trompetikontsert). Instrumentaalkontserdil on tavaliselt kolm osa: osa on sonaadivormis ja kiires tempos osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis osa on kiire, tavaliselt rondovormis Interpreet - Interpreet ehk interpreteerija on millegi tõlgendaja. Enamasti peetakse interpreedi all silmas heliteose esitajat, eriti solisti või dirigenti. Mis uuendusi tõi ooperisse Wagner? - Kustutati ooperis tuled ja orkester hakkas augus mängima. Juhtmotiiv - Juhtmotiiv (saksa keeles Leitmotiv) on muusikas korduv kujund, mida programmilises muusikas, lavamuusikas või filmimuusikas kasutatakse mõne tegelase, tegevuspaiga, nähtuse või idee muusikaliseks kirjeldamiseks. Juhtmotiivide kasutamine on iseloomulik näiteks Richard Wagneri ooperitele.
Esimene romantiline Saksa ooper?Olulised nimed? Prantsuse ja Itaalia ooperiga võrreldes oli Saksamaa ooperielu halvas seisukorras,kuna sakslastel polnud piisvalt häid ooperisoliste ning lavastamiseks algupäraseid oopereid(tõlgiti Itaalia ja Prantsusmaa oopereid).Esimeseks romantiliseks Saksa ooperiks peeatakse E.T.A Hoffmann-’’Undine’’.Olulised nimed: Carl Maria von Weber,E.T.A Hoffmann,Richard Wagner. 16. Richard Wagner – Mis oluline? Juhtmotiiv? „Nibelungi sõrmus“? Harmoonia? On kõige rohkem mõjutanud 19.sajandi ooperiteatrit.Oli väga vastuoluline maailmavaadetelt.Võttis kasutusele juhtmotiivi-tegelast iseloomustav lühike sissejuhatus.Suurteos ’’Nibelungi sõrmus’’-see koosnes 4-st ooperist,seal on ’’Reini kuld’’,’’Valküür’’,’’Jumalate hukk’’ ja ’’Siegfried’’.Kestis kokku 19 h või 24 h.Kõige pikem ooper.Harmoonias oli tähtis tämbriline külg
ROMANTISM- Poliitiline olukord segane, kasvav linnastumine, viimane ühtne esteetiline ajastu ROMANTISMIS ESTEETIKA-rahvusliku enedeseteaduse tõus, üksikisik ja tema läbielamised, unistuste-ja fantaasiamaailma, müstika, kangelaslikkus, loodusihaldus, vastandus valgusajastule. ROMANTISMI MOTO- Mõistus võib eksida, tunded mitte iialgi ROMANTILINE MUUSIKA- alles jäid paljud senised vormid ja esitlus koosseisud. Vormide piirid jäid häguseks Esiplaanile tõusis meloodia Ilmaliku muusika osatähtsus kasvas. Huvi rahvamuusika ja vaenam kuntstimuusika vastu. Muusika kannab mingit kindlat süzeed. KÜSIMUSED JA VASTUSED 1)Mis on ooper? Muusikaline lavateos. Sisaldab avamängu, mis häälestab publiku. Proloog, pildid, stseenid, aariad(soolonumber), retsitatiivid, duetid, triod, kujutav kunst.Ühendab muusika, drama ja kujutava kunsti. 2)19 saj. ooperi ainestik? Pärineb antiikajast. Lähtutakse eksootikast ja ulmest. 3)Kirjelda 19. saj Itaalia ooperielu. ...
Nibelungide laul Koostajad: Keity, Sandra, Herkki, Kaido Üldiselt Germaani kangelaslauludest kuulsaim (sakslaste kangelaslugu) Pärit XII ja XIII sajandi vahetusest Juhtmotiiv vasallitruudus valitsejannale (rüütliromaan) Nibelungide soo huku teemast teatakse mitmeid variante. Autor on teadmata. Tekkimislugu Ajalooline alus on rahvasterände aegsed ( VVI ) sündmused. Need on segunenud müütidega ja rüütliromaan elustas vanade müütide fantastika ja seikluslikkuse. Ülesehitus Koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, mis jagatakse "Brünhildi
Aaria vokaalsoolo ooperis Libreto Ooperi, opereti või muusikali A cappella instrumentaalsaateta täielik tekst vokaalmuusika Madrigal 14.saj. Ilmalik lauluvorm Aktsent rõhk Menuett 3.-osalises taktimõõdus vana Allegro elavalt Prantsuse tants Alt madal naishääl Mezzosopran Näishääl Avamäng sissejuhatav osa muusikalisele Missa Mitmeosaline muusikateos (katoliku teosele kiriku jumalateenistus) Bariton - Meeshääl või vaskpuhkpill Modulatsioon Ühest helistikust teise Bekarr Märk, mis tühistab dieeside ja suurdumine bembollide mõju Moll Minoorne helilaad Cantabile Laulvalt Motett Polüfooniline mitmetekstiline laul Concerto grosso Soolopillide ja orkestri ...
ja tavaliselt väljendab see ooperi tegelaskuju kindlat tundeseisundit. Esimene avalik ooperiteater avati 1637. aastal Veneetsias (Teatro San Cassiano). 7.2. Lõpeta laused. Ooper sündis (kus? millal?) Sündis Itaalias Firenzes 16. sajandil Esimese ooperi kirjutas (kes?) Jacopo Peri ja selle pealkiri oli (mis?) Daphne Monteverdi tõi ooperisse järgmised uuendused: · suure orkestri ja tantsunumbrite kasutamine · soolo-osade vaheldumine koori- ja ansamblinumbritega · juhtmotiiv Juhtmotiiv on (mis?) muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnda ooperi tegelast, sündmust või ideed. Aaria on (mis?) Instrumentaalsaatega vokaalsoolot nimetatakse aariaks ja tavaliselt väljendab see ooperi tegelaskuju kindlat tundeseisundit. Retsitatiiv on (mis?) Retsitatiiv on kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine. Esimene ooperiteater avati (millal? kus?) Avati 1637.aastal Veneetsias, kannab nime Teatro San Cassiano 8. Kuula mõne barokkmuusika helilooja G.F.HÄNDEL, J.S.BACH, A
Eelnevalt olid kõik pillid paiknenud lava ees ja nende taga toimetavad ooperilauljad olid paratamatult varju jäänud. Ooperiauk oli aga suurepärane lahendus kerkinud probleemile. Publik sai jätkuvalt kuulda professionaalset elavat pillimängu, kuid samas ka näha ooperilauljate tegevust ja miimikat, mis aitas orkestri poolt ette kantavat muusikat paremini lahti mõtestada. Neljandaks võttis Wagner iga tegelase jaoks kasutusele juhtmotiivi, mis samuti hõlbustas tegevuse jälgimist. Juhtmotiiv tähendab orkestraalset tegelase iseloomustust , mis läbib kogu teost ja loob seesmise ütsuse, kõik see tingib aga orkestri suure osatähtsusese, viies tegevuse orkestrisse. Ooperilaulja pidi ennast samastama orkestri poolt esitatava muusikaga ja muusika omakorda iseloomustada mõnd inimkarakterit. Muusika koos ooperilauljaga sai terviklikuks looks ja ei kujutanud endast enam rida erinevaid üksteisest eraldisesivaid pildikesi
dramaatilisel süzeel põhinev piibliaineline heliteos. Passion on evangeeliumitekstil põhinev koorile, vokaalsolistidele ning orkestrile või orelile kirjutatud dramaatiline heliteos. Süit on mitut iseseisvat, tempolt ja rütmilt vastandlikku, kuid samas tonaalsuses tantsupala hõlmav instrumentaalteos. Kontsert on ühele või harvemini mitmele solistile ja orkestrile kirjutatud suur heliteos, harilikult kolmeosaline. Idee fix on juhtmotiiv, lühike ja lihtne viisilõik, mis iseloomustab ooperi üksikuid tegelasi. Partituur on heliteose koondnoodistik. Dies irae on viha päev; viis sai romantikute loomingus surma sümboliks. Reekviem on mitmehäälne tsükliline kooriteos, katoliiklik surnumissa. Leitmotiiv on tegelaste varustamine mingi muusikalise motiiviga. Tsükli puhul on teose osad omavahel sisuliselt seotud.
Johannes Brahms Mõjutused: Beethoven, Mendelssohn, Schumann Ta oli programmilise muusika eitaja., sest programmidel puudus idee ja kunstiline väljendusjõud. Tema helikeelt avardavad romantismi meloodilised, harmoonilised ja rütmilised vahendid. Orkestratsioonis kasutab tumedaid toone, keerulist rütmikat ning muusika on lihtsalt ilus; puudub programm. Muusikas on ühte sulanud intellekt ja emotsioonid huvitav ja kaunis. Et mõista Brahmsi teoseid on tähtis teada, kellele see on pühendatud lähedastele sõpradele (Billroth), Ungari tantsud muusikakriitik Hanslickile (keda autor väga kõrgelt ei hinnanud). Suurde muusikasse jõudis ta klaveri ja kammermuusika kaudu. Teda huvitas rahvalaul, tema muusikas on palju polüfoonsust /horisontaalsust. Teosed: 4 sümfooniat ; Uuendus sümfooniates on see, et viis kulminatsiooni lõppu(finaali). Kaotati ära ka · 1876. dmoll sümfoonia 3. osa (menuettskertsoval...
traktaati "Harmooniast ja orkestreerimisest" peetakse tänapäevani üheks põhjalikumaks teoreetiliseks teoseks, ei mänginud Berlioz ise korralikult mitte ühtki pilli. Loomingu iseloomustus: · Berlioz on uut tüüpi programmilise sümfoonia looja, mida iseloomustavad autobiograafilisus, subjektiivsus, isiklike tunnete avalikkuse ette toomine, helimaalingulisus, juhtmotiivi kasutamine (erinevaid osi ühendav armsama juhtmotiiv "Fantastilises sümfoonias"). · orkestri suurendamine 3-kordse puupilli koosseisuni, lisakoosseisude kasutamine · kõlavärvide osatähtsuse tõus: · esmakordselt muusikaajaloos kasutas ta "Fant. sümfoonias" inglissarve, pikolo-klarnetit, harfi, orkestrikellasid. Soolopartiisid andis varem vähemtähtsatele pillidele: tromboonidele "Leina-triumfaalses sümfoonias", vioolale "Harold Itaalias", timpanitele "Fant. sümf. ". Võttis kasutasele uusi mänguvõtteid näit
Viis läbi ooperireformi Ooperid jagunevad kolme gruppi: 1) varased ooperid ,,Rienzi" (eeskujuks saksa, itaalia ja prantsuse ooper); 2) reformieelsed ooperid ,,Tannhäuser", ,,Lohengrin" (loominguline küpsus); 3) reformitud ooperid ,,Nibelungi sõrmus"; ,,Tristan ja Isolde"; ,,Nürnbergi meisterlauljad"; ,,Parsifal" Ooperireform: o Kustutas saalis tuled o Saalipõrand ehitati kaldu o Orkester paigutati orkestriauku o Juhtmotiiv tegelastele o Orkester ja orkestri osatähtsus võrdsustus vokaalmuusikaga o Loobus numbriooperist Ooperid olid muusikalised draamad (lavategevus ja muusika on võrdselt olulised) Peaosatäitjad suured kangelased (Saksa ja Skandinaavia eepostest ja legendidest) Teemad ennastohverdav armastus; kunst ,,Nibelungi sõrmus" 4 ooperit, 4 õhtut I eelõhtu ,,Reini kuld"; II 1.päev ,,Valküür"; 2.päev ,,Siegfried"; 3.päev ,,Jumalate hukk"
Kas on olemas tõsikindlat tunnetust ja kui on, siis mille kohta see käib? Austas sügavalt teoloogiat, pidas au sees kõnekunsti, armastas luulet. Oli veendunud, et olemasolev teadmine ei vasta Descartes´i tõsikindluse nõudele. 8. Süstemaatilise kahtluse meetod Kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Autoriteet, komme või harjumus ei piisa põhjenduseks - mitte miski muu ei kõlba, kui tõsikindluse nõuded täitev mõistuse hääl- süstemaatilise kahtluse meetodi juhtmotiiv. Süstemaatilise kahtluse meetodi - hõlmab kõike ja ükskõik mida, on teoreetiline. See tekitab pöörde filosoofias - katse esimest korda otsida süstemaatiliselt eeltingimustest täiesti sõltumatuid tõdesid. Ta ei väida, et midagi pole võimalik teada. Kui mõni väide on kaheldav, oletagem väide valeks ja vaadakem, kas pärast üleüldse mõni tõde järele jääb. Võibolla selgub, et ei olegi võimalik midagi tõsikindlalt teada, kuid siis on vähemalt see kindel.
REFERAAT On lühiülevaade senistest uurimistulemustest. Referaat on kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid. Referaadis on oluline info kogumine, selle üldistamine, ka korrektne kirjalik väljendusoskus ja ÕIGE VORMISTAMINE. Ülevaatereferaadis ei pruugi kirjutaja oma arvamusi ega seisukohti esitada. Kui referaat eelneb teatud probleemi süvakäsitlusele, on soovitav esitada järeldused ning omapoolne arvamus. Referaadi maht ulatub 10 - 15 leheküljeni. REFERAADI KOOSTISOSAD 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Töö põhiosa 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus 7. Lisad TÖÖDE VORMISTAMINE Üldised nõuded Uurimistööd esitatakse tavaliselt A4 (210 x 297 mm) formaadis paberil arvutikirjas kirjasuurusega 12...
ooperitele. Prantsusmaa Georges Bizet (1838-1875) ooperiga "Carmen"- P.Merimee jutustuse põhjal, sisult draama, kuid loodud koomilise ooperi tradits. järgides, hisp. rahvamuusika mõjutused, palju tantsulisust. Süzee tundus omal ajal kõlvatu (esietendus vilistati välja), peategelaseks isekas ja vulgaarne mustlasneiu, kelle vabadusejanu eitab kõiki moraalinõudeid (Carmen) - isel. tantsuviisid Tervet ooperit läbib saatuse juhtmotiiv, mis jälitab Carmenit ja kuulutab traagilist lõppu. Väga head muusikalised karakterid. Tänapäeval üks maailma mängitavamaid oopereid. Charles Gounod (1818-1893) on lüürilise ooperi esindaja. Lüürilises ooperis väljenduvad subjektiivsed elamused, lüürilised pihtimused, aluseks klassikalised kirjandusteosed - "Romeo ja Julia", "Faust"- K: "Juveeliaaria" Margarete imetleb ehtelaegast, mille Mefisto tema ukselävele on asetanud. Itaalia
mis koosneb inimesest, kellel on sarnased sotsiaalsed omadused, mis hõlbustavad neil omavahelist suhtlemist ja määravad ära piirangud suhetes teiste sotsiaalsete klasside liikmetega. Mis võivad olla ostusituatsioonilisteks mõjuriteks? Ümbritsev füüsiline keskkond ehk atmosfäär Ümbritsev sotsiaalne keskkond Aeg Ostu kontekst Tarbija psühholoogiline seisund Mis on motiiv? Motiiv on ajend, liikumapanev põhjus. Kui tegutsema ajendab mitu motiivi, on üks neist juhtmotiiv. Motiive jagatakse teadvustatud ja teadvustamata motiivideks. Emotsionaalsed motiivid ja ratsionaalsed motiivid Missugused on levinumad motivatsiooniteooriad ja millest nad lähtuvad? Maslow teooria: väidab, et osad vajadused on kriitilisemad kui teised. Et kõrgema taseme vajadused aktiveeruksid, peavad madalama taseme vajadused olema rahuldatud. Vajadused: füsioloogilised, kaitstuse ja turvalisuse, sotsiaalsed, tunnustus, eneseteostuse ja enesearendamise vajadused.
TÖÖLEHT barokkmuusika tekkest ja arengust Rühm:021K Nimi:Leevika Vilja Loe teksti, täida lüngad. Vastused leiad nii IVA barokiajastu materjalidest kui ka antud töölehelt ja loomulikult ka internetist. Vastused palun kirjutada kas teise värviga või rõhutatult bold-iga. Kui tööleht on täidetud, siis saada see meilile- [email protected] Kindlasti salvesta tehtud töö ka oma arvutis. NB! Koostöös on jõud küll aga pole mõtet teha oma rühmakaaslase töölehest copy/paste hinnet pole võimalik jagada?! Edu! 1. Täida lüngad Renessansiga lõppes üks ajastu ja sündis uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnad kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mi...
- F. T. Vischer- võrdles novelli romaani, anekdoodi ja idülliga. Novell annab tema sõnul maailmatervikust vaid väljalõike (romaan annab hõlmava ettekujutuse), ei näita isiksuse täielikku arengut nagu romaan, vaid ühe momendi inimese elust ning novell põhineb sageli traagilisel, mitte koomilisel nagu anekdoot. - P. Heyse rajas pistrikuteooria (Falkentheorie), mille järgi peab igas novellis olema pistrik, st juhtmotiiv. Samuti pidas ta oluliseks tegevuse ühtsust, situatsiooni teravust, tegelaste puhul on tegemist valmis karakteritega. - P. Ernst novelli saladus peitub vormis, mitte sisus. Novell oli Ernsti arvates kontsentreeriv ja abstraheeriv kunstivorm. (abstra.heeruma- üldmõistena esile tulema, abstraktsiooniks saama) Short story'st ja E.A.Poe'st novellist rääkides ei saa aga piirduda ainult Euroopa kirjandusega. Ka Ameerika kirjanduse, eriti E.A.Poe osa novelli zanri arenguloos on
1855 - Te Deum 1863 ooper "Beatrice ja Benedict" 1863 ja 1899 (kahes osas) ooper ,,Troojalased" Ta võttis kasutasele uusi mänguvõtteid näit. col legno mäng poogna puuosaga. Berlioz on uut tüüpi programmilise sümfoonia looja, mida iseloomustavad autobiograafilisus, subjektiivsus, isiklike tunnete avalikkuse ette toomine, helimaalingulisus, juhtmotiivi kasutamine (erinevaid osi ühendav armsama juhtmotiiv "Fantastilises sümfoonias"). Romantism üldiselt eelistaski looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseeris sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan. Berlioz oli andekas muusikakirjanik: artiklite, esseede ja reisikirjade kõrval on ta kirjutanud autobiograafilise teose "Memuaarid", mida on tõlgitud paljudesse keeltesse. Tema "Suur traktaat instrumentatsioonist ja orkestratsioonist"(1843), mida hiljem täiendas Richard Strauss, pani aluse 20.saj
Koor kandis pilkupuudvaid, kirevaid ja varvirikkaid kostuume. Enamik meestegelasi kandis harilikku ulikonda *varvid varieerusid mustast hallini*. Uldiselt ei olnud vahet, kas oli tegemist kuninga, oukondlase, maagi voi koguni saatanaga nad koik olid roivastatud sarnaselt. 1. pala, mida ma iseloomustan on ooperi koige tuntum number *Marss*, mis on levinud ka iseseisva kontsertpalana. Kogu ooperi ajal kolab see viis korda. See marss on kogu ooperit labiv juhtmotiiv ja Rahvusooper Estonias kasutatakse seda meloodiat ka etenduse kutsungina. Pala jai mulle eriti meelde, sest ma olen seda ka varemgi kuulnud, kuid ma ei maleta, kus. Muusika oli rutmiline, energiline, kaasahaarav ja hoogne. Mulle tekitas see muusika sellise emotsiooni, et ma oleksin tahtnud kohe minna lavale ja kaasa tantsida, sest see oli nii lobus. 2. pala, mida ma iseloomustan oli esimeses vaatuses, kui koor oli pikali ja koik hoidsid uhte katt ja sorme pusti
maailmatunnetus) Vaatame lk 5 joonist Agraarühiskond 1. Töötegemine sõltus ilmastikust 2. Rahvakalendri tähtpäevadest 3. Usupühadest 4. Pidutseti tavaliselt tööperioodi lõpus, mis oli jätk töisele tegevusele 5. Käsitsi tootmine 6. Suured perekonnad 7. Väikelaste ja vanurite eest hoolitses pere Tööstusühiskond 1. Esikohale tõusis tööstuslik tootmine 2. Töö korraldatud konveieril (fordism) 3. Aja otstarbekam kasutamine 4. Juhtmotiiv "Aeg on raha" 5. Ratsionaalsus mõistuspõhine mõtlemine 6. Vähenes tunnete ja kommete roll 7. Kasvas bürokraatia 8. Tööaeg domineeris puhkeaja üle vajati konveiertöölisi 9. Palgatöö määras ühiskonnas valitsevad väärtused ja elurütmi 10.Meelelahutuse otsimine (kasiinod, kabareed, õnnemängud, loterii) 11. Võimalikult suure kaubahulga tootmine 12. Maa ja linna ning töölise ja kodanlase elustiilides suur erinevus 13
võimet materjalide analüüsil ja argumentatiivse teksti koostamise oskust TEEMA VALIK Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatav idee Idee otsimine on loominguline protsess, seetõttu on sobiva teema leidmiseks v. sõnas- tamiseks vajalik juhendajaga põhjalikult nõu pidada Teema peab olema konkreetne, tööd alustades võib see olla sõnastatud laiemalt, ent töö käigus seda järk-järgult piiritletakse kuni sõnastatakse juhtmotiiv (põhiprobleem) Uurimuslik töö on suunatud probleemile, eesmärgiks on leida vastus probleemile TÖÖ KOOSTAMISE ETAPID esialgse teema valik allikmaterjalide valik ja läbitöötamine kava (plaani) koostamine andmete kogumine, uuringute ja vaatluste läbiviimine andmetöötlus töö teksti kirjutamine töö vormistamine ja korrektuur töö esitlus ja kaitsmine UURIMISTÖÖ ALAJAOTUS Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus
Romantism (I tund)
Romantism- on 19.sajandi kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund, mis vastandus 18
sajandil valitsenud klassitsismi seaduse & mõistuspärasusele.
Andsid tõuke sellele ajastule : Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-1794)
Napoleoni sõjad (1799-1814)
Sündis rahvusteadvus - hakati huvi tundma rahvamuusika vastu, otsiti rahvuslikku
identiteeti. Heliloojad hakkasid kasutama oma rahvamuusikat.
Sai romantism(romantiline liikumine) alguse saksamaalt & laienes üle kogu
euroopa. Ranged ettekirjutused,mis olid eelmisel ajastul hakkasid tekitama
vastuseisu kunstnikkes , kes tahtsid väljendada eelkõige oma tundeid.
Hakati ülistama tundevabadust. Romantikuid iseloomustas üks lause: Mõistus võib
eksida, tunded ei eksi kunagi. Ajastu kangelased: Said tasakaalutud
tundeinimesed keda iseloomustab elav kujutlusvõima, spontaansus & ülitundlikkus.
Ülim õnn ühele rom. kangelasele on armastus.
Tähtsamad esindajad:
sotsiaalne jaotus (enamus töölised) Koos tööstusühiskonnaga tõusis majanduses tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Tööpäevad kestsid 12-14h. Töö tegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne, omanik pidas ranget arvestust ning jälgis, et tööline kasutaks oma tööaega otstarbekalt. Juhtmotiiv: ,,Aeg on raha!" ehk vabu päevi praktiliselt polnudki. Tööstusühiskonna märksõnaks sai ratsionaalsus. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tänu konveieritöö ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, asisemaks muutusid võimusuhted ning argielu. Vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike normide tähtsus. Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes just
Võrdlus on nähtuste kõrvutamiune sarnasuse alusel. Sümbol on võrdkuju (nt. Koit – nooruse sümbol) Personifikatsioon on elusolendi tunnuste ülekandmine elutule. Novell: Tiheda sündmustiku ja väheste tegelatega lühijutt, mis piirdub ühe teemaga. Tunnused: põhineb kindlal süźeeskeemil, juhtumused esitatakse ajalises järgnevuses, tegevus areneb kulminatsiooni suunas, tegevus lõpped puändiga, süźeed pingestab juhtmotiiv, tegelased individualiseeritud, tegevuskoht- ja aeg ei ole väga olulised. Liigid: jutustav, psühholoogiline ja sümbolnovell Esindajad: Nikolai Gogol, Edgar Allan Poe, Franz Kafka, Friedebert Tuglas, August Gailit, Peet Vallak jaArvo Valton. Kirjandus ja sõda: Sõda on piirolukord, kus inimene peab otsutama, kuidas käituda. Sõda on halb, sest tihti kannatavad süütud. Sõda on hea, sest see tähendab uue elu algust
Nii nagu võõrasse unenäkku on võimatu tungida, ei suuda ka lugeja kuigi mugavalt siseneda HÖ maailma. Millised tunded minategelast Surnud mehe majas valdavad? Meest tundis, et ta ei tohiks seal olla. Õhk oli just kui paks ja ängistav. Milliseid unenäolisi seiku ta kogeb? Kui alguses tundub kõik nii selge, siis järgmisel hetkel muutub pilt väga häguseks. Mõtesta lahti barokiliku elutunnetuse juhtmotiiv: elu on unenägu. See, mis toimub meie unenägudes on seotud kuidagi meie igapäeva elu ja sündmustega, unenäod on nagu meie hingepeeglid. Mälu labürintlik arhitektuur Surnud mehe maja on vaadeldav kui mälu metafoor ja liikumine selles kui meenutamine. Maja siseehitus ja minategelase mälustruktuur on silmnähtavalt labürintliku arhitektuuriga, keerulised ja sügavad moodustised.
Ajastud. Hilisromantism. Tekkis Saksamaal,Austrias,(19.saj lõpp 20.saj alg). Programmilisus, suur emotsionalism, tohutud orkestrikoosseisud ja ajaliselt pikad teosed. Loodi muinasjutulisi, fantastilisi, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilis-, psühholoogilisi teoseid. Esindajad: G. Mahler, Bruckner, Strauss, Sibelius. Eestist: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba. Impressionism. (19.saj lõpp).Impressioon = mulje.Ei ole täiesti vaba romantilistest elementidest. Orkestri kõlavärvide peened nüansid.Vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine. Polütonaalsus(mitme helistiku üheaegne kasutamine). Esindajad: Claude Debussy(`Fauni pärastlõuna'),Maurice Ravel. Eestist: Mart Saare klaverilooming, Heino Eller. Neoklassitsism. (1920ndad aastad).Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund.Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele.Väiksed ansamblid.Tagasi kaalukuse ja selguse juurde! Harmooni...
Krossi enda ütluse järgi oli ,,Söerikastaja" naer vabastav naer, mineviku dogmadest ning traagikast üleoleku osutus. Poeet on esmajoones võitjela, kes kõike ebapuhast ja võltsi ründab sõjaka ägedusega. ,,Söerikastaja" ajaluule on kirjutatud valdavalt aastail 1955 1958. Sotsiaalse löövuse nimel on autor kogust välja jätnud mõndagi, mis võinuks seda taotlust nõrgendada ning kõrvale juhtida pealkirjaga märgitud sihist. Söekaevandaja kujundis sisaldub raamatut läbiv juhtmotiiv puhtuse taotlus. Sastaks progressi teel on isikukultuslikud dogmad, silmakirjalikkus, roomamine, muganemine, kirjanduslik ja teduslik haltuura, bürokratism. Nende nähtuste rookimisel muutub Kross sarkastiliselt ajakonkreetseks. Rünnatavat nähtust iseloomustatakse põlastaates hüpeboliseeritud hajapiltides, et anda luuletuse lõpus positiivne deklaratsioon. Sõnastuses võidakse olla räme ja robustne.
laval olnud tema ,,Salakütt" (Wildschütz), Saksamaal mängitakse siiani väga palju. Väga hea näide Spieloper'i kohta on Otto Nicolai (1810-1849) ,,Windsori lõbusad naised" (Shakespeare'i komöödia järgi), muusikaliselt on see arendatum ja vokaalselt nõudlikum (itaaliapäraste koloratuuridega) kui Lortzing. 18 Teema 17. Wagner Algteadmised Wagnerist · Millega seostub meile tavapäraselt Wagneri nimi? · Muusikadraama, juhtmotiiv, ooperi sümfoneerimine. Gesamtkunstwerk. (sünteeskunstiteos, antud tekstis lühendasin GKW) Müüt, Bayreuth. 1. Wagneri isiksus. Wagner ja ta aeg. Mõlemad olid vastuolulised. Wagner elus luksusjanune, kunstis seevastu keskendub olulisemale (Bayreuthi Wagneri-teatri fassaadikavandil märge "Ei mingeid ornamente"). Wagner rõhutab: Mina olen kunstnik. Ma ei ole nagu Bach, kes pidi raha teenima mulle peab raha antama.
omandatud ja mida nüüd tahetakse teistele teatavaks teha. 2. Teema valik. Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatav idee. Idee otsimine on loominguline protsess, seetõttu on sobiva teema leidmiseks või sõnastamiseks vajalik juhendajaga põhjalikult nõu pidada. Teema peab olema konkreetne, kuigi tööd alustades võib see olla sõnastatud laiemalt, ent töö käigus seda järk-järgult piiritletakse kuni sõnastatakse juhtmotiiv (põhiprobleem). Uurimuslik töö on suunatud probleemile, eesmärgiks on leida vastus probleemile. 1 2.1. Juhendaja: a) aitab formuleerida töö struktuuri ja eesmärgi; b) aitab koostada uurimistöö programmi ja kalenderplaani; c) annab suuna teemakohase kirjanduse ja algallikate otsimiseks; d) konsulteerib õpilast uurimistöö käigus; e) korraldab vajaduse korral suhtlemist õpilase ja konsultandi vahel; f) kontrollib töö valmimist osade kaupa;
motiiviga käitumine. (Kidron 2001: 116) Tegevus ei sünni motiivi järel, tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile, mis esineb alguses psüühilises plaanis. Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusse. Motiiv on üks kindel asjaolu, mis inimese tegutsema paneb. Motiivid jaotatakse kahte suurde rühma (Bachmann & Maruste 2003: 76): 1. teadlikud ja 2. ebateadlikud motiivid Teadlik motiiv on juhtmotiiv või siis mõned peamised, mis on otsustava mõjuga konkreetsele käitumisele. Mõjusaimad on need motiivid, millel on inimesele suurim emotsionaalne tähendus. Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile ega ole ilma põhjalikuma uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa inimeses tekkinud motiive on sellelaadsed. Tavaliselt mõjutab tegevust üheaegselt palju motiive nii teadlikke kui ebateadlikke. (Bachmann etc 2003: 76)
Võitlused nii prantslaste kui ka mauride vaatepunktist. Laul minu Cidist: XII saj. Tõetruum ajalugu kui RL. Religioosne fanatism võõras, sõda mauride vastu on Cidile igapäevane töö. Kangelaste iseloomud ei avane, vähem psühhologiseeritud. Cidis rõhutatakse pigem inimlikkust. Suurem osa eraelu. Rahva armastus mitte tänu sõjasangarlusele vaid tänu suuremeelsele ja lihtsale käitumisele. Nibelungide laul: XII-XIII saj., kui Euroopa eepilises kirjanduses levis rüütliromaan. NL juhtmotiiv – vasallitruudus valitsejannale, daamikultuse mõjutus. Kontrastid arhailise ja uue vahel: kirikus käimine vs võlukuue kasutamine. Kangelase individuaalsuse esiletoomine (nagu RL). Kangelane pole eksimatu. Enesekriitiline, rahva kõlbluse üle juurdlev vaim. Traagilisus, süngus. Wagneri ooperitetraloogia. Lugu Igori sõjaretkest: vene. XII saj. Rüütliau ja patriotismi ülistamine, kangelaste idealiseerimine, sündmuste ja osalejate liialdused. Autor
- Kui hakkasin kitse liha keetma, tuba läks põlema. - Eks see olnud paha. -Kus ta paha oli ... (Rahvaluule) 34. Novell - tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse, teemaga. Klassikaline novell põhineb kindlal süzeeskeemil. Juhtumused esitatakse ajalises järgnevuses. Tegevus areneb kulminatsiooni suunas ning lõpeb puändiga. Süzeed pingestab läbiv juhtmotiiv. Sündmustikuga kõrvuti jälgitakse tegelaste siseelu või omavahelisi suhteid. Novelli tegelased on individualiseeritud. Tegevuskoht ja -aeg ei ole nii olulised kui romaanis või jutustuses. Tuntumad novelli liigid on jutustav novell (näiteks vene kirjaniku Nikolai Gogoli (1809 -1852) looming); psühholoogiline novell (ameeriklane Edgar Allan Poe, 1809 -1849); sümbolnovell (juudi kirjanik Franz Kafka, 1883-1924). Eesti nimekad novellimeistrid on Friedebert Tug1as
- Kui hakkasin kitse liha keetma, tuba läks põlema. - Eks see olnud paha. -Kus ta paha oli ... (Rahvaluule) 34. Novell - tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse, teemaga. Klassikaline novell põhineb kindlal süzeeskeemil. Juhtumused esitatakse ajalises järgnevuses. Tegevus areneb kulminatsiooni suunas ning lõpeb puändiga. Süzeed pingestab läbiv juhtmotiiv. Sündmustikuga kõrvuti jälgitakse tegelaste siseelu või omavahelisi suhteid. Novelli tegelased on individualiseeritud. Tegevuskoht ja -aeg ei ole nii olulised kui romaanis või jutustuses. Tuntumad novelli liigid on jutustav novell (näiteks vene kirjaniku Nikolai Gogoli (1809 -1852) looming); psühholoogiline novell (ameeriklane Edgar Allan Poe, 1809 -1849); sümbolnovell (juudi kirjanik Franz Kafka, 1883-1924). Eesti nimekad novellimeistrid on Friedebert Tug1as
Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kiri...
7) õpilane esitleb töö tulemusi. 4. Teema valik. Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatav idee. Idee otsimine on loominguline protsess, seetõttu on sobiva teema leidmiseks v. sõnastamiseks vajalik juhendajaga põhjalikult nõu pidada. Teema valikut tuleb ka põhjendada lugejatele. Teema peab olema konkreetne, kuigi tööd alustades võib see olla sõnastatud laiemalt, ent töö käigus seda järk-järgult piiritletakse kuni sõnastatakse juhtmotiiv (põhiprobleem). Uurimuslik töö on suunatud probleemile, eesmärgiks on leida vastus probleemile. Teema täpset sõnastamist aitab: 1) huvipakkuva valdkonna täpne määratlemine; 2) uuritavas valdkonnas küsimus(t)e sõnastamine, millele tahetakse saada vastust. See küsimus tuleb sõnastada uurimisprobleemina, millele vastamine peaks andma uue teadmise. Uurimisprobleem sisaldab juba tuntut ja seda, mida veel ei tea;
7) õpilane esitleb töö tulemusi. 4. Teema valik. Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatav idee. Idee otsimine on loominguline protsess, seetõttu on sobiva teema leidmiseks v. sõnastamiseks vajalik juhendajaga põhjalikult nõu pi- dada. Teema valikut tuleb ka põhjendada lugejatele. Teema peab olema konkreetne, kuigi tööd alustades võib see olla sõnastatud laiemalt, ent töö käigus seda järk-järgult piiritletakse kuni sõnastatakse juhtmotiiv (põhiprobleem). Uurimuslik töö on suunatud probleemile, eesmärgiks on leida vastus probleemile. Teema täpset sõnastamist aitab: 1) huvipakkuva valdkonna täpne määratlemine; 2) uuritavas valdkonnas küsimus(t)e sõnastamine, millele tahetakse saada vastust. See küsimus tuleb sõnastada uurimisprobleemina, millele vastamine peaks andma uue teadmise. Uurimisprobleem sisaldab juba tuntut ja seda, mida veel ei tea;
Kontrolltöö kordamisküsimused / Avatud Ülikool. 1. Mida nimetatakse turunduseks? Turundus on kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate (ostjate) vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetus-protsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu. 2. Mida mõistame turunduses vajaduse all? Vajadus on inimese poolt tunnetatav puuduseseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilisteks (toit, rõivad, soojus, turvalisus), sotsiaalseteks (suhtlus, ühtekuuluvus) ja individuaalseteks (teadmised, eneseväljendus). 3. Mida mõistame turunduses soovi all? Soov on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega. Soovid võtavad nende objekti...
kolmandas vaatuses mängitakse maha lustakas intermeedium. Pateetiline vaheldub koomilisega ja triviaalsega näidendis "Ardenne'i armukadeduse maja ja metsad". Renessansi rüütlieeposte ja romaanide kangelaste Rolandi, Ganeloni, Merlini jt. seltskonda ilmub põgusalt ka Hispaania legendaarne vägilane Bernardo del Carpio, kuid taandub samas, tehes ruumi kaunitar Angelica võludele, kes Karl Suure vapratel rüütlitel üksteise järel pea segi ajab. "Õnneliku kupeldaja" juhtmotiiv - usk, mis aitab tõusta sügavaimast patust, kordub küpses barokkdraamas, nii Tirso de Molina näidendeis "Kahtluse pärast hukka mõistetud" kui ka Calderóni "Andumuses ristile". Elu ja löömamehest Lugost saab lõpuks preester ja pühak, kelle hing rändab taevasse. Selle näidendi 2. vaatuses kiidab Cervantes heaks aja ja kohaühtsuse reeglist loobumise. "Kaheksast komöödiast" üks terviklikumaid ja samas rahvuslikumaid on "Pedro de Urdemalas". "Madal" ja "kõrge" Hispaania
Nooremale koolieale, milles on lõbusaid lugusid ja juhtumisi kahest I klassi poisist Sassist ja Jassist. Raamatu lugudes pakub lisarõõmu autori tugev kodanikupositsioon, oskus väikesele lugejale näidata pisikese ning kodulähedase kaudu elu ja elamise laia tagamaad. "Kuresaapad", 13 "Kogemata", "Las piriseb", "Kukega võidu laulmas" - needki palad on omaette proosavalmid. Raamatu juhtmotiiv näib aga peituvat jutukeses "Liivamäe kolhoos", milles kirjanik näitab väikesele lugejale veenvalt erinevate inimpõlvede püüdluste ühtsust, meie unistuste ning tegude järjekestvust. (H. Väli 1975 ) *,,Nõiutud allikas'' - Kirjastus ,,Eesti Raamat'' Tallinn 1968, toimetaja Helle Michelson. Miniatuurikogu, mis võiks kuuluda ka täiskasvanute lugemisvarasse. Selle mõtteline teravik on suunatud looduse valitsejat, vallutajat ja ümberkorraldajat mängiva inimese vastu, kes isegi
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapä...
Paul kägistab Marietta (siiski unenäos) Alban Berg Wozzeck Ekspressionism Wozzeck, Kapten, Väga range (1885-1935) (1922 EE Doktor, Marie, Andres, konstruktsioon. Üks 1925 Berliin) Narr, Ülemtummar. terve läbiv Wozzack tapab Marie, juhtmotiiv kuna ta petab teda ülemtrummariga. Viskab noa vette, kuid kaugemale visates upub ise ka. 25
ei armee, ei kommunistid, kes püüdsid ja püüavad nüüd õigustada oma toetust GKTšP-le Liidu päästmisega. Vene NFSV, Ukraina ja Valgevene ülemnõukogud ratifitseerisid Belovežje kokkulepped käigupealt, praktiliselt ilma aruteluta. /.../ Venemaa ülemnõukogus hääletas vastu 5–6 inimest, Ukrainas 3, Valgevenes üks- ainus Lukašenka. Otsused võeti vastu püsti seistes ja vaimustusega. Mingi hullu- meelsus, meeltesegadus.”19 Gorbatšovi seletuse juhtmotiiv on see, et Liidu lagunemine tähendas perestroika katkestamist-nurjamist, ja kõik, kes olid sellega seotud, olid uuenduskursi ava- likud või varjatud vastased. Katastroof jäänuks tulemata, kui Jeltsini meeskond poleks “õigelt” teelt kõrvale keeranud. Reformitud, demokratiseeritud ja detsent- raliseeritud Liit oleks eksisteerinud edasi uuendatud kujul ja Gorbatšov jätkanuks presidendina. Kui Gorbatsov kõneleb tänapäeval Liidust, siis mõtleb ta selle all 17 Samas, 172–174.
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
5. TARBIJATE OSTUKÄITUMINE Turunduskontseptsiooni kohaselt on turundustegevuse aluseks tarbijate vajaduste selgitamine ja järgnev rahuldamine sobiva turunduskompleksi abil. Seega sõltub turunduse resultatiivsus tarbijate ja nende ostukäitumise tundmisest. Ostukäitumise all mõeldakse kõiki tegevusi ja otsustusi, mis seonduvad kaupade valimise, ostmise ja ostujärgse kasutamisega. Teatavasti ei saa tarbija ennast olulisel määral ümbritsevast keskkonnast eraldada, seepärast on ka tema käitumine sünnipäraste karakteristikute, ümbritseva keskkonna ja turundustegevuse vastasmõju tulemus. Kahjuks puudub tänapäeval üldine teooria, mis selgitaks piisava põhjalikkusega, miks tarbijad käituvad just nii, nagu nad käituvad. “Pigem võib võlukepikese abil rauda kullaks muuta kui ostjaid tunda ja nende käitumist ennustada,” on kriitiliselt kommenteerinud selle valdkonna alaseid teadmisi oma turundusõpikus Geoffrey Randall (Randall,...
MOTIIV- on tunnetatud vajadus. Konkretiseerib motivatsiooni. Arusaamine vajadusest, tegevusest selle rakendamisel, eesmärkidest. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile. On teadlik suhtumine juba olemasolevasse aktiivsusse. Teadlik motiiv. Ebateadlik motiiv- ei ole arusaadav ei subjektile endale ega ilma põhjalikuma uurimiseta ka teistele. Enamik on sellelaadsed. Tegevust mõjutab palju motiive, nende konfliktist ja võitlusest kujuneb välja üks juhtmotiiv, või mõned peamised. Mõjusaimad on need, millel on suurim emotsionaalne tähendus. Kurt Lewin: motivatsioon toimib positiivse ja negatiivse valentsiga. Inimene on subjekt, kes on toimimis- ja valikutevõimeline, elab väljas (keskkonnad, teised elusorg-d) ja peab seal hakkama saama. Seda saab kirjeldada valikute järgi. Konflikt kahe lähenemissuuna vahel- positiivne või negatiivne. Vaja teha valik. Pos ja Pos- nt lähen kontsertile või teen kiire töö ja saan raha
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel me...
armastatu jättis ta maha ja Niina andele puudus toetus. Kui Niina kohtub viimast korda Trepleviga, siis jutustab talle, kuidas temasse ei uskunud armastatud inimene, kuni lakkas ka ise enesesse uskumast. "Ma muutusin väiklaseks, tühiseks, mängisin mõttetult... Ma ei teadnud, mida teha kätega, ma ei osanud laval seista, ei valitsenud oma häält. Te ei saa sellest seisundist aru, kui tunned, et mängid hirmsasti." Kust tuleb siis välja "Kajaka" juhtmotiiv lennu, võidu ja vabaduse teema? Oma nooruse hinnaga ja läbi kannatuse jõudis Niina tõeni: "Meie töös ükskõik, kas me mängime laval või kirjutame pole peaasi mitte kuulsus, mitte hiilgus, mitte see, millest mina unistasin, vaid oskus kannatada. Oska kanda oma risti ja usku. Mina usun, ja mul pole nii valus, ning kui mõtlen oma kutsumusele, siis ei karda ma elu." Niina heidab kõrvale võimaluse, nagu oleks tema elu "süzee väikese jutustuse jaoks". "Olen kajakas..
spiilmannid. Laulikud rändasid maakohast maakohta, kus pühade ajal esineti linna- ja külaplatsidel. Laulud peegeldavad kord kaugemat, kord lähemat, kord mütoloogilist, kord faktilähedast ajalugu. Igal juhul esindavad kollektiivset elutunnet, tõstes esile rahva hingelaadi ja püüdlusi. Germaani kangelaslauludest kuulsaim ,,Nibelungide laul" pärineb 12.13.saj. Kuna teos valmib rüütliromaani levimise ajal, on laulu üks juhtmotiiv daamikultus. Ajaloolised alused teosele olid suure rahvasterände aegsed sündmused ja germaani hõimude omavahelised võitlused. See kauge ajalugu on segunenud müütidega, mis ,,Nibelungide laulus" pole enam nii toored ega arhailised kui ,,Vanem Edda". Tekivad huvitavad kontrastid: nt kangelased käivad kirikus, samas kasutab Siegfried maagilist võlukuube. ,,Nibelungide laulu" üks tähtis tunnusjoon on kangelaste individuaalsuse esiletoomine.
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muut...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
