1 Ajalugu 5.Miks tekkis eestlaste hulgas massiline usuvahetusliikumine? Millisesse usku mindi? (2p) Sellepärast, et kirikuseadus kaotas luteri usu riigiusuna. Selles asemele tuli nüüd kreeka-katoliku õigeusk millesse nüüd hakati uskuma ja tehti usuvahetus. 6. Selgitada (1p) a) Kroonupalat Majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile ja seda juhtis viitsekuberner. b) magasivili- viljavaru millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta. 7.Kuidas on mõjutanud Eesti ajalugu Aleksander I ? (1p) Kinnitas talurahvaregulatiivi. Vabastas talurahva. 8. Kuidas muutis Vene linnaseadus linnade juhtimist? (3p) a) Linna hakkasid juhtima valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte.
1. Balti kubermangude valitsemiskorraldus. · Kõige olulisem võimuesindaja kubermangus oli kuberner. · Kuberner allus otseselt senatile, aga riigiasju ajas siseministriga. · Kubernerile alluv oli asekuberner. · Lisaks võidi tema kõrvale ametisse nimetada sõjakuberner. · Kõige olulisemad asutused kubermangus olid (kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsus, politsei valitsus.) · Kubermanguvalitsus tegels igapäevase kubermangu juhtimisega. · Kroonupalat juhtis viitsekuberner, tegeles majanduse ja rahaga. · Hoolekandevalitsus tegeles rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. · Sisekaitse üksused kohalikud sõjaväekomandod. 2. Talurahvaseadused: a) eeldused ja põhjused; b) sätted; c) tähtsus. · 1802. aasta regulatiiv ,,Iggaüks..." - 1802
ja sõjaväeinstitutsioonide üle, enamasti kõrgemad sõjaväelased Kantselei- kindralkuberneri tugi, mille kaudu suheldi kohalike organisatsioonidega Frederico Paulucci oli keisri kindraladjutant. Ta püüdis kohalikke rüütelkondi oma võimule allutada, Pauluccile polnud ka täiel määral vastuvõetav Balti erikord ja rüütelkondade privileegid. Kuberner- kubermangu peremees, allus otse senatile (viitse- e. Asekuberner) Olulisemad asutused- kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsus ja politseivalitsus Kubermanguvalitsus- tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega Kroonupalat- allus rahandusministeeriumile, esmaseks ülesandeks oli maksude kogumine ning nende üle arvestuse pidamine Hoolekandevalitsus- hariduse, arstiabi, heategevuslike organistsioonide töö korraldamine + takistas Balti kubermangude venastamist, sidus meid Euroopa kultuuriruumiga 2. Vaimuelu ja usuelu Vene aja alguses
Ta allus ametlikult otse senatile, kuid tegelikult tuli tal asju ajada siseministriga. Samuti ei saanud kuberner mööda vaadata kindralkubernerist. Kuberneri asetäitjana asetäitjana tegutses viitse- ehk asekuberner. Ühtlasi võidi viitsekuberneri kõrvale ametisse nimetada ka sõjakuberner, kes allus sõjaministrile ning vastutas sõjaliste õppeasutuste ning sõjaväeosade juhtimise eest. Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus, kroonupalat,hoolekandevalitsus ja politseivalitsus. Kuberneri juhitud kubermanguvalitsus tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat, mida juhtis viitsekuberner, oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile. Selle esmaseks ülesandeks oli maksude kogumine ja nende üle arvstuse pidamine. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega
kindraladjutant markii Filippo Paulucci. Tema juhtimistiil oli autokraatlik, kuid samuti oli tal palju ideid ja ta ei kartnud neid ka ellu viia. Paulucci püüdis kohalikke rüütelkondi oma võimule allutada. Kõige olulisem võimuesindaja kubermangus oli kuberner. Ta allus ametlikult otse senatile, kuigi tegelikult tuli tal riigiasju ajada siseministriga. Kuberneri asetäitjana tegutses viitse- ehk asekuberner. Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsus ja politseivalitsus. Kuberneri juhitud kubermanguvalitsus tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalatit juhtis viitsekuberner ning see oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, selle esimeseks ülesandeks oli maksude kogumine. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. 1811. Aastal reorganiseeriti kuberneride aluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitseüksusteks
Kindralkuberner esindas kõrgemat võimu valitsuse nimel kindralkubermangus. Kindralkuberneri võimupiirid olid üsna ulatuslikud ning sisuliselt võrdsed ministri omadega. Ta oli kubermangude administratiivaparaadi kõrgeim juht, teostades järrelvalvet kõigi tsiviil,-politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Kindralkubernerile allusid kubermangu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil paiknevad sõjaväeosad. Kindarkubernerideks olid enamasti kõrgemad sõjaväelased. Kroonupalat, hoolekandevalitsused ja sisekaitseüksused Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsus ja politseivalitsus. Kroonupalatit juhtid viitsekuberner. See oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile. Kroonupalati esmaseks ülesandeks oli maksude kogumine ja nende üle arvestuse pidamine ning riigile toiduainete ja materjalide hankimine. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja
Neljaastmeline ühtluskool - kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool Passikorralduse seadus - vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks passi Magasivili - viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta Raharent Kindralkuberner - kindralkubermangu kõrgeima võimu esindaja Kroonupalat - majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile Piiratud liikumisvabadus - talupoegade viibimine väljaspool kodukohta oli võimalik üksnes passi olemasolu korral Valla omavalitsus - moodustasid vallavanem koos abilistega Vene linnaseadus - sellega muudeti senist keskaegset linnavalitsemiskorda Maltseveti liikumine - sihiks rahva päästmine raskest olukorrast usu abil Persoonid Johann Köler - akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik
adminstratiivaparaadi kõrgeim juht,teostades järelvalvet kõigi tsiviil-,politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle, tema toesk valitsemisel oli kantselei.Talle allusid kubermagu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil paiknevad sõjaväeosad. Kubermangus kõige olulisem-kuberner e. Kubermangu peremees, ta allus ametlikult otse senatile.Kuberneri asetäitjana tegutses viitse e. Asekuberner. Kõige olulisemad asutused kubermangus olid: Kroonupalat-mida juhtis viitsekuberner oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus,mis allus rahandusministeeriumile,esmane ülesanne oli maksude kogumine ja nende üle arvestuse pidamine ja riigile toiduainete ja materjalide hankimine. Kubermaguvalitsus- tegeles kubermagu igapäevase juhtimisega. Hoolekandevalitsus-tegelesid rahvahariduse,arstiabi ja heategevuslike organisastsioonide töö korraldamisega. Sisekaitseüksus:kohalikud
Erikord ja keskvalitsus Erikorra püsimine Balti provintsiaalseadustik 1845, 1864 kinnistas senist erikorda. 1860.ndatel tekkisid vastuolud Vene avaliku arvamuse vastuseisu ja Eesti alade erikorda kaitsvate baltisakslaste vahel Kubermangude valitsemine Kuberner `peremees' Kubermanguvalitsus igapäevane juhtimine Kroonupalat majandus ja rahandus, maksud Hoolekandevalitsused Sisekaitseüksused Olulisemad kubermanguasutused: Tervishoiuosakond Vanglate inspektsioon Kindlustusasjade nõukogu Ehitusosakond Statistikakomitee Veterinaarinspektor Väeteenistuskomisjon Talurahvaasjade komisjon Kubermanguvalitsus 1783-1917 Eestimaa/Liivimaa kuberner 1783-1917 Eesti-, Liivi-, ja Kuramaa kindralkuberner 1783-1876 Siseministeerium 1801-1917 KEISER Impeeriumi sõjad
Keskliit ei võtnud kohe midagi ette. Baltisakslastel oli tugevaid sidemeid Saksamaaga. Kõrgemat võimu esindas kindralkuberner. Olid tavaliselt kõrged sõjaväelased. Kubermangude valitsemine Kõige olulisem võimuesindaja kuberner. Allus senatile. Kuberneri asetäitja oli asekuberner.(Võidi ametisse nimetada ka sõjakuberner, alludes sõjaministrile). Kõige tähtsamad asutused olid: kubermanguvalitsus (tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega), kroonupalat (majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus,allus rahandusministeeriumile, ülesandeks maksude kogumine), hoolekandevalitsus (tegeles rahvahariduse,arstiabi ja heategevuslike org.-de töö korraldamisega) ja politsevalitsus. Sisekaitseüksuste ülesanne oli korra kaitsmine. 2. Asehalduskord Katariina II 1783-1796 Tegemist oli valisega, kes pooldas valgustusaja ideid ning tema peamiseks eesmärgiks sai Venemaa äärealade tihedam liitmine Venemaa huvidega
19. sajandil koostati ka Balti kubermangude kohalik õigusnormide kogu ,,Balti provintsiaalseadustik" 2) Kubermangude valitsemine Olulisim võimuesindaja kubermangus KUBERNER (allus otseselt senatile, riigiasju ajas siseministriga) Oluline ka kindralkuberner. Kuberneri asetäitja viitse- ehk asekuberner. Samal ajal oli ka sõjakuberner (allus sõjaministrile) Olulisemad asutused kubermangus kubermanguvalitsus(kubermangu igapäevane juhtimine), kroonupalat(maksude kogumine, arvepidamine, toiduainete jms hankimine riigile), hoolekandevalitsus(rahvaharidus, arstiabi, heategevus), politseivalitsus. 3) Talurahvaseadused Eestimaa Liivimaa 1802 õigus vallasvarale, koormisi ei võinud tõsta ja talu ära 1804 - talupoegade müük/kinkimine/pantimine maast lahus võtta keelatud. Õigus vallasvarale, võis maad osta jne
ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones valitsevat pärisorjust, tähtis rahva harimine, valgustamine 14. kindralkuberner - monarhi määratud ja talle vahetult alluv kubermangu kõrgeim valitsusametnik 15. kuberner - kõige olulisem võimuesindaja kubermangus, allus ametlikult senatile, kuid tegelikult tuli riigiasju ajada siseministriga, ei saanud mööda vaadata kindralkubernerist 16. kroonupalat - (juhtis viitsekuberner) majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile 17. nekruti värbamine - talupoegade sõjaväeteenistusse värbamine 18. priinimi - pärisorjusest vabastamisega anti talupoegadele mõisnike poolt perekonnanimed 19. vallakohus - seal lahendati talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõuti sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistati üleastunuid, valvati avaliku korra järele ja hallati
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS *Balti provintsiaalseadustik esimesed osad 1845, kolmas osa 1864 *1881 Aleksander II valitsemisaja lõpp *1801.a Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks *1808-1819 Eestimaa kubermang oli eraldi kindralkubermangu staatuses *1812 1829 Filippo Paulucci *Kuberner, kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsused, sisekaitseüksused *1801 Tallinna alla tungis Briti admiral Horatio Nelson *1809 blokeerisid Inglise sõjalaevad rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku *1812 Napoleoni väed tungisid Kuramaale *Barclay de Tolly TALURAHVA OMAVALITSUS 19. sajandi talurahva seadused Eestis Põhjused: 1.Majanduslikud põhjused -mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine -senine teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada suuremaid sissetulekuid 2.Poliitilised põhjused
õiguste ning eesõiguste kogu. · Endised priviileegid taastati. · Vastuseis Venemaal- need seisid vastu, kes tahtsid imeeriumit üheks tervikuks muuta. Kubermangu valitsemine: · 1801.a loodi ühtne kindralkubermang (Eesti- ja Liivimaa kubermang) · Kõrgeim ametnik administaratiivametnik; kõrgeima võimu esindaja kuberner · Järelvalve funktsioon kõigis tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle · Kubermangule allus sõjavägi · Kubermanguvalitsus, kroonupalat (maksude kogumine, hankis riigile toiduaineid ja materjale), sisekaitseüksused ( korra kaitsmine, vastuoanude mahasurumine) Nimed: 1. Filippo Paulucci kindralkuberner, kes paistis silma diktaatorliku valitsemisega, tema surus läbi talurahvareformid (pärisorjuse kaotamine). 2. Barclay de Tolly Baltisakslasest Vene armee ohvitser. Tänu temale suruti Napoleon tagasi. 3. Georg Friedrich Parrot Tartu ülikooli esimene rektor, tänu kelle lähedase
Tartu Ülikool. Ülesanded: seaduste ja haridusministeeriumi eeskirjade täitmise järele valvamine, õppetööst ja riigi raha kulutamisest haridusministeeriumile aruannete esitamine. Rahvakoolide inspektor- 1887-1918 riigivõimu poolt määratud haridusametnik linna- ja maa- algkoolide ning eraõppeasutuste järelvalveks ja juhtimiseks. Allusid rahvakooli direktorite kaudu õpperingkonna kuraatorile. 13. Kroonupalat, rentei, statistikakomitee Kroonupalat 1783-1920. Venemaa Rahandusministeeriumi kohalikud allasutused kubarmangus. Esimees oli viitsekuberner, liikmeteks ökonoomiadirektor, nõunik, 2 assessorit ja kubermangu rentmeister. Allus algul kubernerile, siis senatile, seejörel rahandusministeeriumile. Ülesanded: Raharingluse korraldamine (kubermangu tasandil). Otseste js kaudsete maksude ning riiklike koormiste arvestus ja sissenõudmine, kroonuehitiste ja riiklike tuluallikate haldamine,
· Kindralkubernerideks olid enamasti kõrgemad sõjaväelased, kellest üks markantsemaid oli aastatel 1812-1829 ametis olnud keisri kindraladjutant markii Filippo Paulucci. Kindralkuberneri ametikoht püsis kuni 1876. Aastani. Kubermangude valitsemine: · Kuberner kõige olulisem võimuesindaja kubermangus · Kõige olulisemad asutused kubermangus olid: kubermanguvalitsus tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat mida juhtis viitsekuberner, oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, kogusid makse ja pidasid nende üle arvestust. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. · 1811. Reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitse-üksusteks, nende ülesandeks oli korra kaitsmine, kõikvõimalike vastupanuliikumiste maha-surumine jne.
Nende õpetus pani kirikus rahva nutma või õhkama. 5) Rahvaharidust edendasid algul pastorid, siis koolmeistrid. Koolikorraldusega (7-12 a lapsed olid kohustatud koolis käima) käidi mõisatesse rajatud rahvakooli, koduõpetus oli laialt levinud. 6) Populaarsed olid õhukesed rahvakalendrid, juturaamatud olid mugandatud tõlked saksakeelest. Loeti ka nõuanderaamatuid. 20. Balti erikord ja keskvalitsus Kindralkubermanguvalitsus - tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat - majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile. Hoolekandevalitsused - tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. 2. Provintsiaalseadustik - aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu. 3. Katariina II ajal kehtestatud asehalduskord oli tõsiseks löögiks Balti aadli senistele privileegidele. Keiser Paul I
kohalike rüütelkondadega; hiljem aadli ja kk vahekord pingestus, talurahvaseaduse läbisurumine; püüdis rüütelkondi oma võimule allutada. · ametikoht püsis 1876.-ni Kubermangu võimu esindaja kuberner: · allus senatile, ei saanud ka mööda vaadata kindralkubernerist · asetäitja viitse- ehk asekuberner Kubermangu olulised asutused: · kubermanguvalitsus- kuberneri juhitud, tegeles igapäevase juhtimisega · kroonupalat- juhtis viitsekuberner, oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, allus rahandusministeeriumile, ül. oli maksude kogumine ja arvestuse pidamine, hankis riigile toiduaineid ja materjale · hoolekandevalitsus- tegeles rahvahariduse, arstiabi ja heategevuse korraldamisega, alluvusse kuulusid ka töömajad (asunike rakendati tööle, kerjused ja probleemsed lapsed) · politseivalitsus. 1811
aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881). Balti kubermangude valitsemine-kuberner-kõige olulisem võimuesindaja, allus otse senatile. Viitse-e asekuberner-kuberneri asetäitja;sõjakuberner-allus sõjaministrile, vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest. 1)kubermanguvalitsus-kuberner juhtis, kubermangu igapäevane juhtimine. 2)kroonupalat-viitsekuberner, maj ja rahanduslikud funktsioonid, allus rahandusministeeriumile. Esmaseks ül maksude kogumine, arvestuste pidamine.hankis riigile toiduaineid, materjale3)Hoolekandevalitsused-rahvahariduse, arstiabi, heategevuslike org töö korraldamine. Alluvuses vanglatüüpi asutused. Keskvalitsus tugevndas ka julgeolekut.1811a reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitseüksusteks
kümnes korpus 32 500 mehega, kellest 21 000 olid preislased. Korpust juhtis marsall Étienne Jacques Joseph Alexandre Macdonald. 6. juulil vallutati Bauska (Bauske), 8. juuliks okupeeriti Kuramaa kubermang ning jõuti välja Väina (Daugava) jõeni, kuid puudus jõud Riia tõsiseks ründamiseks ja ümberpiiramiseks. Riias puhkes aga juba varakult paanika, ennatlikult põletati maha Riia eeslinnad ning evakueeriti kubermanguasutused: kubermanguvalitsus, prokuratuur ja kroonupalat viidi Pärnusse, maanõunike kolleegium ja ülemkonsistoorium Tartusse ning õuekohus Viljandisse. Sõjalise olukorra stabiliseerumisel algasid Riia garnisoni vasturünnakud. 1812. aasta suvel saadeti Riiale toeks 67 suurtükipaati. Venelased lõid Väina jõele üsna tugeva kaitsejoone, mis takistas Napoleoni vägedel edasi tungimast Peterburi peale. 5.7. Maakaitseväe loomise katsed Liivimaal 17.07.1812 17. juulil 1812 esitas Kuramaa kuberner Freiderich Wilhelm von Sivers Liivimaa
Balti erikord jäi oma põhiosas püsima, kuni 1881.a Aleksander II valitsusaja lõpuni. Balti kubermangude valitsemine (heida pilk õpikusse lk. 130 joonis!) Olulisim võimuesindaja kubermangus oli kuberner, kes allus senatile, kuid riigiasju tuli ajada siseministriga. Kuberneriga koos töötas asekuberner ning kuberneri kõrvale võidi määrata ka sõjakuberner. Olulisemad asutused kubermangus: kubermanguvalitsus (juhti kubermang, tegeldi kubermangu igapäevase juhtimisega), kroonupalat (juhtis asekuberner, tegeldi majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega korjati makse ning märgiti neid ka üles. Hankis ka riigile toiduained ja materjale), hoolekandevalitsus (tegelesid rahvahariduse, arstiabi, heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega) ja politseivalitsus. 1811.a kohalikud sõjaväekomandodest tehti sisekaitseüksused nende ülesandeks oli korra kaitsmine, vastupanuilmingute mahasurumine. Samuti ka kontroll nekrutivärbamise üle ning
(Filippo Paulucci) Teostas järelvalvet kõigi tsiviil-,politsei ja sõjaväe instituutide järgi. Tema valitsemisel toeks oli kantselei, läbi mille suheldi linnade väiksemate võimuasutustega(rüütelkonnad,linnade omavalitsused) ja ka keskvalitsuse institutsioonidega (senat, ministeeriumid jms) Kubermangus oli oluliseim võimuesindaja kuberner.Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus(igapäevased küsimused), kroonupalat(maj.ja rahanduslikud funktsioonidega asutus), hoolekandevalitsus(rahvaharidus, arstiabi,heategevus) ja politsei valitsus. Keskvalitsus tugevdas ka kubermangude sisemist julgeolekut. 1811.aastal reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitseüksusteks. Siseorganisatsiooni ülesanne oli korra kaitsmine, kõiksuguste vastupanuilmingute mahasurumine, pagenud nekrutite ja talupoegade püüdmine jne.. Pilet 8 Talurahva olukord 18.saj 1710.aastal algas Vene aeg
kõrgemad sõjaväelased). Tal oli kõrgeim administratiivvõim ja järelevalve tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Esimene kindralkuberner oli Georg Browne, kuid kõige markantsem oli Filippo Paulucci. Kubermangus oli kõge olulisem kuberner, kes allus seantile, kui tegelikult pidi ta asju ajama siseministriga ja kindralkuberneriga. Tema kõrvale võis ka eraldi amtisse panne sõjakuberneri. Kuberner juhtis kubermanguvalitsust, mis tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat tegeles majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega ja seda juhtis viitsekuberner e asekuberner(maksude kogumine). Hoolekandevalitsused tegelesi rahvahariduse, arstiabi heategevusega. Valisuse alla kuulus palju erinevaid osakondi. Keskvalitsus tugevdas kubermangude sisemist julgeolekut. Nendega kõrvuti valitsesid ka Rüütelkonnad ja Maapäev. Asehalduskord 1783-1796. Elluviija oli Katariina II ja teda aitas Georg Browne. Halduslikud ümberkorraldused: moodustati Riia asehaldurkond
Provintsiaalseaduslik ehk. aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu kinnistas veelgi Balti erikorda. Sellise erikorra püsimine ei olnud aga vastuvõetav tugevnevale Vene avalikule arvamusele ning paljudele, kelle sooviks oli impeeriumi ühtlustamine. Baltimaad jagunesid kubermangudeks. Kõige olulisem võimuesindaja kubermangus oli kuberner. Kõige olulisemad asutused olid kubermanguvalitsus (igapäevane kubermangu juhtimine), kroonupalat( majanduslikke ja rahanduslikke asju haldav asutus), hoolekandevalitsus(rahvaharidus, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamine). 2.) 20.sajandi esimesed aastad Tartu liberaalid - Esindasid mõõdukat rahvuslust, ajaleheks oli Postimees ja seda asus juhatama Jaan Tõnisson, kes koondas endaga kaasa rahvusmeelseid haritlasi. Uue toimetaja juhtimisel tõstis Postimees kilbile eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astudes jõuliselt venestamise, saksastamise vastu
territooriumil paiknevad väeosad. 1818-1829 oli ametis Filippo Paulucci, kelle juhtimisstiil oli aristokraatlik. · Kubermangude valitsemine: kubermangus oli oluliseim võimuesindaja kuberner, kes allus otse senatile. Ühtlasi võidi ka tema kõrval ametisse nimetada sõjakuberner, kes allus otse sõjaministrile. Kõige olulisemad asutused kubermangudes: kubermanguvalitsus(tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega), kroonupalat(majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus), hoolekandevalitsus(tegeles rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega) ja politseivalitsus. 20. KULTUUR JA ELU-OLU 18. SAJANDIL · Luteri kirik: jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Paljud kogudused olid ilma õpetajateta, kirikuhooned olid rüüstatud või hävitatud. Vene riigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna
annaabi.ee 
