Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Andra Teede (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Kool
Andra Teede
Referaat
Koostaja :
Klass:
2010
Sisukord
Sissejuhatus……………………………………………………………………………3
Luuletaja elulugu….……………………………………………………………….......4
Looming ja kirjanduslik tegevus………………………………………………............5
LuulekoguTakso Tallinna taevas“ analüüs………...………………………………...6
Luulekogu „Saage üle“ analüüs……………………………………………………….7
Luulekogu „ Atlas “ analüüs…………………………………………………………...8
Kokkuvõte……………………………………………………………………………..9
Kasutatud materjalid…………………………………………………………………10
Sissejuhatus
Eestis on väga palju häid luuletajaid . Paljud neist on läinud juba manalateele ja paljud alles leiavad omale kohta eesti kirjanduses. Sellised nimed nagu Doris Kareva , Juhan Viiding , Kauksi Ülle ja paljud teised, on paljudele eestlastele tuttavad. Neid teatakse nimepidi ja ehk on mõni luuletuski pähe kulunud. Ka kaasajal on väga palju noori luuletajaid, kes üha rohkem tuntust koguvad. Üheks nendest on noor luuletaja Andra Teede, kelle loomingust püüan ülevaate anda.
Luuletaja elulugu
Andra Teede on sündinud 23. septembril 1988. aastal. Ta kasvas ülesse Tallinnas, kuid praegu on tema elupaigaks Tartu. Andra on õppinud Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis 1994–2004, Tallinna Ühisgümnaasiumis 2004–2006 ja Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis 2006–2007. Aastast 2007 õpib ta Tartu Ülikooli haridusteaduskonnas kirjandust ja eesti keelt. Andra Teede on Tartu Noorte Autorite Koondise (Tartu NAK) ja Eesti Kirjanike Liidu liige. ( Vikipeedia)
Looming ja kirjanduslik tegevus
2005.a. on ilmunud tema luulet koguteoses „Väike kuri kevad“ koos Janno Pikkati ja Mart Valneriga
2006. a. ilmus debüütkogu „Takso Tallinna taevas“
2007.a luulekogu „Saage üle“
2009.a luulekogu „Atlas“
Tema luuletusi on ilmunud ka ajakirjanduses (Looming, Vikerkaar, Värske Rõhk, Sirp, Eesti Ekspress jm).
2007. a. ilmunud Tartu NAK-i "Väikese pornoraamatu" üks autoreid
Andra Teede on tegev ka kirjanduskriitikuna (Eesti Ekspress, Sirp, Eesti Päevaleht, Lugu jm), kelle kirjatöid sel alal iseloomustab hoolikas lähenemine vaadeldavale materjalile. Peale selle on ta teinud intervjuusid ja portreelugusid kirjanikega ( Heljo Mänd, Oskar Tanner ). Kirjanduselust on Andra Teede osa võtnud ka organiseerijana, olles 2007. aastal kirjandusnädala SOTSIA peakorraldaja, aastast 2008 on ta Tartu kirjandusfestivali Prima Vista kaaskorraldaja. 2009. aastal korraldas Andra Teede koostöös Valmiera teatri ja Eesti Teatriliiduga eesti kirjanike jalgsimatka Kristjan Jaak Petersoni jälgedes Riiast Tartusse . Alates 2007. aastast töötanud kirjastaja ja toimetajana .
Luulekogu „Takso Tallinna taevas“ analüüs
Debüütkogu "Takso Tallinna taevas" sai kriitikutelt hea vastuvõtu osaliseks. Selles raamatus ühendab autor tundelüürika ja ajaluule , seob kokku isikliku ja ühiskondliku, paigutab sõnasse oma emotsioonid , lahutamatuks taustaks olud ja ajad, kus need sündinud: Tallinna inimesed ja tänavad. "Andra on arusaadav ja huvipakkuv isegi siinkirjutavale 30 aastat vanemale luulesõbrale. Tallinn on põnev koht, noorus ilus aeg, kirjutaja teeb igasugu poeetilisi trikke. Andra on ühtaegu romantiline, blaseerunud, võitlev ja humoorikas ," on "Takso Tallinna taevas" kohta kirjutanud Kalev Kesküla (Eesti Ekspress, 16. august 2006).
“Takso Tallinna taevas” on mitut sorti luuletustest koosnev püramiid. Püramiidi tipus on mõned väga vahedad luuletused, mille puhul hüüatad “oh sa!” Püramiidi keskmise ja laiema kihi moodustavad tekstid, mis nagu on ja ei ole kah. Kõige alumise osa moodustavad tekstid on aga surnud täiteaine, mis on kujundaja tahtel kohati kasti löödud. Olgu öeldud, et mõnes kastis on siiski täitsa elus tekst, ja mõni surnu ei leba kastis. Mitmes luuletuses on omapäraseid kujundeid, mis on kahjuks kas sõnaohtruse või sisutühjuse alla ära lämbunud. (Eesti Päevaleht, 2. september 2006 Tuuli Botik : Salapilk noor(d)e luulesse)
taksojuhid teavad kõiki otseteid
lollid pahad juhid
oma tahavaatepeegleis näevad kõike
kus ma elan magan
söön ja suren
kes enne väljub kes
maksab arve kes
küll suudleb keda
taksojuhid vaatama näevad
keda armastan veel enne
kui ma ise jõuan näha seda
(„Takso Tallinna taevas“ lk 12)
Luulekogu „ Saage üle“ analüüs
Oma teises luulekogus "Saage üle" (kirjastus Tänapäev) on Andra Teede luule muutunud teravamaks, särtsakamaks ja valitudsõnalisemaks, torgates nõnda silma vaoshoitud ja malbe eesti naisluule taustal. Peegeldab suure osavõtuhuviga elatud harilikku, igapäevast, kuid ometi poeetilist elu, kus olulisel kohal on oluliste linnade tänavad ja inimesed.

Andra Teede on ise oma luulekogu kohta öelnud järgmist: “Saage üle” räägib vabavärsis hulkuvatest koertest ja inimestest. Ja linnast või äratahtmisest, sellest, millest mulle ikka meeldib rääkida. Võrreldes eelmise raamatuga on pildid ja mõtted läinud laiemaks, sõnad aga konkreetsemaks, nii et kokku tuli päris kena asjake. ( Karel Kressa 2007)


harri on mu lemmikparm
haiseb joob ja ropendab
elab vabaduse väljakul
istub galerii ees prügikastil
ütleb viisakalt tere
ja naeratab kui tast mööduda
vahel annan talle raha
suitsu või süüa
kui ei anna mina siis
teevad seda teised
harri on paljude lemmikparm
vahel tuleb taga
lihtsalt rääkida
raske on muidugi sest
harri haiseb joob ja ropendab
(Jaak Urmet juuni 2007)
Luulekogu „Atlas“ analüüs
“Atlas” on õhuke kogu, mis sisaldab vaid 25 teksti ja raamatu toimetaja Jürgen Rooste järelsõna. Uus luulekogu tundub olevat läbimõeldum ja viimistletum. Kui rääkida stiiliotsingutest, siis need on teatud mõttes lõpule jõudnud: “ Atlase ” vabavärss on napp ja täpne, sageli on sel rohkem ühisjooni proosa kui luulega . Pole enam puhtalt ühele voogavale rütmile üles ehitatud luuletusi ja loobutud on ka riimist, mis veel eelmises kogus siin-seal sisse tikkus. Juba esikkogust alates on Andral teatud kindel teemaring, mida ta raamatust raamatusse on lihvinud ning mis “Atlases“ üha teravamaid ja mõjuvamad piire omandab. Ühe väikse omaette kimbu moodustavad kõikenägeva silma luuletused, kus mingi omnipotentne vägi teab kirjutavast subjektist rohkem kui ta ise. (Mariliin Vassenin 2009)
saja aasta pärast
on täpselt kaks võimalust
kas meie oleme surnud
õhku on vähe ja inimesi
väga palju
või vastupidi
kõik inimesed on läinud
ja kogu õhk on meie oma
(„Atlas“ kl 9)
Luuletus on lihtne ja lühike, kuid väga sügava mõttega. Ehk isegi pisut humoorikas. Minu isiklik lemmiks sellest luulekogust.
Kokkuvõte
Andra Teede on noor ja andekas luuletaja. Kindlasti on väga palju inimesi, kes väidavad vastupidist. Öeldakse aga, et täpselt nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi . Kõigile ei saagi meeldida. Õnneks on luuletajaid väga palju, nii et kindlasti leiab igaüks oma lemmiku .
Kõige enam meeldib mulle Andra esimene luulekogu „Takso Tallinna taevas“. Minu jaoks suurepärane leid luulemaailmas. Igas luuletuses on oma nüanss ja mingisugune eriline „kiiks“, mida ühestki teisest luuletusest ei leia.
Luulekogu „Atlas“ lõpus on toimetaja Jürgen Rooste lisanud oma järelsõna, mis võtab selle luulekogu suurepäraselt kokku. Minus tekitavad Andra Teede luuletused sarnaseid emotsioone, seega lisan Jürgen Rooste kokkuvõtte ka oma referaadi lõppu.
„Ma ei tea. Andrat on nimetatud esimeseks eesti naisbiitnikuks. Eks see ole ju tõsi, kuni Maarja Kangro oma hobusetüraga ree pääle istus. Andrat on sõimatud mõttetuks tibiks ja plärtsuvaks beibeks. Las sõimavad, las klähvivad, karavan kulgeb. Mulle meeldib inimlik ja elu endaga kokku kolksuv luule. Seda on vaja, sest seda on Eestis siiani vähe olnud. Hea lugeja hoiab käes olulist raamatut, mis kraabib seinale kriipsud ja kisub krohvile kirjad: meil on ruumi, et rääkida asjust, nagu nad on, meil on paberipinda, et pritsida lugeja puhtale ajumaastikule seda köömest ja kribalat, mis saab muutma maailma. Ilma selleta pole mõtet ei luulet lugeda, ega kirjutada. Me ülim püüdlus siin on see, et need lootused oleks õigustet. Elu on kirjanduse materjal, ja ei ole õiget elu ilma kirjanduseta, tolle kireta. Paraku. Kirge siin on, seda kindlasti.“ ( „ Atlas“ kl 64)
Kasutatud materjalid
Botik, Tuuli. Salapilk noor(d)e luulesse
http://www.epl.ee/artikkel/353133 (20.11.2010)
Kressa, Kaarel. Andra Teede ja Tui Hirv klaarivad olnuga arveid
http://www.epl.ee/artikkel/393033 (21.11.2010)
Teede, Andra. „Atlas“, (:) kivisildnik , Pärnu 2009
Urmet, Jaak. (juuni 2007). Raamat Eesti Kirjanduste Liidu ajaleht nr 6(18), kl 7
Vassenin, Mariliin. Kadunud maailma teedel
http://www.vikerkaar.ee/?page=Arhiiv&a_act=article&a_number=5027 (25.11.10)
http://et.wikipedia.org/wiki/Andra_Teede
11
Vasakule Paremale
Andra Teede #1 Andra Teede #2 Andra Teede #3 Andra Teede #4 Andra Teede #5 Andra Teede #6 Andra Teede #7 Andra Teede #8 Andra Teede #9 Andra Teede #10 Andra Teede #11
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristina Kenner Õppematerjali autor
Andra Teede eluloost ja loomingust referaat.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Eesti luule tänapäeval
6
doc

Eesti luule tänapäeval.

väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Andra Teede Andra Teede (sündinud 23. septembril 1988) on eesti kirjanik. Ta on Tartu Noorte Autorite Koondise (Tartu NAK) ja Eesti Kirjanike Liidu liige. Andra Teedelt on ilmunud luulet koguteoses "Väike kuri kevad" (2005, koos Janno Pikkati ja Mart Valneriga) ning kahes oma kogus "Takso Tallinna taevas" (2006) ja "Saage üle" (2007). Peale selle on ta avaldanud luuletusi ajakirjanduses (Looming, Vikerkaar, Värske Rõhk, Sirp, Eesti Ekspress jm) ja kirjutanud ka proosat, kuid seda luule kõrval avaldanud vähem

Kirjandus
Andra Teede
14
doc

Andra Teede

Andra Teede 1 Andra Teede Sisukord Sissejuhatus ...............................................................................................................................................3 Varajasem luule .........................................................................................................................................4 Takso Tallinna taevas ................................................................................................................................6 Saage üle .............

Kirjandus
Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018
35
docx

Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018

Nüüdiskirjanduse eksam 2018 1. Nüüdiskirjanduse tunnused ja üldised teemad Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebastabiilsus on muidugi vaid üks sajandialguse märksõna. Nüüdiskirjanduses käsitletakse kogu muutuvat maailma, kus oluliseks teemaridadeks on nt ,,kultuuride kohtumine", majanduskriis, rassi- ja sooproblemaatika, tarbimisühiskond. Millenniumi mõjud kirjanduses - Läänelikus kultuuriteadvuses millenniumi vahetusega (aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne. Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases raamatus ,,Valede

Kirjandus
Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
74
pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................

Kirjandus
Maailmakirjandus
41
doc

Maailmakirjandus

I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

Kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
32
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond, muutusteks

Eesti kirjanduse ajalugu II
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun