Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

ARHITEKTUURIPÄRLID (0)

3 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
12 + 1 ARHITEKTUURIPÄRLIT
1. STONEHENGE ’I KROMLEHH (u. 35-30 saj. eKr.)
NB! Suurenda pilti!
Umbes 5000 aastat tagasi hakkasid Euroopa lääneosas inimesed püsti ajama teravatipulisi kivimürakad – menhire. Neid nimetatakse ka megaliitideks (kreeka k. mega – ‘suur’ ja lithos – ‘kivi’). Prantsusmaal Bretagne ’i1 poolsaarel näeme praegugi Carnaci2 asula läheduses kilomeetripikkuste ridadena püsti aetud saledaid kõrgeid menhire.
Sellest ajast on säilinud ka dolmeneid – algelisi hauakambreid. Dolmen tehti nii: aeti püsti mitu piklikku kivi ja neile asetati kiviplaat. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringidena, tekkis kromlehh. Tuntuim kromlehh Euroopas asub Stonehenge’is3 Inglismaal. Kuid seesuguseid megaliitseid rajatisi on ka mujal. Jälle tekib küsimus, miks inimesed nii suurt vaeva nägid ja kuidas nad üldse nii suured megaliidid püsti said? Tõenäoliselt on nii Carnacis kui Stonehenge’is tegemist tähtsate kultusekohtadega.
Kui Altamira koobastes Hispaanias ja Lascaux4 koobastes Prantsusmaal tehti koopamaale juba 20 000 aastat tagasi ja megaliitseid rajatisi püstitati ligi 5000 aastat tagasi, võib vabalt väita, et skulptuur on veelgi vanem. Mitmest kohast on leitud luust , kivist või savist loomakujusid. Üks vanemaid Euroopas valmistatud inimest kujutavaid skulptuure kannab oma Austrias asuva leiukoha järgi nime “Willendorfi Veenus. Huvitav on märkida, et sellel skulptuuril ei näe me naise nägu. Arvatakse, et selle kiviaja skulptuuri vanus on üle 25 000 aasta.
NB! Suurenda pilte!
a) Menhirid Carnacis
b) Dolmen Bretagne’is
c) Willendorfi Veenus, Loodusajaloo Muuseum , Viin
Stonehenge’i kromlehhi megaliidid on siia toodud Lõuna- ja Kagu Walesi mägedest, u. 300 km kauguselt . Kive transporditi parvedel mööda merd , siis mööda Avoni jõge ja maismaal kasutati rullikuid (ratast siinsed inimesed ei tundnud ). Megaliite võib nimetada ka monoliitideks (kreeka k. mono – ‘üks, ühtne’ ja lithos – ‘kivi’). Suurimad Stonehenge’i monoliidid kaaluvad kuni 26 tonni.
Kromlehhi ehitajad pidid olema väga osavad, sest selle aja tööriistad olid primitiivsed . Kivid olid risti teiste peale vinnamiseks väga rasked ja nad tuli valmis raiuda piinliku täpsusega, et nad vertikaalsetele rahnudele püsima jääksid. Pearingist väljapoole kaevati veel auke , kuhu kavatseti paigutada veel kivisambaid. Neist pidi moodustuma veel 3 välisringi. Seda tööd ei lõpetatud.
Viimased muudatused tehti umbes 2000 aastat eKr. Selle käigus võeti väiksemad kiltkivid tugede kohalt maha ja paigutati praegusesse asendisse ringi keskel. Samal ajal paigutati ühe kolmikkivi ette suur roheline liivakivist rahn, mis on samuti pärit Lõuna-Walesist. Praegu nimetatakse seda rohelist liivakivi altarikiviks.
Stonehenge'i kromlehhi otstarbe kohta on püstitatud mitmeid hüpoteese. On arvatud, et ta oli observatoorium, ohvripaik või pühakoda. Tal pidi olema väga tähtis otstarve, sest niisama ei oleks hakanud tuhanded inimesed nägema nii suurt vaeva ja kulutama oma aega. Kindlasti kasutati Stonehenge’i ohvri- ja matusetalitusteks (sealt on leitud inimeste säilmeid ja märke ohvrite toomisest). Stonehenge’i ringikujuline põhikuju viitab võimalusele, et rajatist kasutati taevakehade vaatlemiseks , selle abil koostati kalendrit jm.
Stonehenge jäeti maha umbes 3000 aastat tagasi, kuid oma maagilist tähendust pole ta siiani minetanud. Rahvakogunemisi on peetud selles kohas aastasadu ning kohalikud inimesed arvavad , et nendel hiidrahnudel on tervendav mõju. Kahjuks on Stonehenge’ist alles ainult tema kunagise uhkuse vari. Algne kuju on siiski aimatav, sest kivide kohad on välja selgitatud .

NB! Suurenda pilte!
a) Stonehenge’i kormlehh pildistatuna lennukilt
b) Stonehenge’i kromlehh pildistatuna maapinnalt
c) Sonehenge’i kromlehhi internetimakett (võimalik algne variant)
_______________
1Bretagne - loe: brötannj
2Carnac - loe: karnakk
3Stonehenge - loe: stoun’hendž
4Lascaux – loe: las´koo
MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!
1. Milliseid kunstiliike leidus juba ürgajal?
2. Kus on avastatud kõige kuulsamad koopamaalid Euroopas? Mis ajast need pärinevad?
3. Milline vahe on menhiril, dolmenil ja kromlehhil? Millist kunstiliiki nad esindavad?
4. Mida tähendavad kreeka keelest üle võetud sõnad megaliit ja monoliit?
5. Kus saab tänapäeval imetleda megaliitseid rajatisi?
6. Milline võis olla selliste megaliitsete rajatiste otstarve?
7. Stonehenge’is pole mägesid. Kust pärinevad siinsed monoliidid e. tervikud kivirahnud?
8. Kuidas nimetatakse meie mandri vanimat teada olevat inimest kujutavat skulptuuri?
9. Millises linnas seda skulptuuri näha saab?
10. Miks käib Bretagne’i poolsaare väikeses asumis Carnacis nii palju turiste?
2. SUURED PÜRAMIIDID GIZAS (u. 28-26 saj. eKr.)
Giza [loe: giiza ] paikneb Egiptuse pealinna Kairo külje all, sama kaugel Kairost kui Laagri või Viimsi Tallinnast. Kui saatus teid Kairosse viib, tellige hotellist takso ja oletegi poole tunniga kohal.
NB! Suurenda pilte!
a) Suured püramiidid Kairo lähistel Gizas
b) Suur sfinks Gizas Cheopsi püramiidi ees
Ühtne Egiptuse riik tekkis ligi 2800 aastat eKr. Seda valitses piiramatu võimuga, maapealseks jumalaks peetav vaarao. Egiptuse kunsti kandvaks jõuks oli uskumus , et inimese hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi. Seetõttu püüti ülikute kehasid säilitada, neid balsameeriti1 ja maeti haudehitistesse, kuhu pandi kaasa kõik hauataguses elus vajalik, sealhulgas ka luksusesemeid ja teenrite kujukesi . Kõige vanemad egiptuse haudehitised olid nn. mastabad2; neile järgnesid astmikpüramiidid.
Loomulikult hoolitseti kõige enam vaarao igavese elu eest. Siit ka hiiglaslikud püramiidid, mis rajati nn. Vana riigi 4. dünastia3 valitsemisajal (28.-26. saj. eKr.). Need kolmnurksete tahkudega kivimassid rabavad meid ka praegu oma mõõtmete ja täpsusega. Seest olid püramiidid umbsed; seal leidus vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud pärast matuseid kinni müüriti. Kolm kuulsaimat püramiidi asuvad Gizas. Need on: Cheops i4 püramiid (esialgne kõrgus 146,6 m, praegune 137 m), Chephreni5 püramiid (136 m) ja Mykerinose6 püramiid (66 m). Cheopsi püramiid mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Niisama kuulus on ka Giza püramiidideväljal paiknev kaljust välja raiutud 20 m kõrgune sfinks, kellel on vaarao Chephreni näojooned ja kes valvab siin juba enam kui 4000 aastat oma isa Cheopsi, iseenda ja oma poja Mykerinose viimset puhkepaika.
Algselt olid kõik kolm Giza püramiidi kaetud siledate kiviplaatidega. Praegu katavad need lihvitud kivid Kairo paleede ja mošeede seinu. Kui Napoléon Bonaparte poleks oma Egiptuse sõjaretkele 1788-89 teadlasi kaasa võtnud (sellega andis ta tõuke egüptoloogia sünnile), oleks püramiidid lõplikult hubaseks ehitusmaterjaliks laiali tassitud.
NB! Suurenda pilte!
a) Vivien Leigh [loe: lii] Kleopatrana filmis „ Antonius ja Kleopatra
b) Kleopatra oma ajastu papüüroslehel
c) Elizabeth Taylor Kleopatrana filmis „Kleopatra”
Egiptuse kunst püsis umbes 2500 aastat peaaegu muutumatuna, kuni Aleksander Suur vallutas maa 332 eKr. Kui Aleksander suri, sai Egiptuse valitsejaks tema väepealik Ptolemaios . Nüüd sai pealinnaks Aleksander Suure poolt rajatud linn, mis kannab tänapäevani nime Aleksandria. Kreeka päritolu Ptolemaioste dünastia valitses Egiptust 300 aastat. Ptolemaiostest viimane oli kuninganna Kleopatra7, kelle enesetapu järel aastal 30 e. Kr. sai Egiptusest Rooma riigi koloonia. Ptolemaiosed ei hävitanud egiptuse kunsti, kuid lisasid sellele palju kreekalikku. Selle kohta öeldakse, et Egiptus helleniseerus, s.o. muutus kreekapäraseks. Pärast Kleopatra surma algas Egiptuse romaniseerumine .
_______________________
1balsameerima e. palsameerimasurnukeha mitmesuguste vahenditega immutama kaitseks kõdunemise vastu
2 mastaba – piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber, mille all maa sees on hauakamber kirstuga
3dünastia – valitsejate suguvõsa
4Cheops – loe: heops (nimi Cheops on kreekapärane; vanaegiptuse algkuju oli Hufu )
5Chephren – loe: hefren (vanaegiptuse Hafre )
6Mykerinos – loe: mükeriinos (vanaegiptuse Menkaura )
7 Kleopatra VII Suur (69-30 eKr.) – Egiptuse kuninganna, rahvuselt kreeklanna. (tema emakeel oli kreeka keel). Kleopatra elus põimuvad tihedalt poliitika ja armastus. Oli seotud kahe kuulsa Rooma riigimehega - Julius Caesari ja hiljem väejuht Antoniusega, kelle mõlemaga tal olid lapsed. Octavianuse (tulevase keiser Augustuse) ja Antoniuse vahelises tülis toetas Antoniust; pärast kaotust lahingus ja Antoniuse enesetappu , et mitte lasta end Roomas triumfirongkäigus demonstreerida, võttis ta endalt elu (arvatavasti laskis end maol salvata). Legendi järgi oli Kleopatra väga kaunis, kuid tema säilinud portreed seda ei kinnita. Ehk olid need tema tarkus, haritus ja talle kuuluv Egiptus, mis mõjusid nii ligitõmbavalt.
MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!
1. Millisesse linna tuleb osta lennupilet, et näha Giza püramiide?
2. Miks balsameeriti vanas Egiptuses valitsejate surnukehi ning miks neid nii suurejooneliselt maeti?
3. Mis on mastaba?
4. Kui Cheopsi püramiid asuks Tallinnas, kui kõrgena kujutaksid seda meie linna siluetil?
5. Aleksander Suure surma järel Egiptus helleniseerus. Mida see tähendab?
6. Mida tead kuninganna Kleopatrast? Kas ta oli egiptlanna? Milline keel võis olla tema emakeel?
9. Kuninganna Kleopatra VII surma järel Egiptus romaniseerus. Mida see tähendab?
7. Kolmest Guiza püramiidist on vaid keskmise püramiidi tipp kaetud siledate kiviplaatidega. Miks on need püramiidid suuremalt jaolt krobelised?
8. Kes oli see riigimees , kes andis tõuke egüptoloogia sünnile? Kui vana on see teadus?
10. Kas Prantsusmaa peaks Egiptuse riigile tagasi andma Louvre ’is eksponeeritud Egiptuse muinsused? Põhjenda!
3. KNOSSOSE PALEE KREETAL (u. 26 saj. eKr.)
NB! Suurenda pilte!
a) Knossose palee restaureetud veranda tänapäeval
b) Knossose pale rekonstruktsioon
c) Knossose palee fresko hüüdnimega .” Prints liiliatega” (See fresko on teostatud A. Evansi näpunäidete järgi)
Üheaegselt egiptuse kunstiga hakkas umbes 2600 aastat eKr. Vahemere saartel, eriti Kreeta saarel arenema omanäoline kunst. Siis ei elanud siin veel kreeklased , vaid Kreeta põliselanikud. Nende kasutatud kirja ei ole suudetud tänaseni dešifreerida.
Kui inglane Arthur Evans 1900. a. alustas Kreeta saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud . Need tõendasid paljude vanakreeka müütide paikapidavust. Oli ju neis juttu Kreeta paleede toredusest ning valitseja Minose1 võimsusest. Tema järgi nimetatakse kreeta kultuuri ka Minose e. minoiliseks kultuuriks, kuid tihti kasutatakse ka kolmandat nimetust egeuse kultuur. Müüdid jutustasid kohutavast inimsõnnist Minotaurosest2 ning tema elupaigast labürindist3. Viimasele oli omamoodi eeskujuks saare suurim loss Knossos, mis koosnes sadadest suure paraadõue ümber koondunud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube, mille veejuhtmestik on säilinud. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Kõrgest tsivilisatsioonist annavad tunnistust ka Knossose palee vesiklosetid. Lossi plaan on väga keeruline, pealegi on see loss mitmekorruseline. Aknad enamasti puuduvad, valgus tuleb ülevalt laeavadest. Omapärased on sambad. Need jämenevad ülaosas ning on värvitud punase, musta ja kollasega. Rõõmsalt värvikad on ka losside seinu katvad reljeefid ja maalingud . Inimesed neil mõjuvad palju loomulikumana kui egiptuse kunstis. Ühele kenale seinamaalinaisele on tänapäeval antud hüüdnimi “Pariisitar”.
NB! Suurenda pilte!
b) Knossose palee seinamaal hüüdnimega „Pariisitar” ( originaal )
a) Knossose palee osaliselt restaureetud tuba
c) Jumalannakujuke Knossose paleest
Kreetal harrastati ka vaasimaali . Varasematel vaasidel esineb üksnes geomeetrilisi mustreid , hiljem maaliti neile lilli, näiteks iiriseid ja liiliaid, samuti kalu, tigusid, kaheksajalgu, korallisarnaseid kaunistusi. Kreeta skulptuuri tuntuimateks näidisteks on väikesed edevates volangseelikutes jumalannakujukesed, kellel käes maod . Need jumalannad on kodude kaitsjannad.
15. saj. eKr. tulid mandrilt seni Kreeta alluvuses olnud ahhailased ning purustasid Knossose. Ahhailased ise olid saabunud Kreekasse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
ARHITEKTUURIPÄRLID #1 ARHITEKTUURIPÄRLID #2 ARHITEKTUURIPÄRLID #3 ARHITEKTUURIPÄRLID #4 ARHITEKTUURIPÄRLID #5 ARHITEKTUURIPÄRLID #6 ARHITEKTUURIPÄRLID #7 ARHITEKTUURIPÄRLID #8 ARHITEKTUURIPÄRLID #9 ARHITEKTUURIPÄRLID #10 ARHITEKTUURIPÄRLID #11 ARHITEKTUURIPÄRLID #12 ARHITEKTUURIPÄRLID #13 ARHITEKTUURIPÄRLID #14 ARHITEKTUURIPÄRLID #15 ARHITEKTUURIPÄRLID #16 ARHITEKTUURIPÄRLID #17 ARHITEKTUURIPÄRLID #18 ARHITEKTUURIPÄRLID #19 ARHITEKTUURIPÄRLID #20 ARHITEKTUURIPÄRLID #21 ARHITEKTUURIPÄRLID #22 ARHITEKTUURIPÄRLID #23 ARHITEKTUURIPÄRLID #24 ARHITEKTUURIPÄRLID #25 ARHITEKTUURIPÄRLID #26 ARHITEKTUURIPÄRLID #27 ARHITEKTUURIPÄRLID #28 ARHITEKTUURIPÄRLID #29 ARHITEKTUURIPÄRLID #30 ARHITEKTUURIPÄRLID #31
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Peeter Termomeeter Õppematerjali autor

Lisainfo

räägib stonehengist, püramiididest, knossose paleest, babüloni linna ištari väravast, ateena parthenonist, pergmanoni suurest zeusi altarist, rooma panteonist, hagia sophia kirikust istanbulis, reimsi katedraalist, chambordi lossist, villa savoyest ja guggenheimi muuseumist bilbaos. Kõik väga põhjalikult kokku võetud nende ehitiste kohta.
ARHITEKTUURIPÄRLID , ajalugu , arhidektuur , knossose palee , rooma panteon , reimsi katedraal , chambordi loss , villa savoye

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

41
doc
Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
39
odt
Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
48
doc
Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski
32
doc
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
23
doc
ARHITEKTUUR referaat
27
doc
Kunstikultuuri ajalugu
168
doc
Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
25
docx
Kunstiajaloo konspekt 10 klassile





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun