Hi, my name is Elsa Clay and I studied at an all-girls Catholic high school .And here are some answers to the questions about my school. First, yes, we wear uniforms what consist of button-down blue or white blouses or polo shirts and a pleated blue and green plaid skirt. At our school we do not wear a miniskirt teamed with thigh-high socks, pink lipstick and a bare midriff. But we do have casual days when we can dress down at least once a month. Sometimes some of us are barley recognizable without uniform. Second, no boys in our school, and it's a relief not having to deal with the distractions during class time. There are two all-boys school in neighborhood and they hold open dances that are great for checking out prospective prom dates. Third, girls sports are extremely popular in our school. When our school plays another at basketball, our tiny gym is packed with crazy fans cheering on their classmates. Fourthly, here you're ...
ERIKA PÕLENDIK Markus Ohtla Rahvatantsuõpetaja Erika Põlendik, oli 2008. aastal Elsa Rikandi nimelise kultuuripreemia laureaat. Ta on töötanud rahvatantsuõpetajana 35 aastat. Ta õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis rakendusmatemaatikat ja lõpetas ka sel erialal kuid otsustas siiski rahvatantsu õpetamise kasuks. Tantsijad iseloomustavad Erika Põlendiku kui ausat, otsekohest ja nõudlikku inimest. Tema tantsurühmad on ikka kõrgema kategooria saavutanud ja tantsupidudel osalenud
PRIIDU: Bensiini hind kõrge, elektrihind kõrge. On siis vaja bemmiga küla vahel ringi sõita ja bensu kulutada. Arvate, et ma pole tähele pannud, kuidas teile kõik tuled öösel tubades põlevad. Ei saa isegi magama jääda õhtul, kuna teie maja kiirgab nagu tõrvik. Ning kes käsib vana Jõepära Madist sind koolitada ja raha välja pilduda! Kuhu niisugune kehva mehe poeg oma koolitamisega ja ninatarkusega läheb? AADU: Noh, Metsa-onu pani oma tütrekese Elsa ka kooli. PRIIDU: Oh sind ninatarka ! Kas sina tahad sedasama olla, mis minu Elsa on? Aadu, tule siia! Külanaised räägivad, et sa kiidad mu Elsat küla peal ning lubanud olla terve suve ilma internetita , kui sa Elsaga kolm sõna rääkida võiksid. Kas seesugune jutt on õige, Aadu? Ütle nüüd, kas need jutud sinu oma tehtud? AADU:(häbelikult) Mis ma nüüd ütlen või olen. .. Mõnikord saab mõndagi purjus peaga räägitud, ega Metsa-onu seda pahaks pane?
,,Õige mehe koda" (Karl Ristikivi) Tegevusaeg: u 1885-1935, Tallinn Tegevuskohad: Kirstutegija Kadariku maja, Jakobi ja tiina kodu, P.Abneri kaubamaja (Abnerite kodu), Lambapea tänav (hiljem Kangelaste tänav), Villem Kansvei maja. Tegelased: Jakob Kadarik, Tiina Saalem, Tõnis Kansvei, Paul Abner, Elsa Abner, Villem Kansvei, Frank Abner, Peeter Abner, Gustav Beckmann, Hedvig Abner, Paul, Charlotte, Selma, Reinhold, Valter, Roman, Ester Kruusimäe. Süzee etapid e. sisu etapid: *Tiina Saalem abiellub Jakob Kadarikuga. *Jakob Kadarik sureb ning Tiina jääb üksi vastsündinud lapsega, kellele paneb isa järgi nimeks Jakob Kadarik. *Tiina abiellub Tõnis Kansveiga ning neil sünnib poeg Villem. *Tiina sureb ning Jakob läheb vanavanemate juurde elama. *1.dets. läheb Jakob P
Tiina sureb siis ise ka ära. I [015] Tiina poeg , u. 12aastane Jakob (juunior) hakkab riidekaupmehe Abneri juures tööle õpipoisina. II [026] Jakob kohaneb, varastab õunu ja see avastatakse. III [036] Keegi varastab riiet ja Jakob saab selle eest triibulised. IV [050] Jakob on nüüd ühe aasta õpipoiss olnud, muutub täiskasvanumaks, tahab areneda. Abnerid saavad endale suvimaja. V [062] Jakob on 9 aastat Abnerite juurest töötanud, nende tütar Elsa meeldib talle. Tekib lootus, et ta võib saada Abnerite rikka maja ja suvila pärijaks. VI [074] Jakob saab oma poolvenna Villemiga taas kokku ja nad ostavad kahepeale korteri, seega kolib Jakob Abnerite juurest ära, kuigi jääb nende juurde tööle. VII [086] Jakob esitab Elsale abieluettepaneku, mille too tagasi lükkab. IIX [096] Villem ütleb Jakobile, et armastab Elsat. Jakob räägib sellest Elsale ja Elsa vastab, et tahab maal looduses elada
Lugemistest Kadri. 1.Kui vana oli Kadri? 2. Kellest sai Kadri parim sõbranna? 3. Kuidas sai direktor koolis teada, kes oli Kaldamäel juhtunud õnnetuse põhjustanud? 4. Miks oli Kadril küljes keldrihais? 5. Kus kohtusid tädi Elsa ja Kadri esmakordselt? 6. Miks ei lubanud vanaema Kadril küünlavalgel raamatut lugeda? 7. Miks oli "Tsaar Saltaanist" Kadri lemmikraamat? 8. Kuidas lõppes Kadrile esimene kord isa külastamine? 9. Miks avas Kadri vanaemale saadetud kirja? 10. Mida kinkis tädi Elsa Kadrile näärideks? 11. Miks ei olnud teose algul Kadrit võetud pioneeriks? 12. Miks sai Kadri oma 13. sünnipäeval vanaema käest pahandada? 13. Miks kahtlustati Kadrit Milka salli varguses? 14
ooperi tähtsamad teemad. Orkestratsiooni seisukohalt vaadates on kogu ooper täidetud rohkete puhkpillisoolode ning -ansamblitega. Vaskede roll on väga domineeriv nagu Wagneri puhul ikka. Eriti on seda tunda massistseenides ning kuningas Heinrichi ilmumisel. Kuigi vaskpillide rõhk on suur, ei ole see iialgi robustne, alati suursugune, mahe ning vahetevahel ka pehme ning õrn. Puupuhkpillidel kujutatakse näiteks Elsa vooruslikkust, puhtust ning ilu. Keelpille kasutab Wagner enamasti stseenide loomises. Kogu stseeni õhkkond ning selle muutuvus tuleb peamiselt keelpillidest, olgu siis pingeline torm või idülliline looduspilt. Soolod on antud peamiselt puhkpillide kanda. Wagneri vokaalikasutus on samuti äärmiselt iseloomulik. Tihedalt on massistseene, kuid jagub ka palju intiimsemaid ansambleid ning sooloaariaid. Imekspandav oli just see, kuidas
Rannamaa Kolm olulisemat tegelast: Kadri- 14 aastane, prillidega, lokkis juukseline, viletsaid riideid kandev, natukene halvasti lõhnav tüdruk. Kadri välimus muutus raamatus, ta vabanes operatsiooni jooksul prillidest, saai korralikud riided selga ja halvast lõhnast ka lahti. Iseloomult oli ta sõbralik, tore ja abivalmis. Vanaema Kadri Juhanson- kadri vanaema, kortsuline ja kondine natukene küürus vanadaam. Iseloomult oli ta hooliv ja otsekohene, mõnikord ka pahur. Tädi Elsa- Ilus ja mõistev kirjanik Elsa Sarap, kes oli haiglasse sattunud ning Kadriga sõbrannaks hakanud. Kadri probleemid: selles raamatus on peategelaseks Kadri kellel on jutustuse alguses palju probleeme. Teda kasvatas vanaema, kuna teise maailamasõja ajal läks ta isa sõtta ja ema suri raskesse haigusesse kui Kadri veel väike oli olnud. Kadri vanaema pani ta väga varakult kooli kuna ta pidi ise tööl käima, seal ta õppis mitterahuldavataele hinnetel. Koolis ei olnud tal ka ühtegi sõpra
klassis ette tema kirjand. Seda võttis Kadri kui oma sünnipäevakingitust. Ta oli rõõmus selle üle. Koju tulles pakkus ta vanaemale välja, et and võiksid koos kooki teha. See lõppes, aga sellega, et munadja jahu kukkusid maha kuna Kadri tegi mõne liigutuse liiga kohmakalt. Vanaema oli kuri sellepeale ja Kadri hakkas nutma. Korraga koputati nende uksele ja ülevalt naabrinaine oli ostnud talle poest suure sünnipäeva tordi. Muutuse toob Kadri ellu samuti haiglaravile sattuv kirjanik Elsa Sarap. Tädi Elsa julgustamisel hakkab Kadri paljusid olukordi nägema optimistlikumalt, ta muutub enesekindlamaks. Tädi Elsa kirjutas Kadrile,et püüa alati ja igal pool näha loomulikku head isegi siis kui see hea on ajutiselt millegi varjus . Võitle alati selle eest, et hea jääks peale. See oli tädi Elsa saladus elus hakkama saamisel: Võitle alati selle eest, et hea jääks peale. Haiglas tehakse talle silmaoperatsioon ja Kadri hakkab paremini nägema
tulevane naine Mileva Mari, kes kahjuks halbade matemaatika tulemustega ei lõpetanud kooli. Pärast kooli lõpetamist ei suutnud ta leida endale töökohta, kuid viimaks leppis ta tehnilise assistendi kohaga sveitsi patendi büroos. Mileva ja Albert abiellusid 1903 aastal ja said ka kaks poega. Kuid 1914 aastal kolis Albert Berliini ja ta naine jäi koos poegadega Zürichisse elama. Pärast 5 aastat lahusoldud aega lahutasid abikaasad oma abielu. Juba 1919 aastal abiellus Albert uuesti Elsa Löwenthaliga, kellega nad emigreerusid Ameerikasse. Kahjuks suri Elsa varakult südame ja kopsu probleemide tagajärjel.
teatrilavastaja, filmilavastaja ja näitejuht. Arnold Sikkel 28. august 1912 22. detsember oli eesti näitleja ja lavastaja Tammaru peremees Arnold Sikkel Evi Rauer 29. oktoober Tammaru 1915 17. perenaine september Evi Rauer 2004 oli eesti vanaema näitleja ja Elsa telerezissöö r Ratassepp Elsa Ratassepp 1897 - 1972 eesti näitleja Kas sa teadsid, et väikest Tiinat mängis Libahundi filmis praeguseks eesti tuntud luuletaja Doris Kareva Doris Kareva 28. novembril 1958 on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Tänan Kuulamast!
Elsa Tamm PH11 Vanaaeg muusikas 1. Vanaaeg jaguneb : 1)eelajalooline periood 2)antiik periood 2. Vanad kultuuririigid MuinasEgiptus Mesopotaamia India VanaKreeka Vana Rooma Asüüria Babüloonia UR Makedoonia Hiina 3. Hiinlased võtsid 2700 eKr kasutusele kammertooni. Noodile Fa vastas pambustorusse pandud sada hirsi tera. 4. Vanaaja pillid
sajandi 1950. Teose tegevus toimub 21. sajandi aastate lõpus, nõukogude ajal. alguses. Kristiina ema on alkohoolik. Kadri ema suri, kui tüdruk oli alles väike Kristiina elab koos ema ja õega ning tema Kadril pole õdesid-vendi, elab koos ülesandeks on õe eest hoolitsemine. vanaemaga väikeses keldrikorteris. Kristiinal kõrval ei olnud algul Kadril oli usaldusisik tädi Elsa, kirjanik, täiskasvanut, kellele oma muresid kellele ta oma muresid usaldas. Tädi usaldada. Alles hiljem .....???? Triinu ema Elsa oli Kadrile ema eest. Ta õpetas talle Mõtle sellele punktile veel! lauakombeid, lugu pidama hügieenist ja sisendas Kadrisse rohkem eneseusku. Õppimine oli koolis algul hea, hiljem läks Õppimine oli algul halb, oli klassis
Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga kasinalt keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Muutuse toob Kadri ellu samuti haiglaravile sattuv kirjanik Elsa Sarap. Tädi Elsa julgustamisel hakkab Kadri paljusid olukordi nägema optimistlikumalt, ta muutub enesekindlamaks. Kadril jääb haiglaravi tõttu üks aasta koolis vahele. Kooli naastes leiab Kadri uute klassikaaslaste seast palju sõpru. Tema pinginaabriks aga saab Urmas, kellel on palju väiksemaid õdesid-vendi. Kadri lähemate sõprade ringi kuuluvad ka Imbi, Aime, Rein, Vitja jt. Kadri parim sõbranna on endise klassi üks ilusamaid ja targemaid tüdrukuid Anne.
Jakobsoni patriootiline luule (kogu "C. R. Linnutaja laulud"; 1870; sisaldab ka tõlkeid, peamiselt saksa luuleklassikast) ja palju mängitud näidend "Artur ja Anna" (1872), mis taunib seisuste ebavõrdsust.Kõik Jakobsoni teosed on uues kirjaviisis ning aitasid kaasa selle võidulepääsule. Perekond : Abikaasa oli Julie Emilie Thali. Naine oli Kurgla kiriku pastori tütar10. novembril 1874.aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda, Ida ja Elsa. Linda sündis 1879. aastal, Ida 1880. aastal, Elsa 1881.aastal. Peres räägiti saksa keeles. Julie suri 26.02. 1940. aastal 89-aastasena. Surmaaeg,põhjus,matmispaik : Jakobson suri pühapäeval 7.märtsil kell pool kolm hommikul 1882.aastal Kurgja saunakambris. Ta haigestus Pärnust sõites Kurgjale ja sealt edasi Viljandisse kui ta jäi tormi kätte. Jakobson maeti esmaspäeval 15.märtsil 1882.aastal oma perekonnakalmistule. Hoolimata halbadest teeoludest ja ilmast oli
See ei alanud just kõige paremini, kuid siiski...Tüdruk jäi auto alla, kui teda süüdistati ühe hooletu tüdruku Milka salli varastamises. Kadri ei arvanud, et keegi selle kadumises teda süüdlaseks võiks pidada. Nõnda jäi ta auto alla ning ta viidi jalavigastusega haiglasse. Seal oli tüdruk sunnitud valetama palatikaaslastele oma isast, sest haletsemine oli tema arust üks halvemaid asju. Ühel päeval viidi sinna palatisse uus haige ja tuli välja, et see oli Elsa Sarap, kirjanik. Kadri armastas üle kõige lugeda. Seepärast oli tal loomulikult hea meel, et sellise elukutsega inimene paigutati just samasse ruumi. Nad said suurteks sõpradeks ja Elsa õpetas oma uuele sõbrannale isegi eesti keele grammatika selgeks. Kui Kadri haiglast välja sai, olid korras nii ta silmad kui ka jalad. Temast ja Elsast said kirjasõbrad. Niimoodi muutus varsti ka tüdruku käitumine. Kuna ta oli õppimises palju maha jäänud, oli laps sunnitud jääma kordusklassi
The aim of the paper is to work out recommendations for alternative methods of facial treatment. For the current paper the author worked with specific literature, magazines and sources from internet, to carry out a survey and an experiment. During the experiment the author visited several beauty salons and tested substitute treatments for classical facial treatment, e.g. microdermabrasion, ultrasound facial, superficial chemical peeling, Elsa Hjeronymus method, vacuum massage, to identify the performance of the treatments and their effectiveness. In addition, the author visited 20 different beauty salons to carry out a survey among working beauticians, giving them a prepared questionnaire. The questions covered the use and popularity of mechanical treatment and its substitutes among clients and beauticians, their effectiveness and cost rate. According to the survey, the most popular substituting treatments are chemical peeling and
"Ühiskondlik tegevus ja noor Eesti" jt. Kaitses ta proletaarseid seisukohti kultuuri küsimustes. Ta tegi ka suurt organiseerimistööd korraldades partei aktivistide nõupidamisi. Pidas tihedat sidet VSDTP Keskkomitee Venemaa bürooga. Perekond: Esimest korda abiellus ta Peterburis 1909. aastal. Abielust sündis kaks poega, kellest vanem oli Sergei Kingissepp. Abielu lahutati 1910. aastal. Samal aastal abiellus ta Elsa Kingissepaga (1887-1952). Pärast abiellumist sõitis Elsa Peterburi. Seal hakkas ta kohe osa võtma illegaalsest parteitööst. 1912 aastal astus ta bolsevike parteisse. Elda Kingissepp tõlkis "Pravda" artikleid "Kiire" jaoks ning eesti materjale "Pravda" jaoks. Surm: Ööl vastu 3. maid 1922. läks kodanluse nuhkidel reeturi kaasabil korda arreteerida V. Kingissepp. Pärast metsikuid piinamisi mõisteti ta sõjaväljakohtu poolt mahalaskmisele. Matmispaik ei ole teada. Kodanlikud võimud olevat tema põrmu merre uputanud
Kadri ja ta vanaema elavad pisikeses hämaras keldrikorteris, kus isegi värsket õhku pole piisavalt, tüdruku riiete külge jääb läppunud hais see teeb Kadri meeleolu veelgi kurvemaks. Nad peavad läbi ajama väga vähese rahaga. Kui Kadri peale õnnetust haiglasse satub, hakkab ta päevikut pidama, et oma kurva elu sündmused kirja panna. Haiglas kohtab Kadri üht kirjanikku, kellega ta saab väga heaks sõbraks, sest Kadri armastab lugeda. Kirjanik Elsa Sarap on hea ja tark inimene, kelle õpetussõnad aitavad Kadril oma suhtumist muuta ja elule teistmoodi vaadata. Elsa Sarapi eeskujul tahab Kadri saada paremaks inimeseks, ta tahab peremini õppida, tublim laps olla, rõõmsamat elu elada. Kadri püüab oma elu muuta ja tsapisi hakkabki paremuse poole minema ning isegi vanaema leebub pikapeale. Ootamatult täitub Kadri unistus - selgub, et isa on siiski olemas. Esialgu on
Eduard Elbrecht 5 4 5 5 5 Elari Tamm 5 4 5 4 2 Ella Eljas 4 5 3 5 5 Elliko Kõiv 4 2 4 3 4 Elsa Kivi 4 4 5 4 4 Esko Miljukov 5 3 4 4 5 Freddy Saarm 3 4 3 4 3 Gert Laksberg 3 3 2 2 3 Heino Jallai 2 4 5 4 3
EESTI HOBUNE Elsa Tamm PH11 Särevere 2015 AJALUGU Päritolu kohta puuduvad kindlad andmed Kuulub põhja-metsahobuste rühma Karm loodus muutis vastupidavaks ja vähenõudlikuks 13.sajandil kasutati sõjahobusena OMADUSED Tugeva kehaehitusega Madala turjaga Iseloomult elav, aga asjalik Tõule omast värvust ei ole KASUTUS Sobib hästi ponisporti , lastele ja harrastajatele Kasutatakse laialdaselt ka turisminduses Vähesel määral ka põllumajanduses tööloomana LEVIK PRIA andmete kohaselt on Eestis üle 2000 Eesti hobuse tõugu hobust
Ellisabthile öeldakse et hukati. Enesetapp, tannhäuser ka mäele ja tapab end. Tristan ja isolde Lugu armukolmnurgast (kuningas mark, kuninganna isolde ja tristan). Lohengrin Ebamaise ja maise ühend. Püha graalu jumaliku rüütelkonna kuningapoeg Lohengrin saadetakse maale Elsat (lavastati venna tapmises süüdi) kaitsma. Logengrin kehastuus rändavaks juura üliõpilaseks (ei tohi avaldada oma tegelikku isikut). Paari püevaga lahendas juhtumi. Ei raatsinud lahkuda- Elsa. Aetakse elsa uurime tõde, lohengrin avaldab ja lahkub koheselt. Tetrloogia: niebelungide sõrmus Tegelane sigfrid, vanemad peajumal Wotoni lapsed, õde ja vend. Jumalad näevad kullapalavikku. Kulda jahivad inimesed ja kõik müütilised olendid. Siegfrid peab hävitama kullaneeduse. Kartmatult, vapralt ja õilsameelselt võidab kääbused ja võtab neilt Niebelungide sõrmuse. Sõrmuse omalikul võim kogu maalima üle, kuid sõrmus muudab isikut. Siegfrid reedetakse ja tapetakse
poissegi rahvuslikus vaimus. Õpilaste jaoks oli tal alati aega, sageli lõi ta nende üritustes ja etendustes kaasa, tõi neile maiustusi, vestis lugusid, viis kogu kooli teatrisse ja organiseeris huvitegevust. Nii sõjaeelses Eestis avaldatud mälestustes (Karl August Hindrey ja Karl Ast Rumor) kui ka uuemas Eesti ajakirjanduses on viidatud ka Treffneri võimalikele intiimsuhetele õpilastega. 1888. aastal abiellus Hugo Treffner Elsa Ermasega. Kuna peres lapsi ei olnud, siis pühendusid mõlemad abikaasad koolile. Elsa Treffner oli kuni Hugo surmani kooli pansionaadi juhataja. Mälestustes on Treffnerit alati kui väga osavat kõnemeest ja poliitikut kirjeldatud, kes võimudele meeldida oskas. Kuigi paljud teda sellise "lipitsemise" eest ei sallinud ja seda talle ette heitsid, oli Treffner aga alati tegelikult nii-öelda "Eesti asja ajamas" ning eelkõige oma kooli eest väljas
poissegi rahvuslikus vaimus. Õpilaste jaoks oli tal alati aega, sageli lõi ta nende üritustes ja etendustes kaasa, tõi neile maiustusi, vestis lugusid, viis kogu kooli teatrisse ja organiseeris huvitegevust. Nii sõjaeelses Eestis avaldatud mälestustes (Karl August Hindrey ja Karl Ast Rumor) kui ka uuemas Eesti ajakirjanduses on viidatud ka Treffneri võimalikele intiimsuhetele õpilastega. 1888. aastal abiellus Hugo Treffner Elsa Ermasega. Kuna peres lapsi ei olnud, siis pühendusid mõlemad abikaasad koolile. Elsa Treffner oli kuni Hugo surmani kooli pansionaadi juhataja. Mälestustes on Treffnerit alati kui väga osavat kõnemeest ja poliitikut kirjeldatud, kes võimudele meeldida oskas. Kuigi paljud teda sellise "lipitsemise" eest ei sallinud ja seda talle ette heitsid, oli Treffner aga alati tegelikult nii-öelda "Eesti asja ajamas" ning eelkõige oma kooli eest väljas
tähendada, et isik on aadlipäritolu. Kuid keskaja lõpuks muutus viimane valdavaks. Pärast Esimest maailmasõda, kui Saksamaal ja Austrias monarhiad kaotati, kadus ka seisusühiskond ning nõnda kaotasid ka aadlipartiklid oma tähenduse. Kuid Saksamaal on need siiski siiani jäänud nime osaks, samas kui Austrias on nende kasutamine keelatud. 6 3 Vt. https://www.khanacademy.org/humanities/art-1010/art-between-wars/neue- sachlichkeit/v/dix-portrait-of-sylvia-von-harden-1926 4 Elsa Herrmann. This is the new woman (First published as ist die neue Frau. Hellerau: Avalon Verlag, 1929) 32-43 5 Vt. http://ruspioner.ru/ptu/single/885/ 6 Vt. https://et.wikipedia.org/wiki/Von . , . ,, ". 20- .7 Sylvia von Harden . , ,," . . , . , . . , . Tema suured kondised käed on tähelepanuväärselt paljuületavad; kui parem käsi elavalt
millal? Surnud, õppimine, töö, amet Nimed maetud KADRI OTTENSON Ema Isa Vanaema IDA-ADEELE Maetud Raadile Kodune Poolvend langes Vabadussõjas, Tütar Laine, MOSIN (sündinud maetud Raadile tütar Elsa, Anderson; emapoolne) Suri samas majas, kus mina kõik 6aastaselt koolivaheajad olin (maatööd!) leetritesse surnud ning hiljem oma lastegagi käisin poeg
Kadri-väga lahke, tagasihoidlik, Vanaema-lahke, abivalmis, karm Urmas-lahke, sõbralik, natuke isalik Anne- lahke, abivalmis, tore. Kadri on 10-aastane tütarlaps, kes elab keldrikorteris ning on väga vaene. Kadril ei lähe just koolis kõige paremini, tal ei ole väga head hinded ning tal pole koolis sõpru. Ühel päeval Kadriga juhtub üks õnnetus, nimelt jääb ta auto alla.Peale seda satub ta haiglasse, haiglas olles tutvub ta kuulsa kirjanikuga Elsa Sarapiga.Vaatamata vanusevahele nendest saavad väga head sõbrannad.Haiglas olles räägib ta arstile, et tal valutab tihti peale pea, lõpptulemuseks tuleb välja see, et Kadri peab minema silmaoperatsioonile.Peale haiglat ja sanatooriumis olekut käsib tal vanaema vahetada kooli.Selles koolis, kus ta hakkab käima, saab ta endale pinginaabriks Urmase, kes on tema meelest väga tore.Urmasest ja Kadrist saavad väga head sõbrad
peale suur menu, sest ta võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste üheõigusluse eest, kritiseerides viletsaid majandus-ja kooliolusid ning õhutades rahvuslikke algatusi. C. R. Jakobson tutvus juuni kuus oma venna Friedrichi pulmas Julie Emilie Thali. Naine oli Kurgla kiriku pastori tütar. Nad said harva kokku, aga kui Jakobson endale 1874. aastal Kurgjale talu ostis, said nad seal elada. 10. novembril 1874.aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda, Ida ja Elsa. Linda sündis 1879. aastal, Ida 1880. aastal, Elsa 1881.aastal. Peres räägiti saksa keeles. Julie suri 26.02. 1940. aastal 89-aastasena. Elu lõpuaastad möödusid Jakobsonil 1874. aastal ostetud Kurgja talus. Kurgjal on taastatud karjalaut, pais, jahu- ja saeveski, suur saun-elamu ja viljapuuaed. Sissesõidutee ääres asub Jakobsonide perekonnakalmistu. C. R. Jakobson suri pühapäeval 7.märtsil kell pool kolm hommikul 1882.aastal Kurgja saunakambris
Igal koosolekul hakkas Jakobson pidama õpetlike kõnesid. Peamine tähelepanu ettekannetes oli ikka pööratud põlluharimisele. Perekond C.R. Jakobson tutvus juuni kuus oma venna Friedrichi pulmas Julie Emilie Thali. Naine oli Kurgla kiriku pastori tütar. Nad said harva kokku, aga kui Jakobson endale 1874. aastal Kurgijale talu ostis said nad seal elada. 10.novembril 1874.aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda, Ida ja Elsa. Linda sündis 1879. aastal, Ida 1880. aastal, Elsa 1881.aastal. Peres räägiti saksa keeles.Julia suri 26.02. 1940. aastal 89.- aastasena. Elu lõpu aastad Elu lõppuaastat möödusid Jakobsonil 1874. aastal ostetud Kurgja talus. Ta tahtis Kurgjast teha näidistalu, et näidata talumeestele kuidas talu pidada. Kurgjal on taastatud karjalaut, pais, jahu- ja saeveski, suur saun-elamu ja viljapuuaed. Sissesõidutee ääres asub Jakobsonide perekonnakalmistu. C.R. Jakobson suri pühapäeval 7.märtsil kell pool kolm hommikul 1882
Viimne reliikvia Koostas: Rauno Härgin "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". . Sisu Zanr Seiklusfilm Lavastaja Grigori Kromanov Produtsent Raimund Felt Stsenaarium Arvo Valton Peaosades Aleksandr Goloborodko, Ingrda Andria, Elsa Radzina Võttepaigad Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes ja Taevaskojas. Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda. Esilinastus Esilinastus 23. märts 1970 Eesti 16. juuli 1971 Ida-Saksamaa 3. september 1971 Soome 15. september 1971 Norra 20. juuli 1973 Lääne-Saksamaa Vaadatuvus
– Maalikunstnik ja kirjanik Marcel Janco “Dada peabki jääma mõistetamatuks, dada sureb siis, kui hakkab end tõsiselt võtma” - Tristan Tzara Dadaismi tunnused • mängulisus, mõnitamine ja pilkamine • agressiivne suhtlemine publikuga • provokatsioonid • luule visuaalse külje tähtsustamine • kõlaefektidele rajatud luuletused • automaatkirjutamise Kuulsamad dadaismi maalikunstnikud • George Grosz • Elsa von Freytag- • Otto Dix Loringhoven • Marcel • John Heartfield Duchamp • Hannah Höch • Francis Picabia • Kurt Schwitters • Man Ray • Max Ernst • Sophie Taeuber- Arp • Otto Freundlich Marcel Duchamp (1887 – 1968) “Fountain” , “Purskaev”-dadaism “Transition of Virgin into a Bride” - kubism Max Ernst (1891 - 1976) •
Julie Andrews (Maria von Trapp) Christopher Plummer (kapten Georg von Trapp) Charmian Carr (Liesl von Trapp) Peggy Wood (ema Abbess) Richard Haydn (Max Detweiler) Nicholas Hammond (Friedrich von Trapp) Heather Menzies (Louisa von Trapp) Duane Chase (Kurt von Trapp) Angela Cartwright (Brigitta von Trapp) Debbie Turner (Marta von Trapp) Kym Karath (Gretl von Trapp) Eleanor Parker (Baroness Elsa Schrader) Daniel Truhitte (Rolfe) Ben Wright (Hans Zeller) https://www.youtube.com/watch?v=x IjobdArtiA https://www.youtube.com/watch?v =33o32C0ogVM AITÄH
Etendus toob välja, et igas mehes on peidus tundeline ja hooliv ürgmees. "Ürgmehe" näol on tegemist humoorika ja teravmeelse etendusega, mis räägib meeste ja naiste vahelistest suhetest, võrdleb naisi ja mehi ning toob esile juba ürgajal kujunenud instinktid. Näidend seletab, kuidas on naiste ja meeste erinevus loonud erinevad pildid maailmast ja mis moel põhjustavad need erinevused arusaamatusi tänapäeval. Peaosaline oli Jan Uuspõld. Etendusse tõi ka oma naise Elsa, kellest ta rääkis. Sai tema pealt hästi näiteid tuua meeste ja naiste erinevuste kohta. "Ürgmehes" meeldisid mulle kõige rohkem need lõigud, kus Jan mängis naist. Ta tegi naistegelasi hästi järgi. Pani huuled prunti, tegi peaga mingi nõksu ja siis puusadega ning moonutas häält. Tegemist oli elust võetud probleemiga, siis seda võib juhtuda päris palju. See ei ole ikkagi normaalne, kui naised sõimavad mehi s***peadeks. Jan tõi näite, kui naisi sõimatakse koguaeg l*******
Laule esitab (venekeelses versioonis) Georg Ots Helioperaator Roman Sabsay Kunstnik, dekoraator Oleg Kurg ja Helve Halla Toimetaja Lennart Meri Produtsent Raimond Feldt Rezisöör Grigori Kromanov TEGELASED Gabriel - Aleksander Goloborodko (eestikeelne tekst: Mati Klooren) Agnes von Mönnikhusen - Ingrid Andrina (eestikeelne tekst: Mare Garsnek) Abtiss - Elsa Radzina (eestikeelne tekst: Aino Talvi) Vend Johannes - Rolan Bõkov (eestikeelne tekst: Jüri Järvet) Ursula - Eve Kivi Siim - Uldis Vadzik (eestikeelne tekst: Aksel Orav) Hans von Risbieter - Raivo Trass Ivo Schenkenberg - Peeter Jakobi (eestikeelne tekst: Olev Eskola) Pealik - Karl Kalkun Johann von Risbieter - Valdeko Ratassepp Kõrtsmik - Helmut Vaag Toatüdruk - Katrin Karisma Mungad - Hans Kaldoja, Ain Jürisson Preester kloostris - Ago Saller LAULUD ,,Reliikvia" ,,Põgene vaba laps"
HOBUSTE VÄRVUSED Koostas : Elsa Tamm PH 11 2014/2015 õ.-a. MUST Nahk ja karvkate on musta pigmendiga, Lakk ja saba mustad Võib suvel pleekida Erinevad varjundid ahkmust Must Ahkmust RAUDJAS Naha pigment -must Karvkate - punane või punakas Lakk, saba ja jalad - sama tooni mis kehagi või alumised otsad tooni võrra heledamad Linalakk - beežikas, helepruun lakk Erinevad varjundid : Heleraudjas Tumeraudjas Linalakkraudjas Raudjas Heleraudjas Tumeraudjas Linalakk raudjas KÕRB Naha pigment must Karvkate kehal punakas Jalad, lakk ja saba mustad Erinevad varjundid Mustjaskõrb Tumekõrb Helekõrb Kõrb Mustjaskõrb Tumekõrb Helekõrb VÕIK Naha pigment must Karvkate kehal kollane, kollakas /tumekollane Jalad, lakk ja saba mustad Esineda võivad ulukmärgised Erinevad varjundid Helevõik Tumevõik Võik Helevõik Tumevõik HIIRJAS Naha pigment must Keha karvkate hiirekarva Lakk, saba ja jalad tumeda...
........................................................................36 LISA 17 NAISTEKÜBARAD MAJANDUSKRIISI JÄREL 1930-1939.........................................................................36 LISA 18 NAISTEKÜBARAD MAJANDUSKRIISI JÄREL 1930-1939.........................................................................37 LISA 19 COCO CHANEL.......................................................................................................................................37 LISA 20 ELSA SCHIAPARELLI..............................................................................................................................38 3 Sissejuhatus Aastatöö teemaks on naistemood kahe maailmasõja vahelisel ajajärgul. Uurimiseks on valitud just see ajastu, kuna tegemist on väga muutusterohke ajaga. Ning maailma tabasid taolised
Elsa Tamm PH11 MOTIIVID LAUA KOHTA 1. Laual on küünlajalg, milles on poolikuks põlenud küünal Laud oli kunagi pruun, nüüdseks ära pleekinud ja kulunud. Laual on praod, mõned väiksemad mõned suuremad. Küünlajalg on roostes. Põlenud küünlavaha on küünla jalapeal kinni kuivanud. Küünal on valget värvi. 2. Laual on lahtiselt mu lemmiksraamat Laud on madal
Kadri-väga lahke, tagasihoidlik, Vanaema-lahke, abivalmis, karm Urmas-lahke, sõbralik, natuke isalik Anne- lahke, abivalmis, tore. Kadri on 10-aastane tütarlaps, kes elab keldrikorteris ning on väga vaene. Kadril ei lähe just koolis kõige paremini, tal ei ole väga head hinded ning tal pole koolis sõpru. Ühel päeval Kadriga juhtub üks õnnetus, nimelt jääb ta auto alla.Peale seda satub ta haiglasse, haiglas olles tutvub ta kuulsa kirjanikuga Elsa Sarapiga.Vaatamata vanusevahele nendest saavad väga head sõbrannad.Haiglas olles räägib ta arstile, et tal valutab tihti peale pea, lõpptulemuseks tuleb välja see, et Kadri peab minema silmaoperatsioonile.Peale haiglat ja sanatooriumis olekut käsib tal vanaema vahetada kooli.Selles koolis, kus ta hakkab käima, saab ta endale pinginaabriks Urmase, kes on tema meelest väga tore.Urmasest ja Kadrist saavad väga head sõbrad. Selles koolis,
Doris Kareva Koostas : Elsa Tamm Click icon to add picture Click icon to add picture Nüüd süda, tuksu tumeselgesti siis tiivad sule järsku , suru kokku ja kukuta end tühjusse kui kivi. Click icon to add picture Click icon to add picture Ah, kuidas ma pillasin helke! Jäin põlema kõikjale. Ei, Sinuta poleks ma jõudnud siiani, endasse. Click icon to add picture Click icon to add picture Kohtvad hämaras toas selgus ja salapära. Õieleht lehe haaval armastus annab end ära. Click i...
Their daughter was given away, because they got her before their marriage. In 1908 he gave lessons in Bern University. In 1909 he was a associate professor of physics in Zurich University. In 1911 he was a professor in German language university in Prague. In 1914 he became director of Kaiser Wilhelm Institute for Physics In Berlin. He was also a professor in Berlin University. In 1919 he got divorced from Mileva and married to his cousin Elsa Einstein Löwenthal. HIS LIFE On 18 of April in 1955 Albert Einstein died in Princeton hospital in the Unites States of America. His remains were cremated and his ashes were thrown into the wind. Thank you for listening!
b LUMEKUNINGANNA JA IGAVENE TALV • Filmi algne pealkiri: „Frozen“ • Režissöörid: Chris Buck ja Jennifer Lee • Helilooja: Christophe Beck • Näitlejad (hääled): Kristen Bell, Idina Menzel, Jonathan Groff, Josh Gad, Santino Fontana TUTVUSTUS • Loo peategelaseks on kartmatu optimist Anna, kes asub raskele teekonnale, abiks tahumatu mägilane Kristoff ning tolle ustav põhjapõder Sven. Anna eesmärgiks on otsida üles oma õde Elsa, kelle jäine võlujõud hoiab kogu Arendelli kuningriiki igavese talve vangistuses. Kõrgel mägedes võitlevad Anna ja Kristoff tuiskude, laviinide ja lõikava pakasega ning kohtavad müstilisi trolle ja naljakat lumemeest nimega Olaf. Seejuures ei unusta nad hetkekski, et kogu lumme mattunud kuningriigi saatus on nende kätes. HELILOOJA • Nimi: Jean-Christophe Beck • Elukoht: Kanada • Elukutse: filmi ja televisiooni helilooja
märtsi 1949 otsusega küüditatav, kuid mitte küüditatud. Ta varjas ennast koos naisega aastatel 19491953 naiseõdede juures Paide lähistel. Siiski arreteeriti Ferdinand Rei 2. märtsil 1953 Tallinnas ja mõisteti ENSV Ülemkohtu otsusega sama aasta juulis par. 58-10 lõige 2 alusel 25 aastaks sunnitöölaagrisse ja 5 aastaks asumisele. Ferdinand Rei otsuse järel Dubrovlagis ning vabanes 1955 amnestiaga, misjärel tuli Eestisse tagasi ja elas Paides. Ferdinand Rei abikaasa Elsa Rei jäi samuti küüditamata, varjates end oma õdede juures Paide lähistel. Ka Elsa Rei arreteeriti märtsis 1953 ja mõisteti tribunali otsusega par. 58-10 lõige 2 alusel 8 aastaks sunnitöölaagrisse ja 3 aastaks asumisele. Elsa Rei oli Harku vanglas ja vabanes samuti 1955 amnestiaga. 9
"Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Eesti filmi sajanda juubeli puhul 2012. aastal valiti "Viimne reliikvia" parimaks nii filmikildude kui ka filmilaulude poolest. Lavastaja Grigori Kromanov Produtsent Raimund Felt Stsenaarium Arvo Valton Peaosades Aleksandr Goloborodko Ingrida Andrina Elsa Radzina Muusika Uno Naissoo Tõnu Naissoo Operaator Jüri Garsnek Naiste riietus Talutüdrukutel olid tavalised odavad kleidid, kanti ka palju villaseid asju. Aadlikuprouadel olid kallid pikad kleidid, piha oli hästi välja toodud (vahel murti isegi alumised ribid, et korsett oleks ilusamini). Kanti palju ehteid, kindaid, kübaraid ja vöid, et piha rõhutada. (vööde külge riputati asju, käekottideasendajad)
hindeskaalas sai Zürichi tehnikaülikoolist füüsikaõpetaja diplomi. Abielu ja lapsed 1903.a abielu Mileva Maric'iga (1875-1948) Hans Albert (1904-1973), kellest saab edukas hüdraulikainsener. Eduard (1910-1965), kes haigestub skisofreeniasse. 1914.a lahkub Mileva ja laste juurest. 1919. Lahutab Milevast ja abiellub oma nõo Elsa Einstein Löwenthaliga Einsteini töö ja huvialad 1902. aastal pärast kaheaastast töötamist matemaatikaõpetajana Winterthur'is ja Schaffhausen'is asub tööle Berni patendibüroos eksperdina. Töö kõrvalt tegeles ka oma huvides uurimustööga teoreetilise füüsika alal. Tundis suurt huvi muusika vast. Mängis väga hästi viiulit.
Produtsent: Raimund Felt Käsikiri: Arvo Valton Operaatoritöö: Jüri Garsnek Filmistuudio: Tallinnfilm Aasta: 1969 Esilinastus: 23. märts 1970 Kestus: 86 minutit Riik: Nõukogude Liit Keel: eesti Heliline pilt Muusika: Uno Naissoo, Tõnu Naissoo Laule esitab - Peeter Tooma Laule esitab - Georg Ots (venekeelses versioonis) Laulutekstid - Paul-Eerik Rummo Dirigent - Eri Klas Helioperaator - Roman Sabsay Näitlejad Peaosades: Aleksandr Goloborodko, Ingrda Andria, Elsa Radzina Aleksandr Goloborodko ( ) Gabriel Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Pilte näitlejatest Võttepaigad Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes, Taevaskojas.
1865 "Eesti Postimees" Eesti Kirjameeste Selts Eesti Aleksandrikooli rajamine Vanemuise Selts Kolm isamaa kõnet 1868 "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" 1870 "Võitlemised Eesti vaimupõllul" 1870 "Nõia-usk ja nõia-protsessid" Kõned koondati kokku ning avaldati 1870. aastal Peterburis raamatuna. Julie Emilie Thali ja Carl Robert Jakobson abiellusid 10.novembril 1874. aastal. Samal aastal asusid nad elama Kurgjale. Neil oli kolm tütart: Linda (1879), Ida (1880) ja Elsa (1881). "Sakala" 1878 hakkas Jakobson Viljandis välja andma eesti keelset ajalehte "Sakala". Ajaleht võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste üheõigusluse eest. Avaldati tuntud Eesti kirjanike teoseid. Eesti Kirjameeste Selts Eesti Kirjameeste Selts tegutses Tartus aastatel 1872-1893. Selts andis välja aastaraamatut ja toimetisi ning korraldas kirjandusvõistlusi. 1881 valiti Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks.
otsa auto . Kadri minestas ja ärgates oli ta juba haiglas . Haiglas olid enamused vanurid kellega Kadri eriti rääkida ei soovinud , sest nad pärisid koguaeg ta vanemate kohta . Kadri ema oli surnud , surma põhjuseks oli sündinud Kadri . Kadri ema suri sünnitusel ja Kadri isa oli teadmata kadunud . Ta elas Vanaemaga , kellele ei meeldinud Kadri soov raamatuid lugeda , kuid ajapikku hakkas ka see vanaemale meeldima . Ühel päeval toodi haiglasse kirjanik kes oli Elsa Sarap .Nad said kadriga sõpradeks ja kirjanik rääkis , et kui vajalik ikka raamatute lugemine on jne .Kord kui haigasse ilmus mingi tundmatu mees , varsti sai selgeks , et see tundmatu mees on Kadri isa . Kadri silmanägemine oli halb ja kutsuti tähtis professor kes kinnitas , et Kadril on vaja hädasti teha silmaoperatsioon . Teatati , et Kadri saab u . aasta pärast haiglast välja . Haiglas kasvasid Kadri juuksed sirgeks ja hiljem oligi ta klassi k õ i g e ilusam tüdruk ,
Sirgete lõikumine ja paralleelsus Koostaja: Elsa Fedtšenko Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Kordamine Kaks sirget, mis asetsevad tasandil võivad lõikuda või olla paralleelsed. Kaks sirget on paralleelsed, kui nad asetsevad ühel ja samal tasandil ega lõiku. t s s//t st= Märkus: Joonisel tähistame parallelseid sirgeid ühesuguse
1881- Eesti Kirjameeste Seltsi president 1870- Jakobsoni patriootiline luulekogu- "C. R. Linnutaja laulud" 1872- näidend "Artur ja Anna" Osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses Liitus Peterburi patriootidega ning sai radikaalseks baltisaksa mõisnike võimu ja poolpärisorjusliku ühiskonnakorra vastu võitlejaks Perekond: Naine- Julie Emilie Thali, neil oli kolm tütart- Linda, Ida ja Elsa Surmaaeg, põhjus, matmispaik: 16.03.1882 Kurgja. Carl Robert Jakobson suri külmetusse (vihmasel ilmal sai märjaks ning ei pannud sooje riideid selga) Ta maeti Kurgjasse
Heino Eller (1887-1970) Elulugu Lapsepõlve veetis St. Peterburgis Perekond oli muusikalembeline Emal oli väga hea lauluhääl ning isa meisterdas juba nooruses ise viiuleid Kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks: Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas Heino Eller oli abielus pianist Anna Kremeriga (18861942) Heino Elleri teine abikaasa oli Ellu Eller
annaabi.ee 
