Millised sihid olen endale seadnud? Kõik inimesed on erinevad ja seega on erinevad ka nende sihid, aga siiski tahavad kõik olla edukad. Tulevikuplaanides ei saa ma oma praeguses vanuses täiesti kindel olla, aga mõtetes olen seadnud endale eesmärke. Ma pole veel täiskasvanu, kuid saan aru, et õppimine on selles vanuses oluline osa minu elust. Mulle meeldib tegeleda erinevate hobidega, näiteks armastan ma suusatamas käia, muusikat kuulata ja oskan natuke isegi süüa teha. Võib-olla on minu tulevane amet millegagi neist seotud. Kindlat töökohta pole ma osanud välja valida, kuid selleni on veel õnneks mõned aastad aega.
15. Kahjuks oli linna tabanud gripiepideemia ning televiisorist edastati teadaanne, et baleriin on haigestunud. 16. Anna hõõrus katki peotäie tablette ja võttis need gaseeritud veega sisse, mille peale tema blondid juuksed briljantroheliseks muutusid. 17. Öösel hiilis Mari vargsi ahju juurde, et sinna veidi briketti lisada, mida tehes süttis ka taburet, mille andsid talle keisri vangikongis tragöödiat etendanud usbekid. 18. Peale keskkooli lõpetamis on paljudel gümnasistidel tulevikuplaanides minna vanasse ülikoolilinna Tartusse, et jätkata seal oma edasisi õpinguid. 19. Keskkooli lõpureisi suhtes ei leidnud klass üksmeelt, kuna oli valida mitmete huvitavate riikide vahel: püramiididemaa Egiptus, tõusva päikese maa Jaapan, Amerika Ühendriigid või Türgi Vabariik. 20. Tänapäeva tüdrukud kasutavad palju ripsmedusi, käivad palju dusi all ja ei kirjuta ammu enam tussiga.
................................... 4 Kokkuvõte ..................................................................... 7 Kasutatud materjal ........................................................... 8 2 Sissejuhatus Karjääriplaneerimine on elukestev tegevus. Me kõik muutume ja areneme ajas, asume täitma uusi elurolle, läheme kaasa ühiskondlike muutustega ja vastavalt sellele teeme muudatusi ka oma tulevikuplaanides. Arvamus, et karjäärialane areng on vaid ametiredelil ülespoole liikumine, on vaid müüt. Karjäär hõlmab kogu Sinu eluteed koos kõikide erinevate rollidega. See on elu- ja töökogemuste seeria. Sama tähtis, kui on töö, on ka elukestev õppimine, hobid, elustiil, suhted lähedaste ning suhe iseendaga. Inimesed ei teadvusta tihti oma infovajadust ning ei oska seda õigetest allikatest hankida. Tihti saadakse karjääriinfot sõpradelt, internetist ja avalikust meediast
rahuldust. Surve on teha õigesti ühiskonna seisukohalt ja raamatutarkusest, unustades oma väärtushinnangud ja mina-pildi. Et olla õnnelik, tuleb endalt küsida - Kas praegune edukus on minu jaoks ka aastate pärast edukus? Kas mul on selge, kus tahan ma olla kümne aasta pärast? Vastusest "Ma tahan olla edukas" tuleb minna tagasi esimese küsimuse juurde. Olen kindel, et majandusliku küllastumuse ja eduka karjääri kõrval on iga noore juuratudengi tulevikuplaanides sees ka armastav abikaasa, kodu ja rõõmsad lapsed. Arvan, et kui saada edukaks esmalt rahuldades oma emotsionaalsed vajadused, on võimalik igal juristil olla kümne või kahekümne aasta pärast õnnelik. Õnne kõrvalt on võimalik rikkaks saada. Vastupidi aga pahatihti mitte.
seda on piisavalt rõõmu nauditud. Teiseks luuletajaks valisin Gumiljovi. Temalt toon esimesena välja luuletuse ,,Ulmad" mille sisu on ronga vestlus kerjusega, kus esimese mõttelend juhatab nad kaugele unistustemaale. ,,Mõte lennukalt kaugusi puutus, vaene hütt muutus kuningakojaks..." Hurtsik saab peagi tagasi oma endise kuju ning see toob kaasa endisest suurema rahulolematuse. Võimalik, et pettumuse kartmine hoiab paljusid inimesi unistamast nii igapäevaelu tasandil kui ka tulevikuplaanides. Samas kõlab rahva ütlemine: ,,Palju tahad, vähe saad; vähe tahad, ei saa midagi." Ühesõnaga elu on helde inimestele, kes on oma soovid ja plaanid teada- kes on näinud piilumas valgusvihku udus. Teiseks ,,Jaaguar", mis vestab unenäost, kus mina-tegelane on saaki otsiv jaaguar, kelle jahiplaanid ajab sassi udulooris kumav õrn neitsikuju. ,,Ja ta kergel astel metsavainult/ puude vahele siis kadus ruttu." Samas nõidusliku plika tõttu jääb jaaguar saagist ilma. Uduloori all
Ärinimi: OÜ Kodukaunistus Missioon: pakkuda klientidele kõige erilisemaid ja kaunimaid kodukaunistusi Visioon: olla üle Eesti väga tunnustatud kodukaunistuste müüja 4 1.2. Eesmärgid Lühiajalised eesmärgid (1 aasta): Teha reklaami ja tekitada ühes sellega nõudlust Pikaajalised eesmärgid (2-3 aastat): Tulla oma valdkonnas turul tugevaks konkurendiks teistele kodukaunistusi pakkuvatele firmadele ja säilitada oma positsioon. Tulevikuplaanides on arendada müügivõrk üle Eesti. 1.3 Organisatsiooni ülesehitus Ettevõttes on kaks osanikku: Kätlin Reino ja Ramon Ratas. Ettevõte jaotub kaheks võrdseks osaks, mõlemale kuulub 50% ettevõttest. Ramon hakkab valmistama tellitud maale ning temast saab tegev- ning müügijuht. Kätlinist saab raamatupidaja ning müügijuht. 5 2. ÄRIPROJEKT 2.1. Tooted/teenused
22 000 km maanteed. Eriti suure tähendusega on suurepärane kiirteede võrgustik, mis on ehitatud peamiselt viimase 10 aasta jooksul (kokku u 2500 km). Kogu Euroopa Liidu kõige tihedama kiirteede võrgustikuga piirkond on Lissabon koos Tejo jõe oruga. Raudteevõrk: Raudteevõrk katab 3600 km põhja-lõuna suunal mööda rannikuäärt ja ida-lääne suunal läbi riigi. Raudteevõrk on tihedam piirkondades, kus on ka suurem rahvastiku tihedus. Tulevikuplaanides on avada kiirrongiliiklus Porto, Lissaboni ja Madridi vahel. Lennujaamad: Tähtsamad rahvusvahelised lennujaamad asuvad Lissabonis, Portos ja Faros. Lissaboni lähistele teisele poole Tejo jõge rajatakse uut rahvusvahelist lennujaama. Kokku on Portugalis 14 lennuvälja. Kuna saared on autonoomsed piirkonnad, seletab see ka suurt kohalike lennuväljade arvu. Assooridel on üheksa ja Madeiral kaks lennujaama. Riigi
1987 valmis tänavasõiduversioon kõige täiuslikumast Porschest üldse - see oli mudeli 911 põhjale ehitatud 959. 24-klapiline võidusõidumootor võeti ringrajamudelilt 962. Mootor deforseeriti 450hj-ni, kuid vaatamata sellele oli auto lõppkiiruseks 319km/h. 1989 toodi turule esimene 4-rattaveoline Porsche 911. Selleks oli 911 (964) Carrera 4. Ka olid sellel autol ABS-pidurid ja roolivõimendus. 1990-ndate aastate alguses oli Porsche tulevikuplaanides ehitada 4-ukseline sportsedaan 989, aga see jäi plaaniks kuni Panamerani. 1991. aasta lõpus kui lõpetati 944 tootmine, asendas teda uus mudel 968. Kui 924 ja 944 toodeti Audi Neckarsulmi tehases, siis 968-t hakati tootma Stuttgartis. 1995 lõpetati nii 928 kui 968 tootmine. Tootmisesse jäid vaid 911 (993) erinevad mudelid. 1996 tuli müügile täiesti uus Porsche - Boxster ehk 986. 1997. aasta lõpus jõudis müügile täiesti uus 911, teise tähistusega 996. See on esimene 911,
pearaamatupidajale mõnes osas nõu anda ning Tema teadmisi täiendada. 3.2. Valitud ettevõtete sobivus praktika eesmärkidest lähtudes Osaühing Kemendro on igati vastavuses tööpraktika üldeesmärkidega, kuna sain ettevõttest täieliku ülevaate (nii üldeesmärkidest, juhtimisstruktuurist, sisekorrast, töökorraldusest, tööohutusest jne). Sain tutvuda raamatupidamiserialale iseloomulike tööülesannetega (arvete sisestamisest kuni maksuametiga suhtlemiseni ning sealhulgas ka tulevikuplaanides kaasa rääkimises) ning rakendada selle töö käigus teadmisi, mis on õpiväljunditega vastavuses ning usun, et praktika lõppedes olen tänu ettevõttes töötamisele omandanud piisavad tööoskused ning teadmised. Kuna ettevõtte tegevusvaldkonnaks on ehitus ning ka kaubandus ja toitlustamine, siis sain aimu ka nende teenuste olemusest ning käekäigust. Ning mis peamine, sain ettevõttest kõik
ööpäevaringselt. Ettevõtte eesmärk on esmakordselt Võrus pakkuda teenust, kus toit tuuakse inimestele koju ukse taha. Peamiseks tarnijaks on Kaupmees & KO AS. Ettevõte paikneb Võru Jüri 43D, mis asub elava liiklusega piirkonnas ja oskuslik välireklaam võib ligi meelitada palju möödujaid. Mrs. Pizza on peamiselt suunatud toidu koju viimisele, kuid vajadusel saab tellida ka koha peal kaasa, läbi väliakna. Kohapeal toitlustust ei toimu, kuid näeme seda oma tulevikuplaanides. Äriühingu tüüp on osaühing, osakapitali suurusega 2500€. Edaspidi on võimalik osakapitali suurendamisega kaasata ka teisi osanikke, näiteks ka oma firma töötajaid. Planeeritava firma tegevjuhiks on Kädril Saia, kelle osalusmäär on 100% ning töötajate planeeritav arv on 9. Tegevjuhiks on Kädril Saia, kellele alluvad 3 osalise tööajaga kullerit , 2 täiskohaga kokka ning osalise tööajaga raamatupidaja.
Energiamajandus Põhiline elektrienergia saadakse riigis hüdroelektrijaamadest(6%), kivisöelt(53%), naftast(31%) ja maagaasist(8%). Kivisüsi katab üle poole minevatest energiakuludest Indias, millele järgneb nafta oma 31%'ga. Maagaas ja hüdroelektrijaamadest saadud energia järgneb neile oma 8% ja 6%. Kuigi tuumaelektrijaamadest saadud energia moodustab kogu kasutatavast energia hulgast väga väikese osa, on tulevikuplaanides Indial suurendada tuumaelektrijaamu. Elektrit toodetakse riigis soojuselektrijaamades, tuumaelektrijaamades, hüdroelektrijaamades Põhilisteks import-eksport energiateks on riigis kivisüsi, mida leidub indias tohutus koguses nagu eelnevalt mainitud. Samas kogu tarbitav energia on 30% imporditud. Pool hüdroelektrijaamadest saadud energiat tuleb sulavatest mägedest Himalayas. Lisaks sellele on ka ehitatud mitmeid suuri tammi üle riigi võimsamate jõgede, et toota elektrit
nõudlus eraklientide hulgas ja pakkuda konkurentsi juba turul olevate PVC akende müügiga tegelevatele firmadele. Äriidee on pakkuda nii tavakujuga kui ka erikujuga PVC aknaid Eesti turule. Eesmärgid Lühiajalised eesmärgid (1 aasta): Teha reklaami ja tekitada ühes sellega nõudlust. Pikaajalised eesmärgid (2-3 aastat): Tulla oma valdkonnas turul tugevaks konkurendiks teistele PVC aknaid pakkuvatele firmadele ja säilitada oma positsiooni. Tulevikuplaanides on arendada müügivõrk üle Eesti. Organisatsioonilis-õiguslik vorm: Osaühing Asutamise ( tegutseval ettevõttel äriregistris registreerimise) kuupäev: 25.01.2008 2.2. UUS ETTEVÕTE Tegevuse alustamine (kuupäev): 01.03.2008 Omakapitali suurus kokku: 40 000 EEK · Rahalisi sissemakseid: 40 000 EEK Aktsionärid (osanikud või partnerid) Nimi Osade suurus Märgitud osade arv Sissemaksed
,,Haridus on edu alus."38 Väiksem osa õpilasi leiab jällegi, et kool on hea koht sõpradega suhtlemiseks ning osa õpilasi käib koolis vaid selleks, et neid sunnitakse. Põhikooli vastanute väiksem osa pole veel täielikult saanud aru koolis käimise põhimõttest, kuid enamus siiski mõistab, et kool valmistab eluks ette, mida tõestab küsitlus. Oma järeldusi tehes arvan siiski, et see väiksem osa õpilasi pole lihtsalt täielikult kindel oma tulevikuplaanides ning alles avastavad end. 38 Alustame õnnelikest lastest, 22.02.2007, http://www.jt.ee/260207/esileht/arvamus/20005018.php, (20.03.2009) 14 Mare Leino poolt tehtud Eesti ja Soome üliõpilaste väärtushoiakute uurimuses tuli välja, et Eesti üliõpilastele on kool samuti tuleviku jaoks oluline. 39 Võrdluseks toon Eesti üliõpilaste
mälestusteraamatud. Harri Jõgisalu on viljakas autor, kes alates 1967. aastast on kirjutanud ligi 20 raamatut ning lisaks varasemate teoste tänapäevaselt värvikaks muudetud kordustrükkidele on ilmunud ka uusi. Jõgisalu on kirjutanud artikleid erinevatele ajakirjadele ja ajalehtedele ning teinud ettekandeid. Lisaülesandena panin kirja intervjuu, milles sai vastuse nii mõnigi kripeldav küsimus otse kirjaniku suust, mitte läbi teiste inimeste silmade. Sain teada, et tulevikuplaanides on kirjutada veel üks raamat ühe mehe mälestustest - tema Siberis käigust, sealsest elust ja kodumaale tagasitulekust. Olen väga tänulik kirjanik Harri Jõgisalule, et ta leidis novembris aega minuga vestlemiseks uurimistöö tarvis ja maikuus juhtis tähelepanu stiilivigadele, mis vajasid kohendamist. Jääb soovida vaid libisevat sulge kirjanikule, et uued mõtted teoks saaks ja uued raamatud trükivalgust näeks. 24 ALLIKAD
Korraks käis mõte peast läbi, et isegi sellisel alal võib esineda konkurentsi. Siiski ei murdnud ma selle kallal kaua pead, sest kõik see juhtus peale meie õpilasfirma sulgumist. Kuigi meie mõte tundus originaalne, oldi juba Põhja-Eestis samasugusele ideele tuldud. Kui asjalood oleksid olnud tõsisemad ja meie ettevõte oleks olnud suur firma, oleksin mina kibekiiresti hakanud plaani pidama, kuidas saaks oma tootele patendi peale panna. Minu tulevikuplaanides ma esialgu ennast ettevõtjana ei näe, kuid see on ainult esialgu ja lähitulevikku vaadates. Välistada ei saa ma midagi. Osalt on see ka sellepärast nii, et peale keskkooli lõpetamist ei asu ma kohe tööturule, vaid plaanin edasi õppima minna. Kui peale kooli juhul peaksin ettevõtjana leiba hakkama teenima, siis vähemalt tean üht-teist kooliaegadest ja päris tundmatusse vette ei hüppa. Lõpetuseks võin öelda, et majanduses edukaks ettevõtjaks uleöö ei saa ja edu nimel tuleb
annaabi.ee 
