Vaja on bioloogilist arengut ja et oleks keskkonnas mingid tingimused ja nähtused mida saame omandada. Vastavalt millised on keskkonnas märgid kujuneb mõtlemise areng. Märgisüsteemid kõik kultuurilised fenomenid, millega üritame taasesitada reaalsust. Tuleb eristada tavamõisteid ja teadusmõisteid. Mõistete areng. LÄHIMA ARENGU TSOON: Metafoor erinevuse kohta, mis iseloomustab individuaalset sooritust ja juhendamisel saavutatud sooritust (täiskasvanute ja eakaaslaste grupi abiga). Lapse teadmised arenevad keerukamate lahenduste suunas (täiskasvanu juhendamise kogemuse kaudu) Mängud võtab laps sageli üle sotsiaalsed rollid, mida tal igapäevaelus veel ei ole (mängimise kaudu õpib laps rolle mõistma). Lähima arengu tsoon on nagu praemuna teadmised, mida laps teab ja oskab, väljaspool seda on teadmised, mida laps ei oska, kuid nende vahel on piirkond, kus laps on võimeline asjadest
...............179 Suhted ühiskonnaga................................................................................................181 Enesekesksuselt vastastikuste suheteni..............................................................181 Sõprussuhted......................................................................................................182 Suhe täiskasvanutesse muutub...........................................................................183 Moraal................................................................................................................184 Harrastused.............................................................................................................189 NOORUS 12/13 – 20/25 AASTAT.......................................................194 Nooruse arenguväljakutsed....................................................................................194 Nooruse kriisid............................
enesega on mingi konflikt Egoismilt - vastutavale (suhted teistega ja mina laienemine; mõeldakse ja märgatakse ka teisi) Tulemuseks dilemma: Peaks vs tohiks Headus eneseohverdusena (üldjuhul siis, kui naised saavad emaks) - tavaline tase Olulised on sotsiaalsed normid Tuntakse muret, et kellelegi võidakse haiget teha; tahetakse olla hea, aus Tahekase heakskiitu saada Vägivallast hoidumise moraal Toimub teadmine, et teised on olulised aga mina ka - paljud ei jõua siia tasemeni Inimese arengu käsitlus läbi elukaare Ontogenees: Sünnieelne (prenataalne) - XX (naine) ja XY (mees) Sünnijärgne (postnataalne) Mida vanemad on lapsevanemad ja peale looduskatastroofe sünnib rohkem tüdrukuid ja peale sõda rohkem poisse. Seaduspärasused arengus: Tsefalokaudaalne trend: peast-alla areng Proksimodistaalne trend: seest - välja poole areng Üldiselt spetsiifilisemaks
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees. Tihti neile
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
olemuse tajus lapsevanemate ja noorukite poolt? Kirjelda mõlema poole vaatenurka. • Milles seisneb „teismeea egotsentrism“? Muretsemises „kujutletava publiku“ hinnangute pärast ja uskumises „iskilikku legendi“ • Varasema küpsuse saavutamise mõjud on poistel ja tüdrukutel sarnased. VALE Suhted eakaaslastega • Sõprus • Vaenusuhted, kiusamine, agressiivne käitumine Sõprus Aktsepteerimine - positiivne suhtumine lapsesse eakaaslaste grupis. Sõprus - kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel. Juba ¾ koolieelikutest on vastastikused sõprussuhted, millest paljud on ajas üsna stabiilsed. Kooliealiste sõprussuhteid iseloomustab suur stabiilsus. Varases koolieas osutuvad järjest olulisemaks ühised identiteedid ja eelistused, huvid. Hiljem lisandub usaldus ja lähedus. Tüdrukute sõprusgrupid on tavaliselt väiksemad ja kinnisemad kui poiste.
leiab aset siis, kui indiviidi positsioon keskkonnas on muutnud rolli, on tekkinud muutus keskkonnas või on tekkinud muutus seoses konkreetse isikuga. Nt ennustatavad üleminekud nagu kooliminek, abiellumine, tööle minek jne. Teooriat tunnustatakse, sest see annab võimaluse ühendada nii sotsiaal- kui ka arengupsühholoogia. Ta hõlmab endas rohkem faktoreid, mis mõjutavad lapse arengut, kui ükski teine teooria võimaldab näha tervikut. Moraali areng - Uuritakse, kuidas moraal kujuneb ja areneb. Lawrence Kohlberg (1927-1987) lõi moraalse arengu staadiumite teooria ja kirjeldas moraalsete arengute staadiumeid. Tugineb Biaget'le. Ta jälgis 75 poissi 12 aasta jooksul. Teooria põhiideeks on see, et oluline pole laste süütunne ja kas ta käitub ausalt vaid oluline on otsustuste moraalne baas. Emotsionaalne orientatsioon. Moraalse arengu staadiumid: I TASE- eelkonventsionaalne (kõige madalam), otsuse aluseks on teiste
kuu- viha , vastikus -7.kuu- hirm (ei tohi lasta tunda) -10-12.kuu- armukadedus Nutmine- 4.elukuuni väheneb, siis hakkab uuesti suurenema kuni 1.eluaasta lõpuni. Tuleb püüda säilitada head meeleolu. On vaja, et sööks isuga, uinuks kiiresti. Mitte üle koormata tegevusega. H. ja M.Harlow- laps vajab armastust. Selle kujunemine etapiline: 1. Ema armastus lapse vastu- tähtsaim 1.eluaasta 2. Lapse armastus ema vastu- 2.eluaastast peale 3. Armastus eakaaslaste vastu- eelkoolieas 4. Armastus teisest soost inimese vastu (saab kujuneda ainult siis, kui eelmised on olemas) Vaadeldi ilma emata kasvanud lapsi ja ahvilapsi. Üksi kasvanud ahvid olid võimetud suhtlema, käitusid ebaadekvaatselt (N.kallale kõige tugevamale). Ilma armastuseta kasvanud ei suuda armastada. Emotsionaalses arengus peamiseks faasiks on võõrastamisärevus ja lahutamisärevus, mis ilmnevad umbes 7-kuuselt. Spitz (USA)- uuris lapsi emast lahutamisel. 1
ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. nädalat (sünnikaal vähema
sealjuures alati mitte kõige õigupärasemal viisil. Laieneb tunduvalt vajaduste ja soovide ring,kuid sellega ei käi tavaliselt samavõrra kaasas nende rahuldamisvõimalused. Tärkab seksuaalhuvi. Soovide ja nende rahuldamisvõimaluste mittevastavs toob sageli kaasa enda vastandamise teisele. Kui püüdlused jäävad perekonnas või koolis vajaliku tähelepanu või tunnustuseta, siis püüab ta seda tunnustust ja tähelepanu leida mujalt, eakaaslaste hulgast, tänavalt. 6) Noorusiga (17/19- 20/25) on suhtelise rahunemise ja tasakaalu saavutamise , st täiskasvanuks saamise aeg. Mõtlemine muutub süstemaatiliseaks, teoreetiliseks , tunded sügavamaks ja püsivamaks. Iseloomulik on huvi maailmavaateliste probleemide vastu; 18 kiindutakse ideaalidesse ning ollakse leppimatu puuduste suhtes. Psüühilised ja füüsilised
Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011 Butterworth Arengupsühholoogia alused Kodutöö oktoobri alguseks [email protected] Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng- s
. Või seovad taskuräti sõlme (loomad seda teha ei suuda). Ta arvab, et keskkond ja laps mõjutavad teineteist vastakuti. Organismi ei saa keskkonnast eraldi vaadelda. Ka kultuuriajalugu mõjutab meid. Konkreetne kultuur on oma ajaloo produkt ja keskkonna kujundaja, mis vormib laste käitumist ning ühtlasi ka kultuuri tulevikku. Lähima arengu tsoon- Võgotski keskne idee, mida ta ise enim kirjeldas. Erinevus selle vahel, mida laps on võimeline saavutama üksinda ja mida täiskasvanute või eakaaslaste grupi abil. - Esimene ja aktuaalne väljakujunenud tase on see, millal ta on võimeline iseseisvalt töötama. - Potentsiaalne tase, millel ta vajab õpetamist. Lähima arengu tsoon on see, kus laps väiksemagi juhendamisega omandab uued teadmised. Ta ütleb, et alati peab lapsele leidma midagi sellist, mis on lapsele natuke raskem. Õppimine toimub läbi lähima arengu tsooni. Lapsel on sisemine motivatsioon ja huvi teha asju,
Laieneb tunduvalt vajaduste ja soovide ring,kuid sellega ei käi tavaliselt samavõrra kaasas nende rahuldamisvõimalused. Tärkab seksuaalhuvi. Soovide ja nende rahuldamisvõimaluste mittevastavs toob sageli kaasa enda vastandamise teisele. Kui püüdlused jäävad perekonnas või koolis vajaliku 15 tähelepanu või tunnustuseta, siis püüab ta seda tunnustust ja tähelepanu leida mujalt, eakaaslaste hulgast, tänavalt. 6) Noorusiga (17/19- 20/25) on suhtelise rahunemise ja tasakaalu saavutamise , st täiskasvanuks saamise aeg. Mõtlemine muutub süstemaatiliseaks, teoreetiliseks , tunded sügavamaks ja püsivamaks. Iseloomulik on huvi maailmavaateliste probleemide vastu; kiindutakse ideaalidesse ning ollakse leppimatu puuduste suhtes. Psüühilised ja füüsilised võimed saavutavad oma kiiruslike ja kvantitatiivsete näitajate tipu.
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
kriitiline periood vahetult peale lapse sündi. Selle hüpoteesi kohaselt on kõige kriitilisem punkt 2-3 tundi peale sündi. Alus suhtele pannakse esimesel eluaastal. Carol Gilligan (1938- ) Gilligan arvas, et kõik mis Kohlberg ütles ei kehti naiste kohta. Erinevate sotsialiseerimiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel, kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad. Nende katsete põhjal on naiste moraal madalam. Gilligan tõestas, et naiste moraal pole madalam, vaid teistmoodi. G. Korraldas katse, kus küsis naiste käest, kas abordi tegemine on õige. Uuris kuidas naine oma otsust võttis. Kuidas need otsused on seotud tunnetusega iseenda suhtes ja vastutusega teiste suhtes. On kontrollinud oma teooriat kahe täiendava uurimusega, uuris naisüliõpilasi. Näiteks küsis mida tähendab nende jaoks moraalsus, samuti mida tähendab, et midagi on moraalne ja miks üldse peab midagi olema moraalne
Ego "mina". Id vanemates tõlgetes tähenab see "tema" (see tõlge on suhteliselt ebatäpne), uuem tõlge pakub "miski" (see on täpsem). Freudi meelest isiksus koosneb kolmest komponendist. Kui inimene sünnib, siis on ainult üks komponent. Ülejäänud kujunevad välja elu jooksul. 1) Id ehk miski See on kaasasündinud komponent. Inimese psüühilise energia allikas. See on meie tungide päriskodu. Energeetilises mõttes sellel Idil rajaneb isiksus. Seda elukogemused ega moraal eriti ei mõjuta. Ei allu loogikale, eetikale. Id püüdleb soovide ja vajaduste rahuldamise poole. Kui id on liiga tugev, siis on hästi raske kiusatusele vastu panna. 2) Järgmine psüühiline süsteem, mis tekib on ego. See hakkab tekkima umbes kuuendal elukuul. Kujuneb välja umbes teiseks eluaastaks. See on see, kui laps hakkab kõhklema selles, kas kõik, mida suhu toppida, on ikka hea ja söödav. Teiseks eluaastaks on ego välja kujunenud ehk laps suudab ennast
oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus? On kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele. Varieerub ka mänguasjade arv, raamatute arv. Vastsündinu: Ajaline laps
Vähesed sotsiaal- emotsionaalsed oskused toovad endaga kaasa interpersonaalseid ja suhtlemisprobleeme. Need lapsed, kellel on puudulikud kognitiivsed oskused/võimed, ei oska piisavalt õigesti interpreteerida teiste inmeste kavatsusi, ei taju teiste emotsioone adekvaatselt ja on võimelised vähem kontrollima enda tujusid. Niisugused sotsiaalse võimekuse puudujäägid viivad sageli agressiivsele käitumisele ning vältimisele/ignoreerimisele eakaaslaste poolt. Kurjategijate probleemid keerukamates sotsiaalsetes olukordades toimetulekul on üldteada. Neil ilmneb raskusi teiste inimeste mõistmisel ning nad kipuvad olema tundetud teiste inimeste ootuste ja tunnete suhtes.Selle tulemusel ei kujune välja püsivaid sõprussuhteid, sest kurjategijaid iseloomustab egotsentrism. Väga väikesed lapsed on kõik suhteliselt egotsentrilised, kuid sotsialiseerumise käigus õpitakse arvestama teiste inimestega
Arengupsühholooga. Refereaat 10 lehekülge sisu. Populaarteadluslik allikas ei sobi, peab olema teaduskirjandus. Raamatukogus käimine vajalik - teaduspõhised, vähemalt konkureerivat allikat. Arenguppsühholoogia tegeleb vanusega seotutud käitumisluke ja kogemuslike muutuste teaduslike seletamisega. Teadus on ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis, mida iseloomustab teatud loogiline süsteem ja põhinemine reaalsusele. Arengupsühholoogia ülesanded: * kirjeldamine - uuritavate nähtuste, probleemide, olukordade jne taseme, ulatuse ja struktuuri uurimine. Küsimused: "Kas", "kuipalju" * seletamine - uuritava nähtuse või probleemi olemuse, põhjuste ja võimalike tagajärgede analüüs. Põhiline uurimisvahend on erinevate sotsiaalsete nähtuste ja probleemide vaheliste seoste analüüs ja vastasmõjude leidmine. Küsimused: "miks", "kuidas". * prognoosimine - teadusliku uurimise kõige kõrgem tase. Räägib võimalikest arenguvariantidest, mis
Mille alusel arengut hinnata? - Arengu verstapostid? Kriteeriumid? - Küsimused vastused? - Teadmised? Oskused? - Kõne? Käitumine? - Võrdlus? - Vanemate/õpetajate hinnanguid? Oskused ja pädevused - Omandatud oskused (1999) füüsiline/sotsiaalne/kognitiivne (vaimne) areng - Üldpädevused (2008) õppimis- ja tunnetustegevused/sotsiaalsed oskused/mänguoskused Kõne ja keele arengunäitajad 1) Tuleb toime eakaaslaste ja täiskasvanutega 2) Käände ja pöördevormid 3) Korrektne hääldus 4) Piisav sõnavara 5) Oskab kirjutada sõnu Hindamismeetodid - Vaatlus - Intervjuu - Küsimustik - Eksperiment - Testid - Füsioloogilised + varasem arengulugu - Kvantitatiivsed seotud näitajaga - Kvalitatiivsed seotud kirjeldusega - Formaalsed - Informaalsed - Üksteist täiendavad - Meetodi valik sõltub uurimisküsimusest
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seost
Comte arvates on sotsioloogia aine teistsugune, ta leidis, et sotsioloogia on teadus, mille ülesandeks on uurida inimintellekti ja moraali determineeritust e mõjutatust sotsiaalsest keskkonnast e ühiskonnast. Comte pööras suurt tähelepanu sotsioloogia positiivsele käsitlemisele, sest ta leidis, et igasugune teadus peab tulema praktikast, ja kui ta seda teeb, siis on ta positiivne teadus. Inimintellekti (tarkuse) ja moraali sõltuvus seos tingitus ühiskonnast. Leidis, et inimintellekt ja moraal omavad ühiskonnaga teatud sidemeid. Need on mõjutatavad ühiskonna poolt. Peab uurima seost nende kahe vahel. Et seda moraali ja intellekti uurida tuleb üritada läbi viia empiirilisi ehk praktilisi uuringuid. Sot. peab olema empiiriline teadus. See mis on praktikas võetud, see on positiivne (seos positiivse õigusega riigis hetkel kehtiv õigus) Positiivne sellepärast, et see on reaalne. Reaalselt eksisteeriv, tõepärane vastandina kahtlasele. Positiivne
PSÜHHOLOOGIA ALUSED TEEMA 1- PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR 1. Psühholoogia- teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS 2. Psühholoogia jaguneb: Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inim
Esimesena mängib imik iseendaga (oma käte ja jalgadega). Hiljem tulevad esemetega mängud (psühhomotoorsed mängud). Ajapikku läheb mäng keerulisemaks ja mitmekesisemaks. Maimik (1.eluaasta lõpp kuni 3.eluaasta) isiklik kogemus on juhtiv mängu element, toimub matkimine (nt kammimine, habeme ajamine). Ühe sümbolskeemi projektsioon teisele objektile. Sümbolmängus hakkavad keel ja kõne arenema. Siin kujutatakse ette reaalsust. Mängukaaslasi hakatakse otsima oma eakaaslaste seast. Mängud hakkavad sisaldama kombinatsioone. Nt laps teeb ennast korda, katab lauda, teeb süüa, võtab nukud ja matkib teejoomingut. 3.eluaasta lõpus hakkab aru saama, mis on eakaaslane ja kuidas temaga mängitakse. Tekib kollektiivse mängu vajadus. Loovmängud hakkavad tulema. Loovmängude oluline komponent on roll. 3.eluaasta lõpp ja 4.eluaasta algul hakkavas sisse tulema liikumismängusd. Hakkab kujunema süzee ja tegevusteahel. Peab leppima selle rolliga, mis antakse. Mina on
19.10.2017 Arengupsühholoogia • Psühholoogia haru, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kogu tema elu jooksul, sisuliselt ARENGUPSÜHHOLOOGIA viljastamisest kuni surmani. o17 • Arengupsühholoogia harud: lapsepsühholoogia, kooliealise psühholoogia, noortepsühholoogia, Kaidi Kübar täiskasvanu psühholoogia, vanurite psühholoogia, perepsühholoogia jne. Sügis 2017
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm s
Loogilis- deduktiivne mõtlemine viis, kus järeldus tehakse paljude erinevate andmete põhjal ja liikumine toimub üldiselt üksikule. Saan uusi teadmisi kasutades olemasolevaid fakte. Piaget` moraali tasemed Moraalieelne 0-4,5 e.a. puudub reeglitest arusaamine; Heteronoomne 5-10, egotsentrilisus, toetumine autoriteetsetele isikutele oma otsuses, teeglite pidamine kõige tähtsam, tagajärjed ikka veel tähtsamad motiividest; Autonoomne moraal 10-... hakatakse välja kujundama moraalseid tõekspidamisi vastavalt iseenda nägemusele. J. Bowlby seotuseteooria (1969) Lapse emostionaalne areng turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebakindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad kaose psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu. Gilligani teooria - Gilligani kuulsus põhineb peamiselt 1982. aastal ilmunud teosel "In a Different
Ego "mina". Id vanemates tõlgetes tähenab see "tema" (see tõlge on suhteliselt ebatäpne), uuem tõlge pakub "miski" (see on täpsem). Freudi meelest isiksus koosneb kolmest komponendist. Kui inimene sünnib, siis on ainult üks komponent. Ülejäänud kujunevad välja elu jooksul. 1. Id ehk miski on kaasasündinud komponent ning inimese psüühilise energia allikas. Sellel rajanebki isiksus ning elukogemused ega moraal eriti ei mõjuta. Ei allu loogikale, eetikale. Id püüdleb soovide ja vajaduste rahuldamise poole. Kui id on liiga tugev, siis on hästi raske kiusatusele vastu panna. 2. Umbes kuuendal elukuul hakkab tekkima ego. See on see, kui laps hakkab kõhklema selles, kas kõik, mida suhu toppida, on ikka hea ja söödav. Teiseks eluaastaks on ego välja kujunenud ehk laps suudab ennast eraldada ümbritsevast keskkonnast. Ego on vaja
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
Loeng 1 Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihas
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7