Psühho-analüütiline lähenemisviis Sõltuvusgrupp Kogu vastutus on juhil, kes lahendab grupi ees varjatud moel kõik probleemid (elustades mälestused suurest kõikvõimsast emast) Domineerivad tundelised suhtedGrupile meeldib toimida omaette, välismaailmaga ei suhelda. Võitluse-põgenemise grupp (isagrupp) Juhilt oodatakse abi millegi eest võitlemiseks või millegi eest põgenemiseks. Tundlikkus ja empaatia leiavad halvustamist Grupp põlgab nõrkust või haigust Korraldusgrupp (vennastekogu) Juht tagandatakse ning võimu saab liidrite paar See paar peab kõikidele liikmetele kõik ära korraldama Juhi tagandamine tekitab süütunnet, mis viib omakorda selleni, et grupp ajab nurja iseenda õnnestumised või ei luba endale õnnestumist. Koostöörühm Soodustatakse grupi liikmete omapära arendamist. Mõistetakse erinevustes peituvaid võimalusi ja osatakse neid kasutada 14. Väärtused organisatsioonis, väärtussüsteemid, lõpp- ja tugiväärtued
Luteri kirik oli põhiliseks vaimuelu kandjaks. Vene riigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Vahetult pärast Põhjasõda levis siinsete kirikuõpetajate hulgas pietism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Kui pietism jäi rohkem kirikuõpetajate pärusmaaks, siis rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennasteliikumise. e vennastekogu kaugu. Need olid enamasti Saksa rändkäsitööliste poolt levitatud ideed ja kümmekonna aastaga oli Vennasteliikumisel eestis juba üle 10k liikme. 18. saj keskpaigas jõudis Baltikumi aga ratsionalism, mis oli jutluste poolest palju õpetlikum ning see omas palju uudsemat ühiskonnakäsitust. Põhjasõda andis tagasilöögi ka rahvaharidusele, kuid rahvast tuli edasi õpetada. Seega tehti haridus kohustuslikuks ja Liivimaa maapäeval vastu võetud koolikorralduskava nõudis