50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-12-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Wilholmensis
Õppematerjali autor
säilinud. Tema põhiteoseks on neljaosaline saksa-eestikeelne "Hand und Hauszbuch...". Esimese ja nii mahuka eestikeelse "käsi- ja koduraamatuna" sisaldab see Lutheri väikese katekismuse, kirikulaulude kogu, evangeeliumid ja epistlid, palveid jm tekste kiriklikeks talitusteks. H. Stahli käsiraamatuga pandi alus eestikeelsete raamatute trükkimisele Tallinnas. Tema käsiraamatutest alates võime hakata jälgima Piibli eesti keelde tõlkimise lugu. Stahli jutlustekogu "Leyen Spiegel" peegeldab lähemalt autori keelekasutuse omapära, annab mõningaid vihjeid eestlaste eluolust, mainib esmakordselt trükisõnas nime Kalev (Kalliweh), aga Mülleriga võrreldes on need jutlused igavamad. Stahliga samaaegselt tegutses Lõuna-Eestis Joachim Rossihnius, kes oli mõnda aega õppinud teoloogiat ja pärit Saksamaalt, omandas kiiresti ja hästi eesti keele. Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse aluste rajaja.
.." (1632-1638), sisaldab Lutheri väikese katekismuse, kirikulaulude kogu, evangeeliumid, epistlid, palveid jm tekste kiriklikeks talitlusteks. See oli toonase kirikuteenistuse põhiline ja esinduslik teos ning jäi Põhja-Eestis pikemalt käibele. Stahli käsiraamatuga pandi alus eestikeelsete raamatute trükkimisele Tallinnas. On kirjutanud ka esimese eesti keele grammatika (1637). Stahli käsiraamatutest alates võib hakata jälgima Piibli eesti keelde tõlkimise lugu. Jutlustekogu "Leyen Spiegel" (I 1641, II 1649) peegeldab lähemalt autori keelekasutuse omapära,annab vihjeid eestlaste eluolust, astub välja rahva ebausukommete vastu, mainib esmakordselt trükis nime Kalev, säilinud pole. Tema saksapärane kirjaviis kujundas kogu 17. sajandi eesti kirjakeelt - püüdis lohakat maakeelt saksa tingimustele vastavamaks painutada, seega esines vigu ja vastuolusid rahvakeelega.
leidnud looduskogemustel (Armbruster, Wallace 2001: 2). Materjali pii- ritlemise ja selguse huvides keskendub siinne vaatlus eesti looduskir- jandusele kitsamas mõttes. Seda konkreetset materjali iseloomustavad tunnused on lühidalt järgmised. 1. Loodusteaduslik täpsus autori vahetute vaatluste edasiandmisel. 2. Loodusest saadud esteetilise elamuse kirjapanek kujundliku keele- kasutuse abil, ilukirjandusele omases stiilis. Eesti looduskirjandusele on Eesti looduskirjanduse lugu 239 Joonis 1. Teadus-, ilu- ja tarbekirjanduse koostoimel kujuneb looduskir- janduse tuumala. olemuslik ka rahvapärimuse rohke kasutamine kujutatavate liikide ja nähtuste iseloomustamisel. 3. Taotlus äratada lugejas huvi vahetu kokkupuute vastu Eesti looduse ja looduskaunite paikadega; lugeja juhtimine loodusesse teksti kaudu. Iga siin loetletud tunnus iseloomustab ühtlasi ka suuremaid teksti-
Süda on see paik, kus on juhi võim ja vägi. Eestlased polnud ainsad paganad. Me kuulusime muinas-põhja areaali, kuhu kuulusid ka skandinaavia rahvad. Ka Vanas Eddas on stseen südame küpsetamisest ja pärast sellest pärit vere maitsmist oskas ta äkki lindude keelt. Otsene paralleel Läti Hendriku kroonikas ja ilukirjanduslikus eeposes Vana Edda. Läti Hendrik kirjeldab elu ristirüütlite vaatenurgast, rõõmsal toonil.Tubli töö! Seevastu paganaid kirjeldab stiilis vaata, kui inetu lugu. Läti Hendrik (1188-1259) - tegi kogu ristisõja kaasa ja hiljem pani sündmused kroonikasse. Kirjutatud 1224-1227 sõja lõpufaasis. Oluline keeleajaloolises mõttes. Vanade keelevormide kaudu saab rekonstrueerida keele muutumist ajaloo jooksul. Kirjanduslikust tähtsuses peame vaatlema teda muu tollase euroopa kontekstis. Tol ajal oli kroonikatel kirjanduslik funktsioon. Dokumenteerisid sündmusi, aga teisest küljest kasutati kroonikaid sageli ordu lauaraamatutena, ühistel rüütlite
Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osutusi piiblile, piibli metafoore. Henrik kirjeldab maastikku: pinnavorme, geograafilisi nähtusi. Looduslik keskkond annab tekstile lisadimensiooni ja mängib jutustavas tekstis olulist rolli. Loodusliku diskursuse esitamine on seotud kristliku mõtteviisiga – jumal on maa looja, mh Liivimaa on jumala loodud, loodud kristlaste maaks. Liivimaa kroonikast saavad alguse kohalikud lood, st seal mainitakse ja
Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu- nud artiklis jaan roosi meenutuse Võnnu lahingus hukkunud mehest, kelle taskust olevat leitud „tasuja” (Palm 1935: 171). Lugu mehest, kes võitleb Landeswehri sõjas, taskus raamat jüriöö ülestõusust, illustreerib kultuurimälu uurija ann rigney väidet, et ilukirjandusteosed on „kaasas- kantavad monumendid” (rigney 2004: 383), mis loovad meeldejäävate kujun- dite abil minevikupilte ja kannavad neid edasi ruumis ja ajas. „tasuja” toimi- mist kaasaskantava monumendina on uurinud marek tamm. ilmumishetkel, 1880
sajandil. Ta oli Kastiilia kõrgaadlik, kuningas Sancho II väeülem, ent Sancho II surma järel sai troonile Alfonso VI, kelle sõprade mõjutusel Cid maapakku saadetakse. Mõne aja jooksul kogub Cid endale väe ja läheb mauride vastu võitlema. Vabastab Valencia. Seega Alfonso tahab leppida, Cid on ju end tõestanud. Cid võitleb almoraviididega (äärmusislamistid). Cid võitis, räägitakse, et tema 3000 ratsanikku võitsid 150 000 almoraviidi. Lugu lõppeb Cidi ootamatu surmaga. 50 aastat hiljem loodi laul, mis on ajalooliselt õige. Laulul on 3 osa. 1) Pagenduslaul - räägib, kuidas Cid on sattunud põlu alla ja otsustab väe koguda. Kõik, kes Cidiga ühinesid, pidid karistuseks kuningale raha andma. Cid hoolitses meeste eest hästi. Stardikapitali saamiseks pantis pereasjad juutidele. Cid kogub väe ja võidab maure. Cid saadab kuningas Alfonsole osa sõjasaagist, näitab lojaalsust ja pälvib kuninga soosingu.
Hans Kruus, seal Ruubelilt kirjutiste seeria. Täiendanud: ,,Poliitilised ja ühiskondlikud voolud Eestis 1860-1905" 1920 ja ,,Noor-Eesti ja poliitika 1905- 1915". Nikolai Köstner (1885-1959) majandusteadlane, sotsiaaldemokraat, parteis Eesti Vabariigi alguses. Õppis Moskvas, seal hakkas majandusajaloo küsimustega tegelema. Üks esimesi kirjutisi ,,Lehekülgi Eesti seltskondise mõtte kujunemise loost", ühiskonna ja rahvastiku lugu. ,,Rahva arvu kasvamine Eestimaal", protsess ja seda mõjutanud tegurid. 1917 kandidaaditöö ,,Teoorjuse langemine ja maaproletariaadi tekkimine Liivimaal" ilmus 1911, autor ise tõlkis. Köstner käsitleb teoorjuse kaotamist ja sellejärgset majanduse ümberkorraldamist (talupojad mõisa palgatöölisteks). Tegi karjääri, minister olnud, 1930. aastail Bulgaarias nõunik olnud, elu lõpul Egiptuse panga eesotsas, president Nasseri majandusnõunik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid