Riigi ülempreester ehk valitseja. Impeerium – koosnes vallutaja enda riigist ja seda ümbritsevatest sõltlasriikidest. Hammurapi seadused ehk Mesopotaamia seadused. Mõisted 70-72 Hetiitide impeerium – väiksemad sõltlasriigid, mis allusid hetiitide kuningale. Sõjaline aristokraatia – ülikud ja nende kaaskondlased. Hattuša – kuninglik arhiivraamatukogu. Suurkuningas – Pärsia valitseja Satraapiad – ehk asehaldurkonnad. Satraabid – kuninga poolt ülikute seast ametisse määratud, pidid juhtima kohalikku sõjaväge ja koguma makse. Mõisted 75-76 Foiniikia tähestik – hiljemalt aastaks 1000 ekr kujunenud välja 22. tähest koosnev tähestik.
Kuningas Kyros II alistas osa Iraanist, Väike-Aasia, Mesopotaamia. 525. a. eKr vallutasid pärslased Egiptuse. Riigi piirid ulatusid Eugese merest Indiani ja Egiptusest Kesk-Aasiani. Alistatud rahvaste kommetesse ja uskumustesse suhtusid pärslased suure lugupidamisega, võtsid neilt üht-teist üle ega surunud enda kombeid peale. Alistatud maades jäi püsima endine õiguskord. Alamatelt nõuti Pärsia kuninga tunnistamist ja maksude maksmist. Riigi juhtis suurkuningas. Riik oli jagatud satraapiateks, mis ühtisid alistatud maade piirkondadega. Igas satraapias oli ametnik, kelle oli suurkuningas määranud, kes kogus makse. Kõige tähtsam oli postijaamadega varustatud Suur Kuningatee, mis viis Väike-Aasia lääneosast Susa linna Lõuna-Iraanis. 2.) Nimetan järgmiste rahvaste kõige tähtsamad saavutused egiptlased- tähtsad teadusharud, templid, papüürus-hieroglüüfid, püramiidid, päikesekalender, novelli zanr
559-330 e.Kr. - Pärsia suurriik Lühiülevaade Pärslased asusid Lõuna-Iraanis. Olid kreeka pärimuse järgi VII VI sajandil Meedia võimu all. Pealinn neil puudus. Ühiskond Impeerium jaguneb 20 halduspiirkonnaks ehk satraapiadeks. Kuningas määrab ametisse satraapid, kelle ül. on alalise sõjaväe formeerimine, elanikkonna rakendamine avalikel töödel ja maksude kogumine. Riigi eesotsas seisis suurkuningas. Seejärel tuli preesterkond. Neile järgnesid sõdurid ja neile talupojad ja orjad. Mitu perekonda moodustasid eraldi kogukonna. Mitu kogukonda moodustasid hõimu. Abielluti inimestega samast kogukonnast. Kogukond oli peamine identifitseerimise allikas. Isadel oli türannlik autoriteet. Nad kohtlesid oma lapsi kui orje. Polügaamia oli Pärsias populaarne. Lapsed pidid alluma isadele ja neid võis müüa. Peale abikaasa surma oli pikk leinaaeg. Lahutus oli peaaegu kuuldamatu toiming.
559-330 e.Kr. - Pärsia suurriik Lühiülevaade Pärslased asusid Lõuna-Iraanis. Olid kreeka pärimuse järgi VII VI sajandil Meedia võimu all. Pealinn neil puudus. Ühiskond Impeerium jaguneb 20 halduspiirkonnaks ehk satraapiadeks. Kuningas määrab ametisse satraapid, kelle ül. on alalise sõjaväe formeerimine, elanikkonna rakendamine avalikel töödel ja maksude kogumine. Riigi eesotsas seisis suurkuningas. Seejärel tuli preesterkond. Neile järgnesid sõdurid ja neile talupojad ja orjad. Mitu perekonda moodustasid eraldi kogukonna. Mitu kogukonda moodustasid hõimu. Abielluti inimestega samast kogukonnast. Kogukond oli peamine identifitseerimise allikas. Isadel oli türannlik autoriteet. Nad kohtlesid oma lapsi kui orje. Polügaamia oli Pärsias populaarne. Lapsed pidid alluma isadele ja neid võis müüa. Peale abikaasa surma oli pikk leinaaeg. Lahutus oli peaaegu kuuldamatu toiming.
· Neil oli hästi palju vaime · Kandsid deemoneid vaimude peletamiseks · Hauatagune elu nende jaoks väga sünge Hetiidid · Nende riik kujunes Väike-Aasia ps, pealinnaks oli Hattusa. · Võtsid I-sena kasutusele raua ja hobukaarikud · Kasutasid kiilkirja Pärsia riik (Iraan) · Suur riik, 4 pealinna:Babülon, Persepolis, Susa ja Ekbatana · Pärisa suurriigi rajajaks oli Kyros II · Suur Kuningatee · Riigi eesotsas oli suurkuningas ja riik oli jagatud asehaldurkondadeks ehk satraapiateks · Asevalitsejad-satraabid allusid Pärsia kuningale · Pärsia kuningad Dareiois ja Xerxes on seotud Pärsia-Kreeka sõdadega Pärsia religioon: · Tulekummardajad · Preestrid ehk maagid · Usuuuendajaks oli Zarathustra, ta kirjutas püha raamatu Avesta · Zarathustra usk- mazdaism, see oli duastlik õpetus, 2 vastandit jumalat-kuri jumal Angro Mainju ja hea jumal-Ahuramadza
sada aastat varem. Aastal 334 eKr ületas ta 48 000 jalamehe ja 6000 ratsamehega Dardanellid ning tungis seega Pärsia valdustesse. Esimene tõsine kokkupõrge pärslastega toimus Granikose lahingus, kus Aleksander purustas Pärsia Väike-Aasia provintside väed. Seejärel liikus ta Gordioni (kus tal legendi järgi õnnestus avada Gordioni sõlm) ja jätkas liikumist piki Väike-Aasia rannikut. Kiliikias astus tema vastu Pärsia suurkuningas Dareios III koos Aleksandri omadest tunduvalt suuremate vägedega, kuid sellele vaatamata saavutas Aleksander 333 eKr Issose lahingus täieliku võidu ning vangistas ka Dareiose perekonna. Issose lahingu järel otsustas Aleksander enam mitte leppida oma esialgsete plaanidega, mis ilmselt nägid ette vaid Väike- Aasia vallutamist, vaid selle asemel vallutada terve Pärsia impeerium. Seetõttu lükkas ta ka Dareiose rahupakkumise tagasi.
silmapaistvamaid varase perioodi poeete. 18. Perikles - peetakse sageli Ateena edukaimaks juhiks. 19. Pythagoras - filosoof, matemaatik, talle on omistatud ka Pythagorase teoreem. 20. Hippokrates - Kreeka meditsiinialase mahuka teose autor, arst ja arstiteaduse rajaja. 21. Herodotos - Kreeka ajaloolane. 22. Philippos II - Makedoonia kuningas, Aleksander Suure isa. 23. Aleksander Suur - Vana-Makedoonia kuningas, kuulsaim ja edukaim väejuht. 24. Dareios I - Pärsia suurkuningas, tema ajal saavutas Pärsia imp. oma suurima ulatuse. 25. Dareios III - Jäi sõjas alla Aleksander Suurele, tapeti oma alluvate poolt, Al. mattis ta suurte auavaldustega. 26. Xerxes - Dareiose järglane ja Pärsia kuningas- jumal, kes tungis Kreekasse. Astus vastu Leonidasele ja tema 300-le ning suutis nad sohki tehes hävitada. 27. Maratoni lahing - Kreeklaste väejuht Militiades 10 000 mehega (ateenlased ja plataialased) ründasid pärslasi, kelle sõjaväes oli 25 000 meest. Pärslased
ekr purustasid teadmata sissetungijad pealinna ning riik hävines kiiresti. hetiidid võtsid kasutusele raua ning olid esimesed kes kasutasid hobukaarikuid. 2)Pärsia: valitsejad kes 6 saj allutasid kõik maad Iraanist Egiptuseni, püüdisd alistatud rahvaste trad. Ja kogemust oma riigi ülesehitamisel ära kasutada.Oma traditsioone alistatud rahvaste kogemusega ühildades rajasid pärslased hästi toimiva riigi, mille eesotsas seisis suurkuningas. Alamatelt nõuti peamiselt, et nad tunnistaks Pärsia kuningat ja maksaks makse. Avaldati austust kohalikele jumalatele.Kindlat pealinna polnud. riik oli jagatud suurtes asehalduskondadeks ehk satraapideks(seda tegi Dareios, pärsia kuningas kes sõdis kreeklastega). Kiilkiri kohandati pärsia keelele ja loodi pärsia kirjakeel.Pärslased pöörasid suurt tähelepanu ühendusteedele, et tagada sõnumite kiire tagamine riigi ühest otsast teise. Kõige olulisemaks kujunes kindlate
Avaldati austust kohalikele tavadele ja ei surutud peale oma kombeid.Sellega tagati kohaliku ülikkonna lojaalsus ja riigi püsimine. Oluline oli korrapärane maksude maksmine. Mesopotaamiast võtsid üle kiilkirja ja jätkasid sealseid ehitus- ja kujutatava kunsti traditsioone. Templeid nad ei ehitanud, sest olid tulekummardajad, kuid lossid olid uhked. Pärsia suuruse tõttu oli sellel neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Suurkuningas reisis pidevalt nende vahel. Riik oli jagatud asehalduspiirkondadeks ehk satraapiateks. Asehalduspiirkonnad järgisid üldiselt alistatud rahvaste elupiirkondi. Palju oli heas korras teid, et pidada ühendust riigi eri osade vahel. Asehaldurid olid enamasti pärslased. Nad kogusid makse ja juhtisid kohapealset sõjaväge. Tänu kohalike tavade austamisele, oli riik haruldaselt püsiv. Pärslaste usu aluseks on pühad tekstid ja püha raamat Avesta. See avastati 18. sajandil Indias.
inimesekujulised ja neile omistati ka inimlikke omadusi. Neid kujutati ette suure perekonnana, kes elas rikaste moodi. Aga neil oli surematus ja üliinimlik võimsus. Kaitsesid inimlikku õiguskorda ja moraali ning karistasid ülekohtuseid. Igal jumalal oli lemmiklinn. 15. Tänapäval paikneb Mesopotaamias Iraak. 16. Hetiidide võimu ajal hakati tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Leiutati hobukaarikud ja sõjas kasutati kaarikuvägesid. 17. Pärslaste suurriiki juhtis suurkuningas. Riigil puudus kindel pealinn, oli jagatud suurteks asehaldurkondadeks ehk satraapiateks, mis langesid üldjoontes kokku alistatud piirkondadega. Satraabid (kuningas määras ülikute seast) pidid juhtima kohalikku sõjaväge ja koguma makse. Pöörati tähelepanu ühendusteedele, millest olulisem oli Suur Kuningatee. Pärsia riik oli erakordselt stabiilne, rahvas leppis ülemvõimuga. 18. Foiniikia tähestik levis kiirelt, sest oli lihtsalt ja hõlpsalt omandatav. Võimaldas hariduse
Egiptus. V saj. algul eKr püüti alistada kreeklasi. 390 eKr vallutati P rsia, Makedoonia Aleksandri poolt. P rsia riigis: rakendati riigi ülesehitamiseks kohalikku kogemust. Alistatud rahvastesse suhtuti tolerantselt. toetuti alistatud maade ühiskonnakorraldusele ja valitsusviisile. nuti P rsia kuninga ülemvimu tunnsitamist ja korrap raseid makse. riigi eesotsas suurkuningas, kes peatus riigi neljas pealinnas: Suga, Persepolis, Erbatana, Babülon riik jagunes asehalduskondadeks ehk satraapideks, mille eesotsas olid satraabid, kelle ülesandeks oli kohaliku sjav e juhtimine ja maksude kogumine kujundati v lja ühendusteed riigi eri piirkondade vahel Kaananimaa ja Iisrael: monoteismi teke (lk 8390) Foiniika linnriigid T htsaimad Foiniikia linnriigid olid: *Siidon
4. Esimese aastatuhande teisel poolel, kui Egiptus ja Babüloonia langesid Pärslaste võimu alla. Lk 73 1. Nad hakkasid kasutama tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Osaksid rauasulatustehnikat. 3. Alistatud rahvastelt võeti üle kombeid ja tavasid suure lugupidamisega, vallutatud maades jäi kehtima nende tavapärane õiguskord ning nad pidid tasuma Pärsia kuningatele vaid makse. Riigi eesotsas seisis suurkuningas. Kindlat pealinna riigil polnud. Riik oli jagatud suurteks asehalduskondadeks ehk satraapiateks. Lk 81 2. Lihtsus ja kerge omandatavus tagas foiniikia tähestiku leviku. See tõi kaasa kiilkirja kadumise käibelt. Lk 83 3. Sest foiniiklased olid tuttavad nii kiilkirja kui ka Egiptuse hieroglüüfidega. Kauplemine nõudis lihtsamat ja kergemini õpitavat kirjaviisi, seega leiutasid foiniiklased oma 22 märgist koosneva tähestiku
Pärsia kuningad avaldasid austust kohalikele jumalatele, püüdes näidata, et nood on nad õiguspäraselt valitsema määranud. Kuningate korraldusel kohandati kiilkiri pärsia keelele ja loodi pärsia kirjakeel. Riigivalitsemisel kasutati ka allutatud rahvaste keeli. Kõige sellega tagasid pärslased enamasti kohaliku ülikkonna ustavuse. Oma traditsioone alistatud rahvaste kogemusega ühitades rajasid pärslased hästi toimiva riigi. Selle eesotsas seisis suurkuningas, kes valitses pärsia suurnikest õukondlaste toel. Kindlalt pealinna riigil polnud, kuid kuningas koos õukonnaga peatus tavaliselt neljas suurejoonelises kuningalossis: Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babülonias. Riik oli jagatud suurteks asehaldurkondadeks ehk satraapiateks, mis langesid üldjoontes kokku alistatud piirkondadega. Satraabid, kelle kuningas pärsia ülikute seast ametisse määras, pidid juhtima kohalikku sõjaväge ja koguma makse. Suurt
13. Tähtsaimad Finiikia linnriigid, finiiklaste põhilised tegevusalad , tähestik ja selle mõju kirja arengule Pärsia suurriik: territoorium, pealinnad, valitsemise iseloomulikud jooned. Persepolis. V: Algne teritoorium- Pärsia lahe piirkond, naaberriikide (Meedia, Babüloonia, Lüüdia jt) alistamine ja tolerantne valitsemine. 4 pealinna: Persepolis, Susa, Ekbatana, Babülon. Riigi eesotsas seisis suurkuningas, kes valitses pärsia suurnikest õukondlaste toel. Riik oli jagatud staraapiateks, staraapiat juhtis starapiid, kelle valis ametisse kuningas, ta juhtis kohaliku sõjaväge ja kogus makse. Persepolise rajas Kyros Suur 6. saj ekr. Persepolis oli kuningate kroonimis- ja matmispaik. 14. Millised olid tähtsamad Foiniikia linnriigid, foiniiklaste põhilised tegevusalad. Foiniikia tähestik ja selle mõju kirja arengule. V: Tähtamad linnriigid oli Byblos, Siidon ja Tüüros
· Koguti andmeid (nimekirjad valitsejatest, ennetest jne) · Suhtusid vallutatud riikide kultuuri ja kommetesse lugupidamisega, · Matemaatikas kasutati 60nendsüsteemi võtsid üht-teist neilt üle. · Osati arvutada ruut ja kuupjuurt · Kiilkiri kohadati pärsia keelele · Taevavaatlusi tehti ka ajaarvamiseks · Valitses suurkuningas, keda toetasid õukondlased · Kujunes kuukalender · Persepolis, Ekbatana, Susa ja Babülon · Riik oli jagatud asehaldurkondades ehk satraapideks HETIIDID & PÄRSIA IMPEERIUM · Satraabid pidid juhtima kohalikku sõjaväge ja koguma makse
rääkida. Võtsid üle kultuuri naaberrahvastelt. Oluliseks saavutuseks raua kasutuselevõtt 1 300 eKr. Pärsia. Pärslased rajasid 6.saj. eKr hiigelriigi, kuhu kuulusid Iraan, Väike- Aasia, Mesopotaamia ja Egiptus. Pärslased arengult madalamad kui alistatud rahvad. Valitsehad suhtusid rahvaste kommetesse ja uskumustesse lugupidamisega. Alistatud maade valitsusviisi ei muudetud, nõuti vaid Pärsia kuninga ülemvõimu tunnustamist ja makse. Riigi eesotsas suurkuningas, kes peatus neljas pealinnas . Pärsia religioon. Tähtsal kohal tule kummardamine. Rituaali viisid läbi maagid. Umbes aastal 600 eKr tegutses usu-uuendaja Zarathustra, kes muutis religiooni. Tekkis mazdaism, mis põhines hea ja kurja võitlusel. Õigeid inimesi ootab paradiis, halbu põrgupiin. Lõpuks võidab hea kurjuse, surnud tõusevad hauast ja järgneb õnneajastu. 5.2 Foiniikia ja Iisrael.Foiniikia. Tänapäeva Süüria. Liibanoni ja Palestiina olid tuntud
kolm kristlased ja kolm saratseenid. Provintsi kristlasi tuntakse ära kolmest märgist näost: üks läheb laubalt nina keskpaika, ja üks kummalgi palgel. Need märgid on tehtud tulise rauaga, mis ongi nende ristimine. See näitab ristimissakramendi vastuvõtmist ja need põletatakse peale veega ristimist. Sellel maal on ka juudid, kellel on kaks märki, üks kummalgi palgel. Saratseenidel on ainult üks märk, mis jookseb otsaeest nina keskpaika. Suurkuningas elab provintsi keskel, saratseenid Adeni pool. Adenis on valitsejaks sultan. Kohalik rahvas on saratseenid, kes kummardavad Muhamedi ja ei ole kristlaste vastu heatahtlikud. Aden on sadam, kuhu saabuvad kõik Indiast tulevad kaubalaevad. Adeni sadamast 400 miili loode poole, asetseb linn nimega Sir. See kuulub ka küll Adeni provintsi juurde, kuid sellel on oma asevalitseja, kes on oma valdustes pannud maksma range ja õiglase korra. See provints annab
Veel tänapäevalgi peetakse teda parimaks väejuhiks, kes kunagi elanud on. 334 - 325 vallutas Pärsia riigi ja maa-alad Euroopast kuni Induse jõeni. Soovis kreeklaste ja makedoonlaste kultuuri siduda Aasia kultuuriga, selleks: jälgis idamaa kombeid ja nõudis seda ka alluvatelt, korraldas ühispulmi 1000-le paarile Kreeka ja Makedoonia sõjameeste ja Aasia neidude vahel. Dareios III - Kiliikias astus Aleksander Suure vastu Pärsia suurkuningas Dareios III koos Aleksandri omadest tunduvalt suuremate vägedega, kuid sellele vaatamata saavutas Aleksander 333 eKr Issose lahingus täieliku võidu ning vangistas ka Dareiose perekonna. HELLENISMI PERIOOD Defineeri e. selgita mõiste, nimetus vm. ja iseloomusta: Hellenism - ajajärk A.Suurest kuni 1.saj eX, mil kreeklaste, makedoonlaste ja idamaade kultuur segunes, tekkis hellenistlik kultuur.
· Riigi tuumikala oli Iraani kiltmaal, mille asutasid indoeurooplased. · Suurriigi rajas Kypros II (559-529) vallutades Iraani, Väike- Aasia, Mesopotaamia ja tema järglane ka Egiptuse. · Dareios II proovis alistada Kreekat. · 330 eKr langes Pärsia impeerium Makedoonia Aleksandri vallutustega. b. Valitsemine: · Suurkuningas sageli õukonnaga ringreisil 4 pealinna (Susa, Persepolis, Ekbatana, Babülon). · Satraabid kuninga määratud asevalitseja (sõjavägi ja maksud) c. Suhtumine alistatud rahvastesse leebe: · Toetuti kohalikele ülikutele. · Ainsaks nõudmiseks maksud. · Suhteline stabiilsus (va Egiptuse ülestõus). d. Kultuur:
Kuningate korraldusel kohaldati kiilkiri pärsia keelele, kasutades samal ajal riigivalitsemises üha enam ka alistatud rahvaste keeli. Allutatud maade ühiskonnakorralduse ja kohalikele traditsioonide austamisega tagasid pärslased üldjuhul kohaliku ülikkonna ustavus. Kohalikelt nõuti vaid, et tunnustataks Pärsia kuninga ülemvõimu ja makstaks korrapäraselt makse. Sel moel suutsid pärslased rajada küllalt hästi toimiva riikliku korralduse. Riigi eesotsas seisis suurkuningas oma valdavalt pärsia ülikutest koosneva õukonnaga. Kuninga võim oli piiramatu, kuid ta tavatses õukondlastelt riigiasjus nõu küsida. Kindlat pealinna riigil polnud, vaid õukond rändas koos kuningaga sageli mööda maad ringi, peatudes pikemalt neljas suurejoonelises kuningalossis Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Baabülonis. Kuningat saatis ka 10000 suursugusest pärslasest koosnev ihukaitsevägi ehk nn surematud.. Kogu riik oli jagatud asehaldurkondadeks satraapiateks
hetiidid Väike-Aasiasse. Euroopasse germaani rahvad, keldid, itaalikud. hetiidid:1700 eKr Väike-Aasias, kultuuri vahendajad Euroopa ja Lähis-Ida vahel.Võtsid kasutusele hobukaariku, sõjakaarikud tõid edu vallutustel, kohandasid kiilkirja oma keelele. 1300 eKr hakkasid kasutama rauda, 1200 eKr varises riik kokku tundmatu katastroofi tõttu(pealinn Hattusa purustati). Hetiidi impeerium-kõik allusid hetiidi kuninga ülevõimule. Pärsia suurriik: Suurriigi eesotsas seisis suurkuningas, kes sõitis mööda maad ringi, peatudes riigi neljas pealinnas-Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babülonis. Kogu riik oli jagatud asehaldurkondadeks e. satraapiateks, mida juhtisid kuninga määratud asevalitsejad e. satraabid. Riigi tuumikala oli Pärsia lahe ääres. Riik oli hästi korrasatud- side-ja postiteenus, postijaamade võrk. VI saj eKr kuningas Kyros, V saj eKr Dareios I. 3300 eKr vallutas Kreeka-Makedoonia kuningas Aleksander Suur Pärsia. Usust-tähtsal kohal oli
üks vähestest tolle aja kuningatest, kes oskas lugeda ja kirjutada. Nebukadnet Uus-Babüloonia edukaim kuningas, tuntud oma ulatuslike vallutuste ning sar II ehitustegevuse tõttu Babülonis: "Paabeli torn" + Babüloni rippaiad 10) Iraan ja Pärsia impeerium Kyros 6. saj eKr, Pärsia kuningas, pani aluse suurvõimule. Ahemenniidide dünastiast. Vallutas Meedia, Lüüdia ja Uus-Babüloonia. Dareios I Pärsia suurkuningas; Rajas pealinna Persepolise. Dareiose ajal saavutas Pärsia riik oma suurima ulatuse: valdused laienesid Indiasse ja Euroopasse. Sõjaretk Musta mere põhjarannikule Sküütide vastu ja katse Kreekas kanda kinnitada (Maratoni lahing) ebaõnnestusid. Ahuramazd zoroastrismi peajumalus, jumalate ülemvalitseja, loojajumal. Ta oli vanade a pärslaste peajumal, muinasiraani usundi (zoroastrismi) taevajumal.
positsioonist. Mõlemad reljeefid madalad, Egiptuse reljeef vaga madal. 11.Peatukk.Indo-Euroopa Rahvad: Hetiidid ja Pärsia Suurriik. 1.Milliste Egiptuse ja Mesopotaamia ajaloo perioodidega langeb kokku hetiitide riigi õitseaeg? Egiptuse Uue riigi perioodiga ja Mesopotaamia Vana-Babüloonia ajajärguga. 2.Vorrelda Assüüria ja Pärsia Suurriigi valitsusviisi ja tuua välja nende erinevad tagajärjed. Pärsia riigi eesotsas seisis suurkuningas, riik on jagatud satraapideks Pärsia oli allutatud riikidest madalamal arengutasemel, pärslased kasutasid riigi ülesehitamisel kohalikke kogemusi- oma rahvaste kombeid, religioone austati, alistanuilt võeti palju üle, oma ei surutud peale, ühiskonnakorraldust ja valitsusviisi ei muudetud, sedasi tagati kohaliku ülikkonna lojaalsus, lihtrahvas pidi tunnustama ülemvõimu, tasuma makse. Kiilkiri kohandati pärsia keelele, valitsemises kasutati ka kohalike riikide keeli, riik oli
positsioonist. Mõlemad reljeefid madalad, Egiptuse reljeef vaga madal. 11.Peatukk.Indo-Euroopa Rahvad: Hetiidid ja Pärsia Suurriik. 1.Milliste Egiptuse ja Mesopotaamia ajaloo perioodidega langeb kokku hetiitide riigi õitseaeg? Egiptuse Uue riigi perioodiga ja Mesopotaamia Vana-Babüloonia ajajärguga. 2.Vorrelda Assüüria ja Pärsia Suurriigi valitsusviisi ja tuua välja nende erinevad tagajärjed. Pärsia riigi eesotsas seisis suurkuningas, riik on jagatud satraapideks Pärsia oli allutatud riikidest madalamal arengutasemel, pärslased kasutasid riigi ülesehitamisel kohalikke kogemusi- oma rahvaste kombeid, religioone austati, alistanuilt võeti palju üle, oma ei surutud peale, ühiskonnakorraldust ja valitsusviisi ei muudetud, sedasi tagati kohaliku ülikkonna lojaalsus, lihtrahvas pidi tunnustama ülemvõimu, tasuma makse. Kiilkiri kohandati pärsia keelele, valitsemises kasutati ka kohalike riikide keeli, riik oli
rohkem kui sada aastat varem. Aastal 334 eKr ületas ta 48 000 jalamehe ja 6000 ratsamehega Dardanellid ning tungis seega Pärsia valdustesse. Esimene tõsine kokkupõrge pärslastega toimus Granikose lahingus, kus Aleksander purustas Pärsia Väike-Aasia provintside väed. Seejärel liikus ta Gordioni (kus tal legendi järgi õnnestus avada Gordioni sõlm) ja jätkas liikumist piki Väike-Aasia rannikut. Kiliikias astus tema vastu Pärsia suurkuningas Dareios III koos Aleksandri omadest tunduvalt suuremate vägedega, kuid sellele vaatamata saavutas Aleksander 333 eKr Issose lahingus täieliku võidu ning vangistas ka Dareiose perekonna. Issose lahingu järel otsustas Aleksander enam mitte leppida oma esialgsete plaanidega, mis ilmselt nägid ette vaid Väike-Aasia vallutamist, vaid selle asemel vallutada terve Pärsia impeerium. Seetõttu lükkas ta ka Dareiose rahupakkumise tagasi. 14
kultuuri arengu poolest madalamal tasemel kui alistatud rahvad, suhtusid nad oma hiigelriigi rahvaste kommetesse ja uskumustesse suure lugupidamisega. Ei hakatud peale suruma oma tavasid ja püüti sel teel tagada kohalike ülikute lojaalsus. Nad võtsid alistatud rahvastelt palju ise üle. Pärisrahvastelt nõuti vaid, et nad tunnustaksid Pärsia kuninga ülemvõimu ja maksaksid korrapäraselt makse. Nii toimis suurriik küllaltki hästi. Impeeriumi eesotsas seisev suurkuningas sõitis koos oma hiiglasliku õukonnaga sageli mööda maad ringi, peatudes pikemalt uhketes paleedes riigi neljas pealinnas - Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babülonis. Kohapeal, nn asehaldurkondades, juhtisid riiki kuninga asevalitsejad satraabid. ZARATHUSTRA ÕPETUS. Eraldi tasuks natuke pikemalt peatuda Pärsia usundil. Varase perioodi uskumistest teatakse vähe. On teada, et tähtsal kohal oli siis tulekummardamine. Pärsia religioon muutus aga märgatavalt 600.a
kõrval näiteks Mesopotaamia Anut, Ead ja Istarit. Pärsia riik ja ühiskond- Alamatelt nõuti peamiselt, et nad tunnistaks Pärsia kuningat ja maksaks makse. Pärsia kuningad avaldasid austust kohalikele jumalatele, püüdes näidata, et nood on nad õiguspäraselt valitema määranud. Kuningate korraldusel kohandati kiilkiri pärsia keelele ja loodi pärsia kirjakeel. Oma traditsioone alistatud rahvaste kogemusega ühitades rajasid pärslased hästi toimiva riigi. Selle eesotsas seisis suurkuningas. Kindlat pealinna riigil polnud, kuid kuningas koos õukonnaga peatud tavaliselt neljas suurejooneliseses kuningalossis: Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babülonis. Kohalikku sõjaväge juhtisid staraabid. Suurt tähelepalun pöörati ühendusteedele, et tagada sidemed eri piirkondade vahel ja sõnumite kiire saatmine ühest otsast teise. Kõige eelnimetatu tõttu oli Pärsia riik erakordselt stabiilne. Religioon- Pärslaste varajane usk oli üsna sarnane India usuga
Säärane sise- ja religioonipoliitika teenis omakorda välispoliitika huve, mille eesmärgiks oli liitlaste leidmine süüria ning assuri ohu vastu võitlemine. Peale rahulepingut Juudaga õnnestub sõbruneda ka foiniiklastega. Omri poeg Ahab võtab naiseks Tüürose kuninga Ittobaali tütre Iisebeli. See poliitiline abielu pidi tagama hea läbisaamise rikka ja vägeva kaubalinnaga. Omriidide aega kuulub ka Assuri mõju järjekordne tõus. Esimest korda oli Assuri suurkuningas, Assurnasirpal II (884-859) välja jõudnud Vahemere äärde. Tema poeg Salmanassar III (859-824) jätkas järjekindlalt oma isa ekspansiivset poliitikat ing korraldas mitu sõjakäiku Süüriasse, et sundida sealseid väikeriike maksma tribuute. Üksteisega vaenus olevad iisraellaste, juudalaste, moabiitide, aramite ja foiniiklaste väikeriigid liitusid, et ühiselt tõrjuda tagasi assüürlasi. Kui Salmanassar on 6. valitsusaastal
annaabi.ee 
