Tema arvates saavad naised riigiasjadega paremini hakkama kui mehed. Loodab naiskanditaatidele suurt tuleviku. Ta arvab, et naised on sõna otseses mõttes Eesti vallutanud. Tänu naistele peaks tõusma Eesti majandus. Naised teenivad meestest rohkem raha ja just naised ongi need, kes toovad perele leiva lauale. Naised hakkavad olema meeste kõrval suuremad, kogenumad ja targemad. 3. Selgita artikli põhjal mõisteid „feministlik aktseleratsioon" ja „pehme naisliikumin". Too nende kohta tekstist näiteid. „Feministlik aktseleratsioon´´ on naiste kiire areng, mis toob nende võimul olemisele head. Naised kasvasid palju pikemaks, hakkasid enda positsiooni kõrgemale viima ja said meestest ette. Naiste tasakaal, tahe ja otsusekindlus tõusid. „On plahvatuslik töö-naised on veninud paarimeetriteks..."
Fiktiivabielu* abielu, mille sõl mimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abielus olemise kohta, tegelikku abielu/kooselu ei planeerita. Hetäär* ehk vabade elukommetega haritud naine Antiik- Kreekas Hetäärid said koolitust, et tagada mehele nii füüsiliselt kui ka vaimselt rahuldust pakkuvat kaaslust. Karnevalikultuur*, mis lubas keskajal seoses mõnede pühadega alasti keha näitamist ja tunnete avalikku väljendamist. Aktseleratsioon* ehk arengu kiirenemine noorema sugupõlve kiirem küpsemine ja areng on suurendanud lõhet sugupõlvede vahel. Vanematel on raskem oma lapsi mõista, kuna nad ise olid sama vanana teistsugused ja elasid teistsugust elu. Kiindumus* on kahe inimese vaheline emotsionaalne side, mis hoiab inimesi koos emotsionaalselt ja füüsiliselt, toetades suhte püsimist. Dopamiin on neurotransmitter ehk virgatsaine. Serotoniini madal tase põhjustab sundmõtlemist, mis on romantilise armastuse keskne
jm Tehnoloogilised – IT ja kommunikatsioon, transport Õigussüsteem – nii muutuste kinnistaja kui algatajana Personaalne ja sotsiaalne aeg nende sünkroonsus ja asünkroonsus – - Personaalne aeg (nt argipäev, elukaar, seotud institutsionaliseeritud elukorraldusega) ja - Sotsiaalne aeg (nt ühiskondlikud sündmused, perioodid, muutused) Kaasaegne ühiskond: individuaalse ja sotsiaalse aja kiirendus, aktseleratsioon ning suurenev asünkroonsus ühiskonnaelu valdkondade ning erinevate sotsiaalsete gruppide vahel sotsiaalne aktseleratsioon – Sotsiaalne aktseleratsioon (Rosa 2013) – suhtevõrgustikes ja – praktikates osalemise aja tihenemine, kaasnev sotsiaalsete suhete ja kommunikatsiooni asünkroonsus, mis vähendab ühiskonnaliikmete ja institutsioonide omavahelist kooskõla Gesellschaft/Gemeinschaft-tüüpi sotsiaalsed suhted (F.Tönnies) -
MUUTUSED SUHETES XX SAJANDI Eesti perekonnas kasvas vabaabielude arv ja keskmine sünnitaja vanus. Globaalsed protessid: Urbanisatsioon ehk linnastumine linnaelanike arv suurenes, elu koondus linnadesse, linna õppima läinud noored ei pöördunud enam maale tagasi, vaid leidsid elu- ja töökoha linnadest Migratsioon ehk ränne elukohavahetuste ja rände suund oli maalt linna, väikelinnadest suurematesse, suurematest pealinna. Aktseleratsioon ehk arengu kiirenemine noorema sugupõlve kiirem küpsemine ja areng on suurendanud lõhet sugupõlvede vahe. Emantsipatsioon ehk vabanemine eelarva -mustest ja kitsendustest seostub paljudes maades naiste sajandipikkuse võitlusega oma iseseisvuse ja võrdõiguslikkuse eest Virtuaalse maailma osakaalu kasv: Perekonda tuli televiisorid ja arvutid. Noorte käitumises hakkas ilmnema filmidest pärinevaid suhtlusmalle.
UUSAEG Kodu roll- kodu ning perekonna roll ühiskonnas ja kasvatuses tõusis Vallalisust peeti vääraks, abielu tähtsus tõusis. Inimesed hakkasid üha rohkem oma keha häbenema, hakati magama ööriietega, pesemist ja kümblemist ei peetud oluliseks, see oli harv ja juhuslik Perekonna loomist seostati üha rohkem emotsionaalse kokkusobivusega. Abiellumist ilma armastuseta hakati pidama ebaõigeks ja sobimatuks Globaalsed protsessid mis mõjutasid perekondi olid urbanisatsioon, migratsioon, aktseleratsioon, emantsipatsioon, virtuaalse maailma osakaalu kasv Eestis oli üha rohkem lahutusi ja väljaspool abielu sündinud lapsi. Kaasaegne Eesti perekond- on tõusnud kodust lahkumise ja oma leibkonnana elama asumise vanus. Abiellumiste arv on suhteliselt madal. Samuti on üsna madal sündimus, üksikvanemate arv aga suur. Laiendatud perekonna vorm on väga haruldane
osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed Fiktiivabileu – abielu mille ainsaks eesmärgiks on saada ametlikku paberit abielus olemise kohta Urbanisatsioon – linnastumine – linna elanike arv suurenes sest inimesed kolisid maalt linna Migratsioon – ränne – elukoha vahetuste ja rände suund oli enamasti maalt – linna, väikelinnadest suurematesse ja suurematest pealinna, elukoha vahetus ka sõjalistel ja perekondlikel põhjustel Aktseleratsioon – Arengu kiirenemine – noorema sugupõlve kiirem küpsemine ja areng, mis suurendas lõhet sugupõlvede vahel. Emantsipatsioon – vabanemine eelarvamustest Virtuaalse maailma osakaalu kasv – televisiooni ning interneti suur mõju 2. Perekonna ülesanded: Soojätkaminsfunktsioon Seksuaalfunktsioon Majanduslik funktsioon Sotsialiseerimisfunktsioon Hoolitsuse funktsioon Hariv/kultuuriline funktsioon Turvalisuse pakkumine 3
•Intensiivsemad muutused Murdeealinefüüsiliste muutuste võimalik mõju • Sotsiaalsed suhted, staatus • Enesehinnang on seotud rahuloluga oma kehaga • Ülitundlikkus • Infopuudus + kiired muutused • Ettevalmistamatus (?) • Seksuaalkasvatuse tase koolides? • Hirmud – kas kõik on normaalne? • Normide orjad, võrdlemine teistega • Ebareaalsed stereotüüpsed ideaalid • Dismorfofoobia sündroom • Aktseleratsioon – erinev mõju P ja T • Tasakaalustamata kasvamine - motoorikamuutus, koordinatsiooniprobleemid • Kiire väsimine, terviseprobleemid • Vastuolu – täiskasvanu või laps? Murdeealine - probleeme • Ülekaalulisus •Alakaalulisus •Saledus on normiks => dieedipidamine => kõikuv kaal, ebatervislik toitumine • Buliimia või anoreksia • Mõõdukas rahulolematus on kasulik AKTSELERATSIOON JA RETARDATSIOON Põhjusi: • Elutingimuste paranemine •
Kakskeelsel on keelte aktiveerimiseks kolm taset. Üks on valitud keel, mida hetkel kasutab; teine on aktiivne keel mida ehk küll ei kasuta pidevalt aga on pidevalt meeles. Mõeldakse selles keeles samuti ja ajul ei ole selge kas kasutatad lause ütlemisel valitud keelt või aktiivset keelt. Kolmandaks on puhkav keel, ehk siis keel mida kasutad harva ja ei kaasa seda keelt kõneloome protsessi. Keeltel on vastasmõju. Simultaansel vähem ja suksesiivsel rohkem. Näiteks aktseleratsioon ehk kiire areng. Sarnaste keelte puhul tulevad sõnad keelde rutem. Vastasmõjuna võib olla ka just aeglasem areng. Võib juhtuda, et varem õpitu aitab kaasa positiivse mõjuga või negatiivse mõjuga – pidurdab keele omandamist ja tekitab vigu. E. Haugen jagas neid mõjusid koodivahetuseks (teadlik teise keele alternatiivi kasutamine), interferents (kahe keele osaline kattumine või kahe süsteemi kasutamine sama teate puhul) ning integratsioon (võõrsõnade sissetung keelde) nn
oma eakaaslaste hulgas ja omavad enda sõpruskonda. Vähem populaarsed on need, kellel on kõrged verbaalsed võimed. Teadlased on ka öelnud, et need, kellel on kõrged võimed matemaatika valdkonnas, võivad seda varjata ja tagaplaanile hoida, aga need, kellel on kõrged verbaalsed võimed, paljastavad selle üsna pea, kui nad rääkima hakkavad. · Klassi vahelejätmine rikub sinu elu. Aktseleratsioon koolis võib olla mitut moodi. Akadeemilised kasud on aktseleratsiooni puhul selged ja kasulikud, küll aga arvatakse, et andekate liigutamine mõne klassi kõrgemale, võib tekitada sotsiaalsetes suhetes defitsiiti, sest andekad peavad suhtlema endast vanemate lastega. · Valikulised koolid purustavad andekate enesekontseptsiooni. Algul võib loomulikult uus kool tekitada andekates ambivalentseid tundeid. Selliseid tundeid
Füüsiline ja kognitiivne areng - u25a. jätkub osade luude kasvamine, 20-40a on füüsiliste võimete kõrgaeg. Nägemisteravuse kõrgpunkt 20a, hakkab langema 40-50ndatel. Kuulmisteravus langeb 20ndast. Maitsetundlikuse langus 45a, naistel menopaus 45-55a. Kognitiivses arengus suuri, kiireid muutusi ei esine. Küpsuse liigid: 1) Bioloogiline küpsus 12-25a – võime saada järglasi,organism ei kasva enam, aktseleratsioon (bioloogilise küpsuse keskmise vanuse alanemine 10a kohta 4kuu) 2) Sotsiaalne küpsus 15-30a – sõltub kultuurist, seadustest, haridusest. Õigused, vastutus, töökoht, majanduslik sõltumatus 3) Psühholoogiline küpsus 18-40a – huvi oma heaolu ja teiste vastu, loovus, tolerantsus, eneseaktsepteerimine, pühenduvus, emotsioonide juhtimise ja kontrollimisvõime, riskivalmidus
Ajadimensioon – enamasti järk-järguline, piirid hägusad, muutuste sünkroonsus ja asünkroonsus (erinevad ‘kellad’ – P. Sztompka) Sotsiaalne muutus ja ajadimensioon: Personaalne aeg (nt argipäev, elukaar, seotud institutsionaliseeritud elukorraldusega) Sotsiaalne aeg (nt ühiskondlikud sündmused, perioodid, muutused) Kaasaegne ühiskond: individuaalse ja sotsiaalse aja kiirendus (aktseleratsioon) ning suurenev asünkroonsus ühiskonnaelu valdkondade muutumise ning erinevate sotsiaalsete gruppide suutlikkusega muutustega kohaneda vahel Sotsiaalse muutuse mõjufaktoreid / valdkondi Kultuurilised – nt kollektiivsed käitumismustrid, sotsiaalsete suhete mustrid, domineerimistüübid, tähendussüsteemid ja mõtlemisviisid; religioon Füüsilised ja keskkondlikud – geograafilised ja ökoloogilised aspektid (nt kliima),
abielude osakaalu langus üsnagi järsk. 1995.aastaks oli Eesti jõudnud madala abiellumusega Euroopa riikide tasemele. Eestit võiks pidada vaba kooselude leviku poolest üheks juhtivaks riigiks Euroopas. Ühiskonnas puuduvad tugevad abiellumist soodustavad tegurid ja soov abielluda võib vaba kooselu jooksul muutuda paaridele vähem oluliseks. GLOBAALSED PROTSESSID XX sajandi teisel poolel Urbanisatsioon ehk linnastumine Migratsioon ehk ränne Aktseleratsioon ehk arengu kiirenemine Emantsipatsioon Virtuaalse maailma osakaalu kasv Urbanisatsioon ehk linnastumine Urbanisatsioon ehk linnastumine linnaelanike arv suurenes, elu koondus linnadesse, linna õppima läinud noored ei pöördunud enam maale tagasi, vaid leidsid elu ja töökoha linnadest. Alates 1990. aastate lõpust on märgatav vastupidine tendents. Migratsioon ehk ränne Paljud Eesti elanikud olid sunnitud elukohta
üsnagi järsk. 1995.aastaks oli Eesti jõudnud madala abiellumusega Euroopa riikide tasemele. Eestit võiks pidada vaba kooselude leviku poolest üheks juhtivaks riigiks Euroopas. Ühiskonnas puuduvad tugevad abiellumist soodustavad tegurid ja soov abielluda võib vaba kooselu jooksul muutuda paaridele vähem oluliseks. GLOBAALSED PROTSESSID XX sajandi teisel poolel Urbanisatsioon ehk linnastumine Migratsioon ehk ränne Aktseleratsioon ehk arengu kiirenemine Emantsipatsioon Virtuaalse maailma osakaalu kasv Urbanisatsioon ehk linnastumine Urbanisatsioon ehk linnastumine – linnaelanike arv suurenes, elu koondus linnadesse, linna õppima läinud noored ei pöördunud enam maale tagasi, vaid leidsid elu ja töökoha linnadest. Alates 1990. aastate lõpust on märgatav vastupidine tendents. Migratsioon ehk ränne Paljud Eesti elanikud olid sunnitud elukohta
3.3. Kuidas andekat last aidata? Andekate märkamine on väga oluline samm, kuid sellest üksinda ei piisa. Olles lapse andekuse avastanud, on oluline edasi tegutseda. Andekate toetamiseks ja arendamiseks on mitmeid meetmeid. Individuaalne õppekava on parim viis korraldada andekate laste võimetele ja vajadustele vastavat õpetust (Sepp, 2010, 95). Individuaalse õppekava juures võib kasutada erinevaid meetodeid, millest levinumad on aktseleratsioon, õppekava rikastamine ja mitteformaalhariduslikud programmid. Aktseleratsiooni all mõistetakse õpet kiirendatud tempos (samas, 89). See võib olla varasem kooliminek, koolitee alustamine alates teisest klassist või hilisem klassikursuse vahelejätmine. Samuti saab aktseleratsiooni kasutada ühe aine raames, mille puhul õpetaja saab aine kava vastavalt lapse tasemele ,,kokku pakkida", et laps ei peaks tegelema tema
alati ei pea olema igas valdkonnas number 1 õpetaja/lapsevanema ja lapse vaheline usaldussuhe erinevate situatsioonide ja dilemmade üle arutamine VIIES SEMINAR Arengupsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Füüsiline areng Sotsiaalne areng Kognitiivne areng Kõlbeline areng Mõisted Aktseleratsioon; Egotsentrism; Objekti jäävuse seadus; Prosotsiaalne käitumine; Retardatsioon; Seotussuhe; Tähelepanu; Altuism ja egoism; Primaarsed- ja Tingituse mobiil; Taju; Moraal; sekundaarsed Vanemluse tüübid- Mälu; Eetika.
Selle mudeliks on sõltuvus suhe. Nendes võrgustikes viimine ei vaja subjekti, see pole tähenduslik suhe, see on seotud puhtalt ihade toimimisega. Sellega seotud on ka prantsuse mõtleja paar Deleuze ja Guattari kuulus lause: ,,Kirjutamine pole kunagi olnud kapitalismile omane, kapitalism on läbinisti kirjaoskamatu". o McLuhan: Akustiline ja visuaalse ruumi teooria (VAATA JÄRGI!!!). o Accelerationism Aktseleratsioon Terootikud selles vallas: Land ja Noys Afekti maailma ülepingutamine. Uus kunst, uus maailm ei pea olema kapitalismi vastu, vaid liialdama sellega. Luua veel kiiremaid, visuaalsemaid kunstiteoseid. Esteetiline murrang. Muutus afektiivsuse suunas. Näeme vana tüüpi emotsioonide tüüpi .. NT: Klassikalised seebikad. KORDAMISKÜSIMUSED, põhiküsimused, millest 3 annab (nendega ei piirdu kogu eksam, kuid neile tuleb pikemalt vastata):
annaabi.ee 
