50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 37 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rego Lehtsaar
Õppematerjali autor
kirjanikust ja teme kirjutatud teosest. Ilona arvab, et Katrin Reimuse „Haldjatantsul” ja Helga Nõu „Kuuendal sõrmel” võiks kestmiseks olla rohkem võimalusi kui ülejäänuil. Mare Müürsepp: (kirjutas Inga Lambakahar) Mare Müürsepa sõnul on viimase kümnendi laste- ja noortekirjandus rikas ja rõõmustav. Sellesama kümnendi sees on trükitud ja müüdud mühinal raamatuid, tehtud kordustükke. Lugejate peresid rõõmustavad sellised autorid nagu: Harri Jõgisalu, Heljo Mänd, Aino Pervik, Jaan Rannap jt. Aino Perviku Paula sarja raamatud annavad ülevaate kooliuusiku maailmapildist ja annavad edasi üldinimliku tundekogemuse. Põnevalt ja ajaga kaasas käies on kirjutanud Jaan Rannap. Meie juurest lahkunud Ott Arder ja Henno Käo raamatutest on ilmunud nii kordustrükke kui ka uusi väljaandeid. Henno Käo elulähedasem raamat „Mina, emme ja teised“ on pere- ja koolielu kujutus.
muuta tööjuhendit vms. Kogu materjal on soovituslikku laadi! Kindlasti tutvuge töövihiku lõpus oleva kirjanduse loeteluga, kust võite leida täiendavat materjali rukkileiva tervislikkuse kohta ja rukkileiva kohast eestlaste kultuuris. Enne iga töölehe täitmist on vaja õpilastega arutleda vastaval teemal ja anda selgitusi nii uurimustööde teostamiseks kui ka töölehtede täitmiseks. Näiteks töölehele "Leivalugu" tuleb paljundada rühmatöö jaoks samas olev Harri Jõgisalu tekst "Leivalugu". Teema "Jätku leiba!" koosneb samuti kahest lehest: õpetaja loeb oma lehelt teksti ja õpilased täidavad paljundatud lehtedel olevaid ülesandeid. Õpetajal on võimalik õpilaste töid kontrollida nn. vastuste-lehelt. Õpetaja jaoks on olemas veel vastuste-lehed teemadel: "Leivalõhnaline" ja "Mõistata!". Mõned tekstid sobivad klassi või kooli stendile: (näiteks) "Vanasõnad", "Rukkileiba on eestlased alati sügavalt austanud", "Rahvapärased väljendid"
1911, 1920, 1995. Jutustuses annab üks kolmest kosilasest surevale neiule imeõuna maitsta ja neiu saabki terveks. Loos on ka imeseemnete motiiv. Kaasaegsest lastekirjandusest õunalood: Lüürika: Esopi, Erika. Edev jänku. Tallinn: TEA Kirjastus 2007 ,,Laps ja õunapuu." Kaplinski, Jaan. Õhtu on õunapuu. Tallinn: TEA Kirjastus 2007. ,,Õhtu on õunapuu." Lembre, Ira. Pikk isa. Tallinn: TEA Kirjastus 2007. ,,Minu väike õunapuu." Proosa: Jõgisalu, Harri. Linnavarblane maal. Tallinn: TEA Kirjastus 2007. ,,Ema õunapuu." vormista teised kah bibliograafiana Niit, Ellen. Triinu ja Taavi lood. Tallinn: TEA Kirjastus. ,,Kui õunapuud õitsevad." Padu, Ebe. Väike õunaröövel. Eesti Raamat: Tallinn 2007. ,,Väike õunaröövel." Saaber, Kalju. Meister tegi, hästi tegi. TEA Kirjastus: Tallinn 2007. ,,Vana õunapuu uus kevad." Õunapuude istutamise aktsioonid on ka tänapäeval, kuid rohkem täiskasvanute tegevus
Ene-Maris ja Tarmo Tali „Tähtraamat. Aastaring Maarjmaal“ Nimetage raamatuid (+autorid), milles lastele tutvustatakse minevikku, tervisekäitumist, kombeid Minevik: Tiia Toomet „Kaltsutitt ja puuhobune“, „Nukuraamat“, „Suur karuraamat“, „Vana aja koolilood“,Leelo Tungal „Juku, Kalle ja kottermann Tallinnas“, Kadri-Rutt Hahn „Tallinna vanalinn ehk kõnelused kummitusega“ Tervis: Mall Johanson „Kuidas ma maailma tulin“, Harri Jänes „Hambaharja lugu“„Seebi seiklused“„Katrini taskurätikud“, Urmas Lennuk„Sööärasöö!“ Kuulo Kutsar,,Mõmmikute pere lood”. Kombed: I. Muhel.,,Meie lapse käitumisraamat”, ,,Mina teiste seas” R. Kasser ,,Lahediku käitumiskool”. Nimetage raamatuid (+autorid), milles lastele tutvustatakse loodust, inimese ja looduse suhet. Loodus(loomad): Rein Saluri „Koduloomad“ „Konnad ja maod“„Linnud”„Metsloomad“ Miriami ja kalad, Miriam ja lilled(Teet Kamarik)
ümbruse loodust tutvustavaid tekste koondasid hiljem Eesti Vabariigi perioodil levinud nn loodusloo saateaine-kogud, mis pakkusid emotsionaalse- mat lisalugemist loodusõpe- tuse tundides läbi võetava materjali kõrvale (nt Kirss jt 1934). Hilisemal ajal sellest didaktilisest traditsioonist läh- tunud autoritest on silma- Joonis 2. Fragment Kustas Põldmaa paistvamad Kustas Põldmaa raamatu "Minu kodutiik" (1933) kaane- (1973; 1975; 1976; Põldmann kujundusest. 1933, joonis 2) ja Harri Jõgi- salu (1981; Jõgisalu, Tihkan 2004) – kauaaegsed loodusteaduste õpetajad, kelle isik ja kirjutised on aidanud loodusele lähemale tuua mitmeid koolilaste põlvkondi. Aastatel 1877.–1885. ilmus Eesti Kirjameeste Seltsi toimetiste sarjas kokku neli "Looduse õpetuse" raamatut Juhan Kunderi sulest. "Weikene Looduse õpetus" (1879) oli mõeldud alama astme koolidele ning piirdus peaasjalikult õpilastele igapäevaelust tuttavate loomade, lindude ja loo-
1975 ,,Jass" 1975 ,,Pikk päev" 1977"Aga palju kasse" 1978"Tuline jäätis" 1980 ,,Piki ja Tohotiise" Kaljo Kangur 1966 ,,Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid" 1979 ,,Unenäod kristallkohvris" Silvia Truu 1967 ,,Silja, päikesekiir ja maailm" 1968 ,,Kuu aega täiskasvanu" 1971 ,,Tere!Sind ma otsin" 1977 ,,peidus pool" Kõiki teosied läbi Silja ja Indreku teema Ei kujuta elu ette ainult roosadestoonides. 1985 ,,Oma suguvõsa Aadam" noorsooromaan Harri Jõgisalu Loodust ja koolielu kirjeldab plaju oma teostes 1967 ,,Käopoja tänu" maaeleule toetuv loodusMJ 8 1974 ,,Nõiutud allikas" miniatuurkogu 1974 ,,Suutäis soolast" 1968 ,,Sass ja Jass" 1981 ,,Kärp" 1985 ,,Maaleib" linnalapse suvi Kihnus vanavanemate juures 1989 ,, Lugusid vanalt Läänemaalt" Holger Pukk 1953 ,,Kaks punast kaelarätti" 1955 ,,Salga au" 1956"Lugu ühest meeskonnast" Kolm esimest silmas pidades nõukogulikku ideloogiat
gümnaasiumi osal. Kokku vastati mu küsimustikule põhikooli osas 59-le küsimustikule, kuid kuna 9 neist olid vigaselt täidetud ja puudulikud siis kokku arvestasin täpselt 50 vormi. Küsitluse koostamise eesmärk oli saada võimalikult palju informatsiooni ja teadmisi gümnaaisumi ja põhikooli noortelt curlingu üldiste teadmiste kohta. Sihtgrupiks olid 32. Keskkooli gümnaasiumi ja põhikooli õpilased. Intervjuu viidi läbi Eesti Curlingu Liidu peasekretäri, Harri Lill-ega Jeti Jäähallis, Eesti Curlingu Liidu ruumides 14. jaanuaril 2013. Kokku vastas Harri Lill üheteistkümnele küsimusele. Esitasin küsimused suuliselt ning panin kirja paberi peale vastused. Intervjuu eesmärt oli saada adekvaatseid vastuseid praegusest Eesti curlingu olukorrast ja tasemest. Vastuseid saab võrrelda teooria ja ka õpilaste teadmistega. 4 UURIMUSE TULEMUSED 4.1 Gümnaasiumi küsitluse tulemused
tänavad ja inimesed. Andra Teede on ise oma luulekogu kohta öelnud järgmist: "Saage üle" räägib vabavärsis hulkuvatest koertest ja inimestest. Ja linnast või äratahtmisest, sellest, millest mulle ikka meeldib rääkida. Võrreldes eelmise raamatuga on pildid ja mõtted läinud laiemaks, sõnad aga konkreetsemaks, nii et kokku tuli päris kena asjake. (Karel Kressa 2007) harri on mu lemmikparm haiseb joob ja ropendab elab vabaduse väljakul istub galerii ees prügikastil ütleb viisakalt tere ja naeratab kui tast mööduda vahel annan talle raha suitsu või süüa kui ei anna mina siis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid