Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles k...
sigimiselundkonna elundis (näiteks emakas), teatud seisundite puhul, arenev sagaraline elund, mis on ühine neile kahele organismile. Puberteediks nimetatakse füsioloogias inimese sugulise küpsemise perioodi, mille käigus arenevad välja sugunäärmed, valmivad esimesed sugurakud ning kujunevad välja kõik sootunnused. Metamorfoos on millegi muundumine, kujumuutus, moone. Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.[1] Apoptoosi käivitudes DNA fragmenteerub, väheneb raku maht ja kaovad mitokondriaalsed funktsioonid. Kasvuhormoon (lühend GH tuleneb ingliskeelsest mõistest growth hormone, lühend hGH tähistab inimese kasvuhormooni human growth hormone) on
viljastumise avastaja. II LOENG RAKKUDE JAGUNEMINE -Rakud jagunevad, et kasvada, paljuneda, parandada MITOOS: eukarüootsete rakkude jagunemise, mille tulemusel moodustuvad kaks identset diploidse kromosoomistikuga tütarrakku. MITOOSI FAASID: 1. PROFAAS 2. METAFAAS 3. ANAFAAS 4. TELOFAAS MEIOOS: eukarüootsete rakkude jagunemine, mille tulemusel moodustuvad kaks identset haploidse kromosoomistikuga tütarrakku (moodustuvad sugurakud, mis edasi ei jagune). -Apoptoos programmeeritud rakusurm, mis * on omane hulkraksele organismile * algatatud rakusiseselt (geenid, retseptorid, transkriptsiooni faktorid jt). Apoptoos oluline embrüonaalses faasis (kehaosade väljakujunemine). APOPTOOS (programmeeritud rakusurm) NEKROOS (koekärbus) Põhjustatud raku siseselt Põhjustatud raku väliselt Mõjutab ühte rakku Mõjutab mitmeid, kõrvuti asetsevaid rakke
silelihase rakk, närvikude, epiteelrakk, närvirakk. Rakk- tüvirakud, silelihase rakk, epiteelrakk, närvirakk Kude- näärmeepiteel, silelihaskude, närvikude Elund- magu Elundkond- seedeelundkond 5. Mis on homöostaas, kuidas toimub regulatsioon? Homöostaas on organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal. Hormoonide ja ainevahetuse abil. 6. Kuidas tagab organismi tasakaalu, kui sõidad rattaga? (lk 92) 7. Mis on apoptoos? Programmeeritud või kontrollitud rakusurm. 8. Millised võimalused on rakkudel omavaheliseks suhtlemiseks? Piluliidused ehk poorid, signaalained, hormoonid. 9. Kuidas on omavahel seotud närv, närvikiud, närvirakk? (lähtu ehitusest) 10. Kirjelda närviraku ehitust! (lk 97) 11. Mis tähtsus on neurogliial? Närvirakkude kaitse ja toitmine 12. Millest koosneb kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem? (lk 95) 13. Too 3 + 3 näidet sümpaatilisest ja parasümpaatilisest närvisüsteemist!
Närvirakud vahendavad informatsiooni rakkude vahel ja võtavad osa rakutalitluse reguleerimisest. Sisemise tasakaalu regulatsioon, elundite talitlus ning inimese kasvamine ja areng nõuavad rakkudevahelist suhtlemist. Teavet vahendavad keemilised signaallained, mis liiguvad koos vere või koevedelikega, ja elektrilised närviimplusid. Kui mõnda rakku pole enam vaja, on signaalide ülesandeks käivitada raku surmaga lõppev protsess, nn programmeeritud rakusurm e apoptoos. Apoptoosi käigus hävitatakse ka organismis vananenud ja kahjustunud rakud. Üksteisest kaugemal asetsevate rakkude omavaheline suhtlemine on võimalik signaallainete abil. Kui signaallained mõjutavad läheduses olevaid rakke, nimetatakse seda parakriinseks signaliseerimiseks. Kaugel asetsevate rakkude mõjutamiseks liiguvad signaallained sihtkohta vereringe vahendusel. See on endokriine signaliseerimine.
23 10. Milline on kromosoomide arv keharakkudes?46 11. Kudas kasvab puu jämedamaks? Koore all on mitoosivõimeliste kambiumirakkude kiht, jämedamaks kasvab puu vaid selle kihi arvel. 12. Kuidas luud saavad pärast luumurdu kinni kasvada? 13. Kirjelda mitoosi 4 faasi toimumist kasutades mõisteid: kääviniidid, tsentrosoom, tuum, tuumamembraan, kromosoom, kromatiidid. 14. Mis on apoptoos ja tooge kaks näidet, milleks see on vajalik.programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on rakkudesse geneetiliselt ette määratud mehhanism, mille tulemusena hävivad organismis liigsed või ebanormaalsed rakud, a) tähtis embrüo arengus, kus selle protsessi abil eemaldatakse varasemate evolutsiooniastmete tunnused, mis lootel arengu käigus tekivad, b) Raku tsütoplasma komponendid ei satu rakudevahelisse ruumi vaid kuuluvad lagundamisele makrofaagide poolt 15. Kuidas on rakutsükkel reguleeritud
Selle tulemusena keerdub lahti DNA kaksikspiraal, mõlemad ahelad muutuvad ligipääsetavaks ning ühest neist algab transkriptsioon.Lõpeb kui RNA polümeraas transkribeerib terminaatori, mis on signaaliks transkriptsiooni lõppemiseks. 10.Mitoosi olemus: Eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad võrdselt tütarrakkude vahel. Faasid: profaas, metafaas,anafaas, telofaas 11.Apoptoos on : Kontrollitud (loomulik) rakusurm. Rakkudesse geneetiliselt ette määratud mehhanism, mille tulemusena hävivad organismis liigsed või ebanormaalsed rakud. 12.Rakkude domineerimine rakuvaheaine üle on isel: a) epiteelkoele 13.Sidekoe ülesanded on: Kudede ühendamine ja toestamine Transport Kaitse 14.Mis on erütropoees ja kus see toimub? Punaste vereliblede moodustumine. Toimub punases luuüdis. 15
hüpertermiast tingitud füsioloogiliste muutuste tõttu Tekivad erinevad häired; näiteks kuumusest tingitud koekahjustus, koagulatsioonihäired ja endoteelikahjustus, tsütokiinide taseme liigne tõus ja lõpuks multiorgansüsteemi puudulikkus Kuumus ja aklimatisatsioon Kuumus kutsub otseselt esile koekahjustuse Kriitilised temperatuurimaksimumid ulatuvad 41,6 kraadist kuni 42 kraadini Väga ekstreemse kuumuse korral tekib rakusurm juba viie minuti jooksul Inimese töötamisel pidevalt kuumas keskkonnas adapteerub keha seavõrd, et inimene on võimalik töötama selliste temperatuuride juures, mida tema keha algul ei tolereerinud või mis võisid olla eluohtlikud Aklimatisatsiooni protsess hõlmab kardiovaskulaarse süsteemi täiustumist, RAAS süsteemi aktivatsiooni ja suurenenud glomerulaarfiltratsiooni Koagulatsioonihäired ja endoteelirakkude kahjustus
nad põhjustavad paljude rakkude väärarengut. Organism ei suuda kahjustatud rakke piisava kiirusega tervetega asendada. Ka vabad radikaalid võivad rünnata raku DNA-d. Kiirguse põhjustatud keemilised muutused rakus võivad kas paraneda, kutsuda esile raku funktsioonide muutumise või raku surma. Kui kahjustatud DNA-ga rakk jääb ellu, võib pärilikkusaines tekkinud defekt raku jagunemisel edasi kanduda, selle tulemusena võivad tekkida vähkkasvajad või muud mutatsioonid. Rakusurm on organismis normaalne nähtus, kuid kui üheaegselt hukkub palju rakke, võib see põhjustada organi või koe ulatusliku kahjustuse või inimese surma. Kõige tundlikumad on radioaktiivse kiirguse suhtes luuüdi- ja vererakud, sugurakud ning karvanääpsude rakud. Kiirituse suhtes tundlikumad on noored ning intensiivselt paljunevad ja talitlevad rakud ja koed, seetõttu on lapsed kiirguse suhtes tundlikumad kui täiskasvanud
Meessuguhormoon- toodetakse munandites, peamine hormoon on testosteroon Ovogenees- munaraku küpsemine, algab looteeas ja lõpeb naise 50-55. eluaastal, esimese eluaasta lõpuks on ovogoonid meioosi esimeses profaasis ja jäävad ootele 3 polotsüüti hävitatakse, ellu jääb 1 ovotsüüt ehk munarakk Folliikul- selles toimub munaraku küpsemine Kollakeha- munaraku vabastamises järgselt muutub folliikul kollakehaks Apoptoos- ehk rakusurm, selle abil väheneb munarakkude arv Menstruaaltsükkel- toimub 28.päevase intervalliga, ovulatsioon toimub 12.-16.päeval Menstruaaltsüklis munarakk väljutatakse menstruatsiooni ajal, emaka limaskest irdub Rasedaks on võimalik jääda ovulatsiooni ajal ehk siis menstruaaltsükli 12.-16.päeval Viljastatud munarakul on 46 kromosoomi Sügoot- viljastatud munarakk Moorula- toimub lõigustumine (jääb sama suureks, tekivad väiksed rakud) Blastotsüst- põisloode
loode, ülejäänud rakukihist moodustub väline lootekest embrüo rakud jagunevad kihtidesse, mida nimetatakse lootelehtedeks kolmest lootelehest arenevad elundid ja elundkonnad kolmanda rasedusnädala lõpul on elundkonnad arenema hakanud loote elundkondade areng jätkub ning loode kasvab kiiresti 7.Mis on: Ovulatsioon – munaraku vabanemine munasarjast Ontogenees – isendi areng viljastumisest surmani Apoptoos – kontrollitud rakusurm Rakutsükkel – raku eluring ühest jagunemisest teiseni Telomeer – DNA ahela piirkond, mis asub kromosoomi otstes Telomeraas - kromosoomi otstes asuv DNA ahela piirkond DNA replikatsioon – DNA jagunemine kaheks Haploidne kromosoomistik – kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad ühes korduses Diploidne kromosoomistik – kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad kahes korduses Menstruatsioon – emakaseina paksenenud limaskesta ja vere irdumine
(Caenorhabditis elegans) umbes millimeetri pikkune ümaruss, kelle päris kodu on mullas ja kes sööb baktereid. Laboris söödavad teadlased teda sageli kolibakteritega. Varbuss on geneetikas ja neurobioloogias mudelorganismina tänuväärne seetõttu, et tema rakkude arv on konstantne: hermafrodiitidel on 959, isastel 1031 rakku. Iga üksik ussike läbib arengus ühesuguse rakkude jagunemise ja diferentseerumise. Just varbussi uurides avastati ettemääratud rakusurm ehk apoptoos ja paljastati skeem, kuidas see käivitub. ,,Tema embrüonaalses arengus läheb apoptoosi 131 rakku. Selle pärast on ta hea mudel, näitamaks geenide kaskaade, mis aktiveerivad valkude perekondi, kes rakud lõpuks apoptoosi viivad," selgitab rakubioloogia professor Toivo Maimets. ,,Nüüd on imetajas, kaasa arvatud inimeses, leitud kõikidele varbussi apoptoosivalkudele analoogid." Apoptoosi uurimine aitab mõista osa vähkkasvajate teket: miks vigase, näiteks
(maksa osalise resektsiooni järel) Hormonaalne hüperplaasia: rinna näärmerakkude paljunemine raseduse ajal B: Patoloogiline hüperplaasia Kasvufaktorite ja hormoonide suurenud stimulatsiooni koostoime tagajärg (nt. emaka endometrioos) Atroofia- Rakkude, koe, organi atroofia, so. eelnevalt normaalselt väljaarenenud koe/elundi mahu vähenemine langenud funktsionaalse aktiivsuse korral. Rakusurm (variandid)- Apoptoos: tuuma ja tsütoplasma kondenseerumine, raku lagunemine apoptootilisteks kehakesteks. Apoptootiliste kehakeste eliminatsioon naaberrakkude fagotsütoosi teel. Nekroos ehk kärbus – mitmesuguste kahjustavate tegurite toimel tekkiv rakkude programmeerimata surm. Kudede hävimine elusas organismis, haaratud võivad olla üksikud rakud, elundite osad või terved organismid . 22
Ükski faas ei käivitu enne, kui eelmine on täielikult lõpuni viidud. Rakud, mis ajutiselt või pöörduvalt on lõpetanud jagunemise, on puhkefaasis G0- faasis. Erinevate faaside üleminek on reguleerutud kontrollpunktidega kas on võimalik liikuda edasi järgmisesse faasi. Kontrollitakse DNA sünteesi, DNA kahjustuste reparatsiooni (parandamist), jagunemiseks vajalike valkude ja struktuuriorganellide olemasolu. 11. Apoptoos. Apoptoos ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad, mille käivitudes DNA fragmenteerub, väheneb raku maht ja kaovad mitokondriaalsed funktsioonid. Rakus, mis sureb vastavalt apoptoosi mehhanismile, toimuvad kindlad biokeemilised ja
Algul tekivad sünapsid juhuslikult ega ole funktsionaalselt seotud. Järkjärgult loobutakse mittefunktsionaalsetest ühendustest, olemasolevad ühendused muutuvad täpsemaks ja piiritletumaks. Teismeea lõpuks kaob 50% sünapsitest (võrreldes 2-aastase tasemega). Müeliniseerumine Juhteteede isoleerimine signaali liikumiskiirus müeliniseeritud aksonis 120 m/s, müelimiseerimata aksonis 30 m/s. Müeliinikihi teke algab pärast sündi ja jätkub kuni teismeeani. Apoptoos Loomulik rakusurm, geneetiliselt määratud seesmine "suitsiidprogramm". Osades pk-des kuni 50% tekkinud rakkudest selle käigus hävib. Närvirakkude hävimine apoptoosi teel enamasti prenataalselt, gliiarakkude ja ühenduste kadumine rakkude vahel postnataalselt. Selle vastu neurotroofsed faktorid. Neuronid, mis on suutnud luua omavahel efektiivseid ühendusi, suudavad omandada rohkem neurotroopset faktorit ja tõenäolisemalt jäävad ellu. Ka gliiarakkudes toimub apoptoos, seda suunavad neuronid.
2) Allantois (kusekest): jääkainete kogumine ja gaasivahetus, moodustab nabaväädi. 3) Koorion (kõldkest): koorion + emaka limaskest = platsenta Koorion ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta, mille kaudu liiguvad toitained, hapnik, hormoonid, antikehad. (pärisimetajate põhitunnus) Biogeneetiline reegel - isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise arengu etapid ~ kõik pärinevad ühisest eellasest. Apoptoos - programmeeritud rakusurm, ülearuste rakkude eemaldamine (nt. konnakulles vabaneb sabast, et konnaks saada) Sünnitus ..on protsess, kus loode väljub emakast. Sünnituse 3 perioodi: 1) Avanemisperiood: emakakael avaneb kuni 10 cm. 2) Väljutusperiood: emaka kokkutõmbed sünnitamisel ja ema aktiivne lihastöö suruvad lapse läbi sünnituskanali välja 3) Päramisteperiood: emakast väljub platsenta, nabaväät ja lootekestad. Paljunemine .
RAKUBIO PRAKS Apoptoos ja rakutsükkel. Apoptoos programmeeritud rakusurm. Põhjuseks võib olla raku vigastus, geneetilised vead vigastusest. Apoptoos e. kontrollitud raku surm on raku surm, mis on raku enda poolt käivitatud ja kontrollitud. Apoptoosi käigus laguneb rakk väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, kusjuures tema tsütoplasma komponendid ei satu ekstratsellulaarsesse ruumi. Nekroos on raku surm, mis ei allu tema enda kontrollile. Selle käigus kaob raku membraani
1. Milleks on vaja patoloogiat? Diagnoosimine, diagnoosimine ja nende ulatuse määratlemine, prognoosimine, ravi hindamine, teadustöö. 2. Millised tunnused tulevad välja peale surma? Koolnukülmus, koolnukangestus,koolnulaigud,vere hüübimine, sarvkesta hägustumine,koolnulaostus. 3. Millised on etioloogilised tegurid? Eksogeensed(välimised)-füüsikalised,keemilised, bioloogilised, psühhogeensed,sotsiaalsed Endogeensed(sisemised)-pärilikkus,haigussoodumus,konstitutsioon,sugu,vanus, organismi vasturekatsioon. 4. Kuidas klassifitseeritakse haigusi? Organsüsteemide alusel, elundite alusel,etioloogia alusel, patogeneesi järgi, pärilikkuse järgi, geograafilise esinemise järgi, nakkusohu järgi. 5. Millised on haiguse kulgemise faasid? Varjatud e latendi e peiteperiood, prodomaal e eelnähtude periood, põdemise e õitse e manifestne periood, paranemisperiood või tüsistuste tekkimine või surm, taastumise e rekovalentsi periood. ...
rakust) tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. - Mitoos - on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt - Terminaalselt diferentseerunud rakud (näiteid) - terminaalselt e. lõplikult diferentseerunud rakud: erütrotsüüdid, epiteeli rakud, närvirakud, südamelihase- ja skeletilihase rakud, silma läätse rakud - Apoptoos - programmeeritud rakusurm - Kääv - jagunevas rakus moodustuv valguniidikeste kogum, mille abil kromosoomid lahknevad tütarrakkudesse - Multipolaarne mitoosikääv - kus kromosoomid lahknevad juhuslikult 3-4 tütarraku vahel - Tsütokinees - toimub raku lõplik jagunemine - Kohesiin - Kohesiini lagunemine võimaldab kromatiididel lahkneda. - Kinetohoor - Tsentromeeri külge moodustub jagunevas rakus spetsiaalne valguline struktuur
16. Pseudogeen (mõiste ja näide) - genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil. Nt hemoglobiinigeenide klastris 17. Morfogenees - kudede ja organite moodustumine. Ei sõltu niivõrd genotüübist, vaid ka epigeneetilistest mehhanismidest, rakkude omavahelistest interaktsioonidest, O2 juurdepääsust jt 18. Apoptoos - programmeeritud rakusurm. Normaalsetele rakkudele on sisseprogrammeeritud , mitu korda jagunevad ja millal käivitub enesetapu mehhanism.Nt: embrüonaalses arengus et sõrmed ja varbad eralduksid, peavad osad rakud hävima. 19. Ökoloogiline sukstsessioon ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. S.t., et kooslused pole püsivad, vaid muutuvad tingimustele vastavalt (metsa põleng) ja tingimusi loovad organismid ka ise. 20
tekkega. Nende signaaliradade komponendid, signaali edastamise mehanismid ja bioloogiline tähtsus erinevate organsüsteemide ning rakutüüpide kujunemisel. Arenguliste signaalide antagonistid - Fibroblast Growth Factor'i signaali inhibitsioon pidurdab hiire lootel kopsupungakeste harunemist. TGF-beeta sünteesi inhibeerivad EGF, FGF, deksametasoon, kaltsium, retinoidid ja folliikulit stimuleeriv hormoon (FHS). 17. Rakusurm. Programmeeritud rakusurm ehk apoptoos soovimatute rakkude tahtlik eemaldamine; füsioloogiline; mittejuhuslik; aktiivne; kontrollitud; rakk osaleb enda surmas; esile kutsutud füsioloogiliste või patoloogiliste stiimulite poolt; morfoloogilised tunnused: kromatiini kondensatsioon, raku kahanemine, organellid ja rakumembraanid säilivad, põletiku ennetamiseks kiire allaneelamine naaberrakkude poolt, DNA tükeldamine. Kaspaaside kaskaad apoptootilised proteaasid viivad läbi apoptoosi; kaskaad aktiveeritud
ekspressioon. Eristatakse kõrget ja madalat diferentseerumist, nii näiteks võib kasvaja (peetakse ebanormaalseks diferentseerumiseks) olla nii madalalt kui ka kõrgelt diferentseerunud. 23. Mitoosi mõiste, etapid, etappides toimuvate protsesside iseloomustus. 24. Meioosi mõiste, etapid, olulisemad sündmused igas etapis. Jagunemisviiside võrdlus. Tsütokinees. 25. Apoptoos – mis on, millal ja kuidas toimub. -programmeeritud rakusurm, reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.[1] Apoptoosi käivitudes DNA fragmenteerub, väheneb raku maht ja kaovad mitokondriaalsed funktsioonid.[2] Toimub väiksemate rakumembraaniga kaetud osiste komplekteerimine, mis kohe fagotsütoosi käigus lagundatakse. Nii saab organism töödelda ja taaskasutada nii aegunud, vigaseid, muteerunud, liigsed või ebanormaalseid rakke, selleks et areneda, kasvada, paljuneda jms
3. Karikloode- Embrüo rakud jagunevad kihtidesse, mida nim lootelehtedeks.Kolmest lootelehest hakkavad arenema elundid 4. Loode- 3.nad lõpuks on elundkonad hakanud arenema. Lootelehed Välimine rakukiht ( ektoderm)- nahk ja närvisüsteem Keskmine rakukiht( mesoderm)- kehaõõned, vereringeelundkond, erituselundkond, suguelundid ja tugi- ja lihaskude. Sisemine kiht( entoderm)- hingamis ja seedeelundid. Apotoos*- programmeeritud rakusurm eemaldab embrüost ülearused rakud. Lootekestad Kõldkest- moodustub balstosüsti seinast. Kui loode kinnitub emakasse, kasvab kõldkest emaka limaskestaga kokku ja moodustub platsenta, mis ühendab areneva lootega. Kusekott- lootekest, mille ülesandeks on loote jääkainete kogumine ja gaasivahetus. Sellest kujuneb loodet ja platsentat ühendav nabaväät. Vesikest- selles õõnes asuvas vedelikus asub arenev loode. Vedelik kaitseb
Kontaktinhibitsioon – rakud tunnetavad üksteist ning kontaktis olles enam ei jagune. Kasvajates kontaktinhibitsiooni mehhanism kaob. Radioaktiivne kiirgus ja kemikaalid tekitavad palju mutatsioone, mis takistavad rakkude jagunemist, kuid mõjutavad sealjuures kõiki jagunevaid rakke – rakutsükli blokeerimine -> iga konkreetse vähivormi puhul on vaja spetsiifilisi ravimeid. Apoptoos – kontrollitud rakusurm. Rakukest – põhjus miks loomadel on kasvajad aga taimedel pole. Loomadel see puudub. Tänapäeval rohkem vähki sest eluiga pikem. 61. Miks on soolekepike ning pärmid head geenitehnoloogia mudelobjektid? Escherichia coli – soolekepike. Leidub inimese alumistes seedeelundites. On võimeline tekitamaks mitmeid haigusi oma peremehes. Kinnituvad rakule, sisestavad mürke, häirivad normaalset rakutalitlust. Hea, sest
Rakkude migratsioon. Paljud rakud sünnivad ühes kohas, aga rändavad hiljem mujale, kus differentseeruvad ja jäävad toimima (sugurakkude eellased, südame eellasrakud, paljud neuronid). Inimese sugurakkude eellased rändavad rebukotist mööda tagasoolt gonaadide algmetesse. Interneuronid sünnivad ganglionic eminence (LGE, MGE) piirkonnas ja rändavad teistesse ajuosadesse. Paljud embrüonaalsed induktorid – represseerivad. Programmeerite rakusurm: surevad terved, normaalsed rakud, see protsess on vajalik normaalse rakkude arenguks. Koe/organi/organismi kasv – rakkude jagunemise, rakkude suurenemise ja rakuvaheaine kogunemise tulemus. Viljastumine Sugurakud. Viljastamine tekitab nii uue indiviidi kui ka lõputu põlvkondade järgnevuse.Haiploidsed ainsad rakud, mis viivad meioosi. Ühinedes loovad totipotentse raku - sügoodi. Esmased sugurakud: Imetajatel indutseeritakse de novo varases gastrulas
toimub valgusünteesi tüübi muutus, algab uus diferentseerumise etapp ja morfogenees. (vormi teke alates molekulaar struktuuridest ja lõpetades organite ning tervikorganismi anatoomilise ehitusega).Sel perioodil on organ kõige tundlikum keskk.mõju suhtes.Kriitilistel perioodidel võivad keskk.tegurite mõjul tekkida fenotüübilised muutused---morfoosid 83. Apoptoos Apoptoos- organismi võime loobuda teatud rakkudest või kudedest Programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) ehk apoptoos (kreeka apoptosis '(lehtede) äralangemine') on rakkudesse geneetiliselt ette määratud mehhanism, mille tulemusena hävivad organismis liigsed või ebanormaalsed rakud. Programmeeritud rakusurmal on oluline roll näiteks embrüo arengus, kus selle protsessi abil eemaldatakse varasemate evolutsiooniastmete tunnused, mis lootel arengu käigus tekivad. Programmeeritud rakusurma mittetoimumise korral võib organism
keskkondlikust sisendist - Et neuron funktsioneeriks peab akson välja jõudma kindla sihtkohani - Mingisugused rakud peavad üksteistega suhtlema hakkama - Suure hulga arenguhäirete korral on dendriitide kasv ebanormaalne - Vaimse alaarengu korral on dendriitilisi harusid vähem - Rohkem on siis dendriitide areng häiritud prefrontaalsetes poolkerades, vähem mõjutab see primaarseid motoorseid ja sekundaarseid sensomotoorseid süsteeme Apoptoos - Loomulik rakusurm Sünapsite teke - Pikaajaline protsess, algab lootel aga toimub enamasti pärast sündi. Esimesed sünapsid on juhuslikud, ei ole funktsionaalseid seoseid ja nendest järk-järgult loobutakse. Teismeea lõpus on esimesed sünapsid ära kadunud - Sünapseid peab ’häälestama’, arengu käigus neid häälestatakse et nad suudaksid tagada piisva kontaktsuse ja sensoorset infot vastu võtta, õppida ja koemusi omandada
poolt. Nii toimub aju keskstruktuuride moodustumine (talamus, ajutüve regioonid). Aktiivne migratsioon – uued noored rakud liiguvad vanematest ette välimistesse piirkondadesse (ronivad mööda radiaalseid gliiakiude). Nii toimub ajukoore areng. Mitmed ajukoore kihid on nähtavad juba loote viiendal elukuul. Neuronite väljakujunemise ja funktsionaalsuse põhimõtteid (dendriitide kasv, sünapsite teke, müeliniseerumine, apoptoos) Apoptoos: Loomulik rakusurm, geneetiliselt määratud seesmine “suitsiidprogramm”. Osades pk-des kuni 50% tekkinud rakkudest selle käigus hävib. Närvirakkude hävimine apoptoosi teel enamasti prenataalselt, gliiarakkude ja ühenduste kadumine rakkude vahel postnataalselt. Selle vastu – neurotroofsed faktorid. Neuronid, mis on suutnud luua omavahel efektiivseid ühendusi, suudavad omandada rohkem neurotroopset faktorit ja tõenäolisemalt jäävad ellu. Ka gliiarakkudes toimub apoptoos, seda suunavad neuronid.
identne, teine on teistsugune. asümmeetriline jagunemine on tavaline siis, kui eellasrakk on tüvirakk kollased rakud (tüvirakud) jäävad samaks, aga nad genereerivad teisi rakke, mis arenevad teisteks rakutüüpideks. CELL LINEAGE rida järjest sümmeetrilisi ja asümmeetrilisi rakujagunemisi, annab aluse erinevatele spetsialiseerunud rakutüüpidele hulkrakses organismis. Kõrge geneetilise kontrolli all. programmeeritud rakusurm on normaalne arengu osa ning vastusena põletikule või toksiinidele. 73. Tüvirakkude asümmeetrilise jagunemise indutseerimiseks on kaks võimalust: nimeta need. Asümmeetriline jagunemine – tsütoplasma molekulid tütarrakkude vahel ebaühtlaselt jaotatud tütarrakud arenevad erinevalt 1) Välisele vihjele vastusena (extrinsic) – tütarrakud on algselt sarnased, aga erinevus tuleb sisse rakkudevahelise signalisatsiooni tulemusena ümbritsevatest rakkudest või eellasrakust
apoptoos) On algne struktuur. Rakud toodavad reliini, mis annab signaali, et rakud peaksid nüüd seisma jääma, ilma signaalita kuhjuksid kokku ja kihistust ei teki. Kui neuronid on välja kujunenud hakkavad omavahel suhtlema. Dendriidid arenevad pärast sündi. Loovad ühendusi neuronite vahel. Arenguhäire korral dendriitide kasv ebanormaalne. Apoptoos – neuronid mis funktsionaalseid ühendusi ei loo hävivad apoptoosi teel. Loomulik rakusurm – „suitsiidiprogramm“. Toimub ka enne sündi. Kui rakk tahab ellu jääda siis tal on vaja neurotroopset faktorit, mis toimub sünapsites. Sünapsite teke – pikaajaline protsess, algab lootel aga enamasti toimub päast sündi. Esimesed sünapsid on juhuslikud ja nendest järk-järgult loobutakse teiste kasuks. Neid peab häälestama, et oleksid efektiivsed ja seda arengu käigus ka tehakse. Sensoorse info vastu võtmiseks, õppimiseks, kogemuste omandamiseks.
füsioloogilised (surmaretseptorite aktiveerimine) ja patoloogilised stiimulid (mutatsioonid, nakkused). Apoptoosi teel surevad tavalised,terved rakud, mida pole enam vaja või siis haiged ja stressis rakud, mida on küll vaja, aga mis muutuvad kahjulikuks või mittefunktsionaalseks. Apoptoosil on kaks varianti (rohkem uuritud) sisemine (intrinsic - otsus surra tuleb raku seest, mitokondrid asjaga seotud) ja välimine (extrinsic - rakusurm aktiveeritakse rakupinnal teiste rakkude poolt) 6. Mis on kaspaasi funktsioon ja mis juhtub pro-kaspaasi aktiveerumisel? Kaspaas: tsüsteinüül aspartaat-spetsiifilised proteaasid, mis aktiveeritakse ainult apoptootilistes rakkudes. Aktiivtsentris on kriitiline tsüsteiini jääk konserveerunud pentapeptiidis (QACXG), lõikab substraati aspartaadi järel peaaegu absoluutse spetsiifilisusega. Apoptoos on pöördumatu, kui kaspaase on aktiveeritud üle kriitilise taseme
5. Esineb korrelatsioon rakkude esimese kiiritusjärgse jagunemise ajal ilmnevate kromosoomiaberratsioonide ja rakkude puuduliku võime vahel moodustada elujõulisi kolooniaid. Apoptoos ja mitootiline surm Apoptoos – programmeritud surm. Apoptoseeruvad peale kiiritust enamasti hematopoeetilised ja lümfoidrakud, enamuse kasvajarakkude puhul esineb võrdlselt nii apoptoosi kui mitootilist surma, mõnede kasvajatüüpide puhul on mitootiline rakusurm ainuke viis. Apoptoos peale kiiritust on p53-sõltuv protsess, bcl-2 on apoptoosi supressor. Mitootliline surm – rakud surevad katsel paljuneda, sest kromosoomid on kahjustatud, aluseks on asümmeetrilised kahjustused. Lihtsustatud skeem kromosoomikahjustuse ja rakkude surma omavahelisest sõltuvusest. Rakud, kus on tekkinud ditsentriline või ringkromosoom, kaotavad reproduktsioonivõime. Selliste aberratsioonide tekke eeduseks on kahe kromosoomi katkemine
Rakkude agregatsioon (kokkukuhjumine) ajuosade moodustumiseks • Arenev aju v.plastiline, kuid: 5. Neuronite diferentseerumine – kuid ajukahjustus v/s või väikelapse-eas ei pruugi olla kohe märgatav “lumepalli efekt” 6. Neuronitevaheliste ühenduste moodustumine • “sleeper effect”- st.laps “kasvab kahjustusse sisse” (William and Maarter 1992), 7. Selektiivne rakusurm (apoptoos) • vanusega arenev defitsiit –põhioskusi ei omandatapõhjustab edasise defitsiidi süvenemise 8. Ühenduste eliminatsioon & stabilisatsioon + müelinisatsioon (müeliinikiht tuleb ümber närvi) ESIMENE NEURAALTORU STAADIUM: Neuraalplaadist neuraaltoru moodustumine (tüvirakud aju “taimelava“) Neuro- ja gliogenees 4.GN
Metoklopramidi. Valuvaigisti avaldab mõju, patsiendi enesetunne paraneb. Erakorralise meditsiini osakonda jõudes antakse patsient vahetuses olevale valvearstile üle. 332 Angiograafia kinnitab diagnoosikahtlust „mesenteriaalne tromboos“, patsiendile tehakse erakorraline operatsioon. Suur osa soolestikust on juba nekroosis ning eemaldatakse. Teisel operatsioonijärgsel päeval intensiivraviosakonda paigutatud patsient sureb. Emboolia – veresoone äkiline sulgus Nekroos – rakusurm, surnud kude Põhjus – ülevaade olukorrast – kaasnevad sümptomid – patsiendi läbivaatus Seedetrakt Anamnees Läbivaatus Perforatsioon Mao perforatsioon Teadaolev haavand, gastriit, Laudkõva kõht, survevalu võimalik kasvaja ülakõhus Verevarustushäire Mesenteriaalne infarkt Algab ägeda kõhuvaluga, Alguses täiesti tavaline kõht,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
