Kunstiajaloo konspekt (0)

Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1. Ürgaja kunst (~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge ´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana- Mesopotaamia ( Sumerid ) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat ; sumerite kiilkiri ; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur . Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst (~5000 a tagasi ­ Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine ). Polüteism; Narmeri palett ; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad , astmikpüramiidid, püramiidid( Cheops , Chefren ja Mykerinos ); neid valvas Sfinks. Abu Simbeli kaljutempel. Karnaki ja Luksori templid. Kuningate org(Tutanhamoni kaljuhaud). Hieroglüüfid e piltkiri . Ehnatoni usureform : polüteism asendati monoteismiga- Aton(päike) Atoni auks võttis Amonhotep IV uue nime ­ Ehnaton . Tema naine oli Nofretete. 4. Egeuse e Kreeta -Mükeene kunst(~3000 a tagasi). Suured lossid: Knossos; Knossose palee ehitusest on tulnud sõna labürint. Mükeene lõvivärav. Agamemnoni kullast surimask . 5. Vana-Kreeka kunst(12. - 8. sajand eKr; kunst arenes välja umbes aastaks 600 eKr). Polüteism. 8.saj eKr hakkasid esile tõusma ülikud; Kreeka linnriigid. Puudus ühtne Kreeka riik. Amfiteater : orkestra, proskenion ja skeene. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili(sammaste järgi): dooria , joonia ja korintose stiil. Templid: Zeusi tempel Olümpias(5. saj eKr); Ateena Akropol; Parthenoni tempel( Athena ); Erechtoni tempel(karüatiidid) jne. Arhailine skulptuur: kuros ja kore; klassikaline skulptuur: POLYKLEITOSe ,,Odakandja" ja MYRONi ,,Kettaheitja". Akropoli skultuuride autor: PHEIDIAS. Hellenistlik skulptuur: Laokooni grupp; Milose Venus. Tarbekunst : vaasimaalid(geomeetriline, mustafiguuriline ja punasefiguuriline). Seinamaalid ja ornamentika kasutamine 1. Arhailine e vana aeg 600-480 eKr 2. Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr ­ 30 pKr 6. Etruski kunst (8. - 3. saj eKr) Kapitooliumi emahunt ~500 eKr. Templid ja hauakambrid. 7. Rooma kunst(8. saj eKr/ 3.saj eKr) Polüteistlik kultuur. Vääriline amet oli olla sõdur või ametnik . Filosoofia võeti üle kreeklastelt . Kihistunud ühiskond. Patriitsid ja plebeid, senat. Arhitektuuri ilmusid kaared, võlvid ja kuplid . Akveduktid, aknad uksed, väravad- kasutati kaare motiivi. Ühiskondlikest hoonetest olid olulised termid ja amfiteatrid. 1.sajandil ehitati amfiteater, mis nimetati Colosseumiks. See koosnes 3st korrusest: esimese sambad olid dooria, teise joonia ja kolmanda korruse sambad aga korintose stiilis. Sellel oli 80 sissepääsu ja mahutas 50 000 vaatajat . Täiesti mõttetud ja kolossaalsed ehitised olid triumfikaared, mida püstitati sõjaliste võitude korral(monumendid). Keiser Trajanuse sammas. Rooma Panteon ­ kõikide jumalate tempel. Eramajadesse planeeriti aatriume. Skulptuure ei idealiseeritud. Keisrite portreed olid loomutruud. Skulptuur oli realistlik . 8. Varakristlik kunst(3. saj pKr). Messianistlik meelsus ­ usk Lunastaja (Messia) peatsesse tulekusse. Raamatumaal e miniatuurmaal. Katakombid ja sarkofaagid. Seina- ja laemaalid. Arhitektuuris hakkas domineerima uus kirikutüüp ­ basiilika e kolmelööviline kirik . Mosaiigid. Loe täpsemalt Õ. lk 90-93. 9. Bütsants. Rooma riigi lagunemine : idapoolne õigeusk ja läänepoolne katoliiklus . Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised . Hagia Sophia katedraal . Hiljem hakkab levima viiskuppelkirik. Kirikute ,,ehtimiseks" kasutati mosaiike. Hiljem ka ikoonimaale. Bütsantsist kasvab välja Vana-Vene kunst. 10. Vanavene kunst(9.-10. saj) Kiievis . Slaavlaste läbikäimine bütsantsiga kiirendas neil riigi tekkimist. Võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks. Vassili Blazennõi peakirik . Ikoonimaal. ANDREI RUBLJOV ,,Kolmainsus". ,,Vladimiri jumalaema "
1 30.03.10 11. Romaani kunst(10. - 12. sajand). Romaani kunst on eelkõige kiriklik(kiriku suure mõjuvõimu pärast). Kaubandus olematu, kõik valmistati kohapeal. Kirikute tüüp oli peamiselt basiilika. Ümarkaar on üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Pisa toomkirik , ristimiskabel ja kampaniil (kellatorn). Püha Markuse katedraal(5 kuplit). Profaanarhitektuuris on tuntuimad linnused(nt ?). Tunnused: väikesed aknad, massiivsus, paksud müürid. Romaani reljeef on nö ,,vaeste piibel ", selle eesmärgiks on jutustada. Oluline pole anatoomiliselt korrektne inimene vaid tunne, mida ta tunneb. Bayeux´ vaip . 12. Gooti kunst(varagootika 12. saj II pool; kõrggootika 13.-14. saj; hilisgootika 15.-16.saj). Kõrgustesse pürgiv, kerge, harmooniline, tasakaalus, jumalik, ülekülluslikult palju pisidetaile jne. Kõige olulisemaks oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Pariisi Jumalaema katedraal(Notre-Dame); roosaken; maasvärk; Doodzide palee; Palazzo; Profaanarhitektuur : linnused(Malbork Poolas), raekojad(Brüsseli). Gootika Eestis: Pöide kirik Saaremaal; Järva-Jaani kirik ja Kuressaare linnus, Toompea linnus; Niguliste kirik, Oleviste kirik ja Tallinna toomkirik, Tartu Jaani kirik. Skulptuur muutub täiuslikumaks ja looduslähedasemaks. Tekib ümarplastika. Tiibaltarid, mis koosnevad paljudest väikestest skulptuuridest. GIOTTO ,,Kristuse taganutmine". NOTKE ,, Surmatants " 13. Renessanss (15. saj Itaalia ­ 16. saj). Tuleb itaaliakeelsest sõnast, mis tähendab taassündi. Renessanss on antiigi taassünd. Linnakultuuri edenemine Itaalias, vastanudmine keskajale , antiigi tundmaõppimine, humanism, moraal , kirik ja uuspaganlus . Uusplatonism. Vt õpik lk 31-35. seletatakse lahti eeltoodud mõisted. Renessansimaa Ehitised, skultuurid, maalikunst BRUNELLESCHI Firenze toomkiriku kuppel(punane); palazzod; DONATELLO ,,Taavet" MANTEGNA ,,Surnud Kristus" BOTTICELLI ,,Kevad" ja ,,Venuse sünd" MICHELANGELO Rooma Peetri kiriku Itaalia kuppel(valge), ,,Taavet" ,,Sixtuse kabeli laemaalid" LEONARDO ,,Püha õhtusöömaaeg" ,,Madonna kaljukoopas" ,, Mona Lisa" RAFAEL ,,Ateena kool" ja ,,Sixtuse Madonna" TIZIAN ,, Urbino Venus" ,,Maarja taevaminek" MANERISM (EL GRECO) Madalmaad JAN VAN EYCK ,,Arnolfini kihlus" ja ,,Genti altar " BOSCH ,,Lõbude aed" BRUGHEL ,,Ikaros". Kronborgi loss Taanis . FLORIS Antverpeni raekoda Prantsusmaa Loire´i oru lossid. Chambrod. Louvre ´i loss Pariisis. PILON ,, Diana hirvega". Portreekunst . Hauamonumendid; mööbel; jt. Saksamaa Graafika . DÜRER'i graafika. HANS HOLBEN ,,Rotterdami Erasmuse portree" ja Henri VIII portree. Gutenbergi piibel. Puulõikesarjad. GRÜNEWALD ,,Kristuse ülestõusmine" ja ,,Kristus ristil " Eesti PASSER Mustpeade maja fassaad Tallinnas. SITTOW läks Madalmaadesse elama ja tööle. Tallinna raeapteek. Pontus de la Gardie hauamonument Tallinna toomkirikus. Tallinna kirikute ja raekoja tornikiivrid. 14. Barokk (17. sajand). Absolutismi väljakujunemine, revolutsioonid ja ususõjad, muurang maailmapildis, rahvalikkus. Kirik ja kunst. Need märksõnad seletatakse lahti Õ lk 112. Barokk Ehitised, skulptuurid , maalikunst Itaalia Il Gesù(Jeesuse kirik) Roomas. Rooma Peetri kiriku edasiehitus: Kolonnaad Peetri kiriku ees ja Peetri väljak. CARAVAGGIO ,,Peetruse ristilöömine"; BERNINI ,,Püha Teresa ekstaas " ,,Apollon ja Daphne " Saksamaa NEUMAN Würzburgi piiskopiloss. Zwinger Dresdenis . Hispaania VELAZGUEZ ,,Õuedaamid" RUBENS ,,Leukippose tütarde röövimine" Holland VERMEER van DELFT ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga"; nätüürmordid; meremaal ; REMBRANDT ,,Danae" ,,Öine vahtkond " Prantsusmaa Louvre´i lossi idafassaad. Versailles´ loss;
2 30.03.10 15. Rokokoo(1725 ­ 1770) kergem ja mänglevam, kui barokk. Hele, pastellne, graatsiline, kapriisne , lemmiktegelane oli lambur(aadlik). Kunst oli meelelahutus . Sellel ei tohtinud olla sügavat sisu. Lemmikmotiiviks oli orvand . Vaba loodus; metsik loodus ­ inglise pargid. 16. Klassitsism . Klassitsistlik arhitektuur , maalikunst, skulptuur ja tarbekunst(18. saj lõpp -19.saj algus). Tekke põhjused: vastukaaluks rokokoolikule kergusele; Suur Prantsuse revolutsioon ; kunsti muutmine meelelahutusest õpetlikuks; soov jäljendada antiikkunsti. Arhitektuur oli lihtne, range, reeglipärane, suurejooneline; pidulikud ansamblid ; Skulptuur sõltub täielikult antiikeeskujudest; skulptuurid on terved ; näod ilmetud, marmorist; inimkeha alasti, selle idealiseerimine ; rangus. Ka maalikunstis jäljendati antiikskulptuuri. Koloriit on vaene, tuhm ja igav. Teemadeks on antiikmütoloogia. Kompa on tasakaalus, rahulik. Tihti on ainult 2 plaani. Pariisi Madeleine´i kirik; Tähe võidukaar; Prantsuse Pantheon; USA Valge Maja; Kapitooleum; Tartu Ülikool, Riisipere. CANOVA ,,Kolm graatsiat " DAVID(kunstiajaloo variser) ,, Sokrates " ,,Horatiuste vanne " ,,Tapetud Marat " jt 17. Romantism (19. saj II veerand). Mäss akadeemilise kunsti vastu; klassitsism on liiga range. Ülistatakse keskaega . Taaselustub maastikmaal. John CONSTABLE (ing), William TURNER(ing): Maaliti olustikku, rohelust, ürgne loodus; Turner maalib meremaale- vastandub Constable´ile, Fransisco GOYA: loomingus rokokoo, romantism, sürrealism; Ivan AIVAZOVSKI: meremaal; erinevad laevahukud, tunded. 18. Realism (19.saj III veerand). Kujutatakse ümbritsevat ilustamata. Tekib Prantsusmaal. Koloriit: porine. MILLET kujutas talupoegade rasket elu; DAUMIER maalib lihtrahvast; REPIN maalib stseene Vene ajaloost, vene rahva elust. 19. Impressionism(19.saj viimane veerand). Päritolumaa Prantsusmaa. Maalitakse valgust ja õhku. Pintslitõmme komataoline. Absurdsed kompositsioonid(tugev fotograafia mõju). MONET-loodus; PISSARRO- suurlinn ; RENOIR-portree; DEGAS- ballett . 20. Neoimpressionism(19.saj lõpp). Päritolumaa Prantsusmaa. Pintslitehnika on punktitaoline. Maal muutus mosaiigitaoliseks. Huvi optika vastu. SEURAT (rahvas rannas ) SIGNAC ja Konrad MÄGI. 21. Historitsism(19.saj lõpp-20.saj). Hist.-mi vormisüsteemid: NEOGOOTI(Londoni parlamen- dihoone, Big Ben, Toweri sild , Sangaste loss) NEOROMAANI(Alatskivi loss, Neusch- wansteini loss, Kaarli kirik) NEOBAROKK (Brüsseli tänavad) NEORENES- SANSS(Vladimiri palee, paljud rahvusteatrid) NEOVANAVENE(Aleksander Nevski katedraal). Raudkonstruktsioonide kasutuselevõtt. Eiffeli torn(1890). EKLEKTIKA ­ erinevate ajalooliste stiilide segamine , miksimine. 22. Postimpressionism (19. ja 20.saj vahetus). VINCENT VAN GOGH(hollandlane) ­ ekspressionismi isa; nagu Mermeergi, vastandas Gogh kollase sinisega. Iga maal on hingeseisundi kujutamine; ei kopeeri ümbritsevat loodust; pastoosne maalimistehnika; vormib pintsliga maastikke; erksad ja toored värvid, inspireerib 20. saj ekspressioniste: ekspressionismi isa. PAUL GAUGIN( prantslane ) ­ fovismi isa; Iseõppija; bürsimaakler; keskklass (rikas); võttis salaja kunstitunde; maalimist alustas kuldses keskeas ; looming põhjustas puhta värvi vallandumist 20. saj alguses. Maalid dekoratiivsed ; tumedad kontuurid; avaldas mõju fovismile. PAUL CEZANNE (prantslane) ­ kubismi isa; Maastikud , natüürmordid, portreed; klassikalised-moodsad teosed; looduses olevad esemed meenutasid talle geomeetrilisi kujundeid. (Kubismi algmõtted) nt kuusk taandati koonuseks. Tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormikindlusega. Töödes esines palju joonistamise vigu- probleemid nägemisega. HENRI DE TOULOUSE- LAUTREC(pariis-prantslane) ­ kaasaegse reklaamikunsti isa; Lapsest saati vigane ; kuulsad teatri- ja kohvikuplakatid; maalis teatris ja kahtlastes lõbustusasutustes. Looming suunatud inimeste vastu: iroonia , sapp. Kohviku ja baaristseenid; stiliseerimine ja lihtsustamine; ei pea inimestest lugu; maalid visandlikud ja sketsilaadsed. 23. Juugend(sks k noorus)Temaatika: kujutatakse eluloodust; võitlus ,,arengu" ja masstoodangu vastu; floora ja fauna; loomad ja linnud ­ dekoratiivsus; ornamentaalne ja dekoratiivne
3 30.03.10 kunstistiil; dünaamilisus, looklevad kõverjooned; ebasümmeetria, lineaarsus; perspektiivi puudumine; kunstnikud tegid oma elust kunstiteose. KITS ­ oskamatu teostus , kõrgetasemelise tausta puudumine, odavad materjalid( plastist vaas , kunstluiged). EESTIS: Ammende villa Pärnus; Tallinna draamateater ; RIIA- juugendilinn. Arhitektuuris projekteeritakse majad seestpoolt väljapoole. WILLIAM MORRIS, AUBREY BEARDSLEY, ALPHONSE MUCHA, GUSTAV KLIMT, ANTONIO GAUDI 24. Sümbolism ­ see pole stiil, see on süzeekunst. Igavesti aktuaalsed teemad: suured, üldised ja igavesti eksistentaalsed: sünd, erootika , armastus, üksindus, surm ja elu igavene ringkäik. Mida materialistlikumaks maailm muutub, seda rohkem ingleid tuleb maalida. Lemmikud: naised; Narcissos; Juudit ; saatuslikud ja julmad naised; ka antiik. 25. Fovism(20.saj algus Prantsusmaa). Koloriit: ei taotle samastuda loodusega; nt roheline jõgi; värvid puhtad ja kõlavad; toored, erksad värvid Pintslitehnika: tugevad, hooletud pintslilöögid; krundi läbipaistvus või puhas krunt; mustad kontuurid; hooletu, lohakas. Kompositsioon : väga läbimõeldud. Tahtlikud ja julged moonutused. Peamine välendusvahend on värv. HENRI MATISSE: Päikselisus, soojus , kalad , lopsakas taimestik , naised ja avatud aknad, suure mustriga kangad , INTERJÖÖR, viimistlematus, kontuurid ja tahtlik moonutatus; 26. Ekspressionism (Saksamaa. Pr.k ­ väljendus; 20. saj algus ). Isaks: van Gogh, ka Munch. Väljendusrikas, ilmekas; väljendatakse maailmavalu; kunst on ühiskonnakriitiline; ei taodeldud välist ilu; Koloriit: porine, tuhm, räpane ja pruun realism! Inimene on tihti jõhkra ilmega; loodus on ärev ja pingestatud. ERNST LUDWIG KIRCHNER: Samuti lohakas pintslikäsitlus, moonutatud värvid ­ nt näost roheline; julmad, tumedad värvid; deformeerunud näod, jõhkrus ja ühiskonnakriitilisus. 27. Kubism(aastast 1907; nn ,,kuubikunst"- nurklik ja tahuline). Tekke põhjus: Cezanne'i looming; esemete deformeerimine lihtsateks geom kujunditeks. Aafrika neegriplastika; primitiivsus, lihtsus, naivism ja lastejoonistused. Kompa: looduses olevad esemed ,,lõigati tükkideks ja pandi uut moodi kokku"; esemeid näidati mitmest vaatest korraga. Portree ­ eestvaates kui ka profiilis korraga. Koloriit: kahvatu pruun, hallid toonid. Temaatika: portreed, maastikvaated hoonetega; natüürmordid. PABLO PICASSO (hisp.) ­ geniaalsus seisneb pidevas arengus: I Sinine periood: õnnetud inimesed; ekspressiivne. II Roosa periood: artistid , klounid , tsirkus (fovistlik), kujutab kunstnikke. III ,, Avignoni neiud" 1907, kubismi areng, hele-tumeduse pinnad. IV Pruun kubism: neegriline, tahutud, tume-hele eraldatud. V Analüütiline kubism: lapselikkus . 28. Futurism(20.saj 20.ndad Itaalia). Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Ülistavad tehnikat ; maalitakse kiirust ja heli; koloriit: kirkad, kriiskavad, teravad värvikombinatsioonid; tehnika: realistlik või kubistlik. Kihutav sõiduauto on ilusam kui Samothrake Nike.
4 30.03.10