Varaklassitsismi ilming oli kerge ja graatsiline nn. Zopf-stiil. Edaspidi võtsid sakslased üha enam eeskuju prantslastest ja ehitiste vorm läks rangemaks ja suurejoonelisemaks. Klassitsismiperioodi esimesed tuntumad arhitektid olid F. W. von Erdmannsdorff (1736-1800, tema tähtsaim ehitis on Wörlitzi loss) ja K. G. Langhans (1732-1808), kes ehitas 1788-1791 Brandenburgi väravad Berliinis. Saksa kuulsamad klassitsistid K. Fr. Schinkel ja L. v. Klenze tegutsesid aga kõrgklassitsismi ajal. VENE kunstis oli XVIII sajandi teine pool väga rikas aeg. Eriti arhitektuuri alal. Kuigi vene klassitsism järgis paljuski prantsuse eeskujusid ning tuntavad on ka itaalia ja inglise alged, nimetavad venelased klassitsismi varasemat, rahvusvahelistest eeskujudest kantud perioodi nn. Katariina klassitsismiks. Sel ajal valitses riiki Katariina II. Ta ei tahtnud Euroopas levivast antiigivaimustusest eemale jääda ning otsis
Kupli eeskujuks võtis Tempietto, mis on muidu eraldiseisev ehitis. (pildil) J. A. GABRIEL väike Trianon Versailles' pargis (pildil) ja Madeleine'i kirik Pariisis, mis on kristlik akendeta kirik. Saksamaa oli poliitiliselt killustunud. Jõukeskusteks olid Põhja-Saksamaal Pr eisimaa ning Lõuna-Saksamaal Baierimaa. K. F. SCHINKEL tuntuim ehitis on Peavahi hoone Berliinis, Teatrihoone, Muuseumihoone. Ta on töötanud ka Potstamis, kus valmis kuppelkirikuna Nikolai kirik. L. von KLENZE Baierimaa kuulsaim arhitekt, tema teoseid võib leida eriti südalinnast. Ta on kujundanud nt Kuninga väljaku. Talle meeldis kopeerida antiikseid teoseid, nt Doonao kaldale Walhalla (pildil) (=taevane loss; siseruumide paigutuse mõtles ise välja), mille sees on kuulsate saksa väejuhtide kujud. Klenze on teinud ka akendeta ühiskondlikke hooneid. Venemaale jõuab klassitsistlik arhitektuur 18. saj lõpus ning kujuneb väga populaarseks. Peterburi linna
See avati 1999.a. aprillis, on klaasist ja 40m kõrgune. Neue Wache 1816-17 arhitekt Karl Friedrich Schinkel (1781-1841), oli kuninga vahtkonna peakorter. 1960.a. muudeti fasismi ja militarismi ohvrite mälestusmärgiks. Altes Museum 1822-28 arhitekt K.F. Schinkel. Vanuselt teine muuseum Saksamaal. Avati taas 1966.a. Keskne kuppelsaal on ehitatud Rooma Pantheoni eeskujul. Berliini teatrimaja Müncheni glüptoteek München - Isari Ateena (kunsti- ja kultuurikeskus). 1816-30 Leo von Klenze. propüleed Antikensammlungen MÕISTED: apoteoos - Vana-Kreekas ja Roomas esivanemate, kangelaste jt. jumalikustamine ja sellega ühenduses olev kombetalitus. Esineb motiivina kujutavas kunstis. kanapee - väike sohva, tihti kõrvuasetatud toolide moodi seljatoega, 6-8 jalga. trofee - võidusümboli iseloomuga skulptureeritud relvade grupp, tihti kasutatakse dekoratiivse fassaadimotiivina. batalist - lahingumaalija
peetud panantenaiade4 rongkäiku. Selle üle 300 inimese ning paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Kui 17. saj. Veneetsia vabariigi väed piirasid Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased Parthenoni püssirohulaona. Osa reljeefidest, mis pääsesid plahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. saj. algul Londonisse Briti Muuseumi. On olnud juttu nende tagastamisest Kreekale. NB! Suurenda pilte! a) Leo von Klenze. (1784-1864). Ateena Akropol. Õli lõuendil, München b) Parthenoni sees paiknenud Athena Parthenose miniatuurne marmorkoopia. Rahvusmuuseum, Ateena. c) Parthenon tänapäeval Akropolile pääses läbi sammastatud väravaehitise. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike Athena Nike tempel, mis on tänapäeval fragmentidest taastatud. Ka selle hoone projekteeris Kallikrates. Väravast siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna
J. A. Gabriel, Väike Trianon Versailles’is (1762) R. Adam, Adelphi maja Londonis (1768–1772) C. Langhans, Brandenburgi väravad Berliinis (18. saj lõpp), J. F. Chalgrin, Triumfikaar Pariisis (1806), B. Vignon, Madeleine’I kirik Pariisis (1806–1842) K. F. Schinkel, Vana muuseum Berliinis (1822–28) K. F. Schinkel, Teatrihoone Berliinis (1818–1819) L. von Klenze, Glüptoteek Münchenis (1840. aastad) W. Wilkins, Londoni Rahvusgalerii (1832) W. Thornton, (projekt) Kapitooliumihoone Washingtonis (alust. 1793, lõpet. 1903). A Rinaldi, Marmorpalee Peterburis C. Rossi, Klassitsistlikud ehitised Peterburis (19. saj I kolmandik) L. Engel, Toomkirik Helsingis (1830-1850) Ehitustüübid: sakraalhooned, (eeskätt kuppelkirik), teatrihooned, muuseumihooned, seltsimajad,
aastal, aga valmis alles 30 aastat hiljem. 50m kõrgune, 20m paksune, triumfikaare all 1919. aastal pandi igavene tuli. Vigon- Napoleon I korraldusel hakati ehitama Madeleine kirikut(Napoleoni sõdalaste mälestuskirik), valmis 1842. · Saksamaa: Saksamaa oli endiselt killustatud riik. Võimas Preisimaa esiletõus. · Suurmeistriks oli Schinkel(1781-1841)- Uus vahtkonnahoone Unter der lindeni. Berliini teatrihoone hävis teises maailmasõjas. · Von Klenze(1784-1864)- Münchenis vana pinakoteek e maalidekogu. · Venemaa: Peterburi väljaehitamine jätkus. Esialgu tegutsesid välismaalastest arhitektid. Varaklassitsismi Venemaal kutsutakse Katariina II stiiliks. (Esimene ülikool 1755) · Jean-Baptiste Vallin De La Mothe(1729-1800)- Väike ermitaaz. Peterburi kunstide akadeemia esimene professor. Tegi kunstide akadeemia hoone Peterburi. Katariina kirik.
vaid noorte neidude marmorkujud, nn. karüatiidid. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon, kus paiknes kuulsa skulptori PHEIDIASe3 loodud jumalanna Athena kuju nn. Athena Parhenos. See kuju oli 36 m kõrge ja materjaliks kasutas Pheidias elevandiluud ja kulda. Loomulikult langes selline aare peagi sõjasaagiks. Praegu säilitatakse Ateena Rahvusmuuseumis sellest suurteosest väikest marmorkoopiat. NB! Suurenda pilte! a) Leo von Klenze. (1784-1864). Ateena Akropol. Õli lõuendil, München b) Parthenoni sees paiknenud Athena Parthenose Rooma-aegne miniatuurne marmorkoopia. Rahvusmuuseum, Ateena. (NB! Pheidiase kullast ja elevandiluust originaal oli 36 m kõrge) c) Erechteion ja karüatiidid tänapäeval NB! Suurenda pilte! Elgini marmorkujud Briti Muuseumis (originaalid) 160 meetri pikkuselt keerdus ümber ehitise marmorfriis, mille reljeefidel kujutati Ateenas peetud suurte pidustuste rongkäiku
Tuntud on tema Nikolai kirik Potsdamis ja Vana Muuseumi hoone Berliinis. Tegi ka mitu Preisi kuningate suvelossi. 1834. a telliti Schinkelilt Kreeka kuningapalee projekt, kuid iseseisvunud Kreeka I kuninga noore sks printsi soov rajada oma palee Ateena akropolile tähendanuks vanade templite lammutamist. Schinkel on tegutsenud ka maalikunstniku (läheneb romantismile) ja kunstiteoreetikuna. Tuntuim Müncheni arhitekt oli Leo von Klenze. Äärmuslik klassitsist. Rajas Münchenisse mitme kuulsa Kreeka ehitise koopiaid (näiteks propüleed). Tuntuim ehitis on Ateena akropolil asuv Glyptotheek, kus hoiti Ateena kunstivarasid. Praegune antiikmuuseum on ilma akendeta, akende asemel on nisid kujudega. Tuntud on ka Saksa Rahva Kuulsuse Tempel ehk Walhalla, Doonau jõe kaldal Regensburgi linna lähedal asuv Ateena Parthenoni koopia.
antiikkunsti muuseum. Hoone fassaadil pole samuti aknaid, kuid ehitisele see kasuks ei tule. Portikusel üle 20 korintose stiilis samba, laiad ja massiivsed. Vestibüüli laes Rooma Pantheoni kupli vähendatud koopia. Schinkel tegi ka väiksemaid kuningalossePotsdamis ning Nikolai kiriku, millel on Tempietto sarnane kuppel. Teatrihoone Dresdenis. Schinkel oli ka maalikunstnik, romantik, kujutas keskaegseid gooti katedraale ja kesköist tähistaevast. Müncheni arhitekt L. von Klenze. Projekteeris Müncheni keskväljaku/Kuningaväljaku. Antiikkunstimuuseum ehk Glyptothek, millel huvitavad kaunistused ning millel ilmselgelt puuduvad aknad ning portikus kolmnurkviiluga. Tuntuim ehitis Regensburgis - suur templitaoline hoone Walhalla, sakslaste au ja uhkuse tempel, Parthenoni oletatav koopia. Venemaal koondus klassitsism on kahte linna - Peterburi ja Helsingisse. Helsinkisse ehitatakse suurejooneline linnasüda, mille peaarhitektiks C. L. Engel. Tema tehtud on näiteks
Eksterjööris on kasutatud suurejoonelist joonia stiilis sammastikku. Saksa Ehitusakadeemia ( 1831 - 35 ) arhitektuuris on Schinkel küll järjekindlalt rakendanud klassitsistlikke vorme, ometi on hoones tunnetatav mingi romantismiga seonduv hingus. Umbes samal ajal projekteeris arhitekt ka terve rea neogooti stiilis ehitisi. Kui Schinkelist kujunes Berliini klassitsistliku arhitektuuri väljapaistvaim esindaja, siis Münchenis täitis sama rolli L. von Klenze (1784 - 1864 ). Tema väljapaistvamaks tööks on Müncheni Glüpoteek ( 1816 - 30 ). Ühekorruselise ruudukujulise põhiplaaniga hoone fassaadil on 8 joonia sambaga portikus, kolmnurkviilul skulptuurigrupp, seinanissides skulptuurid. Rahulik, pisut kuiv vormikõne on omane ka tema Propüleedele Münchenis ( 1830 - 42 ). 18. saj. lõpul, 19. sajandi algul ehitatakse Saksamaal ka küllalt palju klassitsistlikus stiilis elumaju
annaabi.ee 
