130°C + 273,15K = 403,15K T1 = 273,15K t = 403,15 275,15 = 128K 3 m Q2 = 9 s × 1,434 kJ/(kmol·K) × 128K Q2 = 1652 kJ 5) Leian korstna ava minimaalse läbimõõdu T2 Vsg = Vsg0 × T 1 m3 403,15 K m3 Vsg = 9 s × 27 3 , 15 K = 13,187 s Vsg S= W m3
võetakse soojus ära ja pumbatakse kompressori abil küttesüsteemi. Näitena saab tuua ka eluslooduse mudeli: Kogu aeg peab lisanduma uut päikeseenergiat, sest fotosünteesist saadud kvaliteetne energia lahkub toiduvõrgust vähehaaval soojusena. Termodünaamika II printsiip kehtib ka ökosüsteemidele: Toiduahela igal järgmisel lülil on saadaval üha vähem kasulikku energiat. Iga samm ahelas edasi tähendab energia ümberlaadimist, mis toob kaasa soojuskao. Seepärast on röövloomi vähem kui saakloomi. Energiakasutuse efektiivsus on ahela eri tasemetel erinev, aga üldiselt madalam kui 10%. Tegelikult toimuvad paljud meie ümber looduses toimuvad protsessid termodünaaamika teise printsiibi järgi ehk siis potensiaalide ühtlustumise suunas, mille tulemusena saavutaks iga isoleeritud kehade süsteem ajapikku püsiva tasakaaluoleku. Nii toimivad näiteks õhurõhk ja õhutemperatuur.
õitsemisperiood Islandi käokõrva kohastumused - madal, lehtjas, õitseb ja paljuneb lühikese aja jooksul, kidur Loomastik palju vaala-ja hülgeliike maismaal vähe loomi, peamiselt linnud, närilised polaarrebane: paks karvkate, talvel valge, suvel hallikas karvkate elutseb pimeduses, õõnsustes lihasööja, võib ka tormide tõttu mereelukaid süüa, sööb peamiselt närilisi polaarrebane väiksed kõrvalestad hoiavad ära soojuskao kevadel Inimtegevus Solheimi liustiku sulamine Islandil - liustike sulamine (kliimasoojenemine) - puud hävitatud - paljud liigid väljasurnud, nt liigse kalastamise tulemusena - liigne fossiilkütuste kasutus - veereostus, hoovuste tõttu saarel prügi Tegevusalad kalastamine turism peamine tegevusala, rännakud vulkaanide lähedusse, geotermilised väljad hülgekütmine
Väikesed polaarrebased avavad silmad kahe nädala vanuselt. Järgmisel nädalal on nad võimelised juba emaga uru vahetus ümbruses toiduretkedel kaasas käima. Pojad võõrutatakse 6-8 nädala möödudes. Hiljem õpivad nad vanaloomadelt jahipidamist, varasügisel aga iseseisvuvad täielikult. Polaarrebase iseloomulikud tunnused Keha: Üsna väike, lühikestel jalgadel. Niisugune kehaehitus - kõrvalestad on väikesed - aitab säilitada kehatemperatuuri ja hoiab ära soojuskao. Kõrvad: Hariliku rebase üsna pikkade ja teravatipuliste kõrvadega võrreldes on polaarrebase kõrvalestad lühikesed, otsast ümarad ja karvaga kaetud. Talvekarvastik: Pikk, tihe, valge värvusega, et seda lumega kaetud aladel võimalikult vähe näha oleks. Kui talvel toitu napib, on maskeering polaarrebasele elu ja surma küsimus, kuna vaid tänu sellele on tal võimalik märkamatult saagile läheneda.
sealsete piirkondade reostus muret. Valgejänese iseloomulikud omadused Talvekarvastik: Hästi tihe, eriti kõrvalestadel. Sele valge värvus tagab loomale lumega kaetud aladel hea maskeeringu. Suvekarvastik: Valgejänese karvastik on suvel hõredam ning pruunikashalli või roostepruuni värvusega. Käpad: Jalad on sageli karvased. Karvastik kaitseb külma eest ning tagab kindlama sammu lumel ja jääl. Kõrvad: Valgejänese kõrvad on üpris lühkesed, mis hoiab ära soojuskao. California kõrbetes elutsev california jänes on aga väga pikkade kõrvadega, mis tagavad organismile hea jahutuse. Rahvapäraseid nimetusi: Haavikuemand, haavikuisand, pikk-kõrv, välejalg, kikk- kõrv. Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/valgejanes_anne sulg.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Valgej%C3%A4nes
Raskusjõu mõjul. 34. Miks paneb raskusjõud vee ringlema küttesüsteemis? JOONIS! Igale kuupsentimeetrile laias ja kitsas torus mõjub erineva suurusega raskusjõud. 35. Miks tuulise ilmaga tundub õhutemperatuur olevat madalam kui sama õhutemperatuuriga tuuletu ilma korral? Tuulise ilmaga viiakse meie keha juurest soojust ära, seega nahapind jahtub ja tunnemegi jahedust. 36. Kui palju inimene kaotab oma (üleliigset) soojust soojuskiirgusena? Mis moodustab ülejäänud soojuskao? kaotab 80%soojusest, ülejäänud läheb naha kaudu ja hingamise kaudu 37. Kirjeldage kiirguse liike, mis keha soojendavad? Soojuskiirgus ja nähtav valgus 38. Kuidas kujutada keha soojenemist kiirguse toimel? 39. Kuidas liigitatakse soojuskiirgus? Pika- ja lühilaineline. 40. Nimetage kehi, mis kiirgavad pikalainelist soojuskiirgust. Inimene, maa, toaahi 41. Kauplustes, kus on külmlett on jahe. Seal võib ka õhutemperatuur olla madalam kui mujal kaupluses
Kuna Veeaur sisaldab lahkudes ka aurustussoojust, siis tuleks ka see kadude poolele kanda. a. Kaalutud erisoojuse arvutamine gaasisegule i =1 37,68 29,31 kJ c' = ∑ ri ⋅ c'i = (0,09012 + 0,10895) ⋅ + (0,7070 + 0,09391) ⋅ = 1,383 i=n 22,4 22,4 K ⋅ m 30 b. Soojuskao q2 arvutamine 1,383 ⋅ 8,323 ⋅ 200 q2 = = 15,8 % 14544 c. Täiendav soojuskadu, mis tuleneb veeauru kondenseerumisest, aga see on ülemise kütteväärtuse teema. Kuna arvutustes kasutati alumist, siis nii jääb. 6. Teoreetilise põlemistemperatuuri arvutamine. Kuna põlemissündmuse tõttu tõuseb
kalorimeetermeetodiga. 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Katseseadme põhiosa on klaasist kalorimeeter 5, millest puhub läbi õhku ventilaator 1. Kalorimeetris on küttekeha 7, mille küttevoolu reguleeritakse autotrafoga 11 ja võimsust mõõdetakse vattmeetriga 10. Kalorimeetri hõbetatud sisepinnaga klaasümbris 6 ja õhuhõre vaheruum ümbrises väldivad soojuskao väliskeskkonda peaaegu täielikult. Õhukulu läbi kalorimeetri mõõdab tiivikkuluarvesti 2. Õhu rõhku kalorimeetrisse sisenemisel mõõdab manomeeter 3 ja temperatuuri kalorimeetrist väljumisel termomeeter 4, õhu temperatuuri tõusu mõõdab diferentsiaaltermopaar 8. Termopaaride termoelektromotoorjõu mõõtmiseks on millivoltmeeter 9. 3 3 TÖÖ KÄIK
35. Miks tuulise ilmaga tundub õhutemperatuur olevat madalam kui sama õhutemperatuuriga tuuletu ilma korral? Tunneme naha jahtumise järgi, mida suurem on naha ja nahapinna juures oleva õhukihi temperatuuride erinevus, seda jahedam õhk tundub. Tuulise ilmaga viiakse õhukiht nahalt minema. Vaikse ilmaga jääb see kiht naha juurde 36. Kui palju inimene kaotab oma (üleliigset) soojust soojuskiirgusena? Mis moodustab ülejäänud soojuskao? Umbes 80%, ülejäänud soojusjuhtivus, aurumine, konvektsioon 37. Kirjeldage kiirguse liike, mis keha soojendavad? Päikesekiirgus, nähtav valgus, infrapuna valgus, soojuskiirgus 38. Kuidas kujutada keha soojenemist kiirguse toimel? Päike paistab peale, soojeneb, temp suureneb, osakesed hakkavad kiiremini liikuma, aineosakesed võnkuma, kujutame valgust osakeste voona kvantide, või footonitena,
• Ühelt korgitamme puult saab korki koguda kuskil 12 korda. Puu eluiga on 150-250 • Korgi kogumine toimub täielikult käsitsi. • Kooritakse vaid koore pindmine paksem kiht, säästmaks puud kuivamise eest. • Kooritakse kuni punaka värvusega n.ö emakooreni, emakoorest hakkab kasvama uus korgikiht • Alles jäetakse vähemalt 20% korgitamme koorest. • Korgil on antimikroobsed omadused. • Suurepärane isolatsiooni omadused, mis tagab minimaalse soojuskao • Kork tulekindel, hea heliisolatsiooniga, lihtne hooldada ja käitub ka loodusliku putukatõrjevahendina (sisaldab suberiini). • Selle vastupidavus lubab kasutada igas maja osas, välja arvatud niisketes ruumides, kuna see imab niiskust. • Kork kannatab tänu oma kärgjale ehitusele rohkem hõõrdumist ja kahjustusi kui mõni muu looduslik materjal. • Kork taastab oma esialgse kuju, kui temalt koormus pealt maha võtta. • Viimistluse käigus lendub korkis vähe
). Et terved olla peavad kõik elundid töötama: sooltoru absorbeerima toitaineid, kopsudes gaasivahetus v.keskk, süda pumpama verd,neerud eritama jääkprodukte, tasakaalustama kehavedelike hulka. Homöostaas säilib närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Hüpotermia - vaegsoojus on kehatemperatuuri langus alla 35 kraadi. Kui temperatuur langeb alla 25-38 kraadi, on see surmaga lõppev. Vesi juhib palju paremini soojust kui õhk. Seetõttu kaotab keha konvektiivse soojuskao tõttu vees palju rohkem soojust kui sama temperatuuriga õhus. Vee temperatuuril 10 kraadi ei suuda organism isegi intensiivse füüsilise aktiivsusega tagada piisavat soojusproduktsiooni ja tekib alajahtumine. Letaalne temperatuur Palavik on nähtus, kus kehatemperatuur tõuseb tavalisest kõrgemaks. Palavik pole haigus vaid näitab seda et organism reageerib nakkusele. Kui keha temperatuur tõuseb 42- 44
Säästev põrandakate on toodetud säästvatest materjalidest ja jätkusuutlikest protsessidest. See hõlmab saagi korjamist, tootmist, kasutamist ja ümbertöötlemist pärast kasutamist. Arvatakse, et jätkusuutlik põrandakate loob ohutuma ja tervislikuma hoone ja tagab tulevikus traditsiooniliste tootjate taastuvate loodusvarade tootmist, millest paljud kogukonnad sõltuvad. Mitmed algatused on juhtinud inimeste teadlikkust säästva põrandakate kasutamisest ja ka tervislikuma hoone ehitamist ehk õhu kvaliteedi parandamist. Edaspidi räägin 11 erinevast säästlikust põrandakatest, millest mõnigi ei ole veel nii tuntud kui põrandamaterjal. 1. Kork Kork on suhteliselt uudne lahendus põrandakatete maailmas. Seda näeb tavaliselt seinal või siis veini pudeli korgina, kuid see on ka hea materjal põranda jaoks. Korki saadakse korgitamme puu koorest, mis kõige enam leidus Vahemere metsadest. Puid ei võeta maha, vaid lihtsalt võetakse puult koor maha, m...
Järeldused seosest Soojusvoog seda suurem, mida : 1) Suurem on temperatuuri gradient (N: välis- ja sisetemp vahe) 2) Suurem pind, mia mööda soojuskadu toimub 3) Pikem aeg 4) Õhem pinna paksus (väiksem dx) 5) Suurem soojusjuhtivustegur Kirvereegel- mida tihedam on aine, seda suurem soojusjuhtivustegur. Mida poorsem (palju õhku), seda väiksem. Soojusjuhtivuse ülesanne: 1) Seina paksus on 20 cm ja materjali soojusjuhtivus on 0,1 W/m K. Kui suur on soojuskao võimsus läbi 100 ruutmeetri kui temperatuuride vahe on 30 K ? Soojuse muutus Erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis tõstab antud aine ühe massiühiku temperatuuri ühe kraadi võrra : (valem vihikus) Ülesanne 2)Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruut- millimeetrit ja selles liigub kiirusega 2 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul?
vaid ka laktaadi vähenenud tarbimine maksas seoses siseelundite verevarustu- se ulatusliku piiramisega. 3.2.Õhuniiskus Ainus viis inimese organismi jahutamiseks ja stabiilse temperatuuri säilitamiseks keskkonnas, mille temperatuur ületab kehatemperatuuri, on aurustumine. Higi aurustumist keha pinnalt mõjutab oluliselt õhu suhteline niiskus. Õhu kõrge veeaurusisaldus takistab higi aurustumist nahalt, mis märgatavalt vähendab soojuskadu organismist. Soojuskao vähenedes kehatemperatuur tõuseb, mis jätkuvalt stimuleerib higistamist. Tulemuseks on ohter higieritus, pidevalt higist leemetav nahk, kõrgenenud kehatemperatuur ja halb enesetunne.(Ööpik, 2007) 8 KOKKUVÕTE Käsipallimäng on mitmekülgne liigutuslik tegevus, kus väga harva esineb sarnaseid situatsioone. See seab mängijatele kõrged füüsilised, motoorsed, psüühilised, tehnika- taktilised nõudmised
...................................................................................... 18 2.3 Soojuskadu......................................................................................................................19 TÖÖ ANALÜÜS...................................................................................................................... 21 3.1 Küttesüsteemide negatiivsed ja positiivsed küljed..........................................................21 3.2 Vaatluse ja soojuskao analüüs.........................................................................................22 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................23 SUMMARY..............................................................................................................................24 KASUTATUD MATERJALID................................................................................................25 LISAD....
48 24 Näidis seina ehitusfüüsikalisel kontrollil programmi poolt väljastatava info kohta. Programm näitab ära temperatuuri ja niiskusgraafikud piirdes, kondensaadi tekkimise ja hallituse ohu, väljakuivamise näitajad jt. 49 ... SOOJUSKAO HINDAMINE: Hoone soojuskadu saab hinnata Arvutustega Katseliselt (mõõtmistega) Katseliselt on võimalik hoone soojuskadusid mõõta spetsiaalsete seadmetega (termografeerimine) Termopildistamine on eraldi tegevus, millega on võimalik määrata hoone soojapidavust, soojalekkeid, trasside isolatsiooni seisundit jt. Termograafia: 1)soojapidavustest (hoone väljastpoolt normaal-
Raske allergiline reaktsioon Infektsioon Mürgistused Sümptomid Nahanähud (nahk ja jäsemed on algul jahedad, hiljem kahvatud ja külmahigised) Nõrk ja kiire pulss Hingamishäired (sage ja kiire) Janu Iiveldus ja oksendamine Kannatanu on rahutu, hiljem tekib meelte segadus Teadvushäired Esmaabi soki korral Soki põhjuse kõrvaldamine Kannatanu rahustamine Kannatanu ettevaatlik käsitlus Kaela, rindkere ja kõhu vabastamine pigistavatest riietest Keha soojuskao ennetamine Kannatanu jootmise ja söötmise vältimine Teadvushäirete korral püsiv külili asend Gaasimürgistus Vingugaas (tulekahju korral, puuküttega majades, autos või garaazis) Vedelgaas (spetsiifiline lõhn gaasipliit) Ammoniaak, kloor, lämmastik (liiklusõnnetus) Sümptomid Köha Kipitus sissehingamisel Õhupuudus Peavalu Pearinglus Iiveldus ja oksendamine Jõuetus, uimasus Nahk võib algul punetada Teadvushäired Esmaabi
· Mehel: eesnääre, seemnesari, peenis. · Naisel: rinnanääre, munasari, emakas, tupp. · Inimese suguelundid ehk genitaalid on lähedalt seotud kuseerituselunditega. TERMOREGULATSIOON · Meil on õhuke soojust isoleeriv rasvakiht ja väga hõre karvkate. · Soojust pidavad eluasemed, kehakatteks riided, soojusallikaks tuli. · Higistamine (autustumine jahutab). · Külmavärinad. · Soojude eemaldamine veresooned laienevad, eritub higi. · Soojuskao vähendamine veresooned ahenevad, higistamine lakkab. · Soojust võib saada või kaotada neljas viisil: soojusjuhtivusel, konvektsiooni, aurustumise, soojuskiirguse teel. · Hüpotermia kehatemperatuuri langus alla 35 kraadi. · Surm saabub, kui kehatemperatuur on alla 25 kraadi. · Termoneutraalne tsoon 25-30 kraadi (püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks energiat ei kulu)
Ohatise jaoks peaks kaasas kandma spetsiaalset määret. g) Õige aluspesu, materjalid, mis sisaldavad polüpropeeni, kalapeeni ja termaksit vms. külma ilma puhul ideaalseks aluspesuks. KANNA VORMI ÕIGESTI, NÕUANNETE VASTAVALT: kanna vormi nagu ülem nõuab kanna riietust kinninööbituna, väldi kitsaid, tihedaid riideid hoia vorm puhas ja kuiv töötades või köetud ruumis ülekuumenemise vältimiseks võta ära pealmised riided kanna peakatet soojuskao vältimiseks hoida kütuse jm. vedeliku sattumist nahale, riietele. HOIA OMA KEHA SOE: püsi liikumises, kui võimalik tee harjutusi suurtele lihastele (õlavars, rindkere, jalad) sageli, et hoida neid soojana kui pead jääma piiratud territooriumile, liiguta varbaid, sõrmi, jalgu, käsi väldi alkoholi kasutamist väldi seismist otse külmal, märjal maapinnal, kui võimalik väldi suitsetamist!naha vereringe söö kõik toidud energia hankimiseks
Pankreas toodab veresuhkru taset reguleerivaid hormoone. Maksarakud saadavad gkükoosi verre. Maks reguleerib ka keha temp. Maks toodab punavere liblesid ning likvideerib kahjulikke aineid. Närvisüsteem ja hormoonid- juhivad organite tööd homöostaasi tagamisel. Termoregulatsioon- selle tõttu püsib keha temperatuur üldjuhul kindlas vahemikus, välisoludes 36-37C. Termoregulatsiooni keskuseks on hüpotalaamus, mis reguleerib soojuskadu. Kui keha vaja jahutada, siis soojuskao suurenemiseks hakkab inimene higistama ning veri liigub nahalähedastesse väiksematesse veresoontesse. Kui keha soojuskadu on vaja vähendada, siis lõpetatakse higi tootmine ning veresooned tõmbuvad kokku. Lisaks tõmbuvad kokku karvanääpsud ning tekivad külmavärinad. Glükoosist hakatakse soojust tootma. 3.11 Kust saab inimene energiat? Inimene saab energiat toidust. Seeddimise käigus lõhustatakse toit olekulideks, mida rakud kasutada saavad
Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest vormist teise. Päikesevalguse kiirgusenergia muundub taimede kloroplastides keemilise sideme energiaks. Iga energia ülekande juures muutub osa energiast soojusenergiaks, mis on kõige kasutum kõigist energiatüüpidest. Soojusenergiat ei saa kasutada musklite või aju tööle panemiseks. Kasulikuks tööks – musklite tööle panemiseks saab kasutada ikka vaid suhkrutüki keemiliste sidemete energiat. Paratamatu soojuskao põhimõttest tuleb kaks tähtsat järeldust. 1. Kogu aeg peab lisanduma uut päikeseenergiat, sest fotosünteesist saadud kvaliteetne energia lahkub kogu aeg ka soojusenergiana. On võimatu ehitada masinat, mis töötaks ilma energia lisamiseta – igiliikurit – perpetum mobilet. See piirang kehtib ka ökosüsteemile. Teine järeldus on see et igal järgneval - kõrgemal tasemel on üha vähem kasutada kasulikku, kvaliteetset energiat
kui selle poolt toodetud põrand) soojuskiirguse teel. Põhjus on väga lihtne: nimelt on energia kandub ühtlaselt kodurõivastuse pinna temperatuur +25 27 oC, ümbritseva ümbritsevasse keskkonda keskkonna pindade temperatuur talvetingimustes keskmiselt +20 oC lähedal. See 5 7 oC suurune temperatuurivahe põhjustabki soojuskao piiretele soojuskiirguse teel. Kui aga istuda talvel madala soojuspidavusega akna läheduses, mille sisepinna temperatuur on vaid +10 oC piires, siis see temperatuuride vahe ulatub juba 15 17 oC -ni, mis põhjustab intensiivse soojuskao kiirguse teel akna suunas. Selline ühepoolne (teisel kehapoolel märgatavalt väiksem) soojuskadu
kulu ei tohi olla suurem kui gaasi kulu katla maksimaalvõimsusel + kaod; o Soojuskoormus (soojusvõimsus) = parandatud gaasi kulu x kütteväärtus. Arvutustes on vaja teada reaalselt kasutatava kütuse kütteväärtust. o Gaasianalüüsi andmed annavad võimaluse arvutada liigõhuteguri väärtuse suitsugaasides. o Teades gaasi ja ümbritseva keskkonna temperatuure, gaasianalüüsi tulemusi (CO2 või O2 sisaldust suitsugaasides) saame võimaluse arvutada soojuskao katlast väljuva suitsugaasiga. o Soojuskadu katla välisjahtumisest, arvutatakse kasutades katla välispinna keskmist temperatuuri Gaasikatla puhul peaks liigõhk olema piirides 10-15% (liigõhutegur 1,1-1,15), kui maksimaalne CO2 sisaldus suitsugaasides on vahemikus 11,7 kuni 12,1 %. CO 2 sisaldus suitsugaasides ei tohiks olla madalam 10, 5 %. Kaasaaegsete katelde puhul kus kasutatakse O2 mõõtureid liigõhu väärtused ei ületa 3- 5 % (liigõhutegur 1,03-1,05).
ΔUr parandus katuse soojusläbivusele, mis arvestab lisasoojuskadu, mis on tingitud sadevee imbumisest läbi soojustuse liitekohtade ja ulatumisest hüdroisolatsioonini, W/(m2K); p keskmine sademete hulk kütteperioodi ühe ööpäeva jooksul, mm/ööpäev; f drenaažifaktor, mis saadakse hüdroisolatsiooni peal paikneva kattekihi fraktsiooni ja sademete hulga p järgi; x soojuskao kasv, mis on põhjustatud sadevee voolamisest veetõkke peal; (W·ööpäev)/(m2·K·mm); Ri veetõkke peal asuva XPS-soojustuskihi soojustakistus, m2·K/W; RT katuslae kogusoojustakistus, m2·K/W. Külmasildadest tingitud parandus j l j p n p U , W/(m2K) A A
Loeng nr 6. Ehitusmaksumuse modelleerimine Kui kavatsetakse hakata tootma midagi uut, tehakse kõigepealt näidis, seda põhjustel, et: 1.Kujutada ette kolme-mõõtmelisi proportsioone, mis pole joonisel tajutavad 2.Selgitada välja tootmiseks vajalikud tööriistad 3.Kalkuleerida toodangu maksumus 4.Anda toodangule sobiv funktsionaalne väljanägemine, millega võib kaasneda katsetamine koos täieliku purustamisega 5.Proovida toodangu turustamise võimalusi 6.Valmistada tarbijale proovi partii, et demonstreerida saavutatavat kvaliteeti Valmistades näidise ja kontrollides seda võib lahendada need probleemid, mida on vaja vältida tulevikus kui toodangut tegelikult valmistatakse ja müüakse. Kui lõpptoodang on mahukas ja kallis, pole otstarbeks valmistada näidist, seda eriti sellise toodangu puhul nagu ehitised. Siis valmistatakse vaid üks toodangu ühik, sest täiendavaid kulusid näidise valmistamiseks pole otstarbekas lisada täiendava kuluna toodangu...
laialdase kasutamise ehitusmaterjalina, näiteks puidu soojusjuhtivus on 4 korda väiksem tellisest jne. Palkmaja ehitajad peavad vältima liigseid soojakadusi. Näiteks suurendades seina varatavate palkide läbimõõtu, suureneksid varavahe mõõtmed koos tihendusosaga ja ka kuivamislõhedest terveks jäänud puiduosa. St, et kuivamislõhede kaudu ei pea ümarad palgid soojust ja seetõttu alustati 20. sajandil tahutud seintega majade rajamist. Kuivamislõhede kaudu soojuskao vähendamiseks vooderdati seinad voodrilaudadega ja seina ning ooderdise vahe täideti enamuses linaluudega. Sellega suurenes ka seina paksus ja välditi seinamaterjali märgumist külgsadudest (niiskunud sein juhib soojust enam). Puidul on madal soojusjuhtivus, kuid suur soojusmahtuvus, mistõttu on puit hea ehitusmaterjal näiteks seinteks, lagedeks ja põrandateks. Samuti on puit sobiv materjal kastrulite ja tööriistade käepidemeteks. Puidu soojusmahtuvus omab tähtsust ka puidu
· Raske allergiline reaktsioon · Infektsioon Soki tunnused · Teadvushäired · Nahanähud (kaamesus) · Jäsemed külmad, pulss jäsemetel puudub · Nõrk ja kiire pulss · Hingamishäired · Janu · Iiveldus ja oksendamine Esmaabi · Soki põhjuse kõrvaldamine (verejooksu sulgemine jne.) · Kannatanu rahustamine · Kannatanu ettevaatlik käsitlus · Kaela, rindkere ja kõhu vabastamine pigistavatest riietest · Keha soojuskao ennetamine · Kannatanu jootmise ja söötmise vältimine · Jalad üles · Teadvushäirete korral püsiv külili asend 29 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin 18. EPILEPSIA Epilepsia ehk langetõbi on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid.
p.k = A U ( t sa - t va )b U - arv A seina kogupind t sa siseõhu arvutuslik temperatuur t va välisõhu arvutuslik temp. parandus tegur, mis arvestab erinevaid parandustegureid. Järgmine mis põhjustab soojuskadu(ventilatsioon): v = L r C ( tsa - t va ) L vent õhu kogus C - erisoojus õhutihedus. Kolmas mis põhjustab soojuskadu(infiltratsioon): inf = Linf r C ( t sa - t va ) Linf - loomulik ventilatsioon. Kogu soojuskao saab: = p.k + F v + F inf Soojustusmaterjalid. Piirde konstruktsioonide materjalid on tavaliselt suure tiheduse ja tugevusega millede soojusjuhtivus ( ) on küllalt suur. Soojus kadusid saab vältida konsruktsioonide soojustamisega ja pragude tihendamisega. Soojusmaterjalideks nim poorseid madalatihedusega materjale. Lisaks tüütpilistele materjalidele kasutatakse madala tihedusega konsruktisooni materjale(nt kerg betoon)
Hõõglampidel pingega 127 V on valgusviljakus ligikaudu 10% kõrgem kui 220 V pingega lampidel. Gaastäidislampidel on muude võrdsete tingimuste korral suurem valgusviljakus kui vaakumlampidel, sest kolvis rõhu all olev gaas takistab volframniidi aurumist. See võimaldab tõsta niidi töötemperatuuri ja järelikult ka valgusviljakust. Gaastäidislampide puuduseks on teatav lisasoojuskadu konvekt- siooni tõttu kolbi täitva gaasi kaudu. Soojuskao vähendamiseks kasuta- takse gaastäidislampides väikese soojusjuhtivusega gaase või vähenda- takse lambi mõõtmeid. Samal eesmärgil valmistatakse hõõgniit tiheda kruvikujulise spiraalina (monospiraal) või kaksikspiraalina (bispiraal). Toodetakse gaastäidisega bispiraallampe (topelt hõõgniidiga, tüüp ) ja krüptoon- täidisega bispiraallampe (tüüp ).Toodetakse ka halogeenlampe (K, KM), hõõgniidi aurustumise takistamiseks sisaldab nende kolb halo-
veele ja aurule. Põlemisprotsessi ökonoomsus sõltub liigõhutegurist koldes ja konvektiivsetes gaasikäikudes. Põlemisprotsessi ökonoomsuse tagamiseks on vaja tagada kindel, optimaalne liigõhutegur. Liigõhuteguri suurenedes vähenevad soojuskaod keemiliselt ja füüsikaliselt mittetäielikust põlemisest (q 3), kuid seevastu küllalt järsku suurenevad soojuskaod lahkuvate suitsugaasidega. Liigõhutegur on suuruseks, mis määrab suuresti ära soojuskao lahkuvate gaasidega, q 2-e. = tegelik _ õhukulu RO2,max 21 teoreetiliselt _ vajalik _ õhukulu RO2,tegelik 21 - O2 RO2 on kolmeaatomliste gaaside (CO2, SO2) sisaldus suitsugaasides. SO2 osakaal on minimaalne. Kadu lahkuvate gaasidega sõltub lisaks liigõhutegurile veel lahkuvate gaaside
moodustamine 10 % ja rohkem, võrreldes sellega, mis on täielikult lõdvestunud lihaste korral. Soojuse produktsiooni tõstab ka lihasvärin (mittetahtlik) ning adrenaliini kontsentratsiooni tõus veres. Kuumas keskkonnas langeb ainevahetuse intensiivsus maksas ja teistes organites ning kudedes. Kuna põhiline osa soojusest tekib eksotermsetes reaktsioonides toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil, nim. soojusteket keemiliseks termoregulatsiooniks. Organismi temp-i ja soojuskao kontrollija on hüpotalamuses paiknev soojusregulatsioonikeskus. Seda mõjutavad vere temp. ja ka naha termoretseptorid. Termoregulatsiooni keskust mõjutavad närviimpulsid naha- ja ja limaskesta ning seedeelundite retseptoritelt, läbivoolava vere temp. ja hormoonid. (kilpn. H türoksiini toimel intensiivistuvad kudedes oksüdatsiooniprotsessid, millega kaasneb soojuse produktsiooni suurenemine, ka neerupealise säsiH adrenaliini mõjul suureneb soojuse teke).
on täielikult lõdvestunud lihaste korral. Soojuse produktsiooni tõstab ka lihasvärin (mittetahtlik) ning adrenaliini konsentratsiooni tõus veres. Kuumas keskkonnas langeb ainevahetuse intensiivsus maksas ja teistes organites ning kudedes. Kuna põhiline osa soojusest tekib eksotermsetes reaktsioonides toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil, nim. soojusteket keemiliseks termoregulatsiooniks. Organismi temp-i ja soojuskao kontrollija on hüpotalamuses paiknev soojusregulatsioonikeskus. Seda mõjutavad vere temp. ja ka naha termoretseptorid. Termoregulatsiooni keskust mõjutavad närviimpulsid naha- ja ja limaskesta ning seedeelundite retseptoritelt, läbivoolava vere temp. ja hormoonid. (kilpn. H türoksiini toimel intensiivistuvad kudedes oksüdatsiooniprotsessid, millega kaasneb soojuse produktsiooni suurenemine, ka neerupealise säsiH adrrenaliini mõjul suureneb soojuse teke).
Komposteerumise lõpptulemuseks on süsihappegaas (CO 2), vesi, anorgaanilisi soolasid sisaldavad ained ning suhteliselt püsiva koostisega huumus. Lisaks vabaneb komposteerumise käigus ka soojusenergiat, mistõttu komposteerumisprotsess toimub küllaltki kõrgel temperatuuril (55…80°C). Eelpool mainitud soojusisolatsioonikiht tagabki protsessi kulgemise optimaalsel temperatuuril; soojusisolatsioonikihiks aga on kompostihunniku pindmine kiht, mis kaitseb sisemust liigse soojuskao eest. Siit järeldub, et liiga väike kompostiaun kaotab kogu eraldunud, protsessi toimimiseks vajaliku kasuliku soojuse ning komposteerumisprotsess ei käivitu. Komposteerumise käigus väheneb auna maht ca 50% võrra ning toimuvad märkimisväärsed muutused pH arvväärtustes. Eduka komposteerumisprotsessi tulemuseks on hügieeniline, hästi mineraliseerunud huumusrikas materjal, mis sobib nii mullaparanduseks, kasvusubstraadiks, mullasegude koosseisu kui multšiks.
Nende tööde ajal jälgitakse patsienti pidevalt (monitooring) ja vajadusel tehakse täiendavaid samme tema stabiliseerimiseks. Päästmise selles etapis on eelkõige oluline kaitsta kinniolijat tekkide, presendi või spetsiaalse fooliumiga kildude, metalli- ja plastikuosade eest. Kuni õnnetusse sattunud sõiduki katuse eemaldamiseni võib kasutada pea kaitsmiseks kiivrit, kusjuures tuleb tagada, et kiiver ei ohustaks patsienti (nt aju-koljutrauma korral). Soojuskao vältimiseks on kohustuslik tekk. Olenevalt oludest ja oletatavatest vigastustest kasutatakse peale immobilisatsiooni säästvaks päästmiseks KED-lahast, samuti ka seljalauda või kühvelraami. Kiirabi kohustus on kindlaks teha, et patsient on valmis sündmuskohalt äraviimiseks, ilma et ta seejuures rohkem viga saaks. Kõnetatavate kinnijäänute puhul on nii pidevaks meditsiiniliseks jälgimiseks kui ka inimlikuks toetuseks eriti oluline, et kiirabibrigadi üks liige viibiks pidevalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
