Ajalugu I Kursus Vanaaeg (1)

Ajalugu I Kursus Vanaaeg
2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine
1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused?
Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke põhjused ja arenguteed võisid olla paikkonniti erinevad.
2.Mis eristab esiaega ajaloolisest ajast?
Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust.
3.Selgitada mõisted vanaaeg ja antiikaeg
Vanaaeg – Algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega . Sinna perioodi kuuluvad ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke.
Antiikaeg – Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis -, õitsengu ja langusaeg (umbes 8.sajandist eKr kuni 5.sajandini pKr)
3.Peatükk. Idamaad
1.Millised eelmises õppetükis esitatud tegurid võisid põhjustada Egiptuse tsivilisatsiooni tekke?
Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ja esimesed tsivilisatsiooni tekkisid just suurte jõgede ääres. Varaseimad põlluharijate asulad paiknesid Niiluse ääres juba umbes aastast 5000 eKr. Egiptuses rajati tsivilisatsiooni tekke alguses või varemgi ulatuslikke niisutussüsteeme, kanaleid ja tamme. Nende korrashoid ja ehitamine nõudis rohkesti tööjõudu. Suure hulga inimeste mobiliseerimine ja juhtimine toi kaasa ülemkihi esiletõusu ja aitas kaasa range riikliku korralduse väljakujunemisele. Ühiskonna juhtimine kõige laiemas mõttes võiski põhjustada Egiptuse tsivilisatsiooni tekke.
2.Kuidas seonduvad omavahel Niiluse üleujutused ja vaarao jumalik võim?
Osiris , kes oli Egiptuse kõrgeima jumaluse, paikesejumala poeg Ra poeg, oli Niiluse üleujutustest tekkiva viljakuse jumal ja ühtlasi inimkonna suur heategija.
5.Peatükk.Kiri, Haridus ,Teadus ja Kirjandus
1.Leida Egiptuse ühiskonna üldiseloomu ja kirjaoskuse kitsa leviku vahelisi seoseid .
Kirjaoskust tundis vaid paar protsenti tollase aja kogu elanikkonnast selle keerukuse ja suure hulga markide parast . Haridus tahendas kirjutajaseisusse või koguni preesterkonda paasemist ja tagas kindlustatud elujärje ning auväärse ühiskondliku positsiooni. Ühiskonnas oli kõige rohkem keskmise ja alama astme ametnikke- kirjutajaid, kes kontrollisid töötajate tegevust, markisid üles koigi kohustused, jälgisid too kulgu ja fikseerisid ülesannete täitmise. Paljud neist ametnikest pärinesid lihtrahva hulgast, kuid pikkade aastate jooksul omandatud koolihariduse omandanud , seisid nad ühiskondliku positsiooni ja heaolu poolest muudest toortegijatest kõrgemal.
2.Kuidas on seotud “ Sinuhe jutustus” egiptlaste surmajärgsuse- kujutlus ?
Egiptlased uskusid surmajärgsesse ellu- nende ettekujutuses jätkas lahkunu parast surma suurel maaral samasugust elu, nagu tal oli olnud siinpoolses maailmas. Kuna Sinuhe pidi pagema võõrsile, kuigi ta seal oli edukas sojamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei olnud ta ikkagi rahul ja õnnelik. Ta tahtis igavest elu oma kodumaal. Kombekohane matus, mis talle osaks sai, (uskumuse järgi )tagas igavese elu ning vaarao soosis teda ning ta eluajal ehitati talle valmis uhke hauakamber .
6.Peatükk. Egiptuse kunst
1.Võrrelda hauakambrite arhitektuurilisi vorme nende arengus.
Varasem üliku haudehitis oli piklik langusküljelise kasti taoline mastaba , mille all paiknes hauakamber sarkofaagiga. Mastaba ühes küljes oli petikuksega nišš, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Tihti ümbritseti nišš müüriga ning kaeti katusega , nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume . Vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalide ja panipaikadega rajatis. Vaaraode hauakambrid olid aga kõrged püramiidid, mis meenutab oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Selle sees asub hauakamber sarkofaagiga ja mõni ruum hauainventari jaoks. Nende juurde viisid kaigud ning kaks ohukanalit. Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega. Püramiidide nähtavuse ja rüüstamise tõttu hakati tegema kaljuhaudu. Selles viis haua- ja varakambrini pikk koridor , sissepääsud olid hoolikalt peidetud. Kaljuhaudade laheduses olid pooleldi kalju sisse raiutud templid.
2.Kirjeldada mõnda jumala- või vaaraokuju
Tutanhamoni kuldmask.
Tema silmad , ripsmed ja kulmud on värvitud nagu alati egiptuse kujudel, lõuga ehib ülikutunnusena valehabe, otsaesist vaarao võimusümbolid pistrik ja kobra . Peas on tal vaaraode triibuline rätik, kaelas on mitmerealine värvilistest helmestest ehe.
3.Miks tekkisid egiptuse kunstis kaanonid ja miks just sellised?
Kuna Egiptuse skulptuuril, reljeefil ja maalil oli kultuslik tahendus. Need olid seda rangemad, mida tähtsamat inimest kujutati. Kaanonid pärssisid kunsti arengut. Vaarao oli kõige tähtsam inimene, ning kõik keerles tema elu umber: lahingud, palvetamised, ohverdamised, oli ka intiimseid stseene ning oli ka perekondlikke rõõme ja muresid
8.Peatukk .Usk
1.Milline seos võib olla Mesopotaamia ühiskonna üldiseloomul ja kirjaoskuse suhteliselt laial levikul(Egiptusega võrreldes)?
Mesopotaamias kasutati kiilkirja – märgid vajutati savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. Paljud märgid tähistasid esialgu mõisteid ja silpe (1500). Hiljem kasvas häälikumärkide osa ja märkide koguarv vähenes mõnesajale- seega see muutus lihtsamaks. Koolid asusid enamasti templite juures. Õpiti lugemist, kirjutamist, matemaatikat ja kirjandust. Enamik õpilasi, kuid mitte kõik, pärinesid jõukamatest perekondadest. Ühiskonna kõrgemates ja ka keskmistes kihtides oli kirjaoskus üsna levinud ja seda kasutati eraviisilises asjaajamises. Kirjaoskajaid oli tunduvalt rohkem, kui Egiptuses.
2.Nimetada Mesopotaamia ja egiptuse panteoni sarnaseid ja erinevaid jooni.
Erinevus on põhimõtteline - Mesopotaamia panteon koosnes ainult inimesekujulistest jumalatest, egiptlaste panteon hübriidolenditest. Samuti oli egiptlaste panteon tunduvalt suurem ja ebaühtlasem - paljudes kohtades olid samadel jumalatel (st sama nimega jumalatel) erinevad funktsioonid või moodustasid nad hübriidi erineva looma või linnuga. Ma ei tea kahjuks suurt midagi aafrika usunditest, kuid Vanaaja tsivilisatsioonide hulgas ei olnud midagi Egiptuse panteonile sarnast.
3.Millest ilmneb, et Mesopotaamias levinud loomismuut on kirja pandud Babüloonia riigis?
Kuna see oli kirja pandud Babüloonia valitsejate kasul, muudi järgi oli nii, et kui maailm ja inimkond tehtud said, rajati Babüloni linn ja selle keskele Marduki tempel
4.Mille poolest sarnanevad jumalad Amon ja Marduk?
M6lemad olid peajumalad, Amon-Ra sai peajumalaks Egiptuses, Mardukist sai ka jumalate kuningas, kes l6i muudi järgi inimkonna ja maailma. Mõlemad olid samuti inimese kujul
5.Leida Mesopotaamia panteonist Osirisega sarnaseid jumalaid.
Ea, šamaš
9.Peatukk .Kiri. Haridus, Kirjandus ja Teadus
1.Kuidas maarasid Mesopotaamia looduslikud ja ajaloolised olud kiilkirja arengut?
Kui Assüüria riik langes, purustati ja süüdati ka kuningaloss. Tulekahjus kõvaks põlenud savitahvlid aga on säilinud läbi aastatuhandete. Need pakuvad tänapaeval hindamatut teavet Mesopotaamia ajaloo, religiooni, kirjanduse ja teaduse kohta.
2.Vorrelda “ Sinuhe jutustuse “ ja eepose “Gilgameš” suunitlust ning seostada seda egiptlaste ja mesopotaamlaste surmajärgsuse-kujutlusega.
Nii Gilgameš kui ka Sinuhe suur soov oli elada igavest elu, Sinuhe aga teadis, et teda ootab ees peaaegu samasugune elu, kui maapeal ning laks südamerahuga surma. Gilgameš aga teadis, et tahab elada igavest elu, ning asus otsima surematuse rohtu , mis tema kaest ikkagi kaotsi laks, ning mõistis et peab surema ning elama sünget elu allilmas , kuhu pääses paadiga üle allmaailmajõge, ning kus pidi sööma savi ja põrmu ning talle kasvavad tiivad
10.Peatukk. Mesopotaamia kunst
1. Mismoodi mõjutas Mesopotaamia ehituskunsti kivi ja puidu puudumine?
Puidu puudumise tõttu olid ruumid kitsad (lagede katmiseks oleks vaja olnud pikki palke) Palkide nappus sundis sumereid leiutama võlve ja kupleid, kuid ruumid jäid ikkagi kitsaks . Sisseveetud kividest tehti vundamente ja nende aluseid ning ka muid detaile nagu näiteks sammaste alumisi osi,uksepiitu.Tänu sellele on suudetud taastada hoonete põhiplaane.
2.Missugused erinevused on Egiptuse ja Mesopotaamia templitel ?
Egiptuse templis oli mitmesuguseid ruume nagu näiteks varahoidlad ja raamatukogud, Mesopotaamia tempel oli aga keerukas kompleks , millele lisaks kuulusid ka viljalaod, tookojad (sest preestrile oli antud administratiivne võim)Egiptuse templil oli peamine tunnus sammas, Mesopotaamia templil tsikuraat - massiivne , astangutega ülespoole ahenev torn. Samuti oli treppe , mis viisid tsikuraadi tippu. Egiptuse templil oli sissepääsu juures kahe torniga väravehitis püool, Mesopotaamia templil see puudus. Egiptuse templil polnud eraldi jumala elukohta, vaid pühamu, kuhu võisid minna ainult preestrid . Mesopotaamia templil oli eraldi jumala elukoht tsikuraadi tipus .
3.Mida on ühist ja mida erinevat Mesopotaamia reljeefidel ning egiptuse pinnakunstil?
Erinev: Mesopotaamia kunstnikud asetasid eespoolse õla kulgvaatesse. Kuid juukseid ja habet ei osatud kujutaja toetruult- need olid stiliseeritud ja mõjusid pigem mustrina.
Ühine: perspektiiv puudus, figuuri suurus olenes objekti jumalikust või ühiskondlikust positsioonist. Mõlemad reljeefid madalad, Egiptuse reljeef vaga madal.
11.Peatukk.Indo-Euroopa Rahvad : Hetiidid ja Pärsia Suurriik.
1.Milliste Egiptuse ja Mesopotaamia ajaloo perioodidega langeb kokku hetiitide riigi õitseaeg?
Egiptuse Uue riigi perioodiga ja Mesopotaamia Vana-Babüloonia ajajärguga.
2.Vorrelda Assüüria ja Pärsia Suurriigi valitsusviisi ja tuua välja nende erinevad tagajärjed.
Pärsia riigi eesotsas seisis suurkuningas , riik on jagatud satraapideks
Pärsia oli allutatud riikidest madalamal arengutasemel, pärslased kasutasid riigi ülesehitamisel kohalikke kogemusi- oma rahvaste kombeid, religioone austati, alistanuilt võeti palju üle, oma ei surutud peale, ühiskonnakorraldust ja valitsusviisi ei muudetud, sedasi tagati kohaliku ülikkonna lojaalsus, lihtrahvas pidi tunnustama ülemvõimu, tasuma makse.
Kiilkiri kohandati pärsia keelele, valitsemises kasutati ka kohalike riikide keeli, riik oli suhteliselt stabiilne.
Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad valitsejad muistse Ees- Aasia ajaloos. Assüürlastel oli oma aja kõige võimsam ja kõige paremini korraldatud sõjavägi Lähis-Idas. Assüüria kuningad asendasid traditsioonilise väekorralduse alalise elukutselise armeega. Assüüria armeesse kuulusid ka n-ö insener-tehnilised väeosad. 9.-7.sajandini eKr hoidsid nad kogu kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma hirmuvalitsuse all. Nad korraldasid igal aastal sõjakäike uute maade alistamiseks ja ülestõusnud alamate mahasurumiseks, hävitasid vallutatud linnu, röövisid need paljaks, orjastasid ja asustasid vägivaldselt ringi alistatud rahvaid (Iisrael, Egiptus jt). Ka Babüloonias valitses mõnda aega Assüüria ülemvõim.
3.Leida ühiseid ja erinevaid jooni egiptuse ja Pärsia õpetusest surmajärgsuse kohta.
Erinev on see, et Pärsia õpetuse järgi saavad ainult head paradiisi , halvad satuvad põrgupiinade katte. Maailmas on pidev hea ja kurja vaheline võitlus, ning inimesed on jagatud kas headeks või halbadeks. Egiptuse õpetuse järgi saavad kõik taevasse.Ühine on see, et peale surma läheb elu edasi.
13.Peatükk.Kreeka-Mükeene kultuur
1.Meenutada Kreekale lisaks teisi piirkondi, kuhu astusid II aastatuhande eKr indo-euroopa rahvad.
Balkani poolsaarele, Väike- Aasiasse , Iraani , Indiasse ja Lääne-Euroopasse.
2.Nimetada Idamaade ajaloost Kreeta ja Mükeene ajajärguga samaaegseid sundmusi ja nähtusi.
Egiptuses oli valitsejate võimu kõrgaeg- eesotsas vaarao, suured püramiidid Giza väljadel, välissuhted hõredad, kummardati päikesejumalat Ra-d, ei tuntud raudesemeid
3.Loetleda Kreeta ja Mükeene ajajärgu kultuuri ühiseid ning erinevaid jooni.
Suur vahe on kunstis, piltide sisu on mõlemas erisugune. Kreetas valitsevad mütoloogilised, ornamentaalsed motiivid ja rahuliku elu kujutused. Mükeenes leidub väga harva säärase sisuga pilte, need on tavaliselt sõja- ja jahipildid. Hoopis teised huvid ja teine ilm valitseb mõlemal maal. Kreeta peened vaimsed huvid on tundmata mandril . Seal lõbutsetakse sõdade, relvade, sõdurite ja hobustega , ehk maal rahu olles naudivad vürstid, nagu assüürlased, metsikute loomade piinamist ja lasevad neid koertel pureda ning lõhki kiskuda. Kreeta kõrgemast vaimsest tasapinnast annab tunnistust üldine kirja tarvitamine, mis Kreekas peaaegu puudub, välja arvatud paaril vaasil mõni sõna
4.Korvutada Kreeta-Mükeene kultuuri hetiitide ühiskonna ja Egiptuse ning Mesopotaamia tsivilisatsiooniga , tuua välja erinevusi ja sarnasusi .
Kreeta- Mükeene kultuur oli jaotatud osadeks - minoliline ehk Minose kultuur Kreeta saarel ja Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Enamik muute pärineb sellest ajast ja Kreeka tähtsamatest kangelastest – Herakles , Theseus, Odysseus jpt.
Kreeta-Mukeene oli mõjutatud Egiptuse kõrgkultuurist, Hetiidid olid esineme indo-euroopa rahvas, kes aga jõudis oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele . Kreeta-Mükeene kultuur on Idamaade tsivilisatsioonidest mõjutatud, kuid samas siiski omanaoline ja originaalne sulam kahe eri päritoluga rahva kultuurist.Kreeta-Mukeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust.
14.Peatükk.Ülevaade Klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost
1.Leida Kreeka tumeda ajajärguga ning tsivilisatsiooni uue tõusu ja klassikalise ajajärguga samaaegseid sundmusi-nähtusi Idamaade ajaloost.
Kreeka tumeda ajajärgu ajal oli nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga üsna vaene ja mahajäänud maa, ka välissuhtlus oli margatavalt vähenenud.
Tsivilisatsiooni uue tõusu ajal tekkisid taas tihedad valmissidemed, eriti Idamaadega. Kreeklastel tuli eelkõige suhelda Vahemerel kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foikniiklastega. Saades merel neile tõsisteks võistlejateks, jõudsid kreeklased samaaegu just foiniiklaste vahendusel idamaise kultuuri saavutusteni. Kreeka kasitöölised omandasid sealt tehnilisi võtteid ja matkisid sageli ka ida kunstistiili.
Klassikalise ajajärgul kerkisid esile Sparta ja Ateena
15.Peatükk. Riik ja ühiskond
1.Võrrelda Sumeri, Kreeka ja Foiniikia linnriike. Leida ühisjooni ja erinevusi.
Sumerite linnriikidevahelised suhted olid sageli vaenulikud. Muuhulgas konkureeriti
hegemoonia pärast kogu Sumeri üle, mida väljendas Kiši kuninga tiitel (hilisema pärimuse
järgi olid Kiši kuningad esimesed ülemvalitsejad Sumeris). Konfliktide käigus allutasid
suuremad linnriigid väiksemaid oma ülemvõimule, mis viis aja jooksul üha suuremate ja
võimsamate riikide kujunemisele.
Kreekas tekkisid linnriigid ehk polised .
Linnriigid sõdisid sageli omavahel.
Foikniikias tekkisid 3 linnriiki: Byblos , Siidon ja Tüüros.
Linnade vahel arenes konkurents , mis algselt pärssis ühistegevust, hiljem asutati ühine pealinn Tripoli.
Kõik olid vaenulikud üksteise vastu ning kõikide puhul on tegemist killustatusega- üks tervik muutub väiksemateks osadeks.
2.Vorrelda Kreeka türannide ühiskondlikku positsiooni Egiptuse ja Mesopotaamia valitsejate omaga .Mis neid eristab?
Türann oli võimule tõusnud ainuvalitseja. Egiptuse ja Mesopotaamiaga võrreldes püüdsid nad samuti kehtestada riigis kindla korra, kuid lisaks türannid püüdsid ka teatud maaral parandada vaeste elujärge. Seetõttu oli mõnigi türann rahva seas austatud. Samas tahendas türannia paratamatult suure osa kodanike poliitiliste õiguste märgatavat kärpimist ning sellega ei võinud kreeklased pikemat aega leppida.
3.Maaratleda Sparta ja Ateena riigikorra sarnased ja erinevad jooned.
Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks paritava võimuga kuningat, neile allus sõjavägi, samuti täitsid nad kõrgema preestri kohustused. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu Gruusia ja igal aastal koigi kodanike seast valitavad riigiametnikud – 5 foori . Otsuse langetamisel luges aga koigi spartiaatide koosolek. Spartiaadid aga moodustasid riigi elanikkonnast vaga vaikse osa ning ülejäänd rahvas jagunes
kahte gruppi- perioigid ja heloodid. Sparta oli vallutusel põhinev ja spartiaatide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisemise korraldusega riik. Riigi huvid olid esiplaanil ja kodaniku õigused ning individuaalsus selle nimel ohvriks toodud. Nii tagati peale sojalise üleoleku ka kullaltki suur sisemine stabiilsus. Türanniat ei esinenud .
Ateena riigikorras valitses demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused riigi valitsemisel olid kaotatud , kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel, mis toimus iga kümne päeva tagant. Erinevalt Spartale, oli Ateenal koosolekute vahepeal korraldatud elu jaoks 500- liikmeline nõukogu ning rohked riigiametnikud, kelle hulgas oli 10 tähtsamat vaejuhti. Igal aastal oli ka Ateenal 6000 kohtunikku. Ateenas oli otsene, vahendamata demokraatia- rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise.
16.Peatükk. Eluolu ja perekond
1.Leida aristokraatliku konkurentsivaimu ja linnriikide poliitilise elu vahelisi seoseid.
Kreeka aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim- igauks puudi olla teistest parem- nii rahvakoosolekul ja nõukogus riigiasju ajades ning lahinguväljal riiki kaitstes kui ka oma seisusekaaslasi rikkuse ja luksusega üle trumbates. Ka linnriikides olid kõrgemad kihid, nt Spartas olid spartiaadid, kes moodustasid vaga vaikse enamuse terve riigi elanikkonnast ning Ateena, kus oli vaga palju kodanikke , kes kuulusid riigi nõukokku ning olid teistest kõrgemal positsioonil, mida sel ajal tahtis igauks.
2.Mille poolest oli naise olukord erinev või sarnane Egiptuses, Mesopotaamias, iisraellastel, minoilisel Kreetal ja klassikalise ajastu Kreekas?
* Naise olukord oli erinev, Klassikalise ajastu Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus - nad allusid oma kaasale, isale või mõnele muule meessoost isikule. Murdeeas tüdruk voeti 30-40-aastase mehe poolt naiseks tulevase abikaasa ja aia eelneval kokkuleppel.
* Egiptuses oli abielunaise õiguslik seisund mehe omaga peaaegu võrdne. Egiptuse naistele kuulus perekonnas kui ka ühiskonnas tervikuna erandlikult kõrge positsioon.
* Mesopotaamias puudusid samuti kodanikuõigused mehel oli piiramatu võim. Tehti leping peigmehe ja tulevase aia vahel, tehti kindlaks abielupoolte varalised suhted. Kui mees abiellus mitme naisega(mis oli lubatud), siis oli naisel õigus parandada oma kaasavara just lastele.
* Iisraellastel on perekonnaõiguses mehe eelisseisund-mees võis võtta mitut naist ja nautis üsnagi suurt seksuaalset vabadust, naiselt aga nõuti monograamiat ja ranget abielutruudust
* Minoilisel Kreetal domineeris naine- Neid kujutati meestest sagedamini ja enamasti olid just nemad seatud kompositsioonis kesksele kohale. Kreeta ühiskonda võisid valitseda naised(Naise ühiskondlik positsioon oli märksa kõrgem kui teistes tsivilisatsioonides).
3.Leida sümpoosioni, spordi, aristokraatliku perekonnaelu ja homoseksuaalse armastuse vahelisi seoseid.
Kõikides alades domineerivad mehed ning Kreeka ühiskonnas ju naistel erilisi õigusi polnud.
Kreeka aristokraatide elus- sümpoosion ja sport kulges eeskatt oma sookaaslase seltsis . See lõi soodsa pinnase tugevaks meestevaheliseks sümpaatiaks, millest arenes pederastia. Pederastia esines ka perekonnaelus- mees võis rikkuda abielu noore poisiga.
17.Peatükk. Usk
1.Leida kreeka jumalatele võimalikke paralleelkujusid Mesopotaamia ja egiptuse panteonist. Kummal puhul osutuvad kõrvutused täpsemaks?
Kreeka peajumalat Zeusi võib kõrvutada Amon- Raga Egiptuse panteonist ning Anuga Mesopotaamia panteonist. Arvan, et kõrvutused osutuvad täpsemaks Egiptuse panteoniga, kuna seal on jumalad samuti omavahel suguluses- Amon- Ra oli isa ning tema pojad
Osirisel ja Sethil ei olnud kõige paremad suhted, Zeusi vennad Poseidon ja Hades olid ka jumalad, kes ei saanud koos ühes kohas valitseda.
2.Leida Demeteri ja Persephone looga sarnaseid müüte Idamaade usundeist.
Pärsia usundist võib tuua näiteks Zarathustra õpetuse hea ja kurja võitlus Ahuramazda ja Angra Mainju vahel- Demeteri ja Persephone loos lubab Zeus Persephone ema teadmata naiseks oma vennale Hadesele- allmaa jumalale - Võib kõrvutada hea ja kurja vaheliseks võitluseks. Mõlemal puhul võidab lõpuks hea.
3.Vorrelda Kreeka ja Egiptuse religioosseid kombetalitusi ja pidustusi. Kuidas kajastub neid ühiskonna erinev iseloom?
Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki ent tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel madal ehitis. Kreekas püstitati templeid küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid. Kuna jumal elas templis, ei peetud seal jumalateenistusi , vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju. Kombetalitusi peeti templi ees altari juures. Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere .
Egiptuses olid usukuulutajad, kelle usu või kombetalitus oligi messias . Dionüüsia oli
veinijumala Dionysose auks peetud pidustus . Egiptlased ei saanud kuidagi läbi meeldivate lõhnadeta. Nende religioosseid kombetalitusi saatis põletamisel head lõhna andvate ainete - viiruki ja mürri - suitsu. Rituaalse hommikutualeti ajal (jumalakuju pesemine, rõivastamine, ehtimine) hoiti kuju ees suitsutamisnõu selles põlevate lõhnaainetega. Kõikidel usupidustustel (neid aga oli muinasegiptlastel arvukalt) suitsutati viirukit ja mürri.
4.Vorrelda kreeklase ettekujutusi surmajärgsusest mesopotaamlaste ja egiptlaste vastavate uskumustega .
Kreeklased panid rõhku peamisel siinpoolsele elule. Surma mõisteti kui kõige meeldiva ja nautimisväärse paratamatut lõppu, millele järgneb otsatu olesklemine sünges Hadese riigis, mis asub sügaval maa all ja oli levinud arusaam, et surnute riiki pääseb mööda maailma ümbritsevat jõge purjetades. Allilmas elasid surnus rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena, aga midagi erilist neil karta polnud.
Egiptuse surmajärgsusest on teada, et nende elu pidi edasi minema tavapärasel viisil ainult siis, kui matuserituaalid tehakse ehk kui surnukehad mumifitseeritakse.
Mesopotaamias ei pööratud suurt tähelepanu surmajärgsusesse. Surmajärgsus on suhteliselt sama, mis kreeklastelgi.
18.Peatükk. Kiri, Haridus, Kirjandus ja Teater
1.Sonastada kiilkirja, lineaarkirja B, foikniikia ja kreeka tähestiku põhimõttelised erinevused.
Kiilkiri on Mesopotaamiale iseloomulik ning oma nime saanud sellest, et margid vajutati värskele savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil ning on välja kujunenud piltkirjast
Kreeka tähestik on loodud otseselt Foiniikia tähestiku põhjal. See koosnes 22 kaashäälikut tähistavast märgist, millele tuli vokaalid ise juurde mõelda. Kreeklastele oli see aga mõeldamatu nemad kandsid osa foikniiklaste kaashäälikumärke vokaalidele üle, mõeldes mõne puudujääva häälikutahistuse ka ise välja. Tekkis mitu varianti , kuid lõpuks kujunes aja jooksul välja 24 margist koosnev klassikaline kreeka alfabeet .
Lineaarkiri B oli mükeene ajajärgul kasutatud lineaarkirjast A arenenud silpkiri . Sisaldab umbes 200 marki. Kadus koos mükeene kultuuriga .
2.Milline seos oli teatril kangelaseepikaga?
Kangelaseeposi kandsid ette randlaulikud, kes laulsid ka koorides. Teater sai alguse koorist ja ühe näitleja dialoogist, hiljem lisandus teine ja kolmaski näitleja, kuid koor sailitas siiski kogu klassikalisel perioodil etenduses keskse osa.
3.Vorrelda kreeka kirjandust egiptuse ja Mesopotaamia omaga. Kummaga on hõlpsam sarnasust leida?
Kreeka kirjandus avab aristokraatide ellusuhtumist ja maailmavaadet, palju oli armastusluulet, millel oli nii mõnigi kord selgelt homoseksuaalne tagapõhi, oli õpetussõnu. Kurdeti saatuse heitlikkust ja kutsuti üles vaoshoitusele ning mõõdukusele, mis aitaks elus hukatuslikke pöördeid ära hoida, oli spordivõistluste võitjatele pühendatud ülistuslaulud
Egiptuse kirjandus on otseselt seotud religiooniga- hümnid jumalatele, püramiidiraamatud, surnute raamatud ja muud tekstid avavad eeskatt usulisi toekspidamisi, samuti mitteusulisi ehk siis elutarkust edastavaid õpetussõnu(mis vahel olid nimeliselt adresseeritud vaaraole), kaevati maad tabanud nalja ja korralageduse üle. Egiptlastel olid novellivormi leiutajaks.
Mesopotaamia kirjanduses olulisim žanr on kangelaseeposed -lauldi lugusid muistsetest kangelastest jne.
Sarnasust on hõlpsam leida Mesopotaamia kirjandusega.
19.Peatükk.Filosoofia ja teadus
1.Leida otseseid või kaudseid seoseid Sokratese, Platoni ja Aristotelese toekspidamiste ning põliste riigikorralduse vahel.
Kõik kolm olid õpetlased ja tahtsid ühiskonda paremaks muuta. Sokrates hakkas vastu sofistide vastu, ning andis oma loenguid tasuta, Platon ja Aristoteles aga rajasid oma koolid.
Kõik kolm ei olnud aga alati üksteise toekspidamistega nõus, aga nad olid Kõik üksteise õpetajad: Platon Sokratese, ja Aristoteles Platoni.
Platon esitas oma ettekujutuse ideaalsest riigist- eesmark oli kasvatada vooruslikke kodanikke ja tagada neile riigi etteossa pääsemine. Kõige ideaalilähedasem oli Sparta.
2.Võrrelda Ateena riigikorda , lüürilist luulet ja Aristotelese filosoofiat käsitlevate loikude põhjal Soloni ja Aristotelese moraalialaseid ja poliitilisi toekspidamisi.
Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment , kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt.ähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda.
Vanimad luuleteosed (töölaulud, hümnid jumalaile, rõõmu ja mure puhul esitatud lüürilised luuletused, eepilised laulud jumalate ja kangelaste jaoks) pole kahjuks säilinud. Aga kindlasti on säilinud Kreeka eeposed " Ilias " ja "Odüsseia", mille kirjutas Homeros . Arvatakse, et Homeros oli tegelikult pime ja tema jutustused Trooja sõjast ja Odüsseuse eksirännakud pandi kirja hoopis peale tema surma. Paljud inimesed teadsid neid eeposi ka peast . Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas , riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Solon oli Ateena riigimees ja luuletaja. Tegi arhondina 594 e.Kr. mitmeid reforme. Jaotas kodanikud aastasissetuleku põhjal 4 varanduslikku klassi ning määras selle järgi igaühe Õigused ja kohustused . Soloni reformid nõrgestasid aristokraatia mõjuvõimu. Teda peeti antiikajal üheks seitsmest targast. Aristotelest süüdistati jumala salgamises oma poliitiliste tõekspidamiste pärast
21.Peatükk.Kreeka kunst
1. Missugustest osadest koosnevad kreeka tempel ja selle sambad?
Kreeka tempel ja selle sambad koosnevad osadest:
tempel ehitati kolmeastmelisele alusele ning selle kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu ehitise kulgev ühe
või kaherealine sammastik, templi põhiplaan on piklik, ühtlasi on piklik ka kahe sambaga eeskoda ehk portikus ,
siseruum ehk naos jagunes mitmeks osaks. lagi oli puidust.
friis on sammastele toetuva ülemise osa kaunistus .
sammas koosneb kolmest osast baas(puudub dooria sambal ), tüves ja kapiteel . vertikaalsed süvendid samba pinnal on kannelüürija muidugi väga oskuslikult viilkatustele paigutatud skulptuurid .3 erinevat stiili dooria, joonia , korintose sammas.
2.Kuidas muutus kreeka skulptuuris figuurikäsitlus alates arhailisest ajastust kuni hellenismini?
Arhailine skulptuur on egiptuse mõjutustega, kehahoiak on jäik ja jalgade asend on saamatu , näoilmel naeratus.
kreeka skulptuur - kitsas laubaga ühel joonel nina, sügaval asetsevad silmad, väike ja täidlane suu.
klassikaline ehk kõrgajastu - skulptuuride asend muutus ilmekamaks ja dünaamilisemaks. figuuris tulevad esile modelleeritud
ja proportsionaalsed lihased
hellenismi ajajärk - rõhutati kannatusi ja traagikat. skulpt. olid veenvamad , valitsejate skulptuure idealiseeriti.
figuur muutus saledamaks, tundlikumaks, graatsilisemaks ja ilusamaks.
22.Peatükk.Rooma. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus
1.Leida etruskite ühiskonnakorraldusest ja usundist sarnasusi Egiptuse, Mesopotaamia, Kaanani ja Kreeka tsivilisatsiooniga.
Etruskid võtsid üle kreeka tähestiku, kohandades selle oma keelele. Etruskidel kujunes välja 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid liidu. Seal domineeris mõjuvõimas aristokraatia.
Etruskid uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Lisaks avaldasid austust nad mitmele kreeka jumalale. Neil oli usk surmajärgsesse ellu ( hauakambrite elurõõmsa temaatikaga maalingud) nagu ka Egiptuses. Kaanani surmajärgsuses on tegemist Vana Testamendiga.
2.Millise Idamaade ja Kreeka ajaloo perioodiga langeb kokku Rooma kuningate ajajärk.
Idamaades Hilise perioodiga ja Kreekas arhailise ajajärguga.
23.Peatükk.Rooma Vabariik
1.Milliste Kreeka ajaloo perioodidega kattus ajaliselt Rooma võimu laienemine a) Itaaliale b)muudele Vahemeremaadele?
2.Vorrelda Sparta, Ateena ja Rooma riigikorda. Millised kaks sarnanevad teineteisega rohkem? Põhjenda
Rooma
Riigikorda juhisid aristokraatlikust ühiskonnast inimesed.
Sõjad olid suurendanud orjade hulka kuid samas oli kadumas võlaorjus. Majanduse aluseks oli põllundus. Arenes ka käsitöösuslik tootmine, kaubanduse areng oli esialgu pärsitud
Sparta
Sparta riigikord oli aristokraatlik . Rahvakoosolekul käisid ainult spartiaadid
Ateena
Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane.
Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda.
Minu arvates sarnanevad teineteisega rohkem Sparta ja Rooma, Kuna riiki juhtisid ainult aristokraatlikest kihtidest inimesed.
24.Peatükk. Vabariigi langus ja Varane keisririik
1.Põhjenda,mille poolest sobis keisririik impeeriumi valitsemiseks paremini kui vabariik?
Vabariiklik kord põhines kahel olulisel eeldusel . Esiteks pidi kodanikel võimalus olema isiklikult osa võtma riigiasjade otsustamises- rahvakoosolekud , senati töö. Teiseks pidid kodanikud riiki juhtides seda ka kaitsma. Mida suuremaks rooma riik kasvas seda vähem olid need tingimused täidetud. Riigikaitse lasus üha rohkem Rooma liitlastele . Rahvakoosolek aga koosnes samal ajal üha rohkem proletaaridest, kes ei suutnud riigi kaitset tugevdada.
Varase keisririigi perioodi lõpul anti keisri määrusega kodakondsus kõigile riigi vabadele elanikele. Ühes sellega kadusid kodaniku staatuse viimased eelised ja kodakondsuse mõiste kaotas Rooma riigis sisulise tähenduse.
2.Vorrelda tüüpilist Kreeka ja Rooma sojavaetaktikat(lahingukorda).Millised olid Rooma taktika eelised?
Roomlaste lahingukord nägi ette süstemaatiliste torgete rakendamist, vastupidiselt barbarite harjumusele metsikult relvaga ringi vehkida. Vastastele läheneti kindlal sammul kilbi müürina. Umbes 15 meetrit enne vägede kokkupõrget ahistati vaenlaseid viskeodadega ning seejärel tormati vastastele karjudes peale.
Rooma sõjavägi oli palju suurem Kreeka omast. rooma sõjaväes kasutati hulgaliselt tehnikat katapuldi, müürilõhkujad, piiramistornid, kivi- ja nooleheitemasinad.
3.Millest olid tingitud ida- ja laaneprovintside erinevused?
lääneprovints-nõrgem arengutase, suuremad linnad tekkisid Rooma riigi ajal, peamine keel:ladina,suurem romaniseerumine,Vahemerest eemal väikesed linnad ja põllumaj.,orjatööl põhinevad suurmaavaldused- latifundiumid
idaprovintsid-muistne kultuur, jõukad linnad, arenenud majandus(kaubandus),keel:kreeka,kõige jõukamad alad, kreekalik välisilme, kõrgelt arenenud kultuur, ladina keel vaid riigivalitsemises ja kohtus, vabad talupojad ja väiketalud
25.Peatükk. Ühiskond ja eluolu
1.Leida Rooma vabariigiaegse riigikorra ja seisusliku ühiskonna vahelisi seoseid.
Roomas oli seisuslik ühiskond. Osaliselt määratlesid seisustevahelisi piire ka seadused. Ühiskonna kõige kõrgemal astmel asus pärilik senti-aristoktaatia. Riiki juhtisid magistraadid ja senat . riigiametisse võis kandideerida iga inimene, kuid seda siiski said lubada endale ainult jõukad, kes said oma aega pühendada riigiametile.
2.Puuda eristada suursuguste roomlaste kasvatuse kreekapäraseid ja roomalikke jooni.
Kreekapärased: Pöörati tähelepanu laste vaimsele harimisele, selleks kasutati kreeka päritolu koduõpetajaid või saadeti poisid ja vahel ka tüdrukud 7-aastaselt kooli, kus omandati kirjatarkuse aluseid.
Suursugustes peredes jätkus hariduse andmine pikemat aega, sest poegadest kasvatati riigitegelasi, selleks õpetati kreeka ja ladina keelt, kreeka ja rooma kirjandust, ajalugu ja filosoofiat.
Sageli mindi Kreekasse mõne õpetlase juurde kõnekunsti õppima.
Roomapärased :Noormehed olid oma isa või mõne vanema sugulase kõrval ohvitserina väeteenistuses ja hakkasid varakult kohtutes kaitsja või süüdistajana oma kõnekunsti ja seadusetundmist järele proovima.
26.Peatükk.Kirjasõna ja kultuur
1.Iseloomustada kokkuvõtlikult kreeka ja rooma kultuuri ja tuua esile nende põhilisi erinevusi.
Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kultuuris on palju sarnasusi. Enamasti on need tekkinud seetõttu, et Rooma kultuur võttis palju Kreekast üle. Samas elasid kreeklased ka praeguse Itaalia aladel, kus roomlased võimu haarasid. Kuigi kultuurid on sarnased, on neil ka väga palju erinevusi.
Kuna Vana-Rooma kultuuri arengu tipp oli alles sellel ajal, kui roomlased olid vallutanud pea kogu Vahemere ümbruse, võib väita, et palju võetigi üle kreeklastelt , kelle kultuur arenes välja juba sajandeid enne roomlaste oma.
Vana-Kreeka kultuuri iseloomustavad kõige paremini nende paljud jumalad, kirjandus teater aga ka filosoofia ja kunsti arengu tase. Samuti tegid kreeka teadlased suuri avastusi maailma, matemaatika ja ka meditsiini valdkonnas.
Vana-Rooma kultuuris on Vana-Kreekaga palju sarnasusi. Ka roomlastel oli palju jumalaid. Nende jumalad kandsid küll teisi nimesid , kuid üldiselt olid neil olemas täpselt samad jumalad.
Kirjanduses jälgisid roomlased paljuski kreeklased. Alguses ei kirjutanudki roomlased ise teoseid vaid lugesid kreeklaste omi kreeka keeles. Hiljem hakati neid ka tõlkima ladina keelde. Alles tükk aega hiljem hakkasid roomlased ise kirjutama. Nad kirjutasid nii luuletusi kui ka teatrilavastusi. Siiski jäid roomlaste saavutused kirjanduse vallas kreeklastele alla.
Vana-Rooma teatris segunes itaalia rahvapärane naljamäng kokku kreeka teatri-kunsti eeskujudega. Kuigi rahvast käis teatris üsna palju, ei küündinud teatri populaarsus sama kõrgele kui Kreekas, kus teater oli rahvale üks tähtsamaid kogunemiskohti ning vaatemängud olid pigem õpetlikud. Roomas olid teatrietendused pigem lõbusad ja kohati sündsusetu tekstiga . Roomlastele meeldisidki pigem vägi-valdsed lõbustused nagu gladiaatorite võitlused.
Kreeklased oskasid juba väga varakult kujutada inimest kunstis täpselt sellisena nagu ta on. Ka roomlased oskasid seda, kuid nad ei osanud nii hästi välja tuua liikumist. Kuna nii kreeklased kui ka roomlased tegid maale tahvlitele, ei ole neid eriti säilinud.
Teaduses jätkasid roomlased kreeklaste töid, muutes erinevate filosoofide töid üheks, luues tervikliku maailmapildi.
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurid olid nii sarnased, et on raske leida erinevusi. Mõlematel oli palju jumalaid, teadus kõrgelt arenenud ning kirjandus kõrgelt levinud. Võib kindlalt väita, et Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurid on väga ühesugused.
2.Kuidas kajastuvad Rooma riiklus, elulaad ja mõtteviis rooma kultuuris?
Augustuse võimuletulekuga alanud pikk rahuperiood lõi kultuuri arenguks soodsa pinnase. Olulist rolli mängis ka keisri enda sügav huvi kultuuri, kunsti, arhitektuuri ning kirjasõna edenemise vastu. Augustuse meelest oli aga kunsti ja kirjanduse peamine ülesanne Rooma võimsuse ülistamine. Ta uskus, et on pannud aluse kestvale õnneajastule, ning soovis et see jäädvustuks ka kultuuris. Rooma kirjanduse ajaloos tuntakse Augustuse aega kuldse ajastu nime all.
3.Leida Vergiliuse ja Titus Liviuse loomingu sarnaseid jooni. Millest võisid need tingitud olla?
Mõlemad olid sarnased kreeka eepostele –sisaldavad pigem legende kui ajaloolist tõde.
Kandev mõte oli ehtroomalik- Rooma vallutused on jumala tahe . Titus Liviuse teoste alusel kujunes roomlaste ettekujutus ajaloost.
28.Peatükk. Rooma kunst
1.Mis võlub rooma arhitektuuris kõige rohkem? Põhjendada oma arvamust.
Mind võlub amfiteater Colosseum . Ta on maailma suurim, ning on säilinud tänapäevani.
Sellel pole katust, ning rooma ehitajad leidsid originaalse lahenduse- päikesepurjed. Sinna mahtus inimesi 56 000, oli 4-korruseline, poolsammaste kapiteelidel on kasutatud eri stiile- dooria, joonia ja korintose kapiteelid.
2.Kuidas austasid roomlased kunstis oma suuri vaejuhte?
Tol ajal loodi palju mälestusmärke ehk monumente väejuhtide jaoks. Nt keiser Marcus Aureliuse ratsakuju.
3.Mida võtsid rooma skulptorid üle kreeklastelt ja mida loid uut?
Figuurikäsitluse ja reljeefi võtsid roomlased kreeklastelt üle(kreeka sambad), kuid portree- ja monumendikunstis lõid roomlased väga originaalseid ja kõrgetasemelisi taieseid.
Roomast pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud
4.Kuidas luuakse maalikunstis ruumiillusiooni?
Joonperspektiivi abil- kaugemal olevad asjad on väiksemad ja õhuperspektiivi abil- kaugemal olevad asjad ja loodus on maalitud külmade toonidega. Ka figuure tehti ruumilistena valguse ja varju abil.
29.Peatükk. Hiline Rooma Keisririik
1.Millest oli tingitud riikluse umberkorraldamine hilises Rooma keisririigis?
III sajandil pKr, tabas Rooma impeeriumi sügav kriis, tekkisid majandusraskused ja kodusojad. Varases Rooma keisririigis pääsesid võimule madala päritoluga ja oma karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikud. Eri impeeriumi osades tulid võimule sõdurkeisrid, kes hakkasid omavahel kodusõdu pidama ning Rooma riigi sisemist ebakindlust hakkasid välisvaenlased ära kasutama.(Pärsia ja germaanlast hõimude pealetungid) keiser Diocletianus lõpetas segadused ja seadis riigis taas kindla korra jalule.
2.Mis põhjustas hilise Rooma keisririigi sojavae barbariseerumise?
III sajandi segaduste ajal ei tulnud Rooma sõjavägi kriisihetkedel riigi piiride kaitsmisega toime- leegionid paiknesid eranditult piiridel ja tagavaraväed puudusid, sai ühte piirilõiku kindlustada teisest lõigust vägede äratoomisega. Keiser Diocletianus rajas tugeva reservväe, mida võiks vajaduse korral suunata ükskõik millisele piirile. Nii jagunes hilise keisririigi sõjavägi piiriäärseteks ja liikuvaks sisearmeeks. Jalaväe kõrval suurenes raskerelvastuses ratsaväe osatähtsus. Uus süsteem vajas palju rohkem sõdureid. Varem oli sõjaväge komplekteeritud vabatahtlikest, kuid enam nendest ei piisanud ning mindi üle sundvärbamisele. Iga provints pidi igal aastal välja panema teatud arvu noorsõdureid, ning samuti sõdurite pojad pidid jätkama isa elukutset. Siis tekkis raskusi enamarenenud ja linnastunud piirkondadega- sealsed elanikud ei tahtnud sõjaväes teenida ning üritasid igat moodi mööda hiilida Seetõttu laiendati sõdurite võtmist vähemtsiviliseeritud põhjapoolsetel aladel Hakati sõjaväeteenistusse palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast, eriti Kesk- ja Ida-Euroopat asustavaid germaanlasi. Germaani väepealikkudest said Rooma ohvitserid , ning osad neist said isegi sõjaväe kõrgemasse juhtkonda, ning hakkasid mõjutama kogu impeeriumi poliitikat. Selle tagajärjel oli Rooma sõjavägi suurel määral barbariseerunud.
3.Loetleda tunnuseid, miile poolest erines hiline keisririik varasest keisririigist.
Riigi- ja ühiskonnakorraldus, orjandus kaotas tähtsuse, sõjavägi, riigikord, absoluutne monarhia , linnaelu ja kaubandus käisid alla, majanduslikult ja kultuuriliselt üsna ühtsete Vahemeremaade omavaheline suhtlemine muutus aina hõredamaks, keskvalitsuse range ainujuhtimine, jäigad seisused ühiskonnas, monoteistlik kristlus .