tundis kunstide patroon kardinal Raffaelle Riario. Seal tutvus ta kardinal della Roverega, kellest peatselt sai paavst Julius II. Tema kavandite järgi valmis 1504. aastal San Pietro in Montorio kabel San Pietro in Montorio kloostri õuel. Aastal 1505 alustas Bramante Vatikani lossi ümberehitust, see jäi aga lõpetamata. Looming Bramantet huvitas kuppelehitise probleem, mida süvendas tema läbikäimine Leonardo da Vinciga. Bramante kavandatud kirikud on peamiselt Kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitised. Avaldas mõju kogu Lombardia arhitektuuri arengule. Projektid paistavad silma oma selguse, harmoonia ning tervikliku ja avara ruumimõju poolest Ehitised San Pierto in Vaticano Santa Maria della Pace Ehitised Santa Maria presso San Satiro kiriku
asuva ,,Disputa" teoloogidele. Tuues kokku mineviku ja oleviku on Raffael andnud mõningatele antiikaja filosoofidele tolleaegsete suurkujude välimuse. Pildile tollal tuntud inimeste portreede paigutamine oli üks võimalus, kuidas muuta kujutatud lugu kaasaja inimesele köitvaks. Platon, keda on kujutatud paljasjalgse ja vanana, osutab üles, ideede maailma ja hoiab käes ,,Timaiose" eksemplari. Tema sarnasus Leonardo da Vinciga on üsna märgatav. Platoni paremal käel seisab tema õpilane, Aristoteles, kes osutab maapinna poole väites, et maa on Sandra Silver 22.05.10 see, mida me näeme ning kust saame õppida. Paremas käes hoiab ta ,,Eetikat", kus ta on
14 kaunistatakse nissidega; uste-aknende kohal on viilud ja neid ümbritsevad pilastrid ja sambad. Kirikuhooned on nii tsentraal- kui pikiehitised. Igal juhul püütakse aga ehitist kaunistada ilusa kupliga. DONATO BRAMANTE (u. 1444-1514) Kõrgrenessansi arhitektuuristiili geniaalne rajaja. Bramantet huvitas peamiselt kuppelehitiste probleem (suhtlus Leonardo da Vinciga). Kehastas esimesena kõrgrenessansi ehituskunsti ideaalid; oskas kõige lihtsamate vahenditega saavutada vägeva ruumimõju, detailid viia kooskõlla tervikuga ja üksikvormid suursuguselt kujundada. 1504. a ehitas nn Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õue (Roomas). See on väike kahekorruseline kabel antiikse ümartempli laadis; alumist korrust kaunistab dooria sammastest ümbriskäik, hoonet kroonib kuppel.
piirdub ainult alumise korrusega. Fassaad liigendatakse pilastrite ja poolsammastega, kaunistatakse niššidega; uste-aknende kohal on viilud ja neid ümbritsevad pilastrid ja sambad. ● Kirikuhooned on nii tsentraal- kui pikiehitised. Igal juhul püütakse aga ehitist kaunistada ilusa kupliga. ● DONATO BRAMANTE (u. 1444-1514) ● Kõrgrenessansi arhitektuuristiili geniaalne rajaja. Bramantet huvitas peamiselt kuppelehitiste probleem (suhtlus Leonardo da Vinciga). Kehastas esimesena kõrgrenessansi ehituskunsti ideaalid; oskas kõige lihtsamate vahenditega saavutada vägeva ruumimõju, detailid viia kooskõlla tervikuga ja üksikvormid suursuguselt kujundada. ● 1504. a ehitas nn Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õue (Roomas). See on väike kahekorruseline kabel antiikse ümartempli laadis; alumist korrust kaunistab dooria sammastest ümbriskäik, hoonet kroonib kuppel.
NB! Suurenda pilte! Renessans-stiilis Chambord'i loss eest- ja tagantvaates 16. saj. algul hakkas Itaalias RENESSANSS juba läbi saama, kuid ta elas veel terve sajandi jõuliselt edasi Prantsusmaal ning omandas seal isegi elegantsemad vormid kui oma sünnimaal. Uue stiili maaletoojaks oli kuningas François I (valitses 1515-1547). Pärast naasmist Itaalia-sõjakäigult asus ta gooti stiilis Blois'2 lossi itaaliapäraseks muutma. Itaalias tutvus ta ka Leonardo da Vinciga ja kutsus suurmehe Prantsusmaale elama. Leonardo visandas kuningale Chambord'i jahilossi eskiisi, mis sai kõrgaadlikele eeskujuks losside ehitamisel. NB! Suurenda pilte! a) J. Clouet. François I portree b) Keegi Leonardo õpilastest. Leonardo portree. Terve Loire'i org täitus muinasjutuliste lossikestega, millest õhkub prantsuslikku muretust ja romantikat: sillale ehitatud Chenonceaux3, Azay-le-Rideau4, Ussé5, mis inspireeris