Kreeklased õppisid tundma ka idamaist astroloogiat ja tollest ajast hakatigi koostama horoskoope. Religioon Religioonis kadus linnriigikeskne iseloom. Kui varem olid tähtsad ülelinnalised usupidustused, siis nüüd tõusid esile jumala lähemat kontakti pakkuvad müsteeriumid. Varasemate jumalatele juurde liidetud ida jumalad muutsid sellega ka panteoni. Selle tulemusena hakati jumalaid samastama Zeusi samastati Amoniga, Dionysust Osirisega, Aphroditet ja Deemterit Istari, Hathori või Isisega. Populaarseim jumal oligi tollel ajal Isis. Temale rajati oühamuid Kreekasse, Itaaliasse ja tema auks korraldati müsteeriume. Seega oligi hellenismiperioodil reliogioon Idamaade ja Kreeka traditsioonide sulam.
Anubis oli iidne Egiptuse allilma jumal, kes kaalus surnute südameid. Ta oli ka balsameerimisjumal. Tema püha on 22. jaanuaril ja peakultuskoht oli Lykopolis (Hundilinn). Anubis on Osirise poeg, kes kehastas mitmesuguseid koernuumeneid. Teda samastatakse Isise müsteeriumides kreeka hingede juhi Hermesega. Vana Kuningriigi püramiidides olid tekstid, kus ta oli seotud vaaraode matmisega. Sel ajal oli Anubis kõige tähtsam surnute jumal, kuid ta asendati Keskmise Kuningriigi ajal Osirisega. Allikad: Vikipedia C. Clifford „Aardekütid” Helena 5. Klass
astronoom Aristarchos esitas esimesena päikesekeskse maailmapildi. Religioon. Ülelinnaliste usupidustuste asemele kerkisid isiklikku kontakti pakkuvad müsteeriumid. Vanad jumalad jäid küll püsima, kuid nende kõrvale anti koht ka paljudele ida jumalatele. Kreeklased leidsid oma ja võõrastel jumalatel ühiseid jooni ning sellest tulenevalt hakkasid neid sageli samastama. Nt Zeusi samastati Amoniga, Dionysost Osirisega jne. Hellenismiperioodiga said kreeklased maailmakodanikeks, nende elus toimus palju muudatusi, kuid siiski säilis kreeka jumalate panteon ja toimus kultuuri ja keele levik. Need muutused on mõjutanud ka meie elu, paljudes ehitistes on kasutatud kreekapärast stiili ning Kreekast tulid ka oliivid, oliiviõli ning muu.
6. Hieroglüüfid tekkisid umbes samal ajal tsivilisatsiooni tekkega ning väliselt meenutavad nad piltkirja. Kokku oli kasutusel ligi 1000 hieroglüüfi ning nende keerulisuse tõttu kasutati neid enamjaolt esinduslikumate tekstide puhul. Hieroglüüfe maaliti pintsliga papüürusele. 7. Egiptuse vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, sest teda peeti jumalaks ning samastati taevajumal Horosega ja pärast surma surnute riigi valitseja Osirisega. Vaarao isik ja võim olid jumalikud. Vaaraode võimu kõige suurejoonelisem materiaalne kehastus olid hiiglaslikud püramiidid, mis varjasid endas vaarao hauakambrit. 8. Uue riigi aegne vaarao Ehnaton püüdis Amon-Ra asemel tõsta jumalate etteotsa puhtakujulise päikesejumala Atoni. Ta muutus vaenulikuks teiste jumalate, eriti Amoni vastu ning Ehnatoni valitsusajal hakkas kujunema Atonist Egiptuse ainujumal. Amoni preesterkoda ja lihtrahvas seisis Atoni
Referaat 2010 Anubis hieroglüüfkirjas Anubis (Kreeka k.), Inpu või Anupu või Ienpw (Vana Egiptuse k.). Vana Egiptuse jumal šaakali pea ja inimese kehaga. Tema ülesanne oli saata surnuid surnuteriiki. Esmakordselt mainiti teda Vana Riigi püramiidides leitud kirjades, mis kirjeldasid vaarao matuseid. Sellel ajal oli ta kõige tähtsam surnute jumal, kuid Keskmise Riigi ajal asendus ta Osirisega. Talle anti erinevaid nimesid seoses tema rolliga matusel. Näiteks: Tema, kes ta on oma mäel, mis väljendab tema tähtsust lahkunute ja nende haudade kaitsjana, ja Tema, kes ta on palsameerimispaigas, seostades teda mumifitseerimise protsessiga. Nagu ka paljud teised Vana Egiptuse jumalad, oli tal erineva...
Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes (3. sajand eKr) aga formuleeris muu hulgas hüdrostaatika (kehade veeväljasurve) seaduse. Muutused religioonis Kõik vanad jumalad jäid püsima ning nende kõrvale andsid kreeklased koha paljudele ida jumalatele. Seejuures leidsid kreeklased oma ja võõrastel jumalatel olulisi ühisjooni ning hakkasid neid sellest tulenevalt sageli samastama. Nii näiteks võis Zeusi samastada Amoniga, Dionysost Osirisega, Aphroditet ja Demeter aga Ištari, Hathori või Isisega. Isis saigi hellenismiperioodil Vahemeremaade kõige populaarsemaks jumaluseks. Tema pühamuid rajati nii Kreekasse kui ka Itaaliasse ning tema auks korraldati müsteeriume. Hellenismiperioodi religioon oli seega Kreeka ja Idamaade traditsiooniliste uskumuste omanäoline sulam. Aleksandra Baikova 11A1
sajandite jooksul üle maailma Väike-Aasiast praeguse Inglismaa pinnani, viimased riismed Isise kultusest leiame 6. saj pKr kristlikus Euroopas. Esimesed Isise templid tekkisid alles 30. dünastia ajal, enne seda kummardati jumalannat teiste pantenoni liikmetele pühendatud ruumides. See oli ka aeg, mil Isise kultus hakkas suure hooga levima, leides endale koha siiski mitte individuaalse suurusena, vaid kõrvuti Isisesse armunud Horose ning abikaasa Osirisega. Esimesed ainult Isisele pühendatud templid ehitati Roomas. Hellenismi ajal 4.saj eKr sai Isise hierarhilise preesterkonnaga müsteeriumusundi keskseks kujuks. Tema austamine levis koos Serapise kultusega enamikku Vahemeremaadest, ulatus Rooma provintsidesse Gallia'sse, Hispania'sse ja Britannia'sse ning Reini ja Doonau aladele, mille keskne osa oli Pannoia (Ungari). 2.saj eKr jõudis Isise kultus Rooma ja jäi seal senati
matemaatika, nukleaarkeemia ja astrofüüsika), nimetades neid mingiks religioosseks jutuks, mida pole vaja sügavamalt uurida. Kokkuvõte Esimese vaheperioodi tulekuga püramiiditekstid kaovad ja nende funktsiooni võtavad üle sargatekstid, mis ei seostu enam ainult vaaraodega, vaid on laiemalt levinud ja käsitlevad laiemat teemaderingi. Põhjuseks oli see, et nomarhide mõjuvõimu suurenemisega levis uskumus, et Osirisega võib samastuda ükskõik kes, mitte ainult vaarao, sest surnu kohta oli kirjutatud: "Kui elab Osiris, siis ka tema (surnu) saab elama. Kui ei surnud Osiris, siis ei sure ka tema. Kui ei hukkunud Osiris, siis ei hukku ka tema." Kuna püramiiditekstid on ühed vanematest religioossetest tekstidest maailmas, väärivad nad nendena ka täit tähelepanu. Clesson H. Harveyl on selles suhtes kohe kindlasti õigus, et suur osa püramiiditekstidest
Kuna see oli kirja pandud Babüloonia valitsejate kasul, muudi järgi oli nii, et kui maailm ja inimkond tehtud said, rajati Babüloni linn ja selle keskele Marduki tempel 4.Mille poolest sarnanevad jumalad Amon ja Marduk? M6lemad olid peajumalad, Amon-Ra sai peajumalaks Egiptuses, Mardukist sai ka jumalate kuningas, kes l6i muudi järgi inimkonna ja maailma. Mõlemad olid samuti inimese kujul 5.Leida Mesopotaamia panteonist Osirisega sarnaseid jumalaid. Ea, samas 9.Peatukk .Kiri. Haridus, Kirjandus ja Teadus 1.Kuidas maarasid Mesopotaamia looduslikud ja ajaloolised olud kiilkirja arengut? Kui Assüüria riik langes, purustati ja süüdati ka kuningaloss. Tulekahjus kõvaks põlenud savitahvlid aga on säilinud läbi aastatuhandete. Need pakuvad tänapaeval hindamatut teavet Mesopotaamia ajaloo, religiooni, kirjanduse ja teaduse kohta. 2
Kuna see oli kirja pandud Babüloonia valitsejate kasul, muudi järgi oli nii, et kui maailm ja inimkond tehtud said, rajati Babüloni linn ja selle keskele Marduki tempel 4.Mille poolest sarnanevad jumalad Amon ja Marduk? M6lemad olid peajumalad, Amon-Ra sai peajumalaks Egiptuses, Mardukist sai ka jumalate kuningas, kes l6i muudi järgi inimkonna ja maailma. Mõlemad olid samuti inimese kujul 5.Leida Mesopotaamia panteonist Osirisega sarnaseid jumalaid. Ea, šamaš 9.Peatukk .Kiri. Haridus, Kirjandus ja Teadus 1.Kuidas maarasid Mesopotaamia looduslikud ja ajaloolised olud kiilkirja arengut? Kui Assüüria riik langes, purustati ja süüdati ka kuningaloss. Tulekahjus kõvaks põlenud savitahvlid aga on säilinud läbi aastatuhandete. Need pakuvad tänapaeval hindamatut teavet Mesopotaamia ajaloo, religiooni, kirjanduse ja teaduse kohta. 2
nagu näiteks Egiptuses nii hinnatud lauvärv. Kõrgklassi egiptlaste hauasisustus oli peen ja kallis toolid, anumad, relvad, parukad ja mõnikord isegi kaarikud ehk vankrid. 12 Mumifitseerimine. Alles 5. dünastia ajal saab ülekaalu matmisvorm, mis enim vastab vanade egiptlaste uskumustele ja tõekspidamisele: mumifitseerimine. Esialgu oli see mõeldud vaid Osirisega samastatud vaaraodele, kuid vajadus hoolitseva kaaskonna järgi nõudis ka nende õukondlaste palsameerimist. Nimetatud tava võeti jõukate inimeste poolt üle ning levis kõigisse ühiskonnakihtidesse, kuni lõpuks marineeriti ka vaeseima egiptlaste keha vähemalt naatriumoksiidis. Mumifitseerimine muutus viimistletuks alles Uue Riigi ajal. Oma "Ajaloos" jutustab Herodotos mitmesugustest mumifitseerimisviisidest: "Seal on inimesi, kes tegelevad mumifitseerimiskunstiga elukutseliselt
rikkalikult kaunistatud kasti ja tegi jumalaile ettepaneku sellesse kordamööda sisse heita. Seth lubas kasti kinkida sellele, kellele see on paras. Kast osutus parajaks Osirisele, sest ta oli tema mõõtude järgi valmistatud. Aga niipea kui Osiris kasti heitis, sulgesid Seth ja tema abilised kiiresti kasti ja viskasid selle Niilusesse. Jõe lained kandsid puusärgi merre, kus ta jõudis välja Foiniikia rannikule muistse linna Büblose kohale, kus austati jumal Adonist, kes oli väga sarnane Osirisega. Oma mehele truu jumalannana Isis otsib puusärki Osirise laibaga. Lõpuks leiab ta selle Bübloses, kus lained selle tamariskipõõsasse heitsid. Põõsast kasvas imeväel võimas puu, mille tüves peitus Osirise kirst. Selle maa kuningat hämmastas puu kõrgus ja ilu. Ta andis käsu, et puu maha lõigataks ja selle tüvest tema palee katusele tugisammas tehtaks. Kirst Osirise kehaga jäi aga selle samba sisse. Ja edasi jutustatakse sellest, kuidas Isis leidis selle, kuidas ta lõikas
isiklikku kontakti pakkuvate müsteeriumikultuste osatähtsus. Teataval määral muutus ka kreeka panteon. Kõik vanad jumalad jäid küll püsima, kuid nende kõrval hakkasid kreeklased üha enam austama ka paljusid idamaa jumalaid. Seejuures leidsid nad paljudes oma ja võõraste jumalate juures arvukalt ühisjooni ning neid sellest tulenevalt sageli samastama. Nii näiteks võis Zeusi samastada Amoniga, Dionysost Osirisega, Aphroditet ja Demeterit aga Istari või Isisega. Isis kujuneski hellenismiperioodil Vahemeremaade kõige populaarsemaks ja levinumaks jumaluseks. Isise pühamuid rajati nii Kreekas kui Itaalias ning tema auks korraldati ka müsteerione. Hellenismiperioodi religioon oli seega kreeka ja idamaade traditsiooniliste uskumuste omanäoline sulam. Hellenismiperioodil õppisid kreeklased lähemalt tundma ka Mesopotaamia astroloogiat.
isiklikku kontakti pakkuvate müsteeriumikultuste osatähtsus. Teataval määral muutus ka kreeka panteon. Kõik vanad jumalad jäid küll püsima, kuid nende kõrval hakkasid kreeklased üha enam austama ka paljusid idamaa jumalaid. Seejuures leidsid nad paljudes oma ja võõraste jumalate juures arvukalt ühisjooni ning neid sellest tulenevalt sageli samastama. Nii näiteks võis Zeusi samastada Amoniga, Dionysost Osirisega, Aphroditet ja Demeterit aga Istari või Isisega. Isis kujuneski hellenismiperioodil Vahemeremaade kõige populaarsemaks ja levinumaks jumaluseks. Isise pühamuid rajati nii Kreekas kui Itaalias ning tema auks korraldati ka müsteerione. Hellenismiperioodi religioon oli seega kreeka ja idamaade traditsiooniliste uskumuste omanäoline sulam. Hellenismiperioodil õppisid kreeklased lähemalt tundma ka Mesopotaamia astroloogiat.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
