Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam. 2) Tuleb läbi kristliku misjoni, et põliselanikke ristiusku pöörata, selleks tuli tunda põlisrahvaste usku, elu teadmine, et rahvaid paremini allutada. Tänapäeval puhtakadeemiline huvi või tuua kasu uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul). Etnoloogia ei ole samuti enam seotud vaid rahvusluse põhjendamisega, vaid pigem avastuste tegemisega. Tänapäeval ...
CURRICULUM VITAE Name: Viljam Viljasoo Address: Leete 4-2 , Tartu , 51009 Mobile number: +372 58 303 883 Nationality: Estonian Date of birth: 27 April 1993 Email: [email protected] Education: 2009-2012 High school, Tartu Raatuse Gymnasium 2004-2009 Basic school, Tartu Raatuse Gymnasium 2000-2004 Primary school, Tartu Raatuse Gymnasium Employment history: 15-24 July, 2010 I worked in Iisaku. I rendered there different house walls. My employer was Ehitus OÜ.
Sel põdral on sõrad Hõbedased. Sel põdral on sarved Kaunid kuldsed! Sa põder, mu põder, Sa põdrake! Kuhu sa nüüd tormad, Kuhu sa sihti sead? Ma jooksen ja lippan Jääkülma vee äärde. Astun, oma sõraga Allikavee ma jahutan. 20 KASUTATUD KIRJANDUS LOOADE ELU 7. KÖIDE IMETAJAD [Toimetanud L. Poots TALLINN ,,VALGUS" 1978] lk. 354-356 PÕHJAPÕDER ARKTILISES KULTUURIS [Art Leete, Liivo Niglas, Anzori Barkalaja Tartu: Eesti Rahva Muuseum, 2001 (Põltsamaa: Vali Press)] lk. 19-21; 40-52 http://haldjas.folklore.ee/tagused/authors/ernits.htm http://old.artun.ee/sugri/pedanik.html 21 Lisa 1 Põhjapõder (Rangifer tarandus) 22 Lisa 2 Põhjapõdra nahast saabas 23 Lisa 3 Ema oma poega kutsumas 24 Lisa 4 Shamaan 25
loodusega. Lugusid koolielust, loodusnurgast ja selle asukatest. Raamat on lähteimpulsse saanud kirjaniku tööperioodist kooli bioloogiaõpetajana. Mitmed loomad: lagrits, valge- 14 toonekurg, nastik, hiina tammekedrik ja teised on võetud elust enesest, nad on sattunud kooli elavnurka, nagu neid 50. aastate koolides omal ajal organiseeriti. *,,Linnavarblane maal'' - Tea kirjastus 2007, toimetaja Eve Leete. Kirjanik Harri Jõgisalu parimate palade kogumik eelnevalt ilmunud raamatutest: ,,Metsapaharetid'', ,,Käopoja tänu'', ,,Nõiutud allikas'' ja teised. ,,Vennike ja tema sõprade lood''- Kirjastus Ilo 2007, toimetaja Kristi Siirman. Vennikese lood pajatavad meile mitmesugustest toredatest juhtumistest nii koolis kui ka kodus. Hästi palju on neis õpetlikku. Nii võime saada hulgaliselt kasulikke teadmisi looduse
sajandi alguseks. 1930. aastatel kannatasid handid nagu teisedki Lääne-Siberi põlisrahvad kollektiviseerimise all, mille käigus jõukamad inimesed, nn kulakud jäeti oma varast ilma ning samaanid vangistati või tapeti. Lapsi hakati saatma vastu vanemate tahtmist internaatkoolidesse, kus õppetöö toimus valdavalt vene keeles. Sellised nõukogude võimu vägivaldsed sammud kutsusid 1933-1934 esile hantide ja neenetsite vastuhaku, mis sai tuntuks ,,Kazõmi sõja" nime all (vt Leete 2002). 3 Handid on ette jäänud maailma suurimate maagaasi- ja naftavarude ammutamisele, mis algas 1960. aastatel ja kestab tänaseni suuremas mahus kui kunagi varem. Neilt on ära võetud karja- ja jahimaid, neid on asustatud ümber ja reostatud nende elukeskkonda.3 Seoses naftatööstusega on tulnud hantide ja manside territooriumile elama suur hulk
Jätsin siis järele. 1 Parlez-vous francais (parlee vuu fransee) = räägite prantsuse keelt? 292 15. PEATÜKK Arvasin, et veel kolm ööd -- ja me jõuame Cairosse Illinoisi lõpul, kus Ohio jõgi suubub Mississipisse. Sinna me tahtsimegi jõuda. Mõtlesime seal parve ära müüa ja aurikuga mööda Ohiot üles sõita vabadesse osariikidesse, kus meil enam midagi poleks karta olnud. Noh, teisel ööl tõusis udu ja me suundusime leete poole, sest udus ei võinud edasi liikuda. Aga kui ma paadiga ees sõudsin, et köit kinni panna, siis polnud luitel muud kui väikesi puukesi. Viskasin köie ümber ühe puukese just leete tipul, kuid vool oli tugev, ja parv liikus nii kange hooga, et kiskus puukese välja kogu juurtega ja läks. Nägin teda udusse kaduvat ja tundsin end nii haigena ja kohkununa, et ma vähemalt pool minut it -- nagu mulle näis -- ei suutnud liikuda. Ja siis oli parv mu silmist kadunud, ei näinud