trompetikontsert). Instrumentaalkontserdil on tavaliselt kolm osa: osa on sonaadivormis ja kiires tempos osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis osa on kiire, tavaliselt rondovormis Interpreet - Interpreet ehk interpreteerija on millegi tõlgendaja. Enamasti peetakse interpreedi all silmas heliteose esitajat, eriti solisti või dirigenti. Mis uuendusi tõi ooperisse Wagner? - Kustutati ooperis tuled ja orkester hakkas augus mängima. Juhtmotiiv - Juhtmotiiv (saksa keeles Leitmotiv) on muusikas korduv kujund, mida programmilises muusikas, lavamuusikas või filmimuusikas kasutatakse mõne tegelase, tegevuspaiga, nähtuse või idee muusikaliseks kirjeldamiseks. Juhtmotiivide kasutamine on iseloomulik näiteks Richard Wagneri ooperitele.
Esimene romantiline Saksa ooper?Olulised nimed? Prantsuse ja Itaalia ooperiga võrreldes oli Saksamaa ooperielu halvas seisukorras,kuna sakslastel polnud piisvalt häid ooperisoliste ning lavastamiseks algupäraseid oopereid(tõlgiti Itaalia ja Prantsusmaa oopereid).Esimeseks romantiliseks Saksa ooperiks peeatakse E.T.A Hoffmann-’’Undine’’.Olulised nimed: Carl Maria von Weber,E.T.A Hoffmann,Richard Wagner. 16. Richard Wagner – Mis oluline? Juhtmotiiv? „Nibelungi sõrmus“? Harmoonia? On kõige rohkem mõjutanud 19.sajandi ooperiteatrit.Oli väga vastuoluline maailmavaadetelt.Võttis kasutusele juhtmotiivi-tegelast iseloomustav lühike sissejuhatus.Suurteos ’’Nibelungi sõrmus’’-see koosnes 4-st ooperist,seal on ’’Reini kuld’’,’’Valküür’’,’’Jumalate hukk’’ ja ’’Siegfried’’.Kestis kokku 19 h või 24 h.Kõige pikem ooper.Harmoonias oli tähtis tämbriline külg
ROMANTISM- Poliitiline olukord segane, kasvav linnastumine, viimane ühtne esteetiline ajastu ROMANTISMIS ESTEETIKA-rahvusliku enedeseteaduse tõus, üksikisik ja tema läbielamised, unistuste-ja fantaasiamaailma, müstika, kangelaslikkus, loodusihaldus, vastandus valgusajastule. ROMANTISMI MOTO- Mõistus võib eksida, tunded mitte iialgi ROMANTILINE MUUSIKA- alles jäid paljud senised vormid ja esitlus koosseisud. Vormide piirid jäid häguseks Esiplaanile tõusis meloodia Ilmaliku muusika osatähtsus kasvas. Huvi rahvamuusika ja vaenam kuntstimuusika vastu. Muusika kannab mingit kindlat süzeed. KÜSIMUSED JA VASTUSED 1)Mis on ooper? Muusikaline lavateos. Sisaldab avamängu, mis häälestab publiku. Proloog, pildid, stseenid, aariad(soolonumber), retsitatiivid, duetid, triod, kujutav kunst.Ühendab muusika, drama ja kujutava kunsti. 2)19 saj. ooperi ainestik? Pärineb antiikajast. Lähtutakse eksootikast ja ulmest. 3)Kirjelda 19. saj Itaalia ooperielu. ...
Nibelungide laul Koostajad: Keity, Sandra, Herkki, Kaido Üldiselt Germaani kangelaslauludest kuulsaim (sakslaste kangelaslugu) Pärit XII ja XIII sajandi vahetusest Juhtmotiiv vasallitruudus valitsejannale (rüütliromaan) Nibelungide soo huku teemast teatakse mitmeid variante. Autor on teadmata. Tekkimislugu Ajalooline alus on rahvasterände aegsed ( VVI ) sündmused. Need on segunenud müütidega ja rüütliromaan elustas vanade müütide fantastika ja seikluslikkuse. Ülesehitus Koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, mis jagatakse "Brünhildi
Gregoriuse laul Roomakatoliku kiriku heliteose partiid ühehäälne laul Passioon Heliteos koorile, vokaalsolistidele Harmoonia Kooskõla ja orkestrile, mis jutustab Hümn Pidulik ülistuslaul Kristuse kannatusest. Intermezzo Vahemäng Pentatoonika 5 astmest koosnev helirida Intervall Kahe helikõrguse suhe (JO-LE-MI-SO-RA) Juhtmotiiv - Muusikaline motiiv, mis Pizzicato Keelpilli mängimine näppides iseloomustab mõnd tegelast Renessaans 14-16.saj stiiliperiood Juhttoon Toonikale eelnev aste helilaadis Neumad Esialgse noodikirja märgid Kammermuusika Ansamblile loodud Sonaat Kammermuusika zanr muusika Tokaata J.S.Bachi oreliteoste sissejuhatav Koraal Kirikulaul osa Kvartett 4
ja tavaliselt väljendab see ooperi tegelaskuju kindlat tundeseisundit. Esimene avalik ooperiteater avati 1637. aastal Veneetsias (Teatro San Cassiano). 7.2. Lõpeta laused. Ooper sündis (kus? millal?) Sündis Itaalias Firenzes 16. sajandil Esimese ooperi kirjutas (kes?) Jacopo Peri ja selle pealkiri oli (mis?) Daphne Monteverdi tõi ooperisse järgmised uuendused: · suure orkestri ja tantsunumbrite kasutamine · soolo-osade vaheldumine koori- ja ansamblinumbritega · juhtmotiiv Juhtmotiiv on (mis?) muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnda ooperi tegelast, sündmust või ideed. Aaria on (mis?) Instrumentaalsaatega vokaalsoolot nimetatakse aariaks ja tavaliselt väljendab see ooperi tegelaskuju kindlat tundeseisundit. Retsitatiiv on (mis?) Retsitatiiv on kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine. Esimene ooperiteater avati (millal? kus?) Avati 1637.aastal Veneetsias, kannab nime Teatro San Cassiano 8. Kuula mõne barokkmuusika helilooja G.F.HÄNDEL, J.S.BACH, A
Eelnevalt olid kõik pillid paiknenud lava ees ja nende taga toimetavad ooperilauljad olid paratamatult varju jäänud. Ooperiauk oli aga suurepärane lahendus kerkinud probleemile. Publik sai jätkuvalt kuulda professionaalset elavat pillimängu, kuid samas ka näha ooperilauljate tegevust ja miimikat, mis aitas orkestri poolt ette kantavat muusikat paremini lahti mõtestada. Neljandaks võttis Wagner iga tegelase jaoks kasutusele juhtmotiivi, mis samuti hõlbustas tegevuse jälgimist. Juhtmotiiv tähendab orkestraalset tegelase iseloomustust , mis läbib kogu teost ja loob seesmise ütsuse, kõik see tingib aga orkestri suure osatähtsusese, viies tegevuse orkestrisse. Ooperilaulja pidi ennast samastama orkestri poolt esitatava muusikaga ja muusika omakorda iseloomustada mõnd inimkarakterit. Muusika koos ooperilauljaga sai terviklikuks looks ja ei kujutanud endast enam rida erinevaid üksteisest eraldisesivaid pildikesi
dramaatilisel süzeel põhinev piibliaineline heliteos. Passion on evangeeliumitekstil põhinev koorile, vokaalsolistidele ning orkestrile või orelile kirjutatud dramaatiline heliteos. Süit on mitut iseseisvat, tempolt ja rütmilt vastandlikku, kuid samas tonaalsuses tantsupala hõlmav instrumentaalteos. Kontsert on ühele või harvemini mitmele solistile ja orkestrile kirjutatud suur heliteos, harilikult kolmeosaline. Idee fix on juhtmotiiv, lühike ja lihtne viisilõik, mis iseloomustab ooperi üksikuid tegelasi. Partituur on heliteose koondnoodistik. Dies irae on viha päev; viis sai romantikute loomingus surma sümboliks. Reekviem on mitmehäälne tsükliline kooriteos, katoliiklik surnumissa. Leitmotiiv on tegelaste varustamine mingi muusikalise motiiviga. Tsükli puhul on teose osad omavahel sisuliselt seotud.
teosel puudub 5. osa. Sel teosel oli suur menu. Eestis 1901, Niguliste kirik, Konstantin Türnpu dirigeerimisel. Laulud: ~200 + 6 vihikut rahvalaulutöötlusi. Ta laulud on vormiliselt ja väljendusrikkuselt seotud Schumanniga. Nt. ,,Neli piiblilaulu", ,,Hällilaul". Hector Berlioz (Helilooja, muusikateoreetik ja kriitik, programmilise muusika viljeleja, propageerija) NB! Rooma preemia! Pani aluse sümfoonilisele programmmuusikale, hakkas esimesena kasutama ideé fixe(kogu teost läbiv juhtmotiiv). Tal oli julge pillikäsitus: palju vaskpille, koos kõlavad flööt ja fagott, reekviemis on 10 timpanit. Puhkpillide tihe kasutamine on seotud prantslaste ajaloo ja kultuuritraditsiooniga. Teosed: 4 sümfooniat(nimed vihjasid sisule) ; · ,,Fantastiline sümfoonia" (1830) I romantiline sümfoonia. (Loe lehelt pikemalt) · ,,Harold Itaalias" (1834) Byroni järgi. Soleeriv altviiul, kirjutatud Paganinile, kes lükkas selle vähese virtuoossuse tõttu tagasi
traktaati "Harmooniast ja orkestreerimisest" peetakse tänapäevani üheks põhjalikumaks teoreetiliseks teoseks, ei mänginud Berlioz ise korralikult mitte ühtki pilli. Loomingu iseloomustus: · Berlioz on uut tüüpi programmilise sümfoonia looja, mida iseloomustavad autobiograafilisus, subjektiivsus, isiklike tunnete avalikkuse ette toomine, helimaalingulisus, juhtmotiivi kasutamine (erinevaid osi ühendav armsama juhtmotiiv "Fantastilises sümfoonias"). · orkestri suurendamine 3-kordse puupilli koosseisuni, lisakoosseisude kasutamine · kõlavärvide osatähtsuse tõus: · esmakordselt muusikaajaloos kasutas ta "Fant. sümfoonias" inglissarve, pikolo-klarnetit, harfi, orkestrikellasid. Soolopartiisid andis varem vähemtähtsatele pillidele: tromboonidele "Leina-triumfaalses sümfoonias", vioolale "Harold Itaalias", timpanitele "Fant. sümf. ". Võttis kasutasele uusi mänguvõtteid näit
Kas on olemas tõsikindlat tunnetust ja kui on, siis mille kohta see käib? Austas sügavalt teoloogiat, pidas au sees kõnekunsti, armastas luulet. Oli veendunud, et olemasolev teadmine ei vasta Descartes´i tõsikindluse nõudele. 8. Süstemaatilise kahtluse meetod Kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Autoriteet, komme või harjumus ei piisa põhjenduseks - mitte miski muu ei kõlba, kui tõsikindluse nõuded täitev mõistuse hääl- süstemaatilise kahtluse meetodi juhtmotiiv. Süstemaatilise kahtluse meetodi - hõlmab kõike ja ükskõik mida, on teoreetiline. See tekitab pöörde filosoofias - katse esimest korda otsida süstemaatiliselt eeltingimustest täiesti sõltumatuid tõdesid. Ta ei väida, et midagi pole võimalik teada. Kui mõni väide on kaheldav, oletagem väide valeks ja vaadakem, kas pärast üleüldse mõni tõde järele jääb. Võibolla selgub, et ei olegi võimalik midagi tõsikindlalt teada, kuid siis on vähemalt see kindel.
Viis läbi ooperireformi Ooperid jagunevad kolme gruppi: 1) varased ooperid ,,Rienzi" (eeskujuks saksa, itaalia ja prantsuse ooper); 2) reformieelsed ooperid ,,Tannhäuser", ,,Lohengrin" (loominguline küpsus); 3) reformitud ooperid ,,Nibelungi sõrmus"; ,,Tristan ja Isolde"; ,,Nürnbergi meisterlauljad"; ,,Parsifal" Ooperireform: o Kustutas saalis tuled o Saalipõrand ehitati kaldu o Orkester paigutati orkestriauku o Juhtmotiiv tegelastele o Orkester ja orkestri osatähtsus võrdsustus vokaalmuusikaga o Loobus numbriooperist Ooperid olid muusikalised draamad (lavategevus ja muusika on võrdselt olulised) Peaosatäitjad suured kangelased (Saksa ja Skandinaavia eepostest ja legendidest) Teemad ennastohverdav armastus; kunst ,,Nibelungi sõrmus" 4 ooperit, 4 õhtut I eelõhtu ,,Reini kuld"; II 1.päev ,,Valküür"; 2.päev ,,Siegfried"; 3
1.Looduslikud eeldused ...................... 14 4.2.Majanduslikud eeldused ................... 15 KOKKUVÕTE ...................................... 16 KASUTATUD KIRJANDUS ..................... 17 LISA 1 ................................................18 LISA 2 ................................................19 LISA 3 ................................................20 SISSEJUHATUS · teema valiku põhjendus · töö eesmärgi (juhtmotiiv, põhiprobleemi) sõnastamine · ülevaade peamistest allikatest, kasutatud materjalidest · ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest Sissejuhatus vormistatakse lõplikult tavaliselt kõige viimasena, sest nii haakub ta üldise teemakäsitlusega kõige paremini. KOKKUVÕTE Kokkuvõte vormistatakse viimase peatüki järel omaette struktuuriühikuna. Kokkuvõttes ei tehta enam viiteid tekstile ega kirjandusele.
End pidevalt jälitava hirmu eest hüppas 1854 Reini ka Schumann. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta 1856 suri. HECTOR BERLIOZ (1803-1869) Aegade suuremaid orkestritundjaid ja -täiustajaid Tõi sümfooniaorkestrisse tuuba ja harfi Suurendas löökpillide ja vaskpuhkpillide osakaalu Esimese programmilise sümfoonia looja Fantastiline sümfoonia- episood kunstniku elust o Autobiograafiline teos o 5 osa klassikalise 4 asemel o Armastatu teema o Juhtmotiiv-motiiv, mis läbib kogu teost (klassikalises sümfoonias teemad vahetuvad) FREDERIC CHOPIN (1810-1849) Poola rahvusliku muusikakoolkonna rajaja. Staarpianist. Valdavalt väikepalad klaverile Prelüüd ,,Vihmapiiskade prelüüd''- sai iseseisvaks palaks Chopini etüüdid on kontsertetüüdid - etüüd,,Revolutsiooniline etüüd'' Prelüüd - barokkajal eelmäng fuugale Etüüd - tehnika harjutamiseks mõeldud lühipala sooloinstrumendile
- F. T. Vischer- võrdles novelli romaani, anekdoodi ja idülliga. Novell annab tema sõnul maailmatervikust vaid väljalõike (romaan annab hõlmava ettekujutuse), ei näita isiksuse täielikku arengut nagu romaan, vaid ühe momendi inimese elust ning novell põhineb sageli traagilisel, mitte koomilisel nagu anekdoot. - P. Heyse rajas pistrikuteooria (Falkentheorie), mille järgi peab igas novellis olema pistrik, st juhtmotiiv. Samuti pidas ta oluliseks tegevuse ühtsust, situatsiooni teravust, tegelaste puhul on tegemist valmis karakteritega. - P. Ernst novelli saladus peitub vormis, mitte sisus. Novell oli Ernsti arvates kontsentreeriv ja abstraheeriv kunstivorm. (abstra.heeruma- üldmõistena esile tulema, abstraktsiooniks saama) Short story'st ja E.A.Poe'st novellist rääkides ei saa aga piirduda ainult Euroopa kirjandusega. Ka Ameerika kirjanduse, eriti E.A.Poe osa novelli zanri arenguloos on
ja tavaliselt väljendab see ooperi tegelaskuju kindlat tundeseisundit. Esimene avalik ooperiteater avati 1637. aastal Veneetsias (Teatro San Cassiano). 7.2. Lõpeta laused. Ooper sündis (kus? Millal?) 16. saj. Firenzes Esimese ooperi kirjutas Jacopo Peri (kes?) ja selle pealkiri oli (mis?) Daphne Monteverdi tõi ooperisse järgmised uuendused: · suure orkestri ja tantsunumbrite kasutamine · soolo-osade vaheldumine koori- ja ansamblinumbritega · juhtmotiivide leiutamine. Juhtmotiiv on (mis?) muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnda ooperi tegelast, sündmust või ideed Aaria on (mis?) Instrumentaalsaatega vokaalsoolo Retsitatiiv on (mis?) kõnelähedane laulev deklamatsioon Esimene ooperiteater avati (millal? kus?) . 1637. aastal Veneetsias 8. Kuula mõne barokkmuusika helilooja G.F.HÄNDEL, J.S.BACH, A.VIVALDI loomingut. Iseloomusta kuulatud teost kasutades ka sobivaid sõnu loetelust. Helilooja nimi J.S.Bach Teos fuugakunst Weebilink http://www.youtube.com/watch
mis koosneb inimesest, kellel on sarnased sotsiaalsed omadused, mis hõlbustavad neil omavahelist suhtlemist ja määravad ära piirangud suhetes teiste sotsiaalsete klasside liikmetega. Mis võivad olla ostusituatsioonilisteks mõjuriteks? Ümbritsev füüsiline keskkond ehk atmosfäär Ümbritsev sotsiaalne keskkond Aeg Ostu kontekst Tarbija psühholoogiline seisund Mis on motiiv? Motiiv on ajend, liikumapanev põhjus. Kui tegutsema ajendab mitu motiivi, on üks neist juhtmotiiv. Motiive jagatakse teadvustatud ja teadvustamata motiivideks. Emotsionaalsed motiivid ja ratsionaalsed motiivid Missugused on levinumad motivatsiooniteooriad ja millest nad lähtuvad? Maslow teooria: väidab, et osad vajadused on kriitilisemad kui teised. Et kõrgema taseme vajadused aktiveeruksid, peavad madalama taseme vajadused olema rahuldatud. Vajadused: füsioloogilised, kaitstuse ja turvalisuse, sotsiaalsed, tunnustus, eneseteostuse ja enesearendamise vajadused.
1855 - Te Deum 1863 ooper "Beatrice ja Benedict" 1863 ja 1899 (kahes osas) ooper ,,Troojalased" Ta võttis kasutasele uusi mänguvõtteid näit. col legno mäng poogna puuosaga. Berlioz on uut tüüpi programmilise sümfoonia looja, mida iseloomustavad autobiograafilisus, subjektiivsus, isiklike tunnete avalikkuse ette toomine, helimaalingulisus, juhtmotiivi kasutamine (erinevaid osi ühendav armsama juhtmotiiv "Fantastilises sümfoonias"). Romantism üldiselt eelistaski looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseeris sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan. Berlioz oli andekas muusikakirjanik: artiklite, esseede ja reisikirjade kõrval on ta kirjutanud autobiograafilise teose "Memuaarid", mida on tõlgitud paljudesse keeltesse. Tema "Suur traktaat instrumentatsioonist ja orkestratsioonist"(1843), mida hiljem täiendas Richard Strauss, pani aluse 20.saj
maailmatunnetus) Vaatame lk 5 joonist Agraarühiskond 1. Töötegemine sõltus ilmastikust 2. Rahvakalendri tähtpäevadest 3. Usupühadest 4. Pidutseti tavaliselt tööperioodi lõpus, mis oli jätk töisele tegevusele 5. Käsitsi tootmine 6. Suured perekonnad 7. Väikelaste ja vanurite eest hoolitses pere Tööstusühiskond 1. Esikohale tõusis tööstuslik tootmine 2. Töö korraldatud konveieril (fordism) 3. Aja otstarbekam kasutamine 4. Juhtmotiiv "Aeg on raha" 5. Ratsionaalsus mõistuspõhine mõtlemine 6. Vähenes tunnete ja kommete roll 7. Kasvas bürokraatia 8. Tööaeg domineeris puhkeaja üle vajati konveiertöölisi 9. Palgatöö määras ühiskonnas valitsevad väärtused ja elurütmi 10.Meelelahutuse otsimine (kasiinod, kabareed, õnnemängud, loterii) 11. Võimalikult suure kaubahulga tootmine 12. Maa ja linna ning töölise ja kodanlase elustiilides suur erinevus 13
Koor kandis pilkupuudvaid, kirevaid ja varvirikkaid kostuume. Enamik meestegelasi kandis harilikku ulikonda *varvid varieerusid mustast hallini*. Uldiselt ei olnud vahet, kas oli tegemist kuninga, oukondlase, maagi voi koguni saatanaga nad koik olid roivastatud sarnaselt. 1. pala, mida ma iseloomustan on ooperi koige tuntum number *Marss*, mis on levinud ka iseseisva kontsertpalana. Kogu ooperi ajal kolab see viis korda. See marss on kogu ooperit labiv juhtmotiiv ja Rahvusooper Estonias kasutatakse seda meloodiat ka etenduse kutsungina. Pala jai mulle eriti meelde, sest ma olen seda ka varemgi kuulnud, kuid ma ei maleta, kus. Muusika oli rutmiline, energiline, kaasahaarav ja hoogne. Mulle tekitas see muusika sellise emotsiooni, et ma oleksin tahtnud kohe minna lavale ja kaasa tantsida, sest see oli nii lobus. 2. pala, mida ma iseloomustan oli esimeses vaatuses, kui koor oli pikali ja koik hoidsid uhte katt ja sorme pusti
võimet materjalide analüüsil ja argumentatiivse teksti koostamise oskust TEEMA VALIK Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatav idee Idee otsimine on loominguline protsess, seetõttu on sobiva teema leidmiseks v. sõnas- tamiseks vajalik juhendajaga põhjalikult nõu pidada Teema peab olema konkreetne, tööd alustades võib see olla sõnastatud laiemalt, ent töö käigus seda järk-järgult piiritletakse kuni sõnastatakse juhtmotiiv (põhiprobleem) Uurimuslik töö on suunatud probleemile, eesmärgiks on leida vastus probleemile TÖÖ KOOSTAMISE ETAPID esialgse teema valik allikmaterjalide valik ja läbitöötamine kava (plaani) koostamine andmete kogumine, uuringute ja vaatluste läbiviimine andmetöötlus töö teksti kirjutamine töö vormistamine ja korrektuur töö esitlus ja kaitsmine UURIMISTÖÖ ALAJAOTUS Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus
sotsiaalne jaotus (enamus töölised) Koos tööstusühiskonnaga tõusis majanduses tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Tööpäevad kestsid 12-14h. Töö tegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne, omanik pidas ranget arvestust ning jälgis, et tööline kasutaks oma tööaega otstarbekalt. Juhtmotiiv: ,,Aeg on raha!" ehk vabu päevi praktiliselt polnudki. Tööstusühiskonna märksõnaks sai ratsionaalsus. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tänu konveieritöö ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, asisemaks muutusid võimusuhted ning argielu. Vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike normide tähtsus. Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes just
Looming: Ta kirjutas muusikat peamiselt sümfooniaorkestritele, kuid paar kõrvalekallet: Ta on kirjutanud ka ühe tuntud ooperi ''Fausti needmine'' & oratoorium ''Kristuse lapsepõlv''. (Oratoorium - koor, solistid & orkester). Milliseid uuendusi sümfoonilises muusikas ta lõi: -Berlioz hakkas I kasutama sümfoonilises muusikas HARFI & INGLISSARV -Leiutas uued kõlavused , vask , keel ja puhkpillide kasutamises. Näiteks: ''col legno'' - poogna puupoolega vastu keeli löömine. -(Juhtmotiiv - muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnd tegevust või nähtust) Kõrvuti juhtmotiividega kasutab Berlioz juhttämbreid. (Juhttämber - teose kangelane on iseloomustatud mingi kindla instrumendi tämbri kaudu). See kõik väljendub tema PEATEOSES '' Fantastiline sümfoonia''. See on esimene programmiline , romantiline sümfoonia.(Sisaldab konkreetset sisu) Loodud 1830. Teos on 5 osaline. See on seotud helilooja isikliku eluga niipalju, et ta oli
Võrdlus on nähtuste kõrvutamiune sarnasuse alusel. Sümbol on võrdkuju (nt. Koit – nooruse sümbol) Personifikatsioon on elusolendi tunnuste ülekandmine elutule. Novell: Tiheda sündmustiku ja väheste tegelatega lühijutt, mis piirdub ühe teemaga. Tunnused: põhineb kindlal süźeeskeemil, juhtumused esitatakse ajalises järgnevuses, tegevus areneb kulminatsiooni suunas, tegevus lõpped puändiga, süźeed pingestab juhtmotiiv, tegelased individualiseeritud, tegevuskoht- ja aeg ei ole väga olulised. Liigid: jutustav, psühholoogiline ja sümbolnovell Esindajad: Nikolai Gogol, Edgar Allan Poe, Franz Kafka, Friedebert Tuglas, August Gailit, Peet Vallak jaArvo Valton. Kirjandus ja sõda: Sõda on piirolukord, kus inimene peab otsutama, kuidas käituda. Sõda on halb, sest tihti kannatavad süütud. Sõda on hea, sest see tähendab uue elu algust
Nii nagu võõrasse unenäkku on võimatu tungida, ei suuda ka lugeja kuigi mugavalt siseneda HÖ maailma. Millised tunded minategelast Surnud mehe majas valdavad? Meest tundis, et ta ei tohiks seal olla. Õhk oli just kui paks ja ängistav. Milliseid unenäolisi seiku ta kogeb? Kui alguses tundub kõik nii selge, siis järgmisel hetkel muutub pilt väga häguseks. Mõtesta lahti barokiliku elutunnetuse juhtmotiiv: elu on unenägu. See, mis toimub meie unenägudes on seotud kuidagi meie igapäeva elu ja sündmustega, unenäod on nagu meie hingepeeglid. Mälu labürintlik arhitektuur Surnud mehe maja on vaadeldav kui mälu metafoor ja liikumine selles kui meenutamine. Maja siseehitus ja minategelase mälustruktuur on silmnähtavalt labürintliku arhitektuuriga, keerulised ja sügavad moodustised.
Mõisted. a capella saateta. avamäng sissejuhatav helitöö orkestrile. ballett lavakunstiliik,mille sisu avatakse tantsu, muusika, dramaturgia ja kujutava kunsti vahendeid kasutades. dissonants ebakõla. dodekafoonia intellektuaalne 12 tooni tehnika. dünaamika helitugevuse muutumine, vaheldumine. harmoonia kooskõla. homofoonia mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad sellele saate. interpreet esitaja juhtmotiiv muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnd tegelast,sündmust või ideed. kammermuusika ühele esitajale või väiksele ansamblile loodud muusika. kantaat vokaalinstrumentaalteos solistidele ja väikesele saateansamblile.alati mitmeosaline. klaster kobarakord kontsert mitmeosaline sonaadivormis teos soolopillile ja orkestrile. kvartett neljast mängijast või lauljast koosnev ansambel või neile mõeldud helitöö. libreto ooperi,opereti või muusikali tekst
Krossi enda ütluse järgi oli ,,Söerikastaja" naer vabastav naer, mineviku dogmadest ning traagikast üleoleku osutus. Poeet on esmajoones võitjela, kes kõike ebapuhast ja võltsi ründab sõjaka ägedusega. ,,Söerikastaja" ajaluule on kirjutatud valdavalt aastail 1955 1958. Sotsiaalse löövuse nimel on autor kogust välja jätnud mõndagi, mis võinuks seda taotlust nõrgendada ning kõrvale juhtida pealkirjaga märgitud sihist. Söekaevandaja kujundis sisaldub raamatut läbiv juhtmotiiv puhtuse taotlus. Sastaks progressi teel on isikukultuslikud dogmad, silmakirjalikkus, roomamine, muganemine, kirjanduslik ja teduslik haltuura, bürokratism. Nende nähtuste rookimisel muutub Kross sarkastiliselt ajakonkreetseks. Rünnatavat nähtust iseloomustatakse põlastaates hüpeboliseeritud hajapiltides, et anda luuletuse lõpus positiivne deklaratsioon. Sõnastuses võidakse olla räme ja robustne.
laval olnud tema ,,Salakütt" (Wildschütz), Saksamaal mängitakse siiani väga palju. Väga hea näide Spieloper'i kohta on Otto Nicolai (1810-1849) ,,Windsori lõbusad naised" (Shakespeare'i komöödia järgi), muusikaliselt on see arendatum ja vokaalselt nõudlikum (itaaliapäraste koloratuuridega) kui Lortzing. 18 Teema 17. Wagner Algteadmised Wagnerist · Millega seostub meile tavapäraselt Wagneri nimi? · Muusikadraama, juhtmotiiv, ooperi sümfoneerimine. Gesamtkunstwerk. (sünteeskunstiteos, antud tekstis lühendasin GKW) Müüt, Bayreuth. 1. Wagneri isiksus. Wagner ja ta aeg. Mõlemad olid vastuolulised. Wagner elus luksusjanune, kunstis seevastu keskendub olulisemale (Bayreuthi Wagneri-teatri fassaadikavandil märge "Ei mingeid ornamente"). Wagner rõhutab: Mina olen kunstnik. Ma ei ole nagu Bach, kes pidi raha teenima mulle peab raha antama.
omandatud ja mida nüüd tahetakse teistele teatavaks teha. 2. Teema valik. Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatav idee. Idee otsimine on loominguline protsess, seetõttu on sobiva teema leidmiseks või sõnastamiseks vajalik juhendajaga põhjalikult nõu pidada. Teema peab olema konkreetne, kuigi tööd alustades võib see olla sõnastatud laiemalt, ent töö käigus seda järk-järgult piiritletakse kuni sõnastatakse juhtmotiiv (põhiprobleem). Uurimuslik töö on suunatud probleemile, eesmärgiks on leida vastus probleemile. 1 2.1. Juhendaja: a) aitab formuleerida töö struktuuri ja eesmärgi; b) aitab koostada uurimistöö programmi ja kalenderplaani; c) annab suuna teemakohase kirjanduse ja algallikate otsimiseks; d) konsulteerib õpilast uurimistöö käigus; e) korraldab vajaduse korral suhtlemist õpilase ja konsultandi vahel;
motiiviga käitumine. (Kidron 2001: 116) Tegevus ei sünni motiivi järel, tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile, mis esineb alguses psüühilises plaanis. Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusse. Motiiv on üks kindel asjaolu, mis inimese tegutsema paneb. Motiivid jaotatakse kahte suurde rühma (Bachmann & Maruste 2003: 76): 1. teadlikud ja 2. ebateadlikud motiivid Teadlik motiiv on juhtmotiiv või siis mõned peamised, mis on otsustava mõjuga konkreetsele käitumisele. Mõjusaimad on need motiivid, millel on inimesele suurim emotsionaalne tähendus. Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile ega ole ilma põhjalikuma uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa inimeses tekkinud motiive on sellelaadsed. Tavaliselt mõjutab tegevust üheaegselt palju motiive nii teadlikke kui ebateadlikke. (Bachmann etc 2003: 76)
Võitlused nii prantslaste kui ka mauride vaatepunktist. Laul minu Cidist: XII saj. Tõetruum ajalugu kui RL. Religioosne fanatism võõras, sõda mauride vastu on Cidile igapäevane töö. Kangelaste iseloomud ei avane, vähem psühhologiseeritud. Cidis rõhutatakse pigem inimlikkust. Suurem osa eraelu. Rahva armastus mitte tänu sõjasangarlusele vaid tänu suuremeelsele ja lihtsale käitumisele. Nibelungide laul: XII-XIII saj., kui Euroopa eepilises kirjanduses levis rüütliromaan. NL juhtmotiiv – vasallitruudus valitsejannale, daamikultuse mõjutus. Kontrastid arhailise ja uue vahel: kirikus käimine vs võlukuue kasutamine. Kangelase individuaalsuse esiletoomine (nagu RL). Kangelane pole eksimatu. Enesekriitiline, rahva kõlbluse üle juurdlev vaim. Traagilisus, süngus. Wagneri ooperitetraloogia. Lugu Igori sõjaretkest: vene. XII saj. Rüütliau ja patriotismi ülistamine, kangelaste idealiseerimine, sündmuste ja osalejate liialdused. Autor
- Kui hakkasin kitse liha keetma, tuba läks põlema. - Eks see olnud paha. -Kus ta paha oli ... (Rahvaluule) 34. Novell - tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse, teemaga. Klassikaline novell põhineb kindlal süzeeskeemil. Juhtumused esitatakse ajalises järgnevuses. Tegevus areneb kulminatsiooni suunas ning lõpeb puändiga. Süzeed pingestab läbiv juhtmotiiv. Sündmustikuga kõrvuti jälgitakse tegelaste siseelu või omavahelisi suhteid. Novelli tegelased on individualiseeritud. Tegevuskoht ja -aeg ei ole nii olulised kui romaanis või jutustuses. Tuntumad novelli liigid on jutustav novell (näiteks vene kirjaniku Nikolai Gogoli (1809 -1852) looming); psühholoogiline novell (ameeriklane Edgar Allan Poe, 1809 -1849); sümbolnovell (juudi kirjanik Franz Kafka, 1883-1924). Eesti nimekad novellimeistrid on Friedebert Tug1as
- Kui hakkasin kitse liha keetma, tuba läks põlema. - Eks see olnud paha. -Kus ta paha oli ... (Rahvaluule) 34. Novell - tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse, teemaga. Klassikaline novell põhineb kindlal süzeeskeemil. Juhtumused esitatakse ajalises järgnevuses. Tegevus areneb kulminatsiooni suunas ning lõpeb puändiga. Süzeed pingestab läbiv juhtmotiiv. Sündmustikuga kõrvuti jälgitakse tegelaste siseelu või omavahelisi suhteid. Novelli tegelased on individualiseeritud. Tegevuskoht ja -aeg ei ole nii olulised kui romaanis või jutustuses. Tuntumad novelli liigid on jutustav novell (näiteks vene kirjaniku Nikolai Gogoli (1809 -1852) looming); psühholoogiline novell (ameeriklane Edgar Allan Poe, 1809 -1849); sümbolnovell (juudi kirjanik Franz Kafka, 1883-1924). Eesti nimekad novellimeistrid on Friedebert Tug1as
Keelpilli kvartetti koosseis: 2 viiulit, vioola, tsello. Oma elus pikemat aega kavandas Tobias Kalevipoja-nimelist ja aimelist ooperist. Sellest inspireeritult valmisid ballaad ( "Sest ilmaneitsist ilusast" , muusikaline episood "Kalevipoeg põrgu väravas"). "Eks teie tea" ,,Joonase lähetamine" Valmis 1909. 1 monumentaalsemaid teoseid Eesti muusika ajaloos. Tobiase eeskuju "Joonase lähetamine" kirjutamisel lähtub Wagnerist. Juhtmotiiv ehk leitmotiiv. Ülesehituselt sarnaneb "Joonase lähetamine" ooperiga. Esitajate koosseis: 2 segakoori, lastekoor, 5 solisti, sümfooniaorkester ja orel. Saksa hilisromantiline stiil. Artur Kapp Kuulus organist, helilooja, kompositsiooni õpetaja. Kogu suguvõsa on seotud Suure-Jaaniga. Isa Joosep oli oli Cimze seminari kasvandik ja temalt sai Artur muusikalise ettevalistuse. 13 a läks Peterburi konservatooriumisse. Õppis orelit. Kuulsaim ,,Metsatee".
7) õpilane esitleb töö tulemusi. 4. Teema valik. Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatav idee. Idee otsimine on loominguline protsess, seetõttu on sobiva teema leidmiseks v. sõnastamiseks vajalik juhendajaga põhjalikult nõu pidada. Teema valikut tuleb ka põhjendada lugejatele. Teema peab olema konkreetne, kuigi tööd alustades võib see olla sõnastatud laiemalt, ent töö käigus seda järk-järgult piiritletakse kuni sõnastatakse juhtmotiiv (põhiprobleem). Uurimuslik töö on suunatud probleemile, eesmärgiks on leida vastus probleemile. Teema täpset sõnastamist aitab: 1) huvipakkuva valdkonna täpne määratlemine; 2) uuritavas valdkonnas küsimus(t)e sõnastamine, millele tahetakse saada vastust. See küsimus tuleb sõnastada uurimisprobleemina, millele vastamine peaks andma uue teadmise. Uurimisprobleem sisaldab juba tuntut ja seda, mida veel ei tea;
7) õpilane esitleb töö tulemusi. 4. Teema valik. Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatav idee. Idee otsimine on loominguline protsess, seetõttu on sobiva teema leidmiseks v. sõnastamiseks vajalik juhendajaga põhjalikult nõu pi- dada. Teema valikut tuleb ka põhjendada lugejatele. Teema peab olema konkreetne, kuigi tööd alustades võib see olla sõnastatud laiemalt, ent töö käigus seda järk-järgult piiritletakse kuni sõnastatakse juhtmotiiv (põhiprobleem). Uurimuslik töö on suunatud probleemile, eesmärgiks on leida vastus probleemile. Teema täpset sõnastamist aitab: 1) huvipakkuva valdkonna täpne määratlemine; 2) uuritavas valdkonnas küsimus(t)e sõnastamine, millele tahetakse saada vastust. See küsimus tuleb sõnastada uurimisprobleemina, millele vastamine peaks andma uue teadmise. Uurimisprobleem sisaldab juba tuntut ja seda, mida veel ei tea;
motivatsioonikontseptsioonil. Motivatsioon on kogum sisemisi impulsse, mis ajendavad inimest ühtedele või teistele toimingutele. Sageli käsitletakse motivatsiooni allikatena vajadusi. Kui vajadus on rahuldamata, tekib pingeseisund. Piisavalt intensiivne pingeseisund muutub motiiviks, sundides tegutsema nii, et vajadus saaks rahuldatud. Korraga võib eksisteerida ka mitu motiivi. Kui need on omavahel vastuolus, võidab kõige tugevam (juhtmotiiv), ajendades inimest just selle järgi tegutsema. 36. Selgitage lühidalt individuaalsete mõjurite olemust tarbijate ostukäitumises? Ostukäitumise seisukohast on olulisemad vanus ja pereelu tsükli faas, majanduslik seisund, haridus, elukutse, elustiil ja isiksus. Vanus ja pereelu tsükli faas. Inimesed tarbivad tooteid sõltuvalt oma vanusest. Väga varases nooruses tuli arvatavasti kõikidel rahulduda beebitoitudega, koolieas meeldisid paljudele
kolmandas vaatuses mängitakse maha lustakas intermeedium. Pateetiline vaheldub koomilisega ja triviaalsega näidendis "Ardenne'i armukadeduse maja ja metsad". Renessansi rüütlieeposte ja romaanide kangelaste Rolandi, Ganeloni, Merlini jt. seltskonda ilmub põgusalt ka Hispaania legendaarne vägilane Bernardo del Carpio, kuid taandub samas, tehes ruumi kaunitar Angelica võludele, kes Karl Suure vapratel rüütlitel üksteise järel pea segi ajab. "Õnneliku kupeldaja" juhtmotiiv - usk, mis aitab tõusta sügavaimast patust, kordub küpses barokkdraamas, nii Tirso de Molina näidendeis "Kahtluse pärast hukka mõistetud" kui ka Calderóni "Andumuses ristile". Elu ja löömamehest Lugost saab lõpuks preester ja pühak, kelle hing rändab taevasse. Selle näidendi 2. vaatuses kiidab Cervantes heaks aja ja kohaühtsuse reeglist loobumise. "Kaheksast komöödiast" üks terviklikumaid ja samas rahvuslikumaid on "Pedro de Urdemalas". "Madal" ja "kõrge" Hispaania
Nooremale koolieale, milles on lõbusaid lugusid ja juhtumisi kahest I klassi poisist Sassist ja Jassist. Raamatu lugudes pakub lisarõõmu autori tugev kodanikupositsioon, oskus väikesele lugejale näidata pisikese ning kodulähedase kaudu elu ja elamise laia tagamaad. "Kuresaapad", 13 "Kogemata", "Las piriseb", "Kukega võidu laulmas" - needki palad on omaette proosavalmid. Raamatu juhtmotiiv näib aga peituvat jutukeses "Liivamäe kolhoos", milles kirjanik näitab väikesele lugejale veenvalt erinevate inimpõlvede püüdluste ühtsust, meie unistuste ning tegude järjekestvust. (H. Väli 1975 ) *,,Nõiutud allikas'' - Kirjastus ,,Eesti Raamat'' Tallinn 1968, toimetaja Helle Michelson. Miniatuurikogu, mis võiks kuuluda ka täiskasvanute lugemisvarasse. Selle mõtteline teravik on suunatud looduse valitsejat, vallutajat ja ümberkorraldajat mängiva inimese vastu, kes isegi
ja organisaator. Tema ooperiteooria põhiidee : kunstide ühtsus universaalses teoses, kus on ühendatud sõna, muusika ja ruumilised kunstid-(läbikomponeeritud ooper e. muusikalise draama pooldaja.) Muusika olgu viljastatud poeesiast. Traditsioonilise "numbriooperi" asemel tuleb ikka enam ( Beethovenist inspireeritud) sümfooniline arendus, ideaaliks "lõputu meloodia).Oluline osa orkestril, "sümfooniline ooper" ; juhtmotiiv (leitmotiiv) muusikalise sümbolina. Lk. 20 Avamängust saab teosega sisemiselt seotud eelmäng. Orkestrikõne arendamine, meisterlik orkestratsioon. Raskused ooperite teatris hoidmisega-annavad festivalide idee. Peale visat võitlust saab teoks kaetud orkestriruumiga teatrimaja ehitamine, mis mõeldud üksnes Vagneri teoste esitamiseks. Kuulaja eraldatud argipäevast, muusika eetilis religioosne mõju
Paul kägistab Marietta (siiski unenäos) Alban Berg Wozzeck Ekspressionism Wozzeck, Kapten, Väga range (1885-1935) (1922 EE Doktor, Marie, Andres, konstruktsioon. Üks 1925 Berliin) Narr, Ülemtummar. terve läbiv Wozzack tapab Marie, juhtmotiiv kuna ta petab teda ülemtrummariga. Viskab noa vette, kuid kaugemale visates upub ise ka. 25
ei armee, ei kommunistid, kes püüdsid ja püüavad nüüd õigustada oma toetust GKTšP-le Liidu päästmisega. Vene NFSV, Ukraina ja Valgevene ülemnõukogud ratifitseerisid Belovežje kokkulepped käigupealt, praktiliselt ilma aruteluta. /.../ Venemaa ülemnõukogus hääletas vastu 5–6 inimest, Ukrainas 3, Valgevenes üks- ainus Lukašenka. Otsused võeti vastu püsti seistes ja vaimustusega. Mingi hullu- meelsus, meeltesegadus.”19 Gorbatšovi seletuse juhtmotiiv on see, et Liidu lagunemine tähendas perestroika katkestamist-nurjamist, ja kõik, kes olid sellega seotud, olid uuenduskursi ava- likud või varjatud vastased. Katastroof jäänuks tulemata, kui Jeltsini meeskond poleks “õigelt” teelt kõrvale keeranud. Reformitud, demokratiseeritud ja detsent- raliseeritud Liit oleks eksisteerinud edasi uuendatud kujul ja Gorbatšov jätkanuks presidendina. Kui Gorbatsov kõneleb tänapäeval Liidust, siis mõtleb ta selle all 17 Samas, 172–174.
(Anna Haava.) jambograafia antiikkirjanduses poleemilised, pilkelised, pahesid piitsutavad luuletused, mille nimetus on tulnud nendes kasutatavast värsimõõdust jambist. Jambograafia kui zanri rajajaks peetakse Archilochost (umbes 700645 e.Kr). Näiteks: Ei veetle kuld mind, mis on rikkal Gygesel, ning iialgi kahju teiste heast ei tunne ma. Ei taeva töödki lummatult ma silmitse, ei ihka võimu suurt. Mul mõtteist kaugel see. (Archilochos.) jant vt komöödia. juhtmotiiv teost läbiv keskne mõte, mis etendab sündmustiku arengus olulist osa. jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutustuse süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kujutamisele, vaid kaldub sageli pealiinilt kõrvale ega ole pingestatud nagu novellis. Tegelasi kujutatakse arengus. Jutustuse
motivatsioonikontseptsioonil. Motivatsioon on kogum sisemisi impulsse, mis ajendavad inimest ühtedele või teistele toimingutele. Sageli käsitletakse motivatsiooni allikatena vajadusi. Kui vajadus on rahuldamata, tekib pingeseisund. Piisavalt intensiivne pingeseisund muutub motiiviks, sundides tegutsema nii, et vajadus saaks rahuldatud. Korraga võib eksisteerida ka mitu motiivi. Kui need on omavahel vastuolus, võidab kõige tugevam (juhtmotiiv), ajendades inimest just selle järgi tegutsema. Motivatsiooniteooriates püütakse leida vastust kahele küsimusele: mis on inimese tegutsemise põhjuseks? ja miks eelistatakse ühte tegevust teistele? (Vadi, 1997: 92). Vaatleme järgnevalt kolme tuntumat motivatsiooniteooriat, mille väljaarendajateks olid Abraham Maslow, Sigmund Freud ja Frederic Herzberg. Maslow’ motivatsiooniteooria. Maslow jaotab vajadused hierarhilisse struktuuri, milles eristab viit astet (vt
MOTIIV- on tunnetatud vajadus. Konkretiseerib motivatsiooni. Arusaamine vajadusest, tegevusest selle rakendamisel, eesmärkidest. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile. On teadlik suhtumine juba olemasolevasse aktiivsusse. Teadlik motiiv. Ebateadlik motiiv- ei ole arusaadav ei subjektile endale ega ilma põhjalikuma uurimiseta ka teistele. Enamik on sellelaadsed. Tegevust mõjutab palju motiive, nende konfliktist ja võitlusest kujuneb välja üks juhtmotiiv, või mõned peamised. Mõjusaimad on need, millel on suurim emotsionaalne tähendus. Kurt Lewin: motivatsioon toimib positiivse ja negatiivse valentsiga. Inimene on subjekt, kes on toimimis- ja valikutevõimeline, elab väljas (keskkonnad, teised elusorg-d) ja peab seal hakkama saama. Seda saab kirjeldada valikute järgi. Konflikt kahe lähenemissuuna vahel- positiivne või negatiivne. Vaja teha valik. Pos ja Pos- nt lähen kontsertile või teen kiire töö ja saan raha
armastatu jättis ta maha ja Niina andele puudus toetus. Kui Niina kohtub viimast korda Trepleviga, siis jutustab talle, kuidas temasse ei uskunud armastatud inimene, kuni lakkas ka ise enesesse uskumast. "Ma muutusin väiklaseks, tühiseks, mängisin mõttetult... Ma ei teadnud, mida teha kätega, ma ei osanud laval seista, ei valitsenud oma häält. Te ei saa sellest seisundist aru, kui tunned, et mängid hirmsasti." Kust tuleb siis välja "Kajaka" juhtmotiiv lennu, võidu ja vabaduse teema? Oma nooruse hinnaga ja läbi kannatuse jõudis Niina tõeni: "Meie töös ükskõik, kas me mängime laval või kirjutame pole peaasi mitte kuulsus, mitte hiilgus, mitte see, millest mina unistasin, vaid oskus kannatada. Oska kanda oma risti ja usku. Mina usun, ja mul pole nii valus, ning kui mõtlen oma kutsumusele, siis ei karda ma elu." Niina heidab kõrvale võimaluse, nagu oleks tema elu "süzee väikese jutustuse jaoks". "Olen kajakas..
Motiivid teadvuse osavõtu järgi: a. teadlikud b. ebateadlikud motiivid Motiivid erinevad 1 teisest juhtiva vajaduse poolest, ilmnemisvormidelt, üldisuse ja kitsuse poolest ning selle tegevuse iseloomult, milles nad esinevad. Tegevust mõjutab tavaliselt üheaegselt palju motiive nii teadlike kui ebateadlikke. Aktuaalselt toimivate motiivide paljasusest kujuneb motiivide võitluse ja konfliktide kaudu välja üks nn juhtmotiiv või siis mõned peamised, mis on otsustava mõjuga konkreetsele käitumisele. Mõjusaimad on need motiivid, millel on isiksusele suur emotsionaalne tähendus. Kurt Lewini koolkonnast pärineb motiivide konflikti väljateoreetiline käsitlus. Kõige erinevamatele motivatsiooniolukordadele on ühine (1) motiivide konfliktist lähtuva valikusituatsiooni olemasolu erinevate käitumisvõimaluste ilmnemisel ja (2) teatud barjääri või
spiilmannid. Laulikud rändasid maakohast maakohta, kus pühade ajal esineti linna- ja külaplatsidel. Laulud peegeldavad kord kaugemat, kord lähemat, kord mütoloogilist, kord faktilähedast ajalugu. Igal juhul esindavad kollektiivset elutunnet, tõstes esile rahva hingelaadi ja püüdlusi. Germaani kangelaslauludest kuulsaim ,,Nibelungide laul" pärineb 12.13.saj. Kuna teos valmib rüütliromaani levimise ajal, on laulu üks juhtmotiiv daamikultus. Ajaloolised alused teosele olid suure rahvasterände aegsed sündmused ja germaani hõimude omavahelised võitlused. See kauge ajalugu on segunenud müütidega, mis ,,Nibelungide laulus" pole enam nii toored ega arhailised kui ,,Vanem Edda". Tekivad huvitavad kontrastid: nt kangelased käivad kirikus, samas kasutab Siegfried maagilist võlukuube. ,,Nibelungide laulu" üks tähtis tunnusjoon on kangelaste individuaalsuse esiletoomine.
Motivatsioon on kogum sisemisi impulsse, mis ajendavad inimest ühtedele või teistele toimingutele. Sageli käsitletakse motivatsiooni allikatena vajadusi. Kui vajadus on rahuldamata, tekib pingeseisund. Piisavalt intensiivne pingeseisund muutub motiiviks, sundides tegutsema nii, et vajadus saaks rahuldatud. Korraga võib eksisteerida ka mitu motiivi. Kui need on omavahel vastuolus, võidab kõige tugevam (juhtmotiiv), ajendades inimest just selle järgi tegutsema.Motivatsiooniteooriates püütakse leida vastust kahele küsimusele: mis on inimese tegutsemise põhjuseks? ja miks eelistatakse ühte tegevust teistele? Maslow' motivatsiooniteooria. Maslow jaotab vajadused hierarhilisse struktuuri, milles eristab viit astet MASLOW` VAJADUSTE HIERARHIA PÜÜTAKSE VÄLTIDA nälga, janu ohtlikkust kriitikat läbikukkumist igavust
annaabi.ee 
