Haridus Kaur & Taavi Hariduspoliitika · On abinõude meetodite süsteem · Seda kasutatakse ühiskonnas mis tahes õpikeskkonna ja õpikorralduse kujundamisel Üldharidus · On teadmiste,oskuste,vilumuste,väärtuste ning käitumisnormide süsteem · See võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks Hariduse liigid · Algharidus · Põhiharidus · Keskharidus · Kutseharidus · Kõrgharidus · Akadeemiline kraad Põhiharidus(põhikool) · Põhikool on üldhariduskool Eestis · Eesti inimene omandab enne 18- aastaseks saamist põhihariduse · Põhikoolis on 1.-9. klass Keskharidus (keskkool ja gümnaasium) · Gümnaasium(keskkool) on kool,kus omandatakse üldkeskharidus ja valmistutakse kõrghariduse omandamiseks · Gümnaasiumis(keskkoolis) on 3 klassi (10.-12. klass) Kutseharidus · Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks,teatud kutse saamiseks v...
Tallinna Õismäe Gümnaasium Lühifilm Loovtöö kaaskiri Karmen Kivi 7.c Juhendaja: Lee Kärner Tallinn 2014 Sissejuhatus Töö eesmärk on leida interneti leht kus on võimalik teha slaide ja lühifilme. Valisin selle teema, sest tihti on mul vaja teha slaide ja ei leia sobivaid programme ja lehti kus midagi sellist teha. Alustuseks oli vaja skripti mille põhjal üldse loovtöö teha. Internetis otsides leitsin ma palju huvitavaid näidendeid mis võiksid olla minu loovtöö lühifilmi teemaks. Paljude vahel valisin ma välja ,,Isevärki koolitund". Ma valisin selle, sest seda oli üsna lihtne esitada videona ja loovtöö on seotud kooliga siis on ka näidend nimega ,,Isevärki koolitund" seotud kooliga, sest see räägib klassist kus ei ole just kõige eeskujulikumad õpi...
Tere austatud õpetaja ja kallid kaasõpilased. Üks Saksa kirjanik ütles kord: "Õppida saab ainult seda, mida armastad, õpetaja pole aga mitte see, kes õpetab, vaid ainult see kellelt õpitakse." Minu kõne on suunatud nii õpilastele kui ka õpetajatele. Koolitund ei pea alati olema raskete ülesannete täitmine ja valemite pähe tuupimine. Tehes seda iga aasta päevast päeva on väsitav. See ei ole nauditav mitte ühelegi õpilasele ja ei tohiks ka olla õpetajatele. Peaksime oma üksluisetesse koolipäevadesse lisama natukenegi särtsu. Vahelduseks võime ju matemaatika tundi alustada Leopoldi võimlemisega ning vene keele lõpetada huvitava arutlusega erinevatel maailma teemadel
tekste, kuid kas see ei ole mitte esimene märk sellest, et ehk vajab kohustusliku kirjanduse nimekiri kardinaalset muutust? 21. sajandi kool peaks ennekõike olema tänapäevane ning selle kõrvale peaksid kuuluma ka uudsed õppematerjalid. Ämbrisse on astutud ka sellega, et pahatihti ei arvestata, et õpilastel on väga erinevad õppimisstiilid ja -võimed. See, kes on tugev humanitaarainetes, võib olla nõrk reaalainetes ning vastupidi. Täna näeb koolitund välja nii, et pool klassi on igavuse kätte suremas ja teine pool ei jõua kuidagi järge pidada. Selge see, et õpetajal ei ole võimalik viimsele kui ühele õpilasele individuaalselt pühenduda, kuid seda probleemi saaks mitmel moel lahendada. Esiteks oleks õige jaotada õpilased rühmadesse ning seda vastavalt nende tugevusele aines, mitte tühipaljalt nimekirja alusel. Samuti on tänapäeva info- ja kommunikatsiooni-
Kas suusatunnid peavad olema kohustluslikud? Koolides ilusa talveilmaga tunniplaani ilmuvad kohustuslikud suusatunnid on idee pooles geniaalne ja vaheldusrikas võimalus vabas õhus liikuda ning ahistavada võimlaseinte vahelt välja saada. Kuid reaalsuses kaotab see idee om sära- see on ilmselt üks väheseid, kui mitte ainus koolitund, mis nõnda vastakaid arvamusi pälvib. Vaatamata sellele, et on 21. sajand ning elame heaoluühiskonnas ei ole üldsegi enesestmõistetav, et kõik koolide õpilased saaksid endale suuski lubada. ''Meil saab ju suuski laenutada, see ei maksa palju.'' on põhiline argument, mille õpetajad välja käivad. Paraku võib laenutatud suusavarustus olla väga ebamugav.Kuigi sellest on raske aru saada, võib ka see 5- 15 eurot nädalas olla mõne perekonna jaoks suur pingutus
kodeerimiseks. Informatsiooni kasutamine ehk mälust ammutamine sõltub suuresti salvestatud informatsioonist ja meenutamisinformatsioonist. Õppides gümnaasiumi loodusteaduste õpetajaks siis õpetajana töötades pean tulevikus kokku puutuma vanuseastmelt just teismelistega. Teismeliste mälu areng on sootuks teine kui lastel ning täiskasvanutel, kuna murdeeas muutub laste suhtumine õppimisprotsessi. Sel perioodil ei ole koolitund nende jaoks ainult teadmiste kogumiseks vaid ka suhtlemiseks. Ainult siis võib nooruk kaaslased unustada, kui õpetaja seletab midagi väga huvitavat või korraldab tunnis midagi meisterliku. Murdeeas tekivad isiklikud huvid ja harrastused ning teadmised sageli ületavad kooli õppeprogrammi piire, areneb inimesetundmine ja isiksuse hindamise kriteeriumid, tekivad uued õppimismotiivid, mis on seotud tulevikuplaanide ja ideaali kujunemisega (Petrovski 1979: 101-103).
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond MITMEKULTUURILISE LASTEAIA VÕIMALUSED, TUGEVUSED JA VÄLJAKUTSED Essee Tallinn 2016 Eesti erinevates linnades ja asulates on aina enam lapsi, kelle kodune keel ei ühti lasteaia keelega. Kasvavate sõjaliste konfliktidega on maailmas aktuaalseks teemaks inimeste põgenemine kodust rahumeelsemasse elukeskkonda. Kuid tegelikult ei pea me vaatama just neid sõjapõgenike, vaid ka tavalise vene kodaniku lapse käimine eestikeelses lasteaias muudab juba selle asutuse mitmekultuuriliseks. ÜRO Laste Õiguste Konventsiooni 28. artikkli järgi on lapsel õigus haridusele (Laste Õiguste Konventsioon, 1991). Mitmekultuurilise lasteaia kõige suurem võimalus ongi pakkuda haridust, mis toetab lapse arengut ja tema identiteeti ehk samastumust või ühistunnet mingi rühma või rahvusega (Muldma & Nõmm, s.a.). Iga ...
Juhtumi analüüs Danny - The boy who couldn't sit still Danny on 9 aastane poiss, kellel on siis rohkesti energiat üle. Meeldib talle teha sporti, eriti pesapalli mängida. Koolis olid ta tulemused keskmised, kuigi õpetaja mainis, et ta tulemused oleksid veelgi paremad kui ta paneks tunnis ka rohkem tähele. Tihti peale ta ei lõpetanud antud ülesannet enne kui asus uue kallale. Samamoodi ka spordis, kus ta püüdis mängida kõiki positsioone korraga. Kodus oli Danny samuti rahutu hing. Ta tuba oli alatasa sassis, sest ta alustades mingit mängu mängimist siis ta sama kiirelt ka tüdines sellest ning võttis järgmise mängu ette. Vanemate märkasid ka tõsi asja, et kui talt paluda midagi teha, siis ta tihti unustas ära mida ta tegema pidi. Igatahes vanemaid ajab poisi hüperaktiivsus hulluks. Diagnoosiks on ilmselgelt hüperaktiivsus, mis väljendub nendel, kel esinevad suur...
projekteerinud kooli vilistlane Alar Kotli (ka näiteks Tallinna laululava arhitekt) on kahtlemata üks kaunemaid Eestis 14 Tänapäeva koolitund Rakvere Gümnaasiumi arvutiklassis. 15 Teekonna lõpetuseks Me kuulame lugusid, näeme neid kinolinalt, elame ise. Olles teel on vaja mõista aja lugu. Mina olen täna õpetajakutse omandamise teel, mistõttu leian, et kõige muu kõrvalt kõige olulisem on tunda oma maa ja rahva lugu ajas. Õpetaja ja hariduse tee kujunemist Eestis. Iga õpetaja peab teadma, kust ta on tulnud, selleks, et ees oleks selged sihid, kuhu minna
Võime tajuda teiste tundeid empaatia teke Millised on levinumad teooriad kõlbelisest arengust? Piaget ` Kohlberg 3-astmeline 6-astmeline laste uurimusel põhinev longituud-uurimus Kõlbus ja kõlbeline käitumine on inimese kui sotsiaalse olendi üks olulisemaid tunnuseid. Füüsilise arengu toetamine: aktiivne koolitund nii sees kui väljas spordipäev/orienteerumine organiseeritud tegevus vahetundides tervislik toitumine- koolitoit (tasuta) huviringid murdeea muutustest rääkimine enesehinnang ja rahulolu oma kehaga kehalises kasvatuses isikliku arengu hindamine kirjatehnika arendamine (käeline tegevus) vanemate informeerimine laste füüsilise arengu toetamisviisidest tasakaalu ja koordinatsiooni arendamine erinevate spordialade praktiseerimine
novelle. Küllap on niisugused eelistused tõesti pärit koolitundidest, millest nii mõnelgi juhul on saanud harjumus ilukirjandust ,,lausa neelata". Mis siin imestada jutustused, romaanid ja novellid kõnetavad mind ja minu eakaaslasi. Nad on mõistetavad, kutsuvad edasi mõtlema, et seejärel uue teose järele haarata ja hiljem isegi midagi luua. Noore uurija jaoks on üllatav luule lugemise küllaltki suur protsent. Ehk taas on suunajaks koolitund, aga sealt ju kõik algab, nii see peakski olema. Ise arvan, et luulet mõistab inimene, kellel on suur kujutlusvõime, et ta seetõttu luulesse nn sisse suudab minna, kaasa elada, edasi mõelda, läbi tunnetada, et tekiks elamus. Noorsookirjanduse lugemine kipub minuealistel vast seljataha jääma, kuna käsitletavad probleemid on sarnased ja ei paku enam eriti kaasamõtlemishuvi. Liiga palju on kujutatud meie ühiskonna lõhestumust ja teosest teosesse kordub sama hala. Annan
Kas tead, miks sa nii teed? Arvan, et seetõttu, et tahad näidata, et saad midagi teha nii, et keegi ei saa sind takistada. HÜPERAKTIIVSUS Diagnoos käitumis ja tähelepanuhäire. Palju selliseid lapsi on? Umbes 1,5-2% elanikkonnast. Eelkõige eelkooliealised lapsed. Väljendub enne 7. Eluaastat. Poisse palju rohkem, kui tüdrukuid. Järgneva kolme probleemi põhjuseks arenguhäire, millele eelduseks Kõige universaalsem hüperaktiivse lapse puhul on rutiin!!! Kuidas algab koolitund, toimuvad tegevused, peab olema rutiin. Remont koolimajas on talle nagu punane rätik härjale. 1. Tähelepanuga seotud probleemid Kuidas ära tunda sellist last? Põhituum on: Selle lapse tahtlikus tähelepanu arengus on probleemid. Ei oska erinevaid stiimuileid eristada. Reageerib kõigele. Tuleb eraldi õpetada nt, et see mis paksus kirjas õpikus, on tähtis. Tema jaoks on vb tähtis hoopis värviline joonis.
selleks on vaja häid suhteid nendega. Esimesse klassi laps reeglina tuuakse, siis tuleb küsida kõik küsimused mis pähe tulevad. Tasub küsida ka eelmise kooli vihikud, töövihikuid, kui ta on enne koolis käinud. See annab palju infot peenmotoorika kohta, kuivõrd võimeline on ta üldse kirjutama. Eelkursuse kõige tähtsam ülesanne on õpetada lapsest koolilaps. Laps ei ole alguses distsipliinile alluv. Talle tuleb õpetada vajalikkuse piires kooli kodukorda, mis on koolitund, kuidas tunnis käitutakse, kus on koolis need ruumid kus on vaja temal käia (wc, söökla, õpetajatetuba, garderoob, võimla, direktoriruum jms), Kui ühele klassile annab mitu õpetajat, siis peab iga õpetaja koolis ringkäigu ära tegema, sest nende laste jaoks on maja teine kui on teine juhendaja. Õppetund on ka 45 minutit esimeses klassis. Eelkursuse perioodil maksimum tööaeg peab olema 20 minutit. Iga kahe-kolme minuti tagant peab vahetama võtteid
London 2000, 2004. 131 ÜLESANDEID TÖÖKS FILMIKATKENDITEGA Õppeülesande koostanud Indrek Riigor 1. „Su nimi olgu Iisrael“ Film on 51 minutit pikk ega mahu tervikuna ühte koolitundi. Kuna holokausti teema õpetamiseks on tihti ainult üks koolitund, siis oleks soovitatav kasutada mõnda episoodi filmist tunni illustreerimiseks. Filmis on mitme juudi mälestused, kelle saatused on ühel või teisel moel seotud Eestiga. Selgelt eristuvad Helga Verlegeri ja Benjamin Anoliku lood. Kuidas nende mälestusi holokausti teema õpetamisel kasutada? · Helga Verlegeri lugu („Su nimi olgu Iisrael“ ~ 21 min: 00-21) - Episoodi vaatamise järel on soovitatav alustada õpilastega üldist vestlust nähtu üle, kuidas nad on sellest aru saanud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
