Ajalugu I Kursus-Vanaaeg (0)

Ajalugu I Kursus Vanaaeg  
2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine
1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused?
Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik  tööjaotus , 
mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, 
juhtisid riiki,  pidasid  ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku 
rohkem ,kui  otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse 
saavutas  inimkond  ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist 
tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada 
tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada 
ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke 
inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. 
Tekke põhjused ja arenguteed võisid olla paikkonniti erinevad.
2.Mis eristab esiaega ajaloolisest ajast?
Kirjalike tekstide ilmumine tähistab  esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust.
3.Selgitada mõisted vanaaeg ja  antiikaeg
Vanaaeg – Algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni  tekkimisega . Sinna perioodi 
kuuluvad ka India, Hiina, Kreeka ja  Rooma  tsivilisatsiooni teke.
Antiikaeg – Muistse Kreeka ja  Rooma   kujunemis -, õitsengu ja langusaeg (umbes 8.sajandist 
eKr kuni 5.sajandini pKr)
3.Peatükk. Idamaad
1.Millised eelmises õppetükis esitatud tegurid võisid põhjustada Egiptuse tsivilisatsiooni 
tekke?
Egiptus  paikneb Niiluse kesk- ja  alamjooksul  ja esimesed tsivilisatsiooni tekkisid just suurte 
jõgede ääres. Varaseimad põlluharijate asulad paiknesid Niiluse ääres juba umbes aastast 
5000 eKr. Egiptuses rajati tsivilisatsiooni tekke alguses või varemgi ulatuslikke 
niisutussüsteeme, kanaleid ja tamme. Nende korrashoid ja ehitamine nõudis rohkesti 
tööjõudu. Suure hulga inimeste mobiliseerimine ja juhtimine toi kaasa ülemkihi esiletõusu ja 
aitas kaasa range riikliku korralduse väljakujunemisele. Ühiskonna juhtimine kõige laiemas 
mõttes võiski põhjustada  Egiptuse tsivilisatsiooni tekke.
 2.Kuidas seonduvad omavahel Niiluse üleujutused ja vaarao jumalik võim?
Osiris , kes oli Egiptuse kõrgeima jumaluse, paikesejumala poeg Ra poeg, oli Niiluse 
üleujutustest tekkiva viljakuse jumal ja ühtlasi inimkonna suur heategija.
5.Peatükk.Kiri, Haridus ,Teadus ja Kirjandus
1.Leida Egiptuse ühiskonna üldiseloomu ja kirjaoskuse kitsa leviku vahelisi  seoseid .
Kirjaoskust tundis vaid paar protsenti tollase aja kogu elanikkonnast selle keerukuse ja suure 
hulga markide  parast . Haridus tahendas kirjutajaseisusse või koguni preesterkonda paasemist 
ja tagas kindlustatud elujärje ning auväärse ühiskondliku positsiooni. Ühiskonnas oli kõige 
rohkem keskmise ja alama astme ametnikke- kirjutajaid, kes kontrollisid töötajate tegevust, 
markisid üles  koigi  kohustused, jälgisid too kulgu ja fikseerisid ülesannete täitmise. Paljud 
neist ametnikest pärinesid lihtrahva hulgast, kuid pikkade aastate jooksul omandatud 
koolihariduse  omandanud ,  seisid  nad ühiskondliku positsiooni ja heaolu poolest muudest 
toortegijatest kõrgemal.
2.Kuidas on seotud “ Sinuhe  jutustus”  egiptlaste  surmajärgsuse- kujutlus ?
Egiptlased  uskusid surmajärgsesse ellu- nende ettekujutuses jätkas lahkunu parast surma 
suurel maaral samasugust elu, nagu tal oli olnud siinpoolses maailmas. Kuna Sinuhe pidi 
pagema võõrsile, kuigi ta seal oli edukas sojamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei 
olnud ta ikkagi rahul ja õnnelik. Ta tahtis igavest elu  oma kodumaal. Kombekohane matus, 
mis talle osaks sai, (uskumuse järgi )tagas igavese elu ning vaarao soosis teda ning ta eluajal 
ehitati talle valmis uhke  hauakamber .
6.Peatükk. Egiptuse  kunst
1.Võrrelda  hauakambrite  arhitektuurilisi vorme nende arengus.
Varasem üliku haudehitis oli piklik langusküljelise kasti taoline  mastaba , mille all paiknes 
hauakamber sarkofaagiga. Mastaba ühes küljes oli petikuksega nišš, kus toimusid 
ohverdamisrituaalid. Tihti ümbritseti nišš müüriga ning kaeti katusega, nii et tekkis 
palvetamis- ja ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi  ruume . Vana riigi ajastu lõpuks oli 
mastaba juba paljude saalide ja panipaikadega rajatis. Vaaraode hauakambrid olid aga kõrged 
püramiidid , mis meenutab oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. 
Selle sees asub hauakamber sarkofaagiga ja mõni ruum hauainventari jaoks. Nende juurde 
viisid kaigud ning kaks ohukanalit. Püramiidid kaeti  lihvitud  kiviplaatidega. Püramiidide 
nähtavuse ja rüüstamise tõttu hakati tegema kaljuhaudu. Selles viis haua- ja varakambrini 
pikk koridor, sissepääsud olid hoolikalt peidetud. Kaljuhaudade laheduses olid pooleldi kalju 
sisse raiutud templid.
2.Kirjeldada mõnda jumala- või vaaraokuju
Tutanhamoni kuldmask.
Tema silmad , ripsmed  ja kulmud on värvitud nagu alati egiptuse kujudel, lõuga ehib 
ülikutunnusena valehabe, otsaesist vaarao võimusümbolid pistrik ja kobra. Peas on tal 
vaaraode triibuline rätik, kaelas on mitmerealine värvilistest helmestest ehe.
3.Miks tekkisid egiptuse kunstis  kaanonid  ja miks just sellised?
Kuna Egiptuse skulptuuril, reljeefil ja maalil oli kultuslik tahendus. Need olid seda rangemad, 
mida tähtsamat inimest kujutati. Kaanonid pärssisid kunsti arengut. Vaarao oli kõige tähtsam 
inimene, ning kõik keerles tema elu umber: lahingud, palvetamised, ohverdamised, oli ka 
intiimseid stseene ning oli ka perekondlikke rõõme ja muresid
8.Peatukk .Usk
1.Milline seos võib olla  Mesopotaamia  ühiskonna üldiseloomul ja kirjaoskuse suhteliselt laial 
levikul(Egiptusega võrreldes)?
Mesopotaamias kasutati kiilkirja – märgid vajutati savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. 
Paljud märgid tähistasid esialgu mõisteid ja silpe (1500). Hiljem kasvas häälikumärkide osa ja 
märkide koguarv vähenes mõnesajale- seega see muutus lihtsamaks. Koolid asusid enamasti 
templite juures. Õpiti lugemist, kirjutamist, matemaatikat ja kirjandust. Enamik õpilasi, kuid 
mitte kõik, pärinesid jõukamatest perekondadest. Ühiskonna kõrgemates ja ka keskmistes 
kihtides oli  kirjaoskus  üsna levinud ja seda kasutati eraviisilises asjaajamises. Kirjaoskajaid 
oli tunduvalt rohkem, kui Egiptuses.
2.Nimetada Mesopotaamia ja egiptuse panteoni sarnaseid ja erinevaid jooni.
Erinevus on põhimõtteline - Mesopotaamia panteon koosnes ainult inimesekujulistest 
jumalatest, egiptlaste panteon hübriidolenditest. Samuti oli egiptlaste panteon tunduvalt 
suurem ja ebaühtlasem - paljudes kohtades olid samadel jumalatel (st sama nimega jumalatel) 
erinevad funktsioonid või moodustasid nad hübriidi erineva looma või linnuga. Ma ei tea 
kahjuks suurt midagi aafrika usunditest, kuid Vanaaja tsivilisatsioonide hulgas ei olnud 
midagi Egiptuse panteonile sarnast.
3.Millest ilmneb, et Mesopotaamias levinud loomismuut on kirja pandud Babüloonia  riigis?
Kuna see oli kirja pandud Babüloonia valitsejate kasul, muudi järgi oli nii, et kui maailm ja 
inimkond tehtud said, rajati Babüloni linn ja selle  keskele  Marduki tempel
4.Mille poolest sarnanevad jumalad  Amon  ja  Marduk ?
M6lemad olid peajumalad, Amon-Ra sai peajumalaks Egiptuses, Mardukist sai ka jumalate 
kuningas, kes l6i muudi järgi inimkonna ja maailma. Mõlemad olid samuti  inimese kujul
5.Leida Mesopotaamia panteonist Osirisega sarnaseid jumalaid.
Ea, šamaš
9.Peatukk .Kiri. Haridus, Kirjandus  ja Teadus
1.Kuidas maarasid Mesopotaamia looduslikud ja ajaloolised olud kiilkirja arengut?
Kui  Assüüria  riik langes, purustati ja süüdati ka kuningaloss. Tulekahjus kõvaks põlenud 
savitahvlid aga on säilinud läbi aastatuhandete. Need pakuvad tänapaeval hindamatut teavet 
Mesopotaamia ajaloo, religiooni, kirjanduse ja teaduse kohta.
2.Vorrelda “ Sinuhe jutustuse “ ja eepose “ Gilgameš ” suunitlust ning seostada seda egiptlaste 
ja mesopotaamlaste surmajärgsuse-kujutlusega.
Nii Gilgameš kui ka Sinuhe suur soov oli elada igavest elu, Sinuhe aga teadis, et teda ootab 
ees peaaegu  samasugune  elu, kui maapeal ning  laks  südamerahuga surma. Gilgameš aga 
teadis, et tahab elada igavest elu, ning asus  otsima  surematuse  rohtu , mis tema kaest ikkagi 
kaotsi laks, ning mõistis  et peab surema ning elama sünget elu allilmas , kuhu pääses paadiga 
üle allmaailmajõge, ning kus pidi sööma savi ja põrmu ning talle kasvavad tiivad
10.Peatukk. Mesopotaamia  kunst
1. Mismoodi  mõjutas Mesopotaamia  ehituskunsti  kivi ja puidu puudumine?
Puidu puudumise tõttu olid ruumid kitsad(lagede katmiseks oleks vaja olnud pikki  
palke)Palkide nappus sundis sumereid leiutama  võlve  ja kupleid, kuid ruumid jäid ikkagi 
kitsaks. Sisseveetud kividest tehti vundamente ja nende aluseid ning ka muid detaile nagu 
näiteks sammaste alumisi osi,uksepiitu.Tänu sellele on suudetud taastada hoonete põhiplaane.
2.Missugused erinevused on Egiptuse ja Mesopotaamia templitel?
Egiptuse  templis  oli mitmesuguseid ruume nagu näiteks varahoidlad ja raamatukogud, 
Mesopotaamia tempel oli aga keerukas  kompleks , millele lisaks kuulusid ka viljalaod, 
tookojad (sest preestrile oli antud administratiivne võim)Egiptuse templil oli peamine tunnus 
sammas, Mesopotaamia templil tsikuraat-  massiivne , astangutega ülespoole ahenev torn. 
Samuti oli  treppe , mis viisid tsikuraadi tippu. Egiptuse templil oli sissepääsu juures kahe 
torniga väravehitis püool, Mesopotaamia templil see puudus. Egiptuse templil polnud eraldi 
jumala elukohta, vaid  pühamu , kuhu võisid minna ainult preestrid. Mesopotaamia templil oli 
eraldi jumala elukoht tsikuraadi  tipus .
3.Mida on ühist ja mida erinevat Mesopotaamia reljeefidel ning egiptuse pinnakunstil?
Erinev: Mesopotaamia  kunstnikud asetasid eespoolse õla kulgvaatesse. Kuid juukseid ja habet 
ei osatud kujutaja toetruult- need olid stiliseeritud ja  mõjusid pigem mustrina. 
Ühine:  perspektiiv  puudus, figuuri suurus olenes objekti  jumalikust  või ühiskondlikust 
positsioonist. Mõlemad reljeefid madalad, Egiptuse reljeef vaga  madal.             
11.Peatukk.Indo-Euroopa Rahvad : Hetiidid ja Pärsia  Suurriik.
1.Milliste Egiptuse ja Mesopotaamia ajaloo perioodidega langeb kokku hetiitide riigi 
õitseaeg ?
Egiptuse Uue riigi perioodiga ja Mesopotaamia Vana-Babüloonia ajajärguga.
2.Vorrelda Assüüria ja Pärsia Suurriigi valitsusviisi ja tuua välja nende erinevad tagajärjed.
Pärsia riigi eesotsas  seisis   suurkuningas , riik on jagatud satraapideks
Pärsia oli allutatud riikidest madalamal arengutasemel,  pärslased  kasutasid riigi ülesehitamisel 
kohalikke kogemusi- oma rahvaste kombeid, religioone austati, alistanuilt võeti palju üle, oma 
ei surutud peale, ühiskonnakorraldust ja valitsusviisi ei muudetud, sedasi  tagati  kohaliku 
ülikkonna lojaalsus, lihtrahvas pidi tunnustama ülemvõimu, tasuma makse.
Kiilkiri  kohandati pärsia keelele, valitsemises kasutati ka kohalike riikide keeli, riik oli 
suhteliselt stabiilne.
Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad  valitsejad  muistse Ees- Aasia  ajaloos. Assüürlastel 
oli oma aja kõige võimsam ja kõige paremini korraldatud sõjavägi Lähis-Idas. Assüüria 
kuningad asendasid traditsioonilise väekorralduse alalise elukutselise armeega. Assüüria 
armeesse kuulusid ka n-ö insener-tehnilised väeosad. 9.-7.sajandini eKr hoidsid nad kogu 
kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma hirmuvalitsuse all. Nad korraldasid igal aastal 
sõjakäike uute maade alistamiseks ja ülestõusnud alamate mahasurumiseks, hävitasid 
vallutatud linnu, röövisid need paljaks, orjastasid ja asustasid vägivaldselt ringi alistatud 
rahvaid (Iisrael, Egiptus jt). Ka Babüloonias valitses mõnda aega Assüüria ülemvõim.
3.Leida ühiseid ja erinevaid jooni egiptuse ja Pärsia õpetusest surmajärgsuse kohta.
Erinev on see, et Pärsia õpetuse järgi saavad ainult head paradiisi, halvad satuvad 
põrgupiinade katte. Maailmas on pidev hea ja kurja vaheline võitlus, ning inimesed on jagatud 
kas headeks või halbadeks. Egiptuse õpetuse järgi saavad kõik taevasse.Ühine on see, et 
peale surma läheb elu edasi.
13.Peatükk.Kreeka- Mükeene  kultuur
1.Meenutada Kreekale lisaks teisi piirkondi, kuhu astusid  II aastatuhande eKr indo-euroopa 
rahvad.
Balkani poolsaarele, Väike-Aasiasse, Iraani,  Indiasse  ja Lääne-Euroopasse.
2.Nimetada  Idamaade  ajaloost  Kreeta  ja Mükeene ajajärguga samaaegseid sundmusi ja 
nähtusi.
Egiptuses oli valitsejate võimu  kõrgaeg - eesotsas vaarao, suured püramiidid Giza väljadel, 
välissuhted hõredad, kummardati päikesejumalat Ra-d, ei tuntud raudesemeid
3.Loetleda Kreeta ja Mükeene ajajärgu kultuuri ühiseid ning erinevaid jooni.
Suur vahe on kunstis, piltide sisu on mõlemas erisugune. Kreetas valitsevad mütoloogilised, 
ornamentaalsed motiivid ja  rahuliku  elu kujutused. Mükeenes leidub väga harva säärase 
sisuga pilte, need on tavaliselt sõja- ja jahipildid. Hoopis teised huvid ja teine ilm valitseb 
mõlemal maal. Kreeta peened vaimsed huvid on tundmata  mandril . Seal lõbutsetakse sõdade, 
relvade, sõdurite ja hobustega, ehk maal rahu olles naudivad vürstid, nagu assüürlased, 
metsikute loomade piinamist ja lasevad neid koertel pureda ning lõhki kiskuda. Kreeta 
kõrgemast vaimsest tasapinnast annab tunnistust üldine kirja tarvitamine, mis Kreekas 
peaaegu puudub, välja arvatud paaril vaasil mõni sõna
4.Korvutada Kreeta-Mükeene kultuuri hetiitide ühiskonna ja Egiptuse ning Mesopotaamia 
tsivilisatsiooniga , tuua välja erinevusi ja  sarnasusi .
Kreeta- Mükeene kultuur oli jaotatud  osadeks - minoliline ehk Minose kultuur Kreeta saarel ja 
Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Enamik muute pärineb sellest ajast ja Kreeka 
tähtsamatest kangelastest – Herakles, Theseus, Odysseus jpt.
Kreeta-Mukeene oli mõjutatud Egiptuse kõrgkultuurist, Hetiidid olid esineme indo-euroopa 
rahvas, kes aga jõudis oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele. Kreeta-Mükeene 
kultuur on Idamaade tsivilisatsioonidest mõjutatud, kuid samas siiski omanaoline ja 
originaalne sulam kahe eri päritoluga rahva kultuurist.Kreeta-Mukeene ajastu tähistab 
Euroopa tsivilisatsiooni algust.
14.Peatükk.Ülevaade Klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost
1.Leida Kreeka tumeda ajajärguga ning tsivilisatsiooni uue tõusu ja klassikalise ajajärguga 
samaaegseid sundmusi-nähtusi Idamaade ajaloost.
Kreeka tumeda ajajärgu ajal oli nii Idamaade kui ka  eelnenud  Kreeta-Mükeene ajajärguga 
üsna vaene ja mahajäänud maa, ka välissuhtlus oli margatavalt  vähenenud .
Tsivilisatsiooni uue tõusu ajal tekkisid taas tihedad valmissidemed, eriti Idamaadega. 
Kreeklastel tuli eelkõige suhelda Vahemerel kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud 
foikniiklastega. Saades merel neile tõsisteks võistlejateks, jõudsid kreeklased  samaaegu just 
foiniiklaste vahendusel idamaise kultuuri saavutusteni. Kreeka kasitöölised omandasid sealt 
tehnilisi võtteid ja matkisid sageli ka ida kunstistiili.
Klassikalise ajajärgul kerkisid esile  Sparta  ja  Ateena
15.Peatükk. Riik ja ühiskond
1.Võrrelda Sumeri, Kreeka ja  Foiniikia  linnriike. Leida ühisjooni ja erinevusi.
Sumerite linnriikidevahelised suhted olid sageli vaenulikud. Muuhulgas konkureeriti
hegemoonia  pärast kogu Sumeri üle, mida väljendas Kiši kuninga  tiitel  (hilisema pärimuse
järgi olid Kiši kuningad esimesed ülemvalitsejad Sumeris). Konfliktide käigus allutasid
suuremad  linnriigid  väiksemaid oma ülemvõimule, mis viis aja jooksul üha suuremate ja
võimsamate riikide kujunemisele.
Kreekas tekkisid linnriigid ehk polised. 
tähtsamad
Kreeka linnriigid
Sparta
Korinthos
Ateena
Mileetos
Lõuna-Kreekas 
Isthmose maakitsusel
Peloponnesose 
Kesk-Kreekas
Väike-Aasia rannikul
poolsaarel
doorlaste 
doorlaste 
joonlaste 
joonlaste 
linnriigid
linnriigid
linnriigid
linnriigid
Linnriigid sõdisid sageli omavahel.
Foikniikias tekkisid 3 linnriiki: Byblos, Siidon ja Tüüros.
Linnade vahel arenes  konkurents , mis algselt pärssis ühistegevust, hiljem asutati ühine 
pealinn Tripoli.
Kõik olid vaenulikud üksteise vastu ning kõikide puhul on tegemist killustatusega- üks tervik 
muutub väiksemateks osadeks.
2.Vorrelda Kreeka türannide ühiskondlikku positsiooni Egiptuse ja Mesopotaamia valitsejate 
omaga .Mis neid eristab?
Türann  oli võimule tõusnud ainuvalitseja. Egiptuse ja Mesopotaamiaga võrreldes püüdsid nad 
samuti kehtestada riigis kindla korra, kuid lisaks türannid püüdsid ka teatud maaral parandada 
vaeste elujärge. Seetõttu oli mõnigi türann rahva seas austatud. Samas tahendas türannia 
paratamatult suure osa kodanike poliitiliste õiguste märgatavat kärpimist ning sellega ei 
võinud kreeklased pikemat aega leppida.
3.Maaratleda Sparta ja Ateena riigikorra sarnased ja erinevad jooned.
Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks paritava võimuga kuningat, neile  allus  sõjavägi, 
samuti täitsid nad kõrgema preestri kohustused. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30-
liikmeline vanemate nõukogu Gruusia ja igal aastal koigi kodanike seast valitavad 
riigiametnikud  – 5 foori. Otsuse langetamisel  luges  aga koigi spartiaatide koosolek. 
Spartiaadid  aga moodustasid riigi elanikkonnast vaga vaikse osa ning ülejäänd rahvas jagunes 
kahte gruppi-perioigid ja  heloodid . Sparta oli vallutusel põhinev ja spartiaatide ülemvõimu 
säilitamisele suunatud range sisemise korraldusega riik. Riigi huvid olid esiplaanil ja 
kodaniku õigused ning individuaalsus selle nimel ohvriks toodud. Nii tagati peale sojalise 
üleoleku ka kullaltki suur sisemine stabiilsus. Türanniat ei  esinenud .
 Ateena riigikorras valitses demokraatlik kord. Aristokraatia  eesõigused riigi valitsemisel olid 
kaotatud , kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kodanikel oli õigus osaleda 
rahvakoosolekutel, mis toimus iga kümne päeva tagant. Erinevalt Spartale, oli Ateenal 
koosolekute  vahepeal  korraldatud elu jaoks 500- liikmeline nõukogu ning rohked 
riigiametnikud, kelle hulgas oli 10 tähtsamat vaejuhti. Igal aastal oli ka Ateenal 6000 
kohtunikku. Ateenas oli otsene, vahendamata demokraatia- rahvas ei valinud riiki  juhtima  
oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise.
 
16.Peatükk. Eluolu ja perekond
1.Leida aristokraatliku konkurentsivaimu ja linnriikide poliitilise elu vahelisi seoseid.
Kreeka aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim- igauks puudi olla teistest 
parem- nii rahvakoosolekul ja nõukogus riigiasju ajades ning lahinguväljal riiki kaitstes kui ka 
oma seisusekaaslasi rikkuse ja luksusega üle trumbates. Ka linnriikides olid kõrgemad  kihid , 
nt Spartas olid spartiaadid, kes moodustasid vaga vaikse enamuse terve riigi elanikkonnast 
ning Ateena, kus oli vaga palju kodanikke , kes kuulusid riigi nõukokku ning olid teistest 
kõrgemal positsioonil, mida sel ajal tahtis igauks.
2.Mille poolest oli naise olukord erinev või sarnane Egiptuses, Mesopotaamias, iisraellastel, 
minoilisel Kreetal ja klassikalise ajastu Kreekas?
*        Naise olukord oli erinev, Klassikalise ajastu Kreeka ühiskonnas puudusid naistel 
kodanikuõigused  ja  iseseisvus - nad allusid oma kaasale, isale või mõnele muule meessoost 
isikule. Murdeeas tüdruk voeti 30-40-aastase mehe poolt  naiseks  tulevase abikaasa ja aia 
eelneval kokkuleppel.
*     Egiptuses oli abielunaise õiguslik seisund mehe omaga peaaegu võrdne. Egiptuse naistele 
kuulus perekonnas kui ka ühiskonnas  tervikuna  erandlikult kõrge positsioon.
*     Mesopotaamias puudusid samuti kodanikuõigused mehel oli piiramatu võim. Tehti leping 
peigmehe ja tulevase aia vahel, tehti kindlaks abielupoolte varalised suhted. Kui mees abiellus 
mitme naisega(mis oli lubatud), siis oli naisel õigus parandada oma kaasavara just lastele.
*     Iisraellastel on perekonnaõiguses mehe eelisseisund-mees võis võtta mitut naist ja nautis 
üsnagi suurt seksuaalset vabadust,  naiselt  aga nõuti monograamiat ja ranget abielutruudust
*     Minoilisel Kreetal domineeris naine- Neid kujutati meestest sagedamini ja enamasti olid 
just nemad seatud kompositsioonis kesksele kohale. Kreeta ühiskonda võisid valitseda  
naised(Naise ühiskondlik positsioon oli märksa kõrgem kui teistes tsivilisatsioonides).
3.Leida sümpoosioni, spordi, aristokraatliku  perekonnaelu  ja homoseksuaalse armastuse 
vahelisi seoseid.
Kõikides alades domineerivad mehed ning Kreeka ühiskonnas ju naistel erilisi õigusi polnud.
Kreeka aristokraatide elus- sümpoosion ja  sport  kulges eeskatt oma sookaaslase seltsis. See 
lõi soodsa pinnase  tugevaks  meestevaheliseks sümpaatiaks, millest arenes pederastia. 
Pederastia esines ka perekonnaelus- mees võis rikkuda abielu noore poisiga.
17.Peatükk. Usk
1.Leida kreeka jumalatele võimalikke paralleelkujusid Mesopotaamia ja egiptuse panteonist. 
Kummal puhul osutuvad kõrvutused täpsemaks?
Kreeka peajumalat Zeusi võib kõrvutada Amon- Raga Egiptuse panteonist ning Anuga 
Mesopotaamia panteonist. Arvan, et kõrvutused osutuvad täpsemaks Egiptuse panteoniga, 
kuna seal on jumalad samuti omavahel suguluses- Amon- Ra oli isa ning tema pojad
Osirisel ja Sethil ei olnud kõige paremad suhted, Zeusi vennad Poseidon ja Hades olid ka 
jumalad, kes ei saanud koos ühes kohas valitseda.
2.Leida  Demeteri  ja Persephone looga sarnaseid müüte Idamaade usundeist.
Pärsia usundist võib tuua näiteks Zarathustra õpetuse hea ja kurja võitlus Ahuramazda ja 
Angra Mainju vahel- Demeteri ja Persephone  loos  lubab Zeus  Persephone ema teadmata 
naiseks oma  vennale  Hadesele-  allmaa   jumalale - Võib kõrvutada hea ja kurja vaheliseks 
võitluseks. Mõlemal puhul võidab lõpuks hea.
3.Vorrelda Kreeka ja Egiptuse religioosseid kombetalitusi ja pidustusi. Kuidas kajastub neid 
ühiskonna erinev iseloom?
Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki ent 
tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel madal ehitis. Kreekas püstitati templeid küll 
kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid. Kuna jumal elas templis, ei peetud 
seal jumalateenistusi, vaid  hoiti  jumala kultusotstarbelist kuju. Kombetalitusi peeti templi ees 
altari juures. Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma  kere . 
Egiptuses olid usukuulutajad, kelle usu või kombetalitus oligi messias. Dionüüsia oli
veinijumala Dionysose auks peetud  pidustus . Egiptlased ei saanud kuidagi läbi meeldivate 
lõhnadeta. Nende religioosseid kombetalitusi saatis põletamisel head lõhna andvate ainete - 
viiruki ja mürri - suitsu. Rituaalse hommikutualeti ajal (jumalakuju pesemine, rõivastamine, 
ehtimine) hoiti kuju ees suitsutamisnõu selles põlevate lõhnaainetega. Kõikidel usupidustustel 
(neid aga oli muinasegiptlastel arvukalt) suitsutati viirukit ja mürri.
4.Vorrelda kreeklase ettekujutusi surmajärgsusest mesopotaamlaste ja egiptlaste vastavate 
uskumustega.
Kreeklased panid rõhku peamisel siinpoolsele elule. Surma mõisteti kui kõige meeldiva ja 
nautimisväärse paratamatut lõppu, millele järgneb otsatu olesklemine sünges Hadese riigis, 
mis asub sügaval maa all ja oli levinud arusaam, et surnute riiki pääseb mööda maailma 
ümbritsevat jõge purjetades. Allilmas elasid surnus rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena, 
aga midagi erilist neil  karta  polnud.
Egiptuse surmajärgsusest on teada, et nende elu pidi edasi minema tavapärasel viisil ainult 
siis, kui matuserituaalid tehakse ehk kui surnukehad mumifitseeritakse.
Mesopotaamias ei pööratud suurt tähelepanu surmajärgsusesse. Surmajärgsus  on suhteliselt 
sama, mis kreeklastelgi.
18.Peatükk. Kiri, Haridus, Kirjandus ja Teater
1.Sonastada kiilkirja, lineaarkirja B, foikniikia ja kreeka tähestiku põhimõttelised erinevused.
Kiilkiri on Mesopotaamiale iseloomulik ning oma nime saanud sellest, et margid vajutati 
värskele savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil ning on välja kujunenud piltkirjast
Kreeka tähestik on loodud otseselt Foiniikia tähestiku põhjal. See koosnes 22 kaashäälikut 
tähistavast märgist, millele tuli  vokaalid  ise juurde mõelda. Kreeklastele oli see aga 
mõeldamatu nemad kandsid osa foikniiklaste kaashäälikumärke vokaalidele üle, mõeldes 
mõne puudujääva häälikutahistuse ka ise välja. Tekkis mitu  varianti , kuid lõpuks kujunes aja 
jooksul välja 24 margist koosnev klassikaline kreeka alfabeet.
Lineaarkiri B oli mükeene ajajärgul kasutatud lineaarkirjast A arenenud silpkiri. Sisaldab 
umbes 200 marki.  Kadus  koos mükeene kultuuriga.
2.Milline seos oli  teatril  kangelaseepikaga?
Kangelaseeposi kandsid ette randlaulikud, kes laulsid ka koorides. Teater sai alguse koorist ja 
ühe näitleja dialoogist, hiljem lisandus teine ja kolmaski näitleja, kuid koor sailitas siiski kogu 
klassikalisel perioodil etenduses keskse osa.
3.Vorrelda kreeka kirjandust egiptuse ja Mesopotaamia omaga. Kummaga on hõlpsam 
sarnasust  leida?
Kreeka kirjandus avab aristokraatide  ellusuhtumist ja maailmavaadet, palju oli 
armastusluulet, millel oli nii mõnigi kord selgelt homoseksuaalne tagapõhi, oli õpetussõnu. 
Kurdeti  saatuse  heitlikkust ja kutsuti üles vaoshoitusele ning mõõdukusele, mis aitaks elus 
hukatuslikke pöördeid ära hoida, oli spordivõistluste võitjatele pühendatud ülistuslaulud
Egiptuse kirjandus on otseselt seotud religiooniga- hümnid jumalatele, püramiidiraamatud, 
surnute raamatud ja muud tekstid avavad eeskatt usulisi toekspidamisi, samuti mitteusulisi 
ehk siis elutarkust edastavaid õpetussõnu(mis vahel olid nimeliselt  adresseeritud  vaaraole), 
kaevati maad tabanud nalja  ja korralageduse üle. Egiptlastel olid novellivormi leiutajaks.
Mesopotaamia kirjanduses olulisim žanr on kangelaseeposed-lauldi lugusid muistsetest 
kangelastest jne.
Sarnasust on hõlpsam leida Mesopotaamia kirjandusega.
19.Peatükk.Filosoofia ja teadus
1.Leida otseseid või kaudseid seoseid Sokratese, Platoni ja Aristotelese toekspidamiste ning 
põliste riigikorralduse vahel.
Kõik kolm olid õpetlased ja tahtsid ühiskonda paremaks muuta. Sokrates hakkas vastu 
sofistide  vastu, ning andis oma loenguid tasuta,  Platon  ja  Aristoteles  aga rajasid oma koolid.
Kõik kolm ei olnud aga alati üksteise toekspidamistega nõus, aga nad olid Kõik üksteise 
õpetajad: Platon Sokratese, ja Aristoteles Platoni. 
Platon esitas oma ettekujutuse ideaalsest riigist- eesmark oli kasvatada vooruslikke kodanikke 
ja tagada neile riigi etteossa pääsemine. Kõige ideaalilähedasem oli Sparta.
2.Võrrelda Ateena  riigikorda , lüürilist luulet ja Aristotelese  filosoofiat  käsitlevate loikude 
põhjal Soloni ja Aristotelese moraalialaseid ja poliitilisi toekspidamisi.
Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli 
demokraatiaid, kuid need erinesid  Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. 
Ateena demokraatia oli  unikaalne   otsedemokraatia  eksperiment , kus inimesed ei valinud 
endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt.ähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas 
rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti 
täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul 
oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda 
kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka 
vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda.
Vanimad luuleteosed ( töölaulud , hümnid jumalaile, rõõmu ja mure puhul esitatud lüürilised 
luuletused, eepilised laulud jumalate ja kangelaste jaoks) pole kahjuks säilinud. Aga kindlasti 
on säilinud Kreeka  eeposed " Ilias " ja "Odüsseia", mille kirjutas  Homeros . Arvatakse, et 
Homeros oli tegelikult pime ja tema jutustused Trooja  sõjast ja Odüsseuse eksirännakud pandi 
kirja hoopis peale tema surma. Paljud inimesed teadsid neid eeposi ka  peast . Aristoteles 
süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. 
Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. 
Aristotelese  loogika  oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on 
suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika,  esteetikas  (eriti katarsise 
teooria),  eetikas , riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Solon oli Ateena riigimees ja 
luuletaja. Tegi arhondina 594 e.Kr. mitmeid reforme. Jaotas kodanikud aastasissetuleku 
põhjal 4 varanduslikku klassi ning määras selle järgi igaühe Õigused ja kohustused . Soloni 
reformid  nõrgestasid aristokraatia mõjuvõimu. Teda peeti  antiikajal  üheks seitsmest targast. 
Aristotelest süüdistati jumala salgamises oma poliitiliste tõekspidamiste pärast
21.Peatükk.Kreeka kunst
1. Missugustest  osadest koosnevad kreeka tempel ja selle sambad?
Kreeka tempel ja selle sambad koosnevad osadest:
tempel ehitati kolmeastmelisele alusele ning selle kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu 
ehitise kulgev ühe 
või  kaherealine  sammastik, templi põhiplaan on piklik, ühtlasi on piklik ka kahe sambaga 
eeskoda ehk portikus ,
siseruum ehk naos  jagunes mitmeks osaks. lagi  oli puidust. 
friis on sammastele toetuva ülemise osa  kaunistus .
sammas koosneb kolmest osast baas(puudub dooria   sambal ), tüves ja  kapiteel . vertikaalsed 
süvendid samba pinnal on kannelüürija muidugi väga oskuslikult viilkatustele paigutatud 
skulptuurid.3 erinevat stiili dooria, joonia , korintose sammas.
2.Kuidas muutus kreeka skulptuuris figuurikäsitlus alates  arhailisest  ajastust kuni 
hellenismini?
Arhailine  skulptuur  on egiptuse mõjutustega,  kehahoiak  on jäik ja jalgade asend on saamatu , 
näoilmel naeratus.
kreeka skulptuur - kitsas  laubaga ühel  joonel  nina, sügaval asetsevad silmad, väike ja täidlane 
suu.
klassikaline ehk kõrgajastu - skulptuuride asend muutus ilmekamaks ja dünaamilisemaks. 
figuuris tulevad esile modelleeritud
ja  proportsionaalsed  lihased
hellenismi ajajärk - rõhutati  kannatusi ja traagikat. skulpt. olid veenvamad , valitsejate 
skulptuure idealiseeriti.
figuur  muutus saledamaks, tundlikumaks, graatsilisemaks ja ilusamaks.
22.Peatükk.Rooma. Muistne  Itaalia ja Rooma riigi algus
1.Leida etruskite ühiskonnakorraldusest ja usundist sarnasusi Egiptuse, Mesopotaamia, 
Kaanani  ja Kreeka tsivilisatsiooniga.
Etruskid  võtsid üle kreeka tähestiku, kohandades selle oma keelele. Etruskidel kujunes välja 
12 suuremat linnriiki, mis moodustasid liidu. Seal domineeris mõjuvõimas aristokraatia.
Etruskid uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Lisaks avaldasid austust nad mitmele  
kreeka jumalale. Neil oli usk surmajärgsesse ellu ( hauakambrite elurõõmsa temaatikaga 
maalingud) nagu ka Egiptuses. Kaanani surmajärgsuses on tegemist Vana Testamendiga.
2.Millise Idamaade ja Kreeka ajaloo perioodiga langeb kokku Rooma kuningate ajajärk.
Idamaades Hilise perioodiga ja Kreekas arhailise ajajärguga.
23.Peatükk.Rooma Vabariik
1.Milliste Kreeka ajaloo perioodidega kattus ajaliselt Rooma võimu laienemine a) Itaaliale 
b)muudele Vahemeremaadele?
2.Vorrelda Sparta, Ateena ja Rooma riigikorda. Millised kaks sarnanevad teineteisega 
rohkem?  Põhjenda
Rooma
Riigikorda juhisid aristokraatlikust ühiskonnast inimesed.
Sõjad olid suurendanud orjade hulka kuid samas oli  kadumas  võlaorjus. Majanduse aluseks 
oli põllundus. Arenes ka käsitöösuslik tootmine, kaubanduse areng oli esialgu pärsitud
Sparta
Sparta  riigikord  oli  aristokraatlik . Rahvakoosolekul käisid ainult spartiaadid
Ateena
Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta 
kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. 
Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka 
teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad 
tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda.
Minu arvates sarnanevad teineteisega rohkem Sparta ja Rooma, Kuna riiki juhtisid ainult 
aristokraatlikest kihtidest inimesed.
24.Peatükk. Vabariigi langus ja Varane  keisririik
1.Põhjenda,mille poolest sobis keisririik impeeriumi valitsemiseks paremini kui vabariik?
Vabariiklik kord põhines kahel olulisel  eeldusel . Esiteks pidi kodanikel võimalus olema 
isiklikult osa võtma riigiasjade otsustamises-rahvakoosolekud, senati töö. Teiseks pidid 
kodanikud riiki juhtides seda ka kaitsma. Mida  suuremaks  rooma riik kasvas seda vähem olid 
need tingimused täidetud.  Riigikaitse  lasus üha rohkem Rooma liitlastele. Rahvakoosolek aga 
koosnes samal ajal üha rohkem proletaaridest, kes ei suutnud riigi kaitset tugevdada. 
Varase  keisririigi perioodi lõpul anti keisri määrusega  kodakondsus  kõigile riigi  vabadele  
elanikele. Ühes sellega  kadusid kodaniku staatuse  viimased  eelised ja kodakondsuse mõiste 
kaotas Rooma riigis sisulise tähenduse.
2.Vorrelda tüüpilist Kreeka ja Rooma sojavaetaktikat(lahingukorda).Millised olid Rooma 
taktika  eelised?
Roomlaste  lahingukord  nägi ette süstemaatiliste torgete rakendamist, vastupidiselt 
barbarite harjumusele  metsikult  relvaga ringi vehkida. Vastastele läheneti kindlal  sammul  
kilbi müürina. Umbes 15 meetrit enne vägede kokkupõrget ahistati vaenlaseid viskeodadega 
ning seejärel tormati vastastele karjudes peale. 
Rooma sõjavägi oli palju suurem Kreeka omast. rooma  sõjaväes  kasutati hulgaliselt  tehnikat  
katapuldi, müürilõhkujad, piiramistornid, kivi- ja nooleheitemasinad.
3.Millest olid tingitud ida- ja laaneprovintside erinevused?
lääneprovints -nõrgem arengutase, suuremad linnad tekkisid Rooma riigi ajal, peamine 
keel:ladina,suurem romaniseerumine,Vahemerest eemal väikesed linnad ja põllumaj.,orjatööl 
põhinevad suurmaavaldused- latifundiumid
idaprovintsid-muistne kultuur, jõukad linnad, arenenud 
majandus(kaubandus),keel:kreeka,kõige jõukamad alad, kreekalik välisilme, kõrgelt arenenud 
kultuur, ladina keel vaid riigivalitsemises ja kohtus, vabad talupojad ja väiketalud
25.Peatükk. Ühiskond ja eluolu
1.Leida Rooma vabariigiaegse riigikorra ja seisusliku ühiskonna vahelisi seoseid.
Roomas oli  seisuslik ühiskond. Osaliselt määratlesid seisustevahelisi  piire  ka seadused. 
Ühiskonna kõige kõrgemal astmel asus pärilik senti-aristoktaatia. Riiki juhtisid  magistraadid  
ja  senat . riigiametisse võis kandideerida iga inimene, kuid seda siiski said lubada endale ainult 
jõukad, kes said oma aega pühendada riigiametile.
2.Puuda eristada suursuguste roomlaste kasvatuse kreekapäraseid ja roomalikke jooni.
Kreekapärased: Pöörati tähelepanu laste vaimsele harimisele, selleks kasutati kreeka päritolu 
koduõpetajaid või saadeti poisid ja vahel ka tüdrukud 7-aastaselt kooli, kus omandati 
kirjatarkuse aluseid.
Suursugustes  peredes  jätkus hariduse andmine pikemat aega, sest poegadest kasvatati 
riigitegelasi, selleks õpetati kreeka ja ladina keelt, kreeka ja rooma kirjandust, ajalugu ja 
filosoofiat.
Sageli  mindi   Kreekasse  mõne õpetlase juurde kõnekunsti õppima.
Roomapärased : Noormehed  olid oma isa või mõne vanema sugulase kõrval ohvitserina 
väeteenistuses ja hakkasid varakult kohtutes kaitsja või süüdistajana oma kõnekunsti ja 
seadusetundmist järele proovima.
26.Peatükk. Kirjasõna ja kultuur
1.Iseloomustada  kokkuvõtlikult  kreeka ja rooma kultuuri ja tuua esile nende põhilisi 
erinevusi.
Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kultuuris on palju sarnasusi. Enamasti on need tekkinud 
seetõttu, et Rooma kultuur võttis palju Kreekast  üle. Samas elasid kreeklased ka praeguse 
Itaalia aladel, kus  roomlased  võimu haarasid. Kuigi kultuurid on sarnased, on neil ka väga 
palju erinevusi.
Kuna Vana-Rooma kultuuri arengu tipp oli alles sellel ajal, kui roomlased olid vallutanud pea 
kogu Vahemere ümbruse, võib väita, et palju võetigi üle  kreeklastelt , kelle kultuur arenes 
välja juba  sajandeid  enne roomlaste oma.
Vana-Kreeka kultuuri iseloomustavad kõige paremini nende paljud jumalad, kirjandus teater 
aga ka filosoofia ja kunsti arengu tase. Samuti tegid kreeka teadlased suuri avastusi maailma, 
matemaatika  ja ka meditsiini valdkonnas.
Vana-Rooma kultuuris on Vana-Kreekaga palju sarnasusi. Ka  roomlastel  oli palju jumalaid. 
Nende jumalad kandsid küll teisi  nimesid , kuid üldiselt olid neil olemas täpselt samad 
jumalad. 
Kirjanduses jälgisid roomlased paljuski kreeklased. Alguses ei kirjutanudki roomlased ise 
teoseid vaid lugesid kreeklaste omi kreeka keeles. Hiljem hakati neid ka tõlkima ladina 
keelde. Alles  tükk aega hiljem hakkasid roomlased ise kirjutama. Nad kirjutasid nii luuletusi 
kui ka teatrilavastusi. Siiski jäid roomlaste saavutused kirjanduse vallas kreeklastele alla.
Vana-Rooma teatris segunes itaalia rahvapärane naljamäng kokku kreeka teatri-kunsti 
eeskujudega. Kuigi rahvast käis teatris üsna palju, ei küündinud teatri populaarsus sama 
kõrgele  kui Kreekas, kus teater oli rahvale üks tähtsamaid kogunemiskohti ning vaatemängud 
olid pigem õpetlikud. Roomas olid teatrietendused pigem lõbusad ja kohati sündsusetu 
tekstiga . Roomlastele meeldisidki pigem vägi-valdsed lõbustused nagu gladiaatorite võitlused.
Kreeklased oskasid juba väga varakult kujutada inimest kunstis täpselt sellisena nagu ta on. 
Ka roomlased oskasid seda, kuid nad ei osanud nii hästi välja tuua liikumist. Kuna nii 
kreeklased kui ka roomlased tegid maale tahvlitele, ei ole neid eriti säilinud.
Teaduses jätkasid roomlased kreeklaste töid, muutes erinevate filosoofide töid üheks, luues 
tervikliku maailmapildi.
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurid olid nii sarnased, et on raske leida erinevusi. 
Mõlematel  oli palju jumalaid, teadus kõrgelt arenenud ning kirjandus kõrgelt levinud. Võib 
kindlalt väita, et Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurid on väga ühesugused.
2.Kuidas kajastuvad Rooma  riiklus , elulaad ja mõtteviis rooma kultuuris?
Augustuse võimuletulekuga alanud pikk rahuperiood lõi kultuuri arenguks soodsa pinnase. 
Olulist rolli mängis ka keisri enda sügav huvi kultuuri, kunsti, arhitektuuri ning kirjasõna 
edenemise vastu. Augustuse meelest oli aga kunsti ja kirjanduse peamine ülesanne Rooma 
võimsuse  ülistamine . Ta uskus, et on pannud aluse kestvale õnneajastule, ning soovis et see 
jäädvustuks ka kultuuris. Rooma kirjanduse ajaloos tuntakse Augustuse aega  kuldse  ajastu 
nime all.
3.Leida Vergiliuse ja  Titus  Liviuse loomingu sarnaseid jooni. Millest võisid need tingitud 
olla?
Mõlemad olid sarnased kreeka eepostele –sisaldavad pigem legende kui ajaloolist tõde.
Kandev mõte oli ehtroomalik- Rooma  vallutused  on jumala  tahe . Titus Liviuse teoste alusel 
kujunes roomlaste ettekujutus ajaloost.
28.Peatükk. Rooma kunst
1.Mis võlub rooma arhitektuuris kõige rohkem? Põhjendada oma arvamust.
Mind võlub  amfiteater   Colosseum . Ta on maailma suurim, ning on säilinud tänapäevani.
Sellel pole katust, ning rooma ehitajad leidsid  originaalse lahenduse- päikesepurjed. Sinna 
mahtus inimesi 56 000, oli 4-korruseline, poolsammaste kapiteelidel on kasutatud eri stiile- 
dooria, joonia ja korintose kapiteelid.
2.Kuidas  austasid  roomlased kunstis oma suuri vaejuhte?
Tol ajal loodi palju mälestusmärke ehk  monumente  väejuhtide jaoks. Nt  keiser   Marcus  
Aureliuse ratsakuju.
3.Mida võtsid rooma skulptorid üle kreeklastelt ja mida  loid  uut?
Figuurikäsitluse ja reljeefi võtsid roomlased kreeklastelt üle(kreeka sambad), kuid portree- ja 
monumendikunstis lõid roomlased väga originaalseid ja kõrgetasemelisi taieseid.
Roomast pärinevad maailma esimesed  pronksist  ratsanikukujud
4.Kuidas  luuakse  maalikunstis ruumiillusiooni?
Joonperspektiivi abil- kaugemal olevad asjad on väiksemad ja õhuperspektiivi abil- kaugemal 
olevad asjad ja loodus on maalitud külmade toonidega. Ka  figuure  tehti ruumilistena valguse 
ja varju abil.
29.Peatükk. Hiline  Rooma Keisririik
1.Millest oli tingitud riikluse umberkorraldamine hilises Rooma keisririigis?
III sajandil pKr, tabas Rooma impeeriumi sügav kriis, tekkisid majandusraskused ja 
kodusojad. Varases Rooma keisririigis pääsesid võimule madala päritoluga ja oma karjääri 
lihtsõdurina alustanud väepealikud. Eri impeeriumi osades tulid võimule  sõdurkeisrid , kes 
hakkasid omavahel kodusõdu pidama  ning Rooma riigi sisemist ebakindlust hakkasid 
välisvaenlased  ära kasutama.(Pärsia ja germaanlast hõimude pealetungid) keiser Diocletianus  
lõpetas segadused ja seadis riigis taas kindla korra jalule.
2.Mis põhjustas hilise Rooma keisririigi sojavae barbariseerumise?
III sajandi segaduste ajal ei tulnud Rooma sõjavägi kriisihetkedel riigi piiride kaitsmisega 
toime- leegionid paiknesid eranditult piiridel ja tagavaraväed puudusid, sai ühte piirilõiku 
kindlustada teisest lõigust vägede äratoomisega. Keiser Diocletianus rajas tugeva reservväe, 
mida võiks vajaduse korral suunata ükskõik millisele  piirile. Nii jagunes hilise keisririigi 
sõjavägi piiriäärseteks ja liikuvaks sisearmeeks. Jalaväe kõrval suurenes raskerelvastuses 
ratsaväe osatähtsus. Uus süsteem vajas palju rohkem  sõdureid . Varem oli sõjaväge 
komplekteeritud vabatahtlikest, kuid enam  nendest  ei  piisanud  ning mindi üle 
sundvärbamisele. Iga  provints  pidi igal aastal välja panema teatud arvu noorsõdureid, ning 
samuti sõdurite pojad pidid jätkama isa elukutset. Siis tekkis raskusi enamarenenud ja 
linnastunud piirkondadega- sealsed elanikud ei tahtnud sõjaväes teenida ning üritasid  igat  
moodi mööda hiilida Seetõttu laiendati sõdurite võtmist vähemtsiviliseeritud põhjapoolsetel 
aladel Hakati sõjaväeteenistusse palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast, eriti Kesk- ja 
Ida-Euroopat asustavaid germaanlasi. Germaani väepealikkudest said Rooma ohvitserid, ning 
osad neist said isegi sõjaväe kõrgemasse juhtkonda, ning hakkasid  mõjutama  kogu 
impeeriumi poliitikat. Selle tagajärjel oli Rooma sõjavägi suurel määral barbariseerunud.
3.Loetleda tunnuseid, miile poolest erines hiline keisririik varasest keisririigist.
Riigi- ja ühiskonnakorraldus, orjandus  kaotas tähtsuse,  sõjavägi,  riigikord, absoluutne 
monarhia , linnaelu ja kaubandus käisid alla,  majanduslikult ja kultuuriliselt üsna ühtsete 
Vahemeremaade omavaheline  suhtlemine  muutus aina hõredamaks, keskvalitsuse range 
ainujuhtimine, jäigad  seisused ühiskonnas, monoteistlik  kristlus .