Arengupsühholoogia eksam (0)

ÜLDISED KORDAMISKÜSIMUSED ARENGUPSÜHHOLOOGIA EKSAMITÖÖKS  VALMISTUMISEL (esitatud kursuses käsitletud teemaplokkide kaupa) 2019 Merle Taimalu ja Mairi Männamaa Arengupsühholoogia kui teadus  - Mis on arengupsühholoogia kui teadusharu peamised ülesanded? Uurida vanusega seotud füüsilisi, kognitiivseid, sotsiaalseid muutuseid. - Millised on arengupsühholoogia rakendusvõimalused haridusvaldkonnas? Tänu arengupsühholoogiale teame, et laps pole “väike täiskasvanu”, vaid lapsel on vastavalt vanusele  omasugune tunnetus maailmast. Selle põhjal oskame koostada õppekavasid, mis oleksid õpilastele  vastuvõetavad ja jõukohased. Samuti õpetaja metoodika lähtub arengupsühholoogiale, me teame umbes,  milline on lapse kognitiivne areng, seega oskame valida metoodika, mille abil laps suudab õpitut vast võtta.  Arvesame lapse individuaalse arenguga. - Millised on põhilised vaidlusküsimused arengupsühholoogias (ehk mille osas on teadlastel erinevad  arusaamad)? Kas arengu määrab pärilikkus või keskkond? Kas areng on astmeline või pidev? Kas areng on universaalne või spetsiifiline? Arenguteooriad - Vaadake üle käsitletud arenguteooriad, sh nende autorid. Mis on teooriate põhiideed ja kriitika? Millised  on teooriate rakendusvõimalused? Piaget` arenguteooria ● huviobjektiks intelligentsus ja järeldamisvõime tuginedes bioloogilistele juurtele ● areng on astmeline, toimub skeemide, assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu ● uuris laste keelt ja mõtlemist ● oluline on lapse aktiivsus ● vajab uusi stiimuleid ● areng toimub nii bioloogilise küpsemise kui ka kogemuste alusel


● mõtlemise arengu staadiumid ○ sensomotoorne, sünd - 2a ○ operatsioonide-eelne, lasteaed, koolieelne, 2-7a ○ konkreetsete operatsioonide staadium, algklassid 7-12a ○ formaalsete operatsioonide staadium, murdeiga ja edasi Lev Võgotski ● areng sõltub kultuurist, keelest ja kultuurist ● oluline on sotsiaalne suhtlmine ● areng toimub väliste tingimuste ja sisemiste arenguprotsesside koosmõju tulemusel ● lähima arengu tsoon, laps areneb kui tegutseb täiskasvanu juhendamisel, käitumismustrid  internaliseeruvad John Bowlby ● kiindumusteooria ● emotsionaalne areng ● toetub psühhoanalüütilisele tooriale ja ka loomade käitumisele (etoloogiale) ● kiindumussuhe areneb välja 6 - 9 kuu vanuselt ● ema ja lapse vahel, kui pole siis negatiivne mõju arengule ● usaldus valmistab last ette sotsiaalsuheteks eakaaslastega Arengu uurimine ● Missugused on peamised arengu uurimise võimalused (tüübid) ning  nende tugevused ja  kitsaskohad? Läbilõike uuring ● erinevad uuritavad/grupid ühel ajahetkel ● kirjeldav ● ei uuri põhjust tagajärge ● muutujatega ei manipuleerita ● seosed erinevate aspektide vahel ● +kiire, odav, suur hulk andmeid, enesekohased küsimused, seosed teiste teguritega ja nendevahelised seosed ● -ei saa järeldusi teha põhjus tagajärje kohta ● valimi koostamine keeruline (ainult üks erinev tingimus, nt vanus) ● ei saa uurida individuaalseid erinevusi Longitudinaal ehk pikilõike uuring + võimaldab uurida muutusi aja jooksul


+ hea just arengu uurimiseks + individuaalsed erinevused - aeganõudev - kallis - väike valim - suured kaod perioodi jooksul - üldistamisprobleemid Andmete kogumise meetodid: 1. Vaatlus. a. Struktureeritud vaatlus, spetsiaalselt ettevalmistatud olukord, kontrollitud tingimused,  uuritavad samades tingimustes, saab võrrelda; mitte-loomulikud tingimused, uuritav teab, et  teda uuritakse. b. Loomulik vaatlus. Uuritakse tavalises, loomulikus keskkonnas, igapäevaelu ingimustes. Näeb loomulikku käitumist; häirib kõige vähem lapsi, saab uurida asju, mida ei saa uurida eetilistel  põhjustel; ei saa kontrollida tingimusi, ei saa tegelikku põhjust teada; käituvad nii nagu  oodatakse. 2. Intrevjuu 3. Küsimustikud 4. Standardiseeritud testid 5. Eksperiment 6. Juhtumuuring ● Mida peab arvestama lapse uurimise puhul? Võivad muuta oma käitumist, kui teavad, et neid vaadeldakse, käituvad nii, nagu oodatakse.  Käitumine võib olla ajas erinev. ● Millised meetodid sobiksid paremini erinevas vanuses laste uurimiseks ja erineval eesmärgil  andmete kogumiseks ja miks? Nooremad kui eelkooliealised: ekperiment, vaatlus, ei oska lugeda ega verbaalselt piisavalt hästi väljendada Eelkooliealised kuni algklassideni: intervjuu, vaatlus, küsimustikud; oskavad ennast piisvalat väljendada,  vanemad ka kirjutada Sealt edasi sobivad kõik ● Millised on nõudmised uurija eetikale? ● Ei tohi kahjustada lapse füüsilist ega vaimset seisundit. Peab olema lapsevanematega kooskõlastatud, mitte ületada stiimulite tavapärast määra, andmete konfidentsiaalsus, osalejate informeerimine


Sotsiaalne areng - Mis on kiindumussuhe? Kuidas see areneb ja miks see oluline on? Millised on erinevad kiindumusstiilid? Võime luua keskendunud, püsivaid ja emotsionaalselt tähenduslikke suhteid olulise teisega. Laps saab emalt turvatunnet ja julgeb tänu sellele avastada maailma enda ümber, vajadusel pöörduda ema juurde tagasi.  Oluline osa lapse arengus, julged proovida uusi asju, ei jää sõltume teistest, ei muutu hiljem agressiivseks,  kohenamatuks. Kiindumusstiilid on 1) turvaline, 2)ärev-resistentne, 3)ärev-vältiv, 4)desorganiseeritud - Millised on neli kasvatusstiili (vanemlikku stiili) ja milline on nende mõju lapse arengule?  1) Autoritaarne kasvatusstiil  a) tugev distsipliin, madal toetus b) laps kuuletub peamiselt hirmutunde tõttu c) lapse ja vanema usaldus väike d) laps on edasises elus rahulolematu, kehvemate suhtlemisoskustega, vähem loovad, passiivsed ja madala enesehinnanguga e) laps võib muutuda vägivaldseks 2) Mittepühendunud kasvatusstiil a) madal distsipliin ja toetus b) vanem suudab rahuldada lapse vajadusi, aga lähedussuhe puudub c) lapsel on raskusi enesekontrolliga, puudub probleemilahendusoskus, madal enesehinnang,  kõrgenenud oht riskikäitumisele 3) Järeleandlik kasvatusstiil a) madal distsipliin, kõrge toetus; lubab kõike, reeglid puuduvad b) laps ei õpi ennast reguleerima ega teistega arvestama, võib tunda, et teda ei armastata. 4) Autoriteetne kasvatusstiil a) kõrge distsipliin ja toetus; reeglid on paigas ja lapsevanem hoolib lapsest, on julgiustav ja  turvaline keskond b) kaitseb riskikäitumise eest, lapsevanem kasutab lapse tunnete peegeldamist. c) laps on rahulolev,  kõrge enesekontrolliga, heade sotsiaalsete oskustega, enesekindel - Millised on vanemlikkust kujundavad tegurid? ● varasem kogemus, suhted oma vanematega ● varasem kogemus lapsega, nt eelmise lapse surm ● majanduslik seis, kui palju suudab simulatsiooni pakkuda, töökoht ● isiksus, temperamenditüüp ● sotsiaalvõrgustik, perekondlik seis, sotsiaalne tugisüsteem


- Olulised mõisted seoses lapse suhetega eakaaslastega: sõprussuhe, populaarsus ja tõrjutus, agressiivsus ja  kiusamine. Mis need on? Kuidas need lapse heaolu, arengut mõjutavad?  sõprussuhe - vastastikune usaldus, kiindumus, austus. Tajub teiste inimeste arvamusi, maailmapiti,  pespektiivi, emotsioone; prosotsiaalse käitumise empaatia areng populaarsus ja tõrjutus - eakaaslaste hulgas esinev nähtus, kas isik meeldib teistele või ei meeldi, kas om  palju sotsiaalseid suhteid (sotsiaalselt pädev) teistega või mitte.  Populaarsus tõstab enesehinnangut, arendab sotsiaalseid oskuseid ja toetab emotsionaalset arengut. Tõrjutus võib põhjustada agressiivsust ja  riskikäitumst, ta tunneb end üksildasena, teadvustab, et ta ei meeldi teisele. Võib põhjustada depressiooni jm vaimse tervise häireid, masendust, ärevushäireid. agressiivsus ja kiusamine - füüsiline (sihilik löömine, tõukamine, ka asjade ära võtmine), kaudne  (tagarääkimine, vahetavad rolli), verbaalne (solvamine). Alandab lapse enesehinnangut, tekitab vaimse  tervise häireid.  - Millised on agressiivsust kujundavad tegurid ja agressiivsuse erinevad vormid? Bioloogilised (pärilikkus, hormoonid, sugu, temperament), keskkond (perekond, sõbrad, ühiskond),  isoleeritus, majanduslikud füüsiline, kaudne ja verbaalne - Millised psühholoogilised muutused toimuvad teismeeas? Füüsiline areng a) Tüdrukud - kiire kasv ja kaalutõus, rindade arenemine, karvakasv, menstruatsiooni algus b) Poisid - kiire kasv ja kaalutõus, karvakasv, peenise kasv, häälemurre, lihasmassi tõus Kognitiivne areng a) loogilise ja abstraktse mõtlemise areng b) impulsiivsed otsused c) võimelised arutlema tõsistel teemadel d) identiteedikriis - Millised on noorukite ja lapsevanemate omavaheliste konfliktide põhjused ja mille poolest erineb nende  taju? Seksuaalkäitumine, iseseisvuse piiramine, privaatsuse puudulikkus, raha, välimus, viisakuskäitumine.  Vanemd võivad kohelda teismelist ikka veel nagu last, ei ole aru saanud nende arengust. Teismelised  pööravad tähelepanu oma välimusele, vanemad ei pruugi aru saada. Reeglitest kinnipidamise olulisus võib 


muutuda, teismelisel on sõbrad olulisemad, tahavad ise otsustada. Siiski vajavad nad lapsevanema toetust,  isegi kui nad ei tunnista seda  -  Mida mõõdab sotsiomeetria ja mis on selle meetodi puudused? Hinnatakse eakaaslaste suhete struktuuri. Puudused: osa infost läheb kaduma, sest vaadeldakse väikest  gruppi. Hinnangute andmine on keeruline.  Kognitiivne areng - Millised on laste tähelepanu, taju, mälu ja mõtlemise arengulised iseärasused (kuidas need arenevad)  ja  võtted nende arengu toetamiseks? Tähelepanu ● õpetaja peab arendama tahtlikku tähelepanu, lapsed ei oska niivõrd hästi enda tähelepanu kontrollida  ja suunata. ● ei pöörata tähelepanu asjadele, mis on vastuolus nende uskumustega, praeguste teadmistega ● laste tähelepanu maht on väiksem, ei suudeta mitmele asjale korraga tähelepanu pöörata ● kordamise käigus mõtlemisprotsessid automatiseeruvad ● tähelepanu on parim optimaalse erutuse korral Taju ● areneb tegutsemise ja õppimise kaudu ● alguses tajutav hulk väike, piirake materjali ● esitada tuleb mitme taju kaudu, et info jõuaks paremini kohale ● juhised peavad olema ühemõttelised ● joonised peavad olema mõistetavad Mälu ● töömälu maht on piiratud, lastel väike ● automatismid suurendavad töömälu mahtu, ühikute tihendamine ● töömälu jaguneb visuaal-ruumiliseks, verbaalseks ja tähelepanu koordineeriv keskuseks ● koolieas kasutatakse enim verbaalset töömälu osa ● ei suudeta jälgida pikki juhiseid, peavad olema selged ja lühikesed ● juhised ununevad kiiresti ● valdkonnaspetsiifilised ● õpitu struktureerimine aitab paremini meelde jätta ja meenutada ● pikaajaline mälu, implitsiitne mälu, eksplitsiitne mälu, deklaratiivne mälu, semantiline mälu,  episoodiline mälu, protseduuriline mälu


Mõtlemine ● teadusmõistete tekkimiseks on vaja tavamõisteid ● verbalismid- puudub sisemine arusaam ● pseudomõisted . kasutatakse vales kontekstis ● aktiveerige eelteadmised enne, lihtsam tavamõistetele üle minna - Kognitiivse arengu etapid Piaget’ järgi. sensomotoorne p operatsioonide eelne p konkreetsete operatsioonide p formaalsete operatsioonide p - Probleemide lahendamise etapid Siegleri järgi  1)märkamine 2)määratlemine ja esitamine 3)strateegia valik 4)strateegia ellurakendamine 5)lahenduskäigu hindamine - Mis on metakognitsioon? teadmine sellest mida ma tean - Infotöötluse efektiivsus ja arenguga seotud muutused Paraneb vanusega, sest on rohkem kogemusi, millele toetuda, saab luua seoseid, töömälu maht suureneb,  mälustrateegiate kasutamine, töötluskiirus suurem - Mis on lähima arengu tsoon? Lapse arengu tase, millega ta saab hakkama, siis kui teda juhendatakse - Mida kujutab endast „vaimuteooria“ Omistatakse enda maailmapilt ja saadakse aru et see võib erineda teiste omast Füüsiline areng


● Millised erinevad aspektid kuuluvad füüsilise arengu alla? 1) Tervislik seisund 2) liikumisoskus ja koordinatsioon 3) üld- ja peenmotoorika ● Missugused on iseloomulikud jooned igas füüsilise arengu etapis ja kuidas neid on vaja arvesse võtta koolis ja kodus? 1. Prenataalne a. embrüonaalne - looteline areng b. kiireim kasv c. suurim vastuvõtlikus 2. Imiku ja maimikuiga a. hammaste arenemine b. kõndimisoskus c. teadlikkus oma kehast d. vanemad mõjutavad oma suhtumisega 3. Koolieelik a. lihastiku ja luustiku areng, tugevus ja jõud b. tasakaal ja koordinatsioon c. peenmotoorika d. harjutada ja praktiseerida erinevaid oskuseid e. sotsiaalsed suhted 4. Kainik a. vähemmärgatav füüsiline areng b. võrdlemine teisega c. sõltuvus elustiilist suureneb d. hoiakute kujunemine e. ülekaalulisuse probleem 5. Murdeealine a. üleminekuaeg ja kohanemisaeg b. sooline küpsus ● Kuidas füüsilist arengut ja tervist saab toetada koolis ja kodus? a) koolis tervislik, hommikusöök, lõuna ja vahepalad; liikumispausid, võimalused olla vahetundides  aktiivne; väärtused, pädevused, hoiakud, eeskuju b) kodus eeskuju, aktiivne aeg perega, trennide soosimine, tervislik toit Kõlbeline areng


● Missugused on kaks tuntumat kõlbelise arengu teooriat ja millised on nende erinevused-sarnasused? 1) Piaget 3-astmeline teooria a) Eelmoraalne (0-4) i) ei mõista reegleid b) Heteronoomne tase (4-9a) i) otsus tehakse väliste tunnuste põhjal ii) eiratakse sisemisi erinevusi iii) enesele orienteeritus iv) reeglid on muutmatud, keegi kõrgem teinud c) Autonoomne (9-...) i) reeglid pole kivisse raiutud, saab muuta, kui kõik nõus ii) kavatsuste arvestamine iii) teistele orienteerumine 2) Kohlbergi teooria a) Orienteeritus endale i) allumine ja karistusest hoidumine ii) individuaalne kasu ja vahetus b) Orienteeritus teistele i) inimestevahelised suhted, hea laps ii) sotsiaalse korra säilitamine c) Orienteeritus põhimõtetele i) sotsiaalne kokkulepe ja individuaalsed õigused ii) universaalsed eetilised printsiibid Sarnanevad: Kohlbergi teooria on Piaget täiustus Erinevad Kohlbergi teooria hõlmab tervet elu ● Mis on iseloomulikud jooned  Kohlbergi kõlbelise arengu teooria erinevates staadiumites? Staadium 1 - allumine allumise pärast Staadium 2 - omakasu Staadium 3 - ära tee teistele seda, mida endale ei taha Staadium 4 - ühiskond kui tervik, häbiposti sattumine Staaduim 5 - inimõigused ja ühiskondlik heaolu Staaduim 6 - eetilised printsiibid ● Mis on prosotsiaalne käitumine ja millised võivad olla selle motiivid? ● slaidid ● Kuidas kõlbelist ja prosotsiaalset käitumist  saab toetada koolis/õpetaja? Kodus/vanemad?


● kodutöö