Kas olen koolitoidu poolt või vastu? Paljud koolid viivad läbi küsitlusi,kus nad küsivad õpilaste käest,et kas nad on rahul kooli poolt valitud söögifirma einetega?Minu isiklik arvamus on üldiselt positiivne,kuna kool toitab oma õpilasi rikka toiteväärtusega einetega.Muidugi,kooli poolt pakutud toit ei pruugi alati hästi maitsta,aga sellegipoolest on see kõikidele saadav ning õpilased ei jää kõht tühjaks,mis on omakorda tähtis,kuna paljud õpilased ei jõua hommikukust süüa. Eriti tähtis on koolis pakutav toit ka töötajate jaoks ehk hetkel viitan õpetajatele,kuna õpetajad veedavad koolis enamasti rohkem aega,kui õpilased ja nende koolipäevad on pingelisemad ja nad samuti peavad kontrollima õpilaste töid. Samuti peredele,kelle sissetulek pole suur ning lapsevanemad ei saa oma lastele raha anda,et süüa osta,ei pea muretsema,et ta oma kooli puhvetis ostab rämpstoitu,kuna kool peab müüma tervisliketoite oma õpilastele. Kokkuvõttes tahan ma ...
Ajatempel Teie sugu Kui tihti sööte koolitoitu? Kui hea on tavaliselt koolit 5/26/2016 7:36:06 Mees Tihti 3 5/26/2016 7:49:09 Mees Peaaegu iga päev 4 5/26/2016 7:57:27 Naine Harva 3 5/26/2016 10:28:39 Mees Ei söö eriti, kuid söö 3 5/26/2016 11:11:45 Keskdooline Ma ei söö sööklas mid 1 5/26/2016 11:13:06 Naine Tihti 4 5/26/2016 11:13:41 Naine Ma ei söö sööklas mid 3 5/26/2016 13:01:23 Mees Tihti 2 5/26/2016 13:46:16 Naine Ei söö eriti, kuid söö 2 5/26/2016 13:53:23 Mees ...
Sissetuleku tüüp Igakuiselt laekunud summa Palk (pärast makse) Pension Toetused ja abirahad Tulud investeeringutelt Renditulu TULU Tulud kokku € Majapidamiskulud Söök ja jook Üür Toiduained Elekter Tööpäeva lõunad Gaas Muu väljas einestamine Küte Alkohol Vesi Tubakatooted Prügivedu Muud kommunaalkulud Telefon, internet, TV Kokku € Mobiiltelefon Haridus ja vaba aeg Majapidamistarbed Õppemaks Valveteenused Raamatud, muusika, filmid Puhastusteenused Meelelahutusüritused Kodu ja aia hooldamine Reisimine Sisustus Spo...
Lapsed, kes peale kooli koju tulevad, peavad ise toiduvalmistamisega hakkama saama. Enamasti valitakse aga lihtsam tee ja süüakse seda, mis valmib kiirelt ja ei nõua erilisi oskusi. Põhikoolis käies oli mu peamine kõhutäide lõunaks pitsa, kastme rohke salat või kõige tavalisemad võileivad. Kui ema töölt koju jõudis oli ta alati liiga väsinud, et valmistada meile sooja sööki. Selle asemel oli ta poest ostnud taaskord kiirtoitu. Ainus tervislik söök, mida ma sain, oli koolitoit. Kuna ma ei saanud söödavast toidust enam piisavalt vajalikke vitamiine ja toitaineid, muutusid mu enesetunne ja tervis järjest kehvemaks. Ma olin tihti haige ja mind valdas pidev väsimus. Peale seda hakkasid aga meie söömisharjumused paremuse poole muutuma. Kuna tervis on inimestele esmatähtis ja toitumine osa sellest, siis peaks igaüks pöörama sellele suurt tähelepanu. Ebatervislik toitumisviis võib põhjustada mitmeid erinevaid ja raskeid haigusi.
Aina rohkem võib linnapildis kohata noori, kellel on prillid ning võib väita, et tehnika areng on teinud noored mugavaks. Ülekaalu ei põhjusta noorte seas ainult vähene liigutamine vaid ebatervislik toitumine ning stress. Vanematel ei ole aega kodus süüa teha ning noored kulutavad taskuraha toidupeale. Nagu ka vanasõna ütleb: ,,Kõik mis on hea on ebatervislik ja teeb paksuks", eelistatakse kartulikrõpse, hamburgereid mis on maitsvamad kui koolitoit ning kiirtoidu restoranis saab selle ka kiirelt kätte. Pikad ja väsitavad koolipäevad tekitavad stressi ning on märgata, et seda leevendatakse ja vähendatakse söömisega. Arvutitaga olles või telekat vaadates on hea end tegevuses hoida pideva söömisega, pakk küpsiseid või kott kommi pakub tegevust terveks filmiks. Pikad ja väsitavad koolipäevad on üheks suureks stressi allikaks noorte jaoks. Tööpäevad
SOOME KOOLISÜSTEEM Igal Soomes õppival lapsel on õigus võrdõiguslikkusele. See tähendab seda, et kõigil on võrdsed võimalused õppimiseks, hoolimata tema soost, vanemate sissetulekust, elukohast, kultuurilisest ja usulisest taustast. Kõik lapsed saavad tasuta hariduse ehk tasuta õppevahendid, koolitoit, tervisehoid, hambaravi ning transport kodu ja kooli vahel. Igal õpilasel on õigus kohale lähikoolis, kui aga vanemad otsustavad panna lapse kuhugi mujale, siis peavad nad ise lapse kulud kinni maksma.1 Soomes õppivad õpilased veedavad vähem aega koolis. Kui Soomet hakata võrdlema teiste arenenud riikidega siis on just Soome õpilased need, kes veedavad vähem aega klassiruumides. 2 15- 20 minutilised vahetunnid, mis enamasti toimuvad väljas, annavad võimalust liigutada oma lihaseid
sageli ei mõelda nende peale kes üldse väga harva süüa saavad. Süüakse palju rämpstoitu, eriti välismaa noored, kuid ka Eestisse tehakse enam ja enam juurde rämpstoidu kohti mis enda ahvatlevate piltidega kutsuvad noori enda tervis rikkuma. Sageli on vanemad hädas sellega, et nende lapsed enam kodutoitu ei söö ja kui söövad, siis väga harva. Niisiis minu uurimistöö räägib noorte toitumisharjumustest. 1. Noorte toitumine koolis Enamustes koolides maksab koolitoit ja sellel põhjusel ei saa paljud noored seda endale lubada. Kui kõhud lähevad tühjaks, siis ostetakse terve päeva peale endale puhvetist väike saiake, kuid sellest ei saa ju kõhtu täiski. Saiakesed pole tervislik toit, minumeelest võiks olla puhvetis müügil rohkem puu ja juurvilju, värskeid salateid, piimatooteid jms, see oleks noorele kehale tervislikum ja sellest saaks energiat. Praegu on puhvetites krõpsud, saiakesed, pulgakommid. Selline toit pigem teeb õpilased uniseks, mitte
Toit on tervise alus 1. Tervislikud toidud ( köögiviljad, vitamiinid, vesi) 2. Söögikorrad ja harjumused ( hommikusöök.. jne) 4. dieet ja ülekaalulisus (3. koolitoit rämpstoit) Söömine on meie jaoks igapäevane tegevus, millele me teadlikult ei mõtlegi. Juba väiksena on selgeks tehtud tervisliku toidu tähtsus, kellele rohkem, kellele vähem ja just nende teadmistega kujundamegi oma arusaamise seoses tervisliku toitumisega. Tervisliku toidu alla ei käi ainult köögiviljad nagu arvavad väga paljud meist, kes tahavad saledat joont hoida. Inimene vajab erinevaid toiduaineid, et iga elund saaks normaalselt töötada
JAH 28 EI 22 44% vastanutest vastas, et ei vali, mida nad söövad. 56% vastanutest ehk 28 õpilast vastas, et valib, mida sööb. KUIDAS HINDAVAD ÕPILASED NRG KOOLITOITU? Sagedustabel Väga tervislik 2 Hea 16 Võib rahule jääda 19 Võiks tervislikum olla 12 Ebatervislik 1 Vastanutest 2 pidas koolitoitu väga tervislikuks. 16 õpilast vastas, et koolitoit on hea. 19 õpilast vastas, et koolitoiduga võib rahule jääda. 12 leidis, et toit võiks parem olla. Ainult ühe õpilase jaoks on NRG koolitoit ebatervislik. Tingmärkide tähendus 5-Väga tervislik 4-Hea 3-Võib rahule jääda 2-Võiks tervislikum olla 1-Ebatervislik Koostan tulemuste järgi variatsioonirea. VARIATSIOONIRIDA: 5,5,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,4,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,2,2,2,2,2,2, 2,2,2,2,2,2,1 x= 3,12 Me = 3 Mo = 3 Kv = 4 Kv = 2,25
e-post: e-post: e-post: [email protected] [email protected] [email protected], aadress: aadress: Ülikooli 6a, aadress: Pühavaimu 15, 80011 Toompuiestee 30, 10149 Tallinn 51003 Tartu Kolme Sõsara Hõrgutised Üpris uus firma, mis pakub Cateringi teenust. Seto naised, õpivad toitlustamist ja panid oma firma püsti. Võtnud sõna teemal, et koolitoit on ohtlikult ühekülgne. Olid kutsutud ka Vabariigi Presidenti vastuvõtule 2012 aastal, just seepärast et olid silmapaistvad ja hakkajad noored neiud. Toitlustamine Valmistavad käsitsi leiba, kondiitri- ja pagaritooteid, marmelaade ja muid hoidiseid soolased suupisted- võileivad, karaskid pliinid, marineeritud kalad, erinevad pasteedid, kohupiima, seenesalatid erinevad pirukad magusad suupisted- koogid Kõrvitsa-juustutort sokolaadi-tatrajahubiskviidil.
Lahendusi on mitmeid. Nende jaoks kellel on koolis raske ja hakkama ei saa, tuleks õpikoormust vähendada. Sest osad inimesed ei suuda nii palju õppida kui teised. Üks parimaid lahendusi on ka üks võimatumaid. Koolis käimise eest võiks saada raha. See motiveeriks ühtesid, teised jällegi ei pea rahalistel põhjustel kooli pooleli jätma. Aga sellist lahendust ei näe ma veel nii pea, võib-olla tulevikus kui Eesti riik on rikkam. Ka gümnaasiumis võiks olla koolitoit tasuta ja rohkem toestusi vaesematele peredele. Koolid võiksid üleüldse olla rohkem motiveerivamad. Noorte kooli pooleli jätmine on olnud probleem juba pikemat aega ja on ka tulevikus edasi, aga mitte väga kaua. Praegu juba vähendatakse õppekava mahtu ja osades koolides on ka väikesed tasud heade õppetulemuste eest, mis on minu arvates vägagi motiveerivad. Ka vaesemate peredega peaks olema rohkem toetusi kui praegu on. Kooli pooleli jätmist saaks
Enam-vähem, rohkem oleks võinud olla inglise keelt ja vähem vene keelt. *Kas teil oli võimalik välismaal haridust omandada? Ainult NSV siseselt. *Kui suured olid klassid/koolid? Koolid olid väga suured, oli neli paralleeri ja igas klassis oli üle 30 õpilase. *Kuidas kooli saadi? Kas kool oli kaugel? Jalgsi, kool oli umbes poole kilomeetri kaugusel. *Millised olid kooli ühiselamud? Väga koledad, remontimata. Pesemiseks olid kraanikausi külma veega. *Milline oli koolitoit? Enamasti vastik, palju oli keedetud sibulaid ja söökla haises sibulate järgi. *Milliseid lõbuüritusi toimus koolis? Teemapäevad, erinevate rahvuste päev ja peod. *Kas esines koolivägivalda? Ikka, kiusamist ja norimist. *Kas koolis oli arst? Jah, dr.Johanson. *Kui palju teati Easti iseseisvusajast, kas sellest räägiti kodus? Teati küll aga ei räägitud eriti, kardeti, aga venelasi kirutti koguaeg. *Kuidas suhtusite Stalinisse? Hitlerisse? Leninisse?
iseloomustavad samad heaolumärgid:elukoht, auto, arvutid, telefonid jne... Heaolu erinevat taset nätavad kõrge migratsioon, mis on ka tahes- tahtmata ebameeldiv .Kindlad sotsiaalsed garantiid töötuse ja eelpensioni puhul-see on ka suur faktor miks just skandinaavia riikidesse on suur sisseränne, Eestisse aga mitte. 2) Sotsiaaltoetused: Eestis on suhteliselt suured toetused võrreldes Ida- Euroopa riikidega-kindlad pensionid, peretoetused, tasuta koolitoit põhikoolis jpm. miinuseks pensioniea tõus ning kohustuslik II pensioinsammas. Tasuta arstiabi on küll kõigile kättesaadav, kuid järjekorrad pikad. Tasuta arstikohtade asendusel on tekkinud palju eraettevõtteid mis tegelvad samuti inimestega, kuid see on juba tunduvamalt kallim variant. Taanis sotsiaal- ja tervishoiuteenused on peaaegu täielikult riiklikud ja neid finantseeritakse maksulaekumiste arvel. Kindlasti oleme me kõik,
2. Sama rea peale (B8,C8,DB JNE) kirjuta järgmised allajoonitud omadused, mida hakkad kaaslaste käest uurima. Kirjeldusi ära kirjuta! 1. vanus - numbriga 2. kaal numbriga 3. pikkus numbriga (cm) 4. õed/vennad kui mitu? 5. Trenn - kui mitu tundi nädalas trenni teeb? 6. Telefon jah/ei vastus, ehk kas on olemas või mitte 7. tel. mängu aeg- kui mitu tundi päevas mängib telefoniga? 8. koduloomad kui mitu? 9. Koolitoit jah/ei /0 vastus, kas sööb koolitoitu?* 10. Vahetusjalatsid jah/ei/0 vastus, kas kannab koolis vahetusjalatseid * 3. Omaduste real olevad sõnad tee kõik "bold/rasvaseks" 4. Õpilase nime alla hakkad kirjutama erinevate õpilaste nimesid ja nende andmeid. Õpilase nimi pane kujul "eesnimi, perekonnanime täht." N: Isabella, L. 5. Nimed pane kõik kaldkirja 6. Kui oled kõik 10 õpilast interjueerinud, siis viimasele reale (A19) kirjuta sõna "Kokku" 7
kasvatuse-, kunsti- ja muusika tunde viie palli süsteemis......................17 Joonis 13. Kuidas teie arust tuleks hinnata käsitöö, puutöö, kehalise kasvatuse, kunsti ja muusika tunde? (Haljala Gümnaasium).................17 Joonis 14. Kuidas teie arust tuleks hinnata käsitöö, puutöö, kehalise kasvatuse, kunsti ja muusika tunde? (Võhma Gümnaasium).................18 2. 6 Koolitoit.............................................................................................. 18 2. 7 Suhted koolis...................................................................................... 19 2. 8 Õppimine............................................................................................ 21 2.9 Koolikeskkond...................................................................................... 22
lühikese ajaga võrreldes muu Euroopaga ning see areng on olnud isegi meeletult kiire ja riiklike probleeme ei ole võimalik lahendada üleöö. Võrdlen meie heaolutaset meie naabrite soomlastega. Nemad oma heaoluriikki ehitanud viimased 90 aastat, kuid teadlik heaoluriigi ehitamine algas 60.ndatel aastatel, mil algas nende suur sotsiaalreform. 1) heal tasemel sotsiaaltoetused: - Eestis suhteliselt teiste Ida-Euroopa riikidega heal tasemel. Kindlad pensionid, peretoetused, tasuta koolitoit põhikoolis. Puuduseks pensioniea tõus ning kohustuslik II pensioinsammas. Tasuta arstiabi on küll kõigile kättesaadav, kuid järjekorrad pikad. Selle kõrvale tekkinud tasuline arstiabi, kus arsti vastuvõtule pääseb kiiresti, kuid hind kõrge. Töötuskindlustus süstem töötab. - Soomes sotsiaal- ja tervishoiuteenused on peaaegu täielikult riiklikud ja neid finantseeritakse maksulaekumiste arvel. Selle mudeli
Kadrioru Saksa Gümnaasium SOOME TOIDUD Tallinn Soome toitude hulgas leiame rohkesti meilegi levinud toite, iidsetest aegadest alates rakendatud toiduvalmistamisviise ja omaseid toiduaineid - rukkijahu, pohlad jm. Soomlased tarvitavad toiduks rohkem kala kui meie, sest oma tuhande järve tõttu on nad mageveekaladega paremini varustatud. Toitude valmistamises ja lauale andmises on soomlased praktilised ja lihtsad, kuid äärmiselt puhta ja kauni joonega. Toiduaineid segatakse omavahel vähe, toiduainete maitset ning toiteväärtust säilitatakse otstarbekate töövõtete ja vahendite abil. Tunda on rootsi mõju: kuivikleivad, rikkaliku kattega võileivad ja leelises leotatud kalad on sealt pärit. Toitude maitsestamine on tagasihoidlik, peamiseks maitseaineks on till, peterselli- ja sibulapealsed, sageli köömned. Küüslauku lisatakse haruharva, sinepit veidi rohkem. Saiade ja kookide retsepte on soomlastel rikkalikult. Eelista...
Eesti Maaülikool Põllumajandus-ja keskkonnakaitseinstituut Väikelaste toitumine Referaat Tartu 2008 Siskord: Laste toitumine.....................................................................................................................3 Toiduvajadus väikelapseeas (17-aastastel lastel)...............................................................5 Tervislik toitumine lapseeas................................................................................................ 5 Lasteaia laste toitumissoovitused.........................................................................................6 Lisa 1. Väikelaste toidupüramiid......................................................................................... 7 Lisa 2. Koolilaste toidupüramiid..........................................................................................7 K...
10. Kohalik Omavalitsus (KOV) Eestis on hetkel 227 omavalitsust (33 linna, 194 valda). KOV valitakse 4-ks aastaks kohalike elanike poolt, kes ei pea olema riigi kodanikud, küll aga peavad nad vähemalt aasta olema elanud selles kohas, et valida ning vähemalt 5 aastat elanud seal, et kandideerida KOV'i. KOV'i ülesanneteks on: heakorratööd (teede korrastamine; parkide olemasolu, lillede, puude, taimede eest hoolitsemine jne), hariduse osa ( tasuta koolitoit, töövihikud; koolide remont), sotsiaalne osa (heategevusüritused; toetused jne). KOV võib kehtestada ka erinevaid makse, näiteks:müügimaks,lõbustusmaks, reklaamimaks, paadimaks, loomapidamismaks. KOV valib ise maksud, mida kehtestada, need on kohustuslikud ainult neile, kes elavad selles piirkonnas. 11. Milliseid muutusi on toimunud tööturul Taasiseseisvumise järel? Tööturg on tööjõu pakkumine ja nõudmine. Eesti tööturg on pärast Taasiseseisvumist
toidu kvaliteedi üle. Ortoreksia suurim probleem ongi selles, et nad tarbivad küll tervislike aineid ja saavad oma mineraalid ja vitamiinid kätte, kuid tarbivad neid üle ning üle tarbimine on sama kahjulik kui alatarbimine. Tekkida võivad mitmed erinevad organihajustused ja talituseprobleemid, rääkimata füüsilistest vaevustest. Seega võib julgelt väita, et õpilaste toiduratsioon on üldiselt kõikidel väga ebabalanseeritud. Nad kas tarbivad üle või tarbivad liiga vähe. Ka koolitoit mis peaks olema idee järgi balanseeritud, siis vähesed söövad seda ja lähevad kergema vastupanu teed ja söövad iga päev viineripirukaid, mis on kõige kahjulikum söök kogu meie söökla peale. Süües päevas: · 1 tomat · 1 suur porgand · 100g kapsast ja lehtköögivilja · 1 banaan · 100g tumedaid viinamarju Saab eelkooliaegne ning noorukiealine laps peaaegu: · 100 % kaaliumi ja vase kogust · 3/4 magneesiumi · 1/3 fosfor ja
..........................................................14 Alev/alevik................................................................................................................15 Küla...........................................................................................................................16 Kokku........................................................................................................................17 Koolitoit.......................................................................................................................................18 Linn...........................................................................................................................18 Alev/Alevik...............................................................................................................19 Küla.................................................
edendab hariduslikku võrdsust. - Võrdväärsed õpitulemused erinevad õpilased saavutavad baasoskustes võrdväärsed tulemused. 1970. aastatel taotleti Soome hariduspoliitikas õpilaste võrdseid õigusi kõikidel tasanditel. Kaheharuline koolisüsteem likvideeriti ja mindi üle ühtsele 9-aastasele põhikoolile, millele koostati ka ühtne õppekava. Võrdsuse nimel muudeti õpetamine, õppematerjalid, õppimisraskustega õpilaste eriõpe, koolitoit, üle 5 kilomeetri pikkune koolisõit õpilasele tasuta teenusteks. Soomlaste radikaalne võrdõiguslikkuse tõlgendus viis välja võrdsete õpitulemuste nõudeni. See tähendas, et põhikoolis pidid saavutama õppe põhieesmärgid kõik õpilased. See tekitas laialdase poleemika nii õpetajate, haridusametnike kui ka teadlaste hulgas. Taotlust peeti ebarealistlikuks ja õpilaste individuaalseid erinevusi alahindavaks. Hilisem areng, näiteks PISA 2000 ja 2003, aga näitab, et
vaja ning teed koduseid tööd ära, siis ei tohikis midagi rasket olla. Ekskursioonidel käidi vanasti samuti välismaal, näiteks minu isa käis Venemaa ja Lätis, aga muidugi käidi ka Eestis erinevates kohtades. Minu isa lemmikaine oli koolis kehaline kasvatus. Talle meeldis see, sest siis oli ta osav ja tulev poiss. Mu isale meeldis koolis käia, kuna seal olid tal sõbrad ja tuttavad ning õppimine ei olnud ka raske. Koolitoit ei meeldinud minu isale üldse, see oli temaarus alla igasuguse arvestuse, ta oli õnnelik et oli olemas bufet kust sai osta saiakesi. Tänapäeval on tema kooliaja toiduained keelatud, millest neile süüa tehti. Koolis käidi tema kooliajal riides koolivormides või ülikondades. Algklassides ja põhikoolis oli kõigil ühesugune koolivorm. Keskkoolis oli tegelikult ka, aga Elmu ütels, et kui koolivormiga ei taha käia ja kaelarätti kanda,
Põllu lubada, aga siinkohal peame nõustuma vastajatega, et meie õppekorpus jäetakse tähelepanuta ning tunduks justkui me polekski kooliüritustele oodatud. Peale ürituste, toovad õpilased välja ka vigu sööklatöös. Vastajad avaldasid nördimust aeglase sööklatöö üle ning leidsid, et esimese kursuse õpilased ei peaks sööklas olema, kuna nende kogenematuse tõttu kannatavad kaasõpilased ja leidus neid vastajaid, kellele koolitoit ei meeldinud ning seetõttu ta lõuna ajal koolis ei söögi. Üks õpilane leidis, et kooli arstisüsteemi peaks parandama. Jällegi peab nõustuma, sest meile, kui keskkooli lõpetanutele, arstiabi ei pakuta. Kooliarsti juurde minnes saadetakse meid tagasi sõnadega:"Te olete piisavalt vanad, valuvaigistid peavad teil endil kaasas olema ja kui teil halb olla on, minge lihtsalt ära koju." Samas peab aga arvestama, et õpilastel, isegi
3) arstiabi ja hariduse kvaliteet sõltub inimese rahakoti paksusest (riik pakub sotsiaalturvat ainult väga vaestele); 4) puudub sünni-ja lapsehoolduspuhkustasu. Kas Eesti on klassikaline heaoluriik? Ei, sest 1) ressursside ülekandmine ei ole piisav 2) Eestis ei lähe u poolt avaliku sektori kuludest sotsiaalsfääri Kas Eesti on heaoluriik? Jah, sest 1) põhiharidus on kõigile tasuta riigi poolt on tasutud õppekeskkond, töövihikud ja õpikud; 2) koolitoit on kõigile põhikooli õpilastele tasuta ning mitmetes piirkondades ka gümnaasiumiosas tasuta; 3) riiklikud supiköögid vaesemale elanikkonnale, turvakodud. Erakonnad Erakond e partei on kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon, mis taotleb võimulepääsu. Erakonda kuulumine on Eestis kodanikuõigus erakonda saavad kuuluda vähemalt 18-aastased Eesti või Euroopa kodanikud Parempoolsed erakonnad (Reformierakond, IRL) Pooldavad:
Piaget ` Kohlberg 3-astmeline 6-astmeline laste uurimusel põhinev longituud-uurimus Kõlbus ja kõlbeline käitumine on inimese kui sotsiaalse olendi üks olulisemaid tunnuseid. Füüsilise arengu toetamine: aktiivne koolitund nii sees kui väljas spordipäev/orienteerumine organiseeritud tegevus vahetundides tervislik toitumine- koolitoit (tasuta) huviringid murdeea muutustest rääkimine enesehinnang ja rahulolu oma kehaga kehalises kasvatuses isikliku arengu hindamine kirjatehnika arendamine (käeline tegevus) vanemate informeerimine laste füüsilise arengu toetamisviisidest tasakaalu ja koordinatsiooni arendamine erinevate spordialade praktiseerimine Sotsiaalse arengu toetamine: võrdne kohtlemine turvaline keskkond
laste õiguste realiseerimist ja igale lapsele iseendaks olemise võimaldamist. *EU laste heaolu indeks: materiaalne olukord, eluase, tervis, subjektiivne heaolu, haridus, laste suhted, kodanikuaktiivsus, turvalisus. Peamised koolitervishoiu probleemid: - eluviisi muutused, agressiivsuse kasv, suurenenud nõuded koolis – õpiraskused - riski- ja erivajadustega laste arvu kasv - koostöö erialaspetsialistide vahel sageli nõrk - kehtivad KTH seadused ja määrused puudulikud - koolitoit, noorsportlased, kutsesuunitlused • Kahjuks väheneb Eestis noorte seas tervist soodustavate ja suureneb tervist kahjustavate tegurite esinemine ning seda kiiremini kui teistes arenenud maades. • Koolinoorte seas on viimasel aastakümnel järsult suurenenud ülekaaluliste poiste ja tüdrukute arvukus ja sama järsult vähenenud füüsiliselt aktiivsete laste hulk. • Selline dünaamika ennustab oluliselt suurenevat haigestumist ja arstiabi kasutamist
Loodusõpetus, bioloogia Koostada õuesõppe mäng, mille koostisosadeks õpitud taime,- looma- ja linnuliigid kodukoha looduses. Lõimitud ained: kehaline kasvatus, ladina keel, muusika. Eesmärk kinnistada õpitut, otsida ja leida uusi loovaid seoseid. Esmaabi Õpilased omandavad näiteks kooliõe toel teatud teadmised, võtted esmaabiks. Oma töö käigus õpetavad nad omandatut noorematele: algklasside õpilastele, lasteaialastele. Käsitöö ja kodundus Tervislik koolitoit Tervislik toitumine 55
eelarve õppetoetused 230 570 769 230 570 769 0 0 0 0 230 570 769 kutseõppeasutuste koolitoit 42 983 000 42 983 000 0 0 0 0 42 983 000 4138 Muud sotsiaalabitoetused ja eraldised füüsilistele isikutele 22 751 000 22 751 000 0 0 0 0 22 751 000
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
