Treeninlaagri lõpuks peaksid olema kõikidel osalejatel omandatud võrkpalli alased teadmised kui ka parem füüsiline vorm, mis aitavad edasistel treeningutel. Toimumise koht Räpina ühisgümnaasiumi võimla ja auditoorium, Põlvamaa, Räpina, Kooli 5, 64504. Projektrühm Võrkpalli laagris on juhendajad, kes on oma ala spetsialistid ning olnud ja on tegutsevad treenerid. Võimalikud koostööpartnerid võiksid olla Räpina Vald, Räpina Ühisgümnaasium, Räpina Vallavalitsus, Räpina Spordikeskus ja Eesti koondise võrkpallurid. Projekti kulud Projekti 5 päeva kulud: Noortele (25 noort) toitlustamine 3 korda päevas kooli sööklas: 400 eurot Treenerite tasu maksab Räpina Vallavalitsus: 500 eurot Eesti koondise võrkpallurite 2 päeva kohaletoomine ja majutamine Räpina Vald ja Spordikeskus: 350 eurot Kokku: 1250 eurot Kulude katjateks oleksid Räpina Vald, Räpina Ühisgümnaasium, Räpina Vallavalitsus, Räpina Spordikeskus ja omafinantseering.
Tuksi laste- ja noortelaager Rena Ardoja KO17 2018 Ettevõtte tutvustus · Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ · Tuksi Tervise-ja spordikeskus · Töötajaid vahetustega 6 Praktika eesmärk · Õppida seadmeid kasutama · Õppida süsteemselt töötama Praktika ülesanded · Tooraine ettevalmistus · Kauba vastuvõtt ja ladustamine Minu tugevused · Olen kiire · Oskan loogiliselt mõelda · Tulen ise asjade peale, mida vaja teha · Sain väga hästi hakkama Minu nõrkused · Koguste mitte teadmine · Kalkulatsioon puudulik Kokkuvõte · Praktikakoht oli suurepärane · Ülesanded lihtsad · Juhendaja oli hea
Eesti soomlane Hispaania Venemaa Soome hispaanlane Prantsusmaa Leedu eestlane Suurbritannia venelane Ameerika prantslane Norra lätlane taanlane silm poolakas lokkis Rootsi lühike ameeriklane friikartulid Poola kõhn suurbritanlane leedukas Kreeka karbi sees norralane puude vahel sakslane akna juures kreeklane maja taga Läti kooli lähedal Taani nurgas rootslane laua kohal Saksa pank teater raudteejaam supermarket spordikeskus teenindusjaam kino sirged pikk juuksed paks heledapäine toa keskel uude vahel kooli ees kna juures ukse kõrval voodi peal ooli lähedal laua all läbi linna...
Eesti Maaülikool Otepää kõrgustik PK.0216.Eesti Loodusgeograafia Koostanud: Laura Rannala Kadri Samuel Keijo Ruuven Aprill 2015 Geograafiline ülevaade • Pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Kagu-Eestis. • Ulatub põhjast lõunasse ja läänest itta umbes 40 km, moodustades 1247 km2 ala. • Loode-, põhja- ja idapoolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi Lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgustik ja Võru- Hargla nõgu. • Suhteline kõrgus on kuni 130m. • Pühajärve vagumus jaotab kõrgustiku lääne- ja idatiivaks. • Läänetiival asuvad: Kuutsemägi (217 m, kõrgustiku kõrgeim, suhteline kõrgus 60 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m), Harimägi (211 m). Kõrgustiku suurem idatiib on laugem (Tõikamägi 213 m, Laanemägi 211 m, Väike Munamägi 208 m). ...
Arhidektuur Umbes 80 protsenti elanikkonnast elab maapiirkondades. Birma arhidektuur peegeldab budistlikku pärandit.Riigile on iseloomulik budistide templite rohkus.Budistlik temple on samaaegselt ka: religioosne kool, kogukonna keskus,külalistemaja, koht , kus valitsus ja mud asutused infot levitavad,spordikeskus, hoolekande asutus, kus saavad abi vaesemad inimesed, surnukuur ning muusika ja tantsu koht.Tundub, et seal toimubki kogu elu templites ja nende umber.Huvitav on ka see, et samal ajal pakub temple ka majanduslikke teenuseid, nagu laenude väljastamine ja kinnisvara üürileandmine. Templid on väga tähtsad ka linnapiirkondades.Kuigi enamik templeid on Kesk- Birmas birma stiilis, siis Shani piirkonnas on need sootuks erinevad, nimetagem siis seda shani stiiliks.Tavaliselt on temlid ümbritsetud väikestest poekestest, kus müüakse nii pühasid kui ka ilmalikke asju. Tavalised hooned on üldiselt valmistatud...
Jõhvi. Ida-Virumaa elanike arv mille tõttu on seal põnev ningseal on väga kaunis uus ulatub 147 000 maastik.. rannapromenaad. www.lahing.ee Ööbimiseks on kena koht hotel Krunk.. Sillamäel asub Sinimägede Muuseum ka ujula ning spordikeskus, Sinimägede Muuseumis suvel on võimalik ka meres saab iga ajaloohuviline ujuda. Väga head toitu saab tunda ennast hästi. Sadama Grillist. Muuseum on avatud T-L krunk.ee 10.00-17.00, P 10.00-16.00 muuseum.vaivara.ee
oleksid nõus selles trennis osalema. Struktuur: Esimene peatükk: Saalihoki Mis see on? Reeglid! Saalihoki Eestis! Teine peatükk: Saalihoki ja Põltsamaa noored Palju teatakse saalihokist? Staistika Küsitlus- paljud on tegelenud? ja paljud tahaks tegeleda? Kas põltsamaa noortel on huvi olemas? Kas treener on olemas? Kas spordikeskus on olemas ja kas seal on võimalik võistluseid korraldada? Kolmas peatükk: Kokkuvõte 4 3. Uurimistöös kasutatavad allikamaterjalid -Allikad internetist -Allikad spordiraamatutest -Küsitlus 5 4. Uurimistöö metoodika Kavatsen teha küsitlusi Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste seas. Uurida saalihokiga seonduvaid lehti internetis. Kavatsen küsitleda Felixhalli juhatajat seoses treenimis võimalustega.
Kohtla-Järvel oleks justkui aeg Nõukogude-ajal seisma jäänud, majad on koledad, vanad ja lagunenud. Paljude tööstustega kaasneb ka saastatus ning see ei ole kellegi jaoks meeldiv. Kohtla-Järve elanikkonnast moodustavad enamiku venelased, kellest paljud eesti keelt ei räägi. III TURISMILIIGID Linnas on arenenud järgmised turismiliigid: sporditurism (Kohtla-Järve ujula, Kohtla-Järve jäähall, Paintball, Kohtla-Järve Spordikeskus ja Ahtme Spordihall) kultuuriturism (ajaloolised mälestusmärgid, põlevkivikaevandus-ja muuseum, erinevad üritused/sündmused) loodusturism (joad, pankrannik jne) IV MIS SINULE SELLES LINNAS KÕIGE ENAM HUVI PAKUB. ISIKLIK KOGEMUS Olen külastanud Kohtla-Järve põlevkivikaevandust- ja muuseumit, tuhamäge ja ka Valaste juga. Linnast sõitsime bussiga läbi ja see vaatepilt ei olnud kuigi kaunis, kõik oli räämas ja meelde küll ei tule, et mõnd inimest oleks näha olnud
Neist kindlasti kõige kuulsam ja oodatuim on Jazzkaar. Kes soovib nautida ainult lõõgastavat puhkust, leiab selle kindlasti rohkete Tallinna spaade hulgast. Kuid Tallinnas viibides ei pea kogu aeg linnas olema; Tallinna ümbruses on palju randu, millest kuulsamad on Pirita ja Kakumäe, forellipüüke ning golfi mängimise võimalusi nagu näiteks Jõelähtme. Ka spordiga on võimalik tegeleda nii sees kui väljas, sisehallidest on kuulsamad Sparta ja Ritual ning Nõmme spordikeskus on sobiv valik vabaõhu sportlasele. Tallinnast natuke välja sõites on võimalik külastada ka Vabaõhumuuseumit. Eesti Vabaõhumuuseum on vabaõhuekspositsioon, mille ülesandeks on uurida, koguda ja tutvustada ajaloolise maa-arhitektuuri tüüpilisi ja parimaid näidiseid kogu Eestist. Vabaõhumuuseumis toimuvad regulaarselt eesti vanarahva kommetega seotuid üritusi, millest ka turistil on kindlasti põnev osa võtta.
õllesordid on Carlsberg ja Tuborg, kuid peale nende on veel palju kohalikke pruulikodasid. Taanlaste omapära Taanlased armastavad oma maad looduse idülli pärast Meri on hästi lähedal,kuskilt pole rannikuni pikem maa kui 17 km ja saari on palju (403), siis on purjetamine Taanis rahvusspordi staatuses. Väikestes külades, mida pole õieti ollagi, võib näha näiteks suuri uhkeid muuseume Seltsitegevus on Taanis väga populaarne Külades on alati mingi spordikeskus, kus noored kokku saavad. Rahvamajades on tava pidada tantsuõhtuid. Inimesed tulevad kord nädalas õhtuks kokku, joovad õlut, laulavad ja tantsivad. Tegutsevad rahvaülikoolid, mis teevad üritusi kohalikele inimestele. Taanlane ei unusta kunagi, et tal on vaja puhkust. Tal on vaja istuda, sõpradega juttu ajada, on vaja kruusike õlut ja tõmmata piipu. Seltskonnas ja omavaheline suhtlemine on tohutult oluline. Ka koolis lööb taanlaste lahe olemine välja. Tunnis
Volikogu esimees on Kalmer Metsaoru. Kilbi kuldne värvus viitab Pärnumaa vapile. Kuld tähistab päikest ja liivarandu, samuti elujõudu ja rõõmu. Sinine värvus märgib merd ja kõike sellega seonduvat. Kaheksaharuline täht sümboliseerib vaimuvalgust, haridust ja taassündi. Veskikivi on Tahkuranna vallas sündinud Konstantin Pätsi vapimärk. Valla lipuks on ruudukujuline vapilipp. Lipu suurus on 105 x 105 cm. Uulu Kultuuri- ja Spordikeskus. Tahkuranna Lasteaed-Algkool. www.tahkuranna.ee
ametlik treeningmägi. Euroopa parimad lumelauasõitjad. laskumisnõlva. Samuti ei puudu Kuutsemäel ka murdmaarajad. D E F Kuutsemäel on suurepärased Otepää lähedal asuv Kääriku puhke- ja Nüüdseks on Kääriku puhke- ja võimalused ettevõtete ja spordikeskus asutati 1947. aastal Tartu spordikeskus pidevalt uuenev ja arenev organisatsioonide suvepäevade ülikooli kehakultuuri teaduskonna kompleks, mis koosneb hotellist, korraldamiseks. Keskus pakub selleks õppe- ja treeningkeskusena. Hiljem sai puhkemajadest, spordiehitistest, puhuks majutuskompleksi koos Kääriku kohaks, kus lisaks Tartu konverentsi- ja toitlustuskeskusest, saunadega ning telkimisvõimalusi
Alvina Panova ja Sirle Toots TAANLASED Üldinfo : Riik : Taani Kuningriik Pindala : 43 094 km² Rahvaarv : 5 543 819 inimest (11.02.2010.a.) Riigikeel: taani keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: kuninganna Margrethe II Pealinn: Kopenhaagen 678 873 elanikku Rahaühik: Taani kroon Usund: luteri usk Rahvas: Praegune Taani rahvas on kujunenud : kohalikest germaani hõimudest jüütidest Taanlastest Seepärast pole imekspandav, et taani keel on sarnane saksa keelele ja väga lähedane norra keelele - sedavõrd, et üksteist on võimalik mõista. Taanlased armastavad oma maad looduse idülli pärast: rohelised tasandikud vaheldumisi rulluvate põldudega, nende vahele lõikuvad sinised fjordid ja abajad. Et meri on hästi lähedal, kuskilt pole rannikuni pikem maa kui 17 km ja saari on palju (403), siis on purjetamine Taanis rahvusspordi staatuses. Igal perel on oma jaht või paat. Vabal ajal on pop minna loodusesse sportima ja jalutama. Pa...
TAANLASED Koostaja: Triin Pärkma Üldinfo : Riik : Taani Kuningriik Pindala : 43 094 km² Rahvaarv : 5 543 819 inimest (11.02.2010.a.) Riigikeel: taani keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: kuninganna Margrethe II Pealinn: Kopenhaagen 678 873 elanikku Rahaühik: Taani kroon Usund: luteri usk Rahvas: Praegune Taani rahvas on kujunenud : kohalikest germaani hõimudest jüütidest Taanlastest Seepärast pole imekspandav, et taani keel on sarnane saksa keelele ja väga lähedane norra keelele - sedavõrd, et üksteist on võimalik mõista. Taanlased armastavad oma maad looduse idülli pärast: rohelised tasandikud vaheldumisi rulluvate põldudega, nende vahele lõikuvad sinised fjordid ja abajad. Et meri on hästi lähedal, kuskilt pole rannikuni pikem maa kui 17 km ja saari on palju (403), siis on purjetamine Taanis rahvusspordi staatuses. Igal perel on oma jaht või paat. Vabal ajal on pop minna loodusesse sportima ja jalutama. Paljudel ...
...............................................................................................7 Rakvere saksa gümnaasium.........................................................................................8 Rakvere gümnaasium...................................................................................................9 Vabaduskirik...............................................................................................................11 Rakvere spordikeskus................................................................................................12 Kokkuvõte.......................................................................................................................14 Lisad...............................................................................................................................15 Kasutatud allikad............................................................................................................22
– autodele 7 aastat garantii, 5 aasta asemel Mccarty 4P Product: Guessi käekottid Milka šokolaad Price: Kõrge hind, vanamodell soodus Ei ole teistest kallim, uuematel produktidel soodus Place: Kallimates butiikides Hyper marketites, kioskides, toidupoedes Promotion: Reklaamid Telereklaamid Unikaalne müügiargument – wc-paber papposa lahustub vees – Lotte porgand – drive in poed – spordikeskus 24/7 – Spa +18 – taxify – ei pea helistama – mitselaarne vesi – nestea talve variant kaneeliga ja õunaga – kullast näomaskid – jalamask – samsung edge – uus ekraan – Martini prosecco – vanaema tunniks – voss vesi – riidepuud-nagi Nool – coca-cola kingituslipsuga Bränd mida mina kindlalt kasutan – Escada – lancome peitekreem – guessi käekottid – nikoni peegelkaamerad – Evian vesi
· 19361939 ja 19511954 elamud Sunilas · 1937 Restoran Savoy Helsingis (täielikult säilinud Aalto interjöör; ikka veel restoran) · 1937 Soome paviljon Pariisi maailmanäitusel · 1938 Villa Mairea Noormarkkus · 1939 Soome paviljon New Yorgi maailmanäitusel · 19471949 Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi Senior Dormitory (Baker House) Cambridge'is Massachusettsis · 1952 Säynätsalo raekoda · 1953 spordikeskus ja kontserdisaal Viinis Vogelweidplatzil · 19551958 Helsingi tööliste kultuurimaja · 1956 Soome paviljon Venezia biennaalil · 19561958 Maison Carrée Pariisi lähedal · 1957 Interbau elamu Berliinis · 1958 Bagdadi kunstimuuseum · 19581962 Wolfsburgi kirik ja kohaliku omavalitsuse keskus 5 · 1962 Bremeni satelliitlinna Neue Vahri kõrghoone
Freimuth 20 km distantsil 11. 1977 - Juunioride MM- võistlustel kahevõistluses saavutas hõbemedali Fjodor 5 Koltsin. Märtsis tuli N Liidu meistriks kahevõistluses. Esimest korda selgus Eesti meister naiste 20 km suusatamises, kelleks osutus Külli Mäesoo. 1978 - Valmis Otepää Tehvandi õppe-treeningkeskus (n.ö Pentagon), praegune Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus. 1979 - 4. märtsil tuli Uno Leist Vasaloppeti suusamaratonil viiendale kohale. Krasnojarski lennumäel püstitas Vladimir Golubev 128 m Eesti suusahüpperekordi. 1980 - Fjodor Koltsin tuleb Bakurjanis N Liidu karikavõitjaks kahevõistluses ja tagas sellega olümpiapääsme. Tartu maraton sõidetakse esmakordselt vastupidises suunas - Käärikult (Matu väljalt) Tartusse. Võitis Arne Sirel. XIII taliolümpiamängudel Lake Placidis pälvis Fjodor Koltsin kahevõistluses 15. koha.
lastel võimalus puhata linna hallatavas Kurtna noortelaagris (Illuka vallas). Raamatukoguvõrgu moodustavad keskraamatukogu ja selle osakonnad ning 5 haruraamatukogu (Ahtmes, Purul, Kukrusel, Sompas, Orul), tegutsevad Kohtla-Järve Kultuurikeskus ja 4 klubi, Kohtla-Järve linnaorkester, laulu- ja tantsukollektiivid, üle- eestiliselt on tuntud rahvatantsuansambel Virulane. Ainulaadne on linnavalitsuse hoones asuv Põlevkivimuuseum. Linnas on 2 spordikeskust (Kohtla-Järve Spordikeskus ja Ahtme spordihall), tegutseb umbes 60 spordiklubi. Tervishoid. Statsionaarset meditsiiniteenust pakub SA Ida-Viru Keskhaigla. Haigla on oluline tööandja, seal töötab umbes 1000 inimest. Tegutseb 2 perearstikeskust: OÜ Järve Tervisekeskus ja OÜ Puru Tervisekeskus, 10 perearsti töötab eraettevõtjana. Sotsiaalhoolekannet korraldab 2000. aastal linnaasutusena loodud sotsiaalhoolekandekeskus. Lastele pakuvad hoolekandeteenuseid lastekodu, puuetega laste kodu ning pere- ja laste
Tänu rahva soovile hakati rajama eesti keelset kooli ja see viis edukuseni. Tänu õpilastele on Tapa Gümnaasium saavutanud palju rohkem, kui algusaastatel ettegi võis kujutada näiteks sporditase, muusika, orkestrid, laulukoorid, maleringid, kunstiringid ning nende hobidega on omakorda saavutatud esikohti maakonnas, meistrivõistlustel, eestis jne. Jällegi tänu meie targale direktorile Elmu Kopelmannile on koolis tehtud nii mõndagi, just remondi osas. Esmalt ehitati kooliga ühte Tapa Spordikeskus, kus toimuvad õpilastel kehalise kasvatuse tunnid ning pärast praegust remonti meie koolis, olen ma kindel, et maja on väga ilus ja igal lapsel kes käib Tapa Gümnaasiumis on selle üle uhke tunne. Küsitluse kokkuvõte Kui minu isa koolis käis, siis oli koolimaja seest roheliste, pruunikate ja hallide värvidega. Maas oli linaleum ja talvel oli külm, kuna tuul puhus akendest sisse. Traditsioonidest olid neil spordipäevad, riiklikute pühade aktused, matkapäevad ja
Ehitamiseks kasutatud Q460 terast karastai vastu pidama ka maavärinatele. Teine ilmaime, ujula Veekuubik, maksis umbes 100 miljonit. Selle pind kaeti uutse plastikulaadse materjaliga. Uuenduslik oli ujula põrandakate. Ujujad võisid riietusruumist stardipaika sammuda paljajalu, sest libisemiskindlad soojusthoidvad põrandakivid välistasid ohu. Rahvusstaadioniga samas hinnaklassis oli 543 miljonit maksma läinud Wukesongi kultuuri- ja spordikeskus koos hotelli ja kaubanduskeskusega. Kuus võistlusareeni jäi väljapoole olümpialinna. Kuigi olümpiarajatiste maksumus näis üüratu, oli see siiski suhteliselt odav, sest Hinnal oli kasutada massiliselt odavat tööjõudu. Ehitustöölised, tüüpiliselt vaesematest piirkondadest sisserännanud, elasid ehitusplatside kõrval ajutistes barakkides, töötasid seitse päeva nädalas ja teenisid keskmiselt 4,7 dollarit päevas. Olümpiaobjektide grandioossust tumestas asjaolu, et
Kambodza Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituut Rekreatsiooni geograafia - Tallinn 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Kambodza............................................................................................................................... 3 Riigi nimi................................................................................................................................. 3 Loodus.................................................................................................................................... 3 Pinnamood.......................................................................................................................... 4 Kliima....................................................................................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut EESTI MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE KARULA KÕRGUSTIK Koostajad: Kati Markus ja Monika Lõuna Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.1 Loodusgeograafiline ülevaade..............................................................................................3 1.1.2 Pinnamood.....................................................................................................................3 1.1.3 Maastikuline liigendus..................................................................................................5 1.1.4 Aluspõhi.........................................................................
ning algkoolilastele. Rajal on loodust vahendavad infotahvlid, avastamisrõõmu pakuvad eksponeeritud linnupesad ning loomade käpajäljed. Rahvuspargis on rajatud 2 jalgrattamatkarada (38 km ning 15 km) ja jalgsimatkarada (36 km). [14] Kohalikud pakuvad turistidele ka majutust (nt. Karula rahvuspargi külastuskeskuse majutushoone, Järvenukka talu, Tuhka talu, Nakatu turismitalu. Karula-Lüllemäe Tervise- ja Spordikeskus.) [15] 2.2 Hinnang loodusväärtustele Karula kõrgustiku alale on loodud Karula rahvuspark, et säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Karula rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku. [3] 12 Karula rahvuspargi põhiväärtus ja ilmestaja on tema ainulaadne, äärmiselt vahelduv ja kaunis pinnamood
võlgnevused ning saada natukenegi hüvitist tehtud panuse eest. Asi lõppes sellega, et moodustati kaks juriidilist ettevõtet, millest üks ehitas välja ilusalongi ruumid, soetas sisustuse ning hakkas pakkuma ilusalongi teenuseid ning teine ostis ära spordiklubi sisustuse, tegi ümberehitustööd ja sanitaarremondi ning hakkas pakkuma spordiklubi teenuseid. Koos hakati tegutsema ühise ärinimetusega Avancia Ilu- ja Spordikeskus. 5 Tiigi tänaval tegutseti uue nime alla 2002-2008 aastani, hetkeni kui tekkis võimalus kolida Eedeni keskusesse, endistesse Arctic spordiklubi ruumidesse. Kuna oli ette näha süvenevat majanduslangust, siis otsustati edukamaks tegutsemiseks seljad kokku panna Tallinna Fittesti spordiklubiga. Tänaseks on Fittest suunanud oma põhitegevuse rühmatreeningute juhendamisele. Meie peamine klientuur on töölkäiv naine vanuses 20- 50 eluaastat
Ettevõttest, 2015). 13 Peaaegu pool Otepää kõrgustiku alast on metsa all. Kõige levinum puuliik on mänd ja kõige rohkem on palumetsasid (RMK. Metskonnad, 2015). 8. TURISM JA LOODUSRESSURSSIDE KASUTUSPOTENSIAAL Otepää kõrgustikul asub Eesti talvepealinn Otepää. Soodsa kliima ja omapärase reljeefi tõttu on sinna rajatud mitmeid talispordi harrastamise keskusi: 1. Tehvandi Spordikeskus – Eesti kõrgeim suusahüppamägi K90, staadionikompleks koos lasketiiru ja pealtvaatajate tribüüniga suurvõistluste jaoks, murdmaasuusa- ja rullsuusarajad, 2. Kuutsemäe Puhkekeskus – mäesuusakeskus, 3. Väike-Munamäe Suusakeskus – mäesuusakeskus, 4. Ansomäe Suusakeskus – mäesuusakeskus, tuubimägi, 5. Otepää Winter Place - tuubimägi jt. Tänu piirkonna klimaatilisele eripärale on siinsed mäenõlvad Eesti pakseima ja kestvaima
mineraalide koostise määramiseks. Gaaskromagraafi kasutatakse proovidest orgaanilise aine otsimiseks. Otsustava tähtsusega on proovide hoidmine, et vältida võimalike Marsi mikroorganismide sattumist jaama ruumidesse. Kõige alumisel korrusel asub ka kaks õhulüüsi, mille kaudu pääseb Marsi pinnale. Kahe lüüsi vahel on remonditöökoda. Keskmisel korrusel on ruumid vaba aja veetmiseks, köök, vannituba, tualetid, samuti spordikeskus ja tormikamber. Tormitsevate ohtude hulka kuulub kiirgus, kuna planeedi atmosfäär on väga hõre ja tal puudub ka magnetväli. Kõige ülemisel korrusel on igal astronaudil omaette magamiskabiin ja veidi ruumi isiklike asjade jaoks. Jaam on sisustatud võimalikult mugavalt, et astronaudid tunneksid ennast kui kodus. Suure osa nende tööülesannetest moodustub ringireisimine survekabiiniga traktorilaatsete suurte masinatega. Neil
murdmaasuusatamises. 1976 - N Liidu meistrivõistlustel laskesuusatamises oli Eesti parimana Ants Freimuth 20 km distantsil 11. 1977 - Juunioride MM- võistlustel kahevõistluses saavutas hõbemedali Fjodor Koltsin. Märtsis tuli N Liidu meistriks kahevõistluses. Esimest korda selgus Eesti meister naiste 20 km suusatamises, kelleks osutus Külli Mäesoo. 1978 - Valmis Otepää Tehvandi õppe-treeningkeskus (n.ö Pentagon), praegune Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus. 1979 - 4. märtsil tuli Uno Leist Vasaloppeti suusamaratonil viiendale kohale. Krasnojarski lennumäel püstitas Vladimir Golubev 128 m Eesti suusahüpperekordi. 1980 - Fjodor Koltsin tuleb Bakurjanis N Liidu karikavõitjaks kahevõistluses ja tagas sellega olümpiapääsme. Tartu maraton sõidetakse esmakordselt vastupidises suunas - Käärikult (Matu väljalt) Tartusse. Võitis Arne Sirel. XIII taliolümpiamängudel Lake Placidis pälvis Fjodor Koltsin kahevõistluses 15. koha.
Projekt kulges kokkuvõttes kuu aega, millest remonditegevustele kulus umbes kaks ja pool nädalat. Projekt sai teostatud edukalt, ettearvamatuid olukordi ette ei tulnud. Ka andis projektiga tegelemine juhile vastavasisuliste ülesannete täitmisel uued kogemused, mida tuli juhtida enamjaolt üksinda. 3 1. ETTEVÕTTE ÜLDTUTVUSTUS 1.1 Ettevõtte üldandmed Projekt - „ KOHVIK VIRTUS“ Asukoht: Spordikeskus „VIRTUS” Projekti korraldaja:......................... E- mail:....................... Info: +372................... Koduleht: www.kohvikvirtus.wordpress.com 1.2 Ettevõtte tegevused ja üldised eesmärgid Ettevõtte varasem eesmärk on olnud suunatud catering teenusele. Ettevõtte on oma tegevust alustatud 2008 a. kevadel aprillikuus ning on loodud erakapitalil. Eesti turul on tegutsetud tänaseni al. 2008 – 2015 perioodis, kokku üle kuue aasta.
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Keskkonnatehnika instituut Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne aines "Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaaudit" Koostas: Juhendas: Enn Loigu Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus:...................................................................................................... 4 2. Kavandatava tegevuse ja alternatiivide kirjeldus...............................................5 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja seisund.........................................................6 3.1 Asukoht.......................................................
Puhtarhitektuuriliselt on tegu ilmse õnnestumisega. Tahaks loota, et sarnane saatus ootab ka meie järgmist rahvuslikku sümbolit Eesti Rahva Muuseumi (see on etnoloogiamuuseum5) Tartu lähistel Raadil. Pekka Vapaavuori. Kumu Tõnu Laigu ja Koit Ojaliiv. Tallinna Prantsuse Lütseumi spordihoone Tallinna Prantsuse Lütseumi spordihoonel on kaks arhitekti: Tõnu Laigu ja Koit Ojaliiv. Pole mingit kahtlust, et sellest saab Põhjala moodsaim õppe-ja spordikeskus. Vahetundidel jalutavad õpilased hoone katusel (vaata maketti!). Subtroopiline mikrokliima on vastava tehnoloogiaga tagatud mitte üksnes hoone sees, vaid ka selle ümber raadiusega 108,37 m. Palmid, taltsutatud ahvid, sulisevad purskkaevud, kaskaadid6, solaariumid (iga klassi peale 2, üks noormeestele, teine neidudele) kõik see on väikeste ja suurte lütseumlaste päralt juba 1-2 aasta pärast. Võimlas tuleb ka puhvet ja baar
paigas ning lisaks lähedal asuvad ettevõtted/asutused koostööpartneritena (ratsabaas, suusakeskus). Plaanime avada spordivarustuse laenutuse (suusalaenutus, rattalaenutus, rulluisulaenutus), mida ei paku lähedal asuv Vooremäe suusakeskus ega ka lähadal paiknevad konkurendid. Seetõttu oleme kindlad, et saame oma projektiga suurendada huvi ja külastatavust vallale kuuluvas Vooremäe suusakeskuses, mis omakorda looks huvi investorites ning arendajates, et luua veel atraktiivsem spordikeskus. Oma tegevusega toome kasu nii endale kui ka Haaslava vallale. Uue turismitalu rajamine antud piirkonda elavdaks Uniküla külaelu ning looks uusi töökohti lähedalelavatele inimestele. Kuna planeerime igaastaselt tähistada võidupüha suure külapeoga ja jaanitulega, saaksid ka külainimesed osa ja kasu meie tegevusest. 3 JUHTIMINE JA PERSONAL Juhtkonda kuulub Gerda Haugas, kes on juhatuse liige ja osanik. Juhatuse liikmel on rakenduslik kõrgharidus maksunduse erialal
Muuseumiehituse Sihtasutus 19 199 122 19 199 122 0 0 0 0 19 199 122 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 25 350 298 25 350 298 0 0 0 0 25 350 298 Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 24 431 562 24 431 562 0 0 0 0 24 431 562
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuurit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
