valdusse alles 1. septembril 1946. aastal, remondi ja ehitusega tegeldi veel mitme järgneva aasta jooksul. Isetegevusringide töö algas aga kõigest hoolimata hoogsalt, esialgu tegutseti kodudes ja koolimajades. 1946. aastaks oli moodustatud näitering, rahvatantsuring, laulukoor, solistide kollektiiv ja väike orkester.Tolleaegne kultuurimaja põhimäärus nägi ette esmase ülesandena poliitilise propaganda ja ideoloogilise töö, rahvalooming ja kunstilise isetegevuse arendamine kuulus viimaste ülesannete hulka. Ettekirjutustele, pidevale kontrollile ning ruumide remondi-probleemidele vaatamata suudeti ära teha suur töö rahvakultuuri arendamisel. Eesti Vabariigi algus-aastad olid keerulised nii majanduslikult kui kultuuriliselt, kuid tegevus kultuurimajas jätkus. Populaarseks kujunesid noorte rockikontserdid nii kultuurimajas, kus tegutses Nõmme Rockiklubi kui ka üle tee kinosaali ,,Võit" klubis ,,326". 1995-ndaks
Mina arvan, et kommunistlik reziim hakkas lagunema alates 1985 aasta märtsist, kui NLKP uueks peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. Tema algatusel alanud perestroika poliitika andis paljudele riikidele suure vabaduse, mida hakati kohe ära kasutama. Moskva juhtnööre ei vajatud enam. Minumeelest ei olnud Moskval palju aega tegeleda NSV Liitu kuuluvate liikmes riikidega, sest Venemaal oli piisavalt palju tegemisi enda riigi siseasjadega. See tõi kaasa isetegevuse ja Moskvat ei kuulatud enam üldse. Kui Gorbatsov valiti NSVL presidendiks, astusid tagasi paljud vanameelsed poliitilised jõud. Gorbatsov jäi peaaegu üksi, kui ta uuemeelsed lähikondlased lahkusid. Kuna tema majanduspoliitika ei õnnestunud ja tema loodetust majandusliku tõusu asemel süvenes riigis kriis ja vaesus, oli Gorbatsov läbikukkunud. Minu arust hakkasid kommunistliku riigi langust tundma peaaegu kõik, sest paljud riigid pöördlesid iseseisvuse poole
mberpaigutamine või tagandamine toimub samas korras A llub otseselt elamutevalitsuse juhatajale MAJADE VALITSEMINE ajad antakse majavalitsejale üleandevastuvõtu akti järgi aja valitsemine ja majandamine koostöös maja elanikkonnaga · Majaelanike üldkoosolekud · Majavalitsuse ühiskondlik kaastöökomisjon · Elanike organiseerimine ja nende initsiatiivi ja isetegevuse arendamine elamufondi säilitamisel ja selle õigel kasutamisel, puhtuse ja korra loomisel majades, hoovides ja üldkasutuskohtades, aedade ning haljasalade korrashoiul. MAJAVALITSUSE TÖÖTAJAD M ajahoidjad eekeetjad K oristajad esupesijad T õstukiteenijad
c) Eestikeelse ajakirjanduse jms raskendatud kättesaamine. d) Ülepingutatud ja oskamatu vene keele õpetamise kampaania. e) Tööstuse arengu ületähtsustamine ja arendamine, sellega kaasnevad ökoloogilised probleemid. f) Kakskeelsus. 3) Miilised olid nõukoguliku kultuuripoliitika tagajärjed Eestile? 1) Kultuur. a) Rahvakultuur ahenes ja hääbus. b) Romaane jms ilmus väga vähe. c) Isetegevuse taandumine kõrgkultuuri ees. 2) Haridus. a)
Akrobaatika Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda viiakse läbi ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Peaaegu igasugust spordiala, mis sisaldab endas täieliku kehalist liikumist saab pidada akrobaatikaks. Akrobaatikat sisaldavad ka tantsud, erinevad spordialad ning vettehüpped. Akrobaatikat hõlmab: · keerulised tasakaaluharjutused · väledus · koordinatsioon Akrobaatika on ka kunstilise isetegevuse zanr, millest esteetilise naudingu kõrval on suur tähtsus noorte igakülgsel füüsilisel arendamisel. Sport akrobaatika on dünaamiline ja vaatemänguline spordiala, mida harrastavad nii naised kui ka mehed. See spordiala arendab jõudu, vastupidavust, koordinatsiooni, painduvust ning ka julgust. Harjutusi sooritatakse mõnikord ka koos muusikaga, et saavutada keha liikumisel suuremat väljandusrikkust. Akrobaatika õpetab kehavalitsemisoskust läbi erinevate akrobaatiliste
ühiskonnas oli suur. · Maleva populaarsus hakkas langema 1980. aastate lõpul. Selle üks põhjus oli NSV Liidu raske majanduslik olukord, mistõttu loobusid peamised tööde tellijad kolhoosid ja ehitusmajandid malevarühmade teenetest. EÜE · rakendati üldehitustöödel maapiirkondades · ehitusmalevasse astumine oli vabatahtlik · EÜE iga-aastastel kokkutulekutel väljendasid noored korduvalt kunstilise isetegevuse kaudu kriitilist suhtumist NSV Liidus valitsevatesse oludesse, mida võimud mingi piirini lubasid. · EÜE-l oli oma lipp, vormirõivastus, liikmepilet, embleem ja rinnamärk. Täname kuulamast !
ise seltskonna kokku koguda ning ilma juhendaja abita tegeleda üheskoos hobiga, mis neid huvitab. Tänaseks on Õpilasesindus muutunud koolisüsteemis enesestmõistetavaks. See ühendus annab teotahtelistele õpilastele võimaluse esindada ja kaitsta õpilaskoda. Sellises väikeses organisatsioonis, kus õpilaste ülesanneteks on õpikeskkonna ja koolielu korraldamine ja arendamine, õpilaste vaba aja sisustamisele kaasaaitamine, õpimotivatsiooni tõstmine, vabatahtliku loome- ja isetegevuse innustamine jm, on noortel võimalus ennast arendada ja ühiselt midagi ära teha. Nagu öeldakse: „Kui tahad minna kiiresti, mine üksi, kui tahad jõuda kaugele, läheme koos“. Noortel on võimalik kaasa lüüa ka Eesti Õpilasesinduste Liidus, mis on suurim noorteorganisatsioon Eestis. EÕEL-i eesmärkideks on esindada kõigi õpilaste ja õpilasesinduste huve, aidata kaasa õpilasesinduste koostööle, informeerida õpilasi Eesti ning
maandamiseks Riskid: a) Sihtgrupi huvipuudus ja projektis osalemise katkestamine. b) Toitlustaja muutumine. c) Noorte ebaseaduslik isetegevus ja järelevalve puudus. d) Graafiku muutused. e) Lisafinantseeringu vajadus. Võimalikud riskide maandamise viisid: a) Osalejad on võetud läbi tutvuste teistest spordikeskustest ja soovi alusel. b) Rääkida läbi teiste toitlustajatega kasvõi ainult õhtuste söögikordade osas. c) Noorte ebaseadusliku isetegevuse vältimiseks rakendada laagris osalemise tingimused ning nende rikkumise korral laagrist eemaldamise kord. Osavõtu tasu tagasi ei maksta. d) Töökorralduse planeerimine ja abistamine. e) Vajadusel omafinantseering
Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Akrobaatika on ka kunstilise isetegevuse zanr, millest esteetilise naudingu kõrval on suur tähtsus noorte igakülgsel füüsilisel arendamisel. Sportakrobaatika on dünaamiline ja vaatemänguline spordiala, mida harrastavad nii naised kui ka mehed. See spordiala arendab jõudu, vastupidavust, koordinatsiooni, painduvust ja julgust. Harjutusi sooritatakse koos muusikaga, et saavutada keha liikumise suuremat väljendusrikkust. Sportakrobaatika õpetab kehavalitsemisokust erinevate akrobaatiliste elementide sooritamisel nii
asuv ligi 3 km pikkune Rakvere Tammiku matkarada tutvustab 150-220 aastat vanu tammesid. Rajal näed erinevaid samblikke, taime-ja puuliike, liigirikast metsalinnustikku. Rakvere Tammiku õpperajale jäävad ka Saksa sõdurite kalmistu ja küüditatutele püstitatud mälestusmärk Okaskroon. Teeme metsas pikniku ning grillime lõkkeplatsil. 3.päev Külastame Eesti Politseimuuseumi, kus saab läbi isetegevuse ja mängu kogeda politsei tööd. Muuseumis saab mõõta reaktsiooni auto roolis, panna selga politsei varustust, õppida käituma tänavarahutustel, võtta sõrmejälgi ja lahendada kriminaalseid mõistatusi ja palju muud! Väikestele külalistele on tehtud Lastepolitseimuuseum, kus on võimalik õppida kuidas õigesti liigelda, samuti saavad lapsed mängida detektiivi, meisterdada ning hullata mängutoas.
KOKKUVÕTE LK 9 ALLIKAD LK 10 2 SISSEJUHATUS Friedrich Wilhelm August Fröbel sündis 21.aprillil 1782.aastal Saksamaal. F.Fröbel oli saksa pedagoog, koolieelse kasvatuse teoreetik, J.H.Pestalozzi mõttekaaslane. Ta asutas koolieelseid kasvatusasutusi, tõi termini ,,lasteaed", koolitas lasteaednikke. Uuris mängu arendavust ja kasvatavust, rõhutas emakeelse õpetuse, isetegevuse ja käsitöö kasvatuslikku tähtsust (ENE 3.köide, Tallinn Kirjastus ,,Valgus" 1988). Lapsepõlves kannatas F.Fröbel võõrasema halva kohtlemise all. Teda ei peetud arukaks, kuid ta jõudis siiski ülikooli, tänu oma tungivale soovile. Tema eluloo põhjal on näha, et tema pedagoogilist tegevust mõjutas nii tema isiklik elukäik, looduse- ja geomeetriaõpingud, kokkupuude J.H.Pestalozzi tegevusega. Tema maailmavaate aluseks oli kristlik maailmapilt, looduse tähenduslikkus ja humanism
teadmisi juurde koguda. Tänapäeval kasutatakse seda ideed mitmetes koolides ja lasteaedades, üritades lastel tekitada tasakaalu õppimise ja muude tegevuste vahel. Rousseau teine etapp on mõeldud 12-15 aastastele ja seda just sellepärast, et siis nende huvide ringkond hakkab kiiresti laienema. Ta nimetab vanematele käskudeks vaadelda neid ehk rääkida neile vajalikke elutõdesid ja neid näidata neile kui võimalik läbi praktika. Teiseks käsuks nimetab ta isetegevuse, mille all mõtleb seda, et tuleb lasta lastel ise asjadega toime tulla. Iseseisvus peab tulema juba noorest saadik, sest muidu läheb elus palju raskemini. Kuigi seda mingil määral tänapäeval küll rakendatakse, arvan, et peaks laskma veel rohkem lastel ise valida mida nad teevad. Need kaks käsku peaks üritama siduda omavahel, mille eesmärgiks on laste võime ise enda tööriistad vajalikuks valmistada. Tänavu tehakse just see
" Nende ainete kasvatuslikuks eesmärgiks on arendada pedagoogilist mõtlemist, äratada armastust lapse vastu, kasvatada lugupidamist ja huvi õpetajatöö vastu, süvendada kohuse- ning vastutustunnet. Metoodikas seati õpetuse ülesandeks moodsate õppeviiside tegelik tundmine, algkooli õppekavades näidatud õppeainete metoodiline läbitöötamine; oskus korraldada ainet aasta-, kuu- ja tunnitöökavadeks, ka töötamisel liitklassiga; oskus käsitella ainet isetegevuse-põhimõttel, eluligidaselt, ainepäraselt; eestikeelse metoodilise kirjanduse ja arenemiskohase lugemis- või saateaine tundmine." (Võru Õpetajate Seminar lk, 25) Käisi idee oli vaba töö kogu õppeprotsessi vältel. Õppetöö korraldati nii, et see toimuks õpilase vabal tahtel ja ,,sisemisel sunnil". Tööprotsess kõigis astmetes tuli õpilasel sooritada iseseisvalt. Meetodi edukuse eelduseks oli õpilase huvi aine vastu. Kooliuuenduse liikumise
eesmärgiks luua emakeelne ühtluskool, mis tähendas kõigi algkoolide lõpetajate õigust pääseda edasi õppima kas kesk-, täiendus- või kutsekooli. Eestis levisid järjest ulatuslikumalt tähtsad põhimõtted, nagu kooli demokraatlikkus, emakeelne õpetus, ühtluskool, kõigi laste sünnipäraste eelduste arendamine, lapse elu- ja koolikogemuse lahutamatus, kunsti-, tööõpetuse ning kehalise kasvatuse tähtsustamine ja laste omaalgatuse ning isetegevuse toetamine. 1930. aastad tõid aga kaasa koolisüsteemi diferentseerumise, mille tulemusel kannatasid oluliselt -ühtluskooli põhimõtted. Algkooli lõpetanute seas tugevnes konkurents edasiõppimise võimaluste pärast üldhariduslikus keskkoolis. Näiteks 1938. aastal sai nendest, kes soovisid keskkoolis edasi õppida, selle võimaluse osaliseks vaid ca 60%. Keskkool oli maksuline. 1936. aastal muutus
Fröbel loetleb neli põhitungi: tegevustung, teadmistung, usuline ja kunstiline tung. Laps on oma loomuselt tegev ja teadmishimuline, tunneb tarvet esteetilise elamuse järele ja tungib Jumala kui oma isa poole. Töö, teadmine ja ilu nautimine on siin üksteisest eraldatud, kuid moodustavad ühtlasi omapäraste vaimse elu suundade sünteesi. Fröbeli pedagoogikas tuleb kindlasti esile tõsta ühe tähtsa joonena lapse isetegevuse printsiipi. Tema teene seisneb selles, et ta on isetegevust sügavamalt mõistnud kui pedagoogid enne ja pärast teda. Isetegevust ei ole Fröbel kunagi käsitanud ainult funktsionaalselt, ainult formaalse jõudude arendamisena. Ta uskus kaljukindlalt lapses olemasolevasse tungisse ette aimata elumõtet interpreteerivaid seoseid. Sellest põhimõttest lähtudes on mõistev ka see tugev rõhk, mida ta pani
Paljud töötasid suurte asutuste-ettevõtete juures töövõimlemise instruktoritena. Kuna võimlemist viidi edasi nii-öelda ,,varjus" päästis see naisvõimlemise täielikust hukust. Uskumatu oli see, et nõukogulik võim suutis olemasolevad ja toimivad asjad enda kasuks pöörata ja näidata neid kui enese leiutisi. Ametkondlike spartakiaadide programmi lülitati ametiühingute nõudel üheks kohustuslikuks alaks naisvõimlemise rühmade võistlus. Kunstilise isetegevuse ülevaatusel oli vaja ettevõtte või õppeasutuse au kaitsta. Eestis pikaajaliste traditsioonidega ala uue esilekerkimise mõjul moodustati 1962. aastal ENSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee kunstilise võimlemise presiidiumi juurde naisvõimlemise komisjon. Seega oli ala Eesti spordijuhtide poolt ametlikult tunnustatud, mis võimaldas organisaatoritel suunata ja koordineerida tegevust. Rühmi tekkis juurde koolides, klubides, asutustes. 1966
Johannes Käis (1885-1950) -Töötas välja algõpetuse metoodika alused, üldõpetuse ja koduloo printsiibid, loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused. Tema üldõpetuse, koduloo ja loodusõpetuse käsitluse põhimõtted on kaasajal lasteasutustes rakendatavad ja viidatud ka Koolieelse Lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008), kus on nimetatud üldõpetust ühe õppe- ja kasvatusprotsessina. -Pedagoogika põhiprintsiibid: Õpetuse ühtluste põhimõte Näitlikustamine Isetegevuse põhimõte Kodukoha ehk kodumaa põhimõte Vaheldus töövõtetes Üldõpetusliku töökäigu kasutamine Kodulooline vaateõpetus -Olulisel kohal oli lapse individuaalne iseseisev töö, mida toetasid rühmatöö ja ühisarutlused. Õppeaine valiku ja käsituse alusprintsiipide puhul oli oluline: lapseärasuse nõue- õpetuse sisu on lapse huvideringi kuuluvad asjad ja nähtused, mis on talle jõukohased eluläheduse nõue- õpetus hoiab sidet lapse kodu, koduse elu ja ümbrusega.
kirjalikud,...) 2. Õpetaja annab 2. Õpilased teevad - rutiinsuse vähendamine (erinevad ülesannete õpilastele harjutus harjutust 1. tüübid) 1: pange riided sobivasse kappi. - isetegevuse arendamine (kirjalikud ülesanned) Paaristöö. (5 min.) - õpetada õpilast teadlikult ja süvenemisega õppematerjali läbi töötama 3. Õpetaja annab 3. Õpilased teevad õpilastele harjutus harjutust 2
1. Õppeaine valikus ja käsitluses tunnustas kõigepealt kaht pedagoogilist põhinõuet lapsepärasus (õpetuse sisu koosneb lapse huviringi kuuluvatest asjadest) ja elulähedus (õpetus koolis peab hoidma sidet lapse koduse eluga, koduümbrusega); 2. Koduloolises vaateõpetuses on hõlpsasti ja täielikumalt teistatav vaatlikkuse ja näitlikkuse õpetuse nõue; 3. Kõige selle tõttu on koduloolises vaateõpetuses häid võimalusi isetegevuse põhimõtte rakendamiseks, õpilaste vaimsete võimete arendamiseks ja isikliku tubliduse kujundamiseks; 4. Kodukoha ehk kodumaa põhimõte. Püsiva väärtusega on J. Käisi panus loodusõpetuse metoodikasse, seejuures tervikliku vaatlusõpetuse loomine. J. Käis väidab, et loodusõpetus ei ole mõeldav ilma vaatlustööta, sest ,,niisugune õpetus, mis ei puutu otseselt kokku loodusesemete ja nähtustega ja piirdub ainult raamtust õppimisega, ei saavuta oma kasvatuslikke eesmärke"
rahvastikust. Aadlike ja lihtrahva vahel oli võimalik sõjalisest vaprusest tingitud vertikaalne sotsiaalne mobiilsus, mis võimaldas ka mitteaadlikel saada auastmeid, riigiameteid, maksuvabastusi ja maavaldusi. Sel kombel kujunesid välja arvukas mittepärilik teenistusaadel ja madalam preesterkond. Hernan Cortés (1485 1547) on tuntud kui asteekide impeeriumi hävitajana. Ehkki Kuuba toonane kuberner D. Velazques de Cuéllar oli keelanud igasuguse isetegevuse, eriti konfliktiastumise indiaanlastega, otsustas Cortés tegutseda isiklikes huvides. Saanud pärast mandril maabumist teada, et seal asetseb suur, jõukas ja arenenud asteekide riik, otsustas ta selle alistada. Et ta mehed ei saaks teda hüljata ja Kuubale tagasi pöörduda, lasi Cortés oma ekspeditsiooni laevad hävitada. Nii pidid tema mehed selleks, et ellu jääda, Cortési avantüüris osalema. Ta kasutas ära nii asteekide poolt allutatud hõimude
Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupidu algas rongkäigu ning Maarja kirikus toimunud piduliku jumalateenistusega. Pidu leidis aset "Ressource" seltsi aias. Tuju oli ülev. Peole oli kogunenud esinema 45 meeskoori ja 4 mängukoori, kokku umbes 800 lauljaga. Aukartustäratav oli ka vaatajate arv, ligikaudu 12 000. Suurele lauljate arvule tuli kokkulaulmine hästi välja ja see oli tõukeks muusikalise isetegevuse ning kogu rahvusliku muusika edasisele arenemisele. 9 Esimesel laulupeol sai alguse ka kooride võistulaulmise traditsioon. Lisaks muusikale oli oluline ka poliitilis-kultuuriline osa. Erilise tähtsuse omandas tollal veel noore kooliõpetaja Jakob Hurda esimene avalik esinemine, kus avaldati kolm soovi: et seltsielu, üldised huvid ja ettevõtted leviksid, et ükski eestlane, kes koolitamise läbi talurahvast
Kõike õpitut võimaldatakse lastel ka kogeda või tajuda. Johannes Käis sündis 1885. aastal Eestimaal. Temast sai pedagoog ja Eesti kooliuuendusliikumise juht. Tema loodud üldõpetus räägib pigem algkoolist. Tähtsal kohal on lapse individuaalsusega arvestamine, loovuse arendamine, iseseisev algatusvõime, kogemusõpe. Õppimine toimub raamõppekava alusel. Laste isetegevuse soodustamisel ei anta lastele siiski otseselt valida, mida täna õpitakse. Selleks peab lapsel olema arenenud sihiteadvust õpetuse käigust, kuid seda lastelt teatud vanuses veel oodata ei saa. Õpetaja teeb tööd lastega kindla plaani alusel, organiseeritult ja läbimõeldult. Ta viib õppetegevusi läbi huvitavalt, mitmekülgselt, mänguliselt ja loob lastele mulje, et see kulgeb loomulikus järjekorras. Ei hüpata ühelt ainelt järsult teisele. Õpetamine peab moodustama
demokraatlike tegelaste vastuseisu. Ometi sai see sündmuseks kus eesti rahvaks end üheks laulis. Peole oli kogunenud esinema 45 meeskoori ja 4 mängukoori, mis küll veel ühiskontsertidega toime ei tulnud, kokku umbes 800 lauljaga. Segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Aukartustäratav oli ka vaatajate arv, ligikaudu 12 000. Suurele lauljate arvule tuli kokkulaulmine hästi välja ja see oli tõukeks muusikalise isetegevuse ning kogu rahvusliku muusika edasisele arenemisele. Esimesel laulupeol sai alguse ka kooride võistulaulmise traditsioon. Lisaks muusikalisele oli oluline ka poliitilis-kultuuriline osa. Erilise tähtsuse omandas tollal veel noore kooliõpetaja Jakob Hurda esimene avalik esinemine, kus avaldati kolm soovi: et seltsielu, üldised huvid ja ettevõtted leviksid, et ükski eestlane, kes koolitamise läbi talurahvast kõrgemale tõuseb, sellepärast omast
Seetõttu koges see üritus nii Jakobsoni, kui ka teiste demokraatlike tegelaste vastuseisu. Ometi sai see sündmuseks kus eesti rahvaks end üheks laulis. Peole oli kogunenud esinema 45 meeskoori ja 4 mängukoori, mis küll veel ühiskontsertidega toime ei tulnud, kokku umbes 800 lauljaga. Segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Aukartustäratav oli ka vaatajate arv, ligikaudu 12 000. Suurele lauljate arvule tuli kokkulaulmine hästi välja ja see oli tõukeks muusikalise isetegevuse ning kogu rahvusliku muusika edasisele arenemisele. Esimesel laulupeol sai alguse ka kooride võistulaulmise traditsioon. Lisaks muusikalisele oli oluline ka poliitilis-kultuuriline osa. Erilise tähtsuse omandas tollal veel noore kooliõpetaja Jakob Hurda esimene avalik esinemine, kus avaldati kolm soovi: et seltsielu, üldised huvid ja ettevõtted leviksid, et ükski eestlane, kes koolitamise läbi talurahvast kõrgemale tõuseb, sellepärast omast rahvast ei lahkuks ja et eesti rahvas
Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Peaproov õnnestus aga suurepäraselt. Laulupidu algas rongkäigu ning Maarja kirikus toimunud piduliku jumalateenistusega. Pidu leidis aset "Ressource" seltsi aias. Tuju oli ülev. Peole oli kogunenud esinema 45 meeskoori ja 4 mängukoori, kokku umbes 800 lauljaga. Aukartustäratav oli ka vaatajate arv, ligikaudu 12 000. Suurele lauljate arvule tuli kokkulaulmine hästi välja ja see oli tõukeks muusikalise isetegevuse ning kogu rahvusliku muusika edasisele arenemisele. Esimesel laulupeol sai alguse ka kooride võistulaulmise traditsioon. Lisaks muusikale oli oluline ka poliitilis-kultuuriline osa. Erilise tähtsuse omandas tollal veel noore kooliõpetaja Jakob Hurda esimene avalik esinemine, kus avaldati kolm soovi: et seltsielu, üldised huvid ja ettevõtted leviksid, et ükski eestlane, kes koolitamise läbi talurahvast kõrgemale tõuseb, sellepärast omast rahvast ei lahkuks ja et eesti rahvas saaks
lemmikhobidega isetegevuslikes koorides ja orksetrites. Selle pika aja jooksul on koolis tegutsenud peaaeg kõik koori- ja orkestriliigid. Peale selle mitmesuguste kooseisuga intstrjmentaal- ja vokaalanasamlid, samuti on olnud mitmeid tugevaid soliste. Jangu on saadud ka muusikalidest ja laulumängudest. Häid tulemusi on saavutatud paljudel konkurssidel, ülevaatustel, festivalidel. Esinetud on nii Tapa linnas, vabariigis, teistes linnades kui ka televisioonis. Õpilaste huvi isetegevuse vastu on aegade jooksul olnu erinev. Varem tehti paljusid asju hoopis suurema tahtmisega, taganttorkamist ja muusika juurde vägisi vedamist ei tuntud. Eks anna tunnistust seegi, et lastekooris laulis Endel Vahersamu käe all 100 õpilase ringis. Tol ajal vabariigis teist nii suurt koori polnudki. Suur ja omapärane kollektiv oli arsi Aarma juhatatud ja värljaõpetatud sümfooniaorkester, vabariigis ainulaadne kollektiiv. Orkestriga käisi ,,Orljonoki"
Vangi pandi ka teine kuninga lähikondlane William Laud. Parlament käskis kuningal sotlaste nõudmisele järele anda, mida too 1641. aasta alguses ka tegi. Ent sellega sai kuningas endale taas positiivset mainet, seega hakkasid parlamendi positsioonid tema enda tegevuse tagajärjel ootamatult kõikuma ja kuningas püüdis seda mõistagi ka igati ära kasutada. Ta sõlmis sotlastega parlamendi vastu salaleppe. Samuti kontakteerus ta naise kaudu ka Prantsusmaaga, et saada parlamendi isetegevuse vastu tuge. Parlament omaltpoolt võttis vastu seaduse, kus Charlesilt võeti sisuliselt ära kõik õigused, muutes riigi valitsemiskorra teoreetiliselt parlamentaarseks monarhiaks. Kuningas seda ei tunnistanud ning vastasseis muutus veel pinevamaks. 1641. aasta sügisel puhkenud Iirimaa ülestõusu kasutas ära parlament. Väites, et selle taga on kuninganna ja teised katoliikluse restauratsiooni toetavad jõud, puhkesid suured kuninganna-vastased meeleavaldused. 1642
loodutega 17), kuhu inimesed olid koondatud mitte maailmavaate, nagu parteide puhul, vaid elukutsete järgi. Kutsekojad pidid täitma riigiorganite, erakondade, ametiühingute, kasvatusasutuste jm ülesandeid. 1935. a moodustati kodade tegevuse koordineerimiseks ja majanduse riiklikuks planeerimiseks Riigi Majandusnõukogu. Valitsus organiseeris mitmeid ülemaalisi propagandakampaaniaid. Nende eesmärk oli rahvustunde ja patriotismi kasvatamine ning rahva isetegevuse kontrolli all hoidmine. Esimeseks suurürituseks sai nimede eestistamine, ligi 340000-st võõrapärase nimega eestlasest eestistas oma nime 1940. aastaks u 200000. 1936. a jõuti nii kaugele, et lipud lehvisid igas teises talus. Kodukaunistamise kampaania käigus võõbati luitunud hooneid värviga, peamiselt odava rootsi punasega. Hoogustus Vabadussõja mälestusmärkide püstitamine. PEHME DIKTATUUR 12. märtsi riigipööre ei lahendanud konstitutsioonikriisi. Formaalselt kehtiv 1933
või töö. Teistsugusele töökorralduse võimalusele isegi ei mõeldud. On teada, et Käis pidas peamiseks õpilaste individuaalsuse arvestamist, teoreetilise tööviisi kõrvale praktilise õpetuse/isetegemise toomist. Samuti rõhutas õpetamist vastavalt õpilase õpitasemele. Oleme hariduslike erivajadustega laste õpetamisel teinud suure edasimineku, vahest teadmata, et põhimõtted pärinevad Käisi aegadest (Morel 2011, 4). Isetegevuse mõiste käsitlusest ehk selgus, et õpilase omaalgatusliku loova töö tähtsaimaks eelduseks on vabadus. ,,Vabadus see on aktiivsus," väidab M. Montessori ja rajab sellele põhimõttele kogu kasvatussüsteemi. (Käis 1996, 223-224). Nii ei ole ka Käisi vabaduse printsiip koos individuaalsuse põhimõttega midagi muud kui kaasaegses kasvatusteaduses tähtsaim isetegevuse, individuaalsuse ja lapsepärasuse kõrval.
Linna Naiskutsekool, Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, Tallinna Kodunduskeskkool, Tallinna Merekool. (1919-1939 lõpetas Tartu Ülikooli 5751 tudengit, neist veerandi moodustasid naised, järelikult ei olnud naised orienteeritud ainult kutseharidusele). 1939 – 1940 – 177 kutsekooli Eestis, 13 032 õpilast neis. (2 aasta jooksul loodi rahvuslik kutseharidussüsteem ja arendati välja kutsekoolivõrk koos ettevalmistatud rahvusliku õpetajaskonnaga) Skautlus põhines noorte isetegevuse ja enesealgatuse põhimõtetel ja selle ülesanne oli kujundada mängul põhinev rahvakasvatussüsteem. Olid välja töötatud Skaudiseadused. Rajanes salgatööl, põhiüksus lipkond (igal salgal oma lipp), jaguneti vastavalt vanuseastmetele: 8-12 aastased PERE (hundipojad e. hundud), 12-16 RÜHM (skaudid), 16-19 RING või SALK (kogemustega noortejuhid, individuaalne kasvatusviis – 6-8 poissi). Salkades kantakse vastavalt tähtsusele eri värvi kaelarätti.
Pooldas, et koolieelne iga oleks peamiselt täidetud lapse mänguga. Leidis, et koolieelses kasvatuses peaks sõnalsie juhtimise asemel olema rõhk lapsi arendavate tegevuste organiseerimisel. Johannes Käis töötas välja algõpetuse metoodika alused, üldõpetuse ja koduloo printsiibid, loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused. Põhimõttes on kaasajallasteasutustes rakendatavad. Põhiprintsiipidena võib nimetada ühtlustuse põhimõte, näitlikustamine(lapse kõik meeled), isetegevuse põhimõte, kodukoha ehk kodumaa põhimõte, vaheldus töövõtetes, üldõpetusliku töökäigu kasutamine ja kodulooline vaateõpetus. Olulisel kohal individuaalne iseseisev töö, mida toetasid rühmatöö ja arutelud. Oluline lapsepärasus ja elulähedus. 1.1. Lasteasutuse õppekava on lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument. Lasteasutus koostab oma õppekava riikliku õppekava alusel. Lasteasutuse õppekava
võitlemise ja teiste hävitamise varal. Maailm on õudus keset toredust, mõttetus keset sügavamõttelisust, kannatus keset rõõmuküllust. Eetika ei seisne mitte harmoonias niisuguse maailmakorraldusega, vaid mässus selle vastu. Eetiak on niisuguse vaimu avaldus, mis tahab erineda maailmas avalduvast. Kui me püüame maailmakorraldust mõista, nagu ta on, ja sellest oma käitumislaadi järeldada, siis satume skeptitsismi ja pessimismi võimusesse. Eetika on meie vaimse isetegevuse ilmum. 7 Tekke aegu oli eetika sunnitud lomamaailmavaate, mis tealle sobis. Ta sundis end omaks võtma kujutlust, et maailmakorralduses, olgu ta siis milline tahes, valitseb vaim, mis lõpuks kehtestab ebatäiuslikkuse asemel täiuslikkuse, ja et lootus tollele lõppeesmärgile jõuda annab mõtte meie eetilisele pürgimusele siinmaailmas. Aga kui
võimaldas ka mitteaadlikel saada auastmeid, riigiameteid, maksuvabastusi ja maavaldusi. Sel kombel kujunesid välja arvukas mittepärilik teenistusaadel ja madalam preesterkond. Hernan Cortés (1485 1547) H. Cortes oli Hispaania maadeavastaja, kes on peamiselt tuntud asteekide impeeriumi alistajana. Ehkki Kuuba toonane kuberner D. Velazques de Cuéllar oli keelanud igasuguse isetegevuse, eriti konfliktiastumise indiaanlastega, otsustas Cortés tegutseda isiklikes huvides. Saanud pärast mandril maabumist teada, et seal asetseb suur, jõukas ja arenenud asteekide riik, otsustas ta selle alistada. Et ta mehed ei saaks teda hüljata ja 6 Kuubale tagasi pöörduda, lasi Cortés oma ekspeditsiooni laevad hävitada. Nii pidid tema mehed selleks, et ellu jääda, Cortési avantüüris osalema.
reguleeris Ordonnance de Villers-Cotterets ka muid valdkondi, eristudes selle poolest CCC-st. 3. Ordonnance Criminelle de 1570, ka Les Ordonnances criminelles de Philippe II (1570, Holland) - on Hollandis ja tema kolooniates kehtinud CCC mõjutustega karistusseadustik mis võeti vastu 1570. Sarnaselt CCC-le oli ka kõne all olev seadustik keskendunud kriminaalõiguse normidele ja oli sisult reformimeelse iseloomuga, lõpetades ennekõike kohalike ülikute ja feodaalide isetegevuse kohtumõistmises seda eriti armuandmise ja trahvivabastuse asjades ning ka privaatse kohtumõistmise asjades mis keelustati. Kogu kohtumõistmine tsentraliseeriti ja normid ühtlustati, mis on ka sarnaseks jooneks CCC-le. Samas on erinevuseks süüdistatavale teatud juhtudel (kohtuniku nõusolekul) kaitsja lubamine ja sellest tulenev mõningane kohtuprotsessi avalikkus, mida teistes maades ja ka CCC puhul ei tuntud. Samas ei tähendanud see, et teatud juhtudel lubas seadustik tunnistuste
aastast Suure-Jaani laululaval. Pärast Hans Kapi surma (1937) jätkas seltsiga Villem Kapp. Suure-Jaanil olid tihedad sidemed heliloojate Artur Kapi ja Mart Saarega. ( Erik 1962:13, 15, Jürisson 2005) I maailmasõja tõttu 1916. aastal katkes seltsi tegevus, kuid 1922. aastal tegevus taastati ning organiseeriti kihelkondlik laulupäev 30. juulil. "Ilmatari" laulukoorid astusid Eesti Lauljate Liidu liikmeks. Suuri teeneid kunstilise isetegevuse elustamisel peale sõja- aastaid pälvis Julius Vaks. Ta organiseeris segakoori (1948) ning peale tema surma jätkas koori juhatamisega 45 aastaks keskkooli õpetaja Ants Ruut. Vaksi poolt loodud meeskoor töötas edasi tänu isetegevusliku koorijuhi Jaan Joandi tööle. 1959. aasta septembrikuus moodustati uus segakoor, mille juhatajaks sai keskkooli muusikaõpetaja Mare Erik. Suure-Jaani koori taaselustamisel olid abiks ka Viljandi kultuuritegelased eesotsas Kalev Raave ja Priit Ausperega
toimusid mitmesugused reformid, mille eesmärgiks oli Vene impeeriumi moderniseerimine. Keskvõimu suhtumine kõikvõimalikesse avaliku tegevuse ettevõtmistesse muutus mõnevõrra vabamaks, mis võimaldas eestlastel oma algatust rohkem üles näidata. Pärisorjuse kaotamise järel olid toimunud olulised muudatused talurahva omavalitsuses, sajandi teise poolde jäid hernhuutlaste liikumise kõrgaeg, mõlemad andsid talurahvale isetegevuse kogemuse, aitasid kasvatada rahva organiseerimisvõimet, eneseteadvust, see oli hädavajalik eeldus selleks, et rahvuslik liikumine alata saaks, isetegevuse kogemus. Rahvusliku eneseteadvuse kujunemise jaoks oli tähtis roll ühtsel kirjakeelel, ühtne kirjakeel hakkas kujunema põhjaeesti keele alusel, sajandi lõpul Ahrensi uue kirjaviisi alusel. Ühtne kirjakeel, rahvaharidus on vajalikud koostisosad rahvusliku eneseteadvuse jaoks. Rahvahariduses olid mõned
välja andma ning selle toimetajaks valiti Harri Jõgisalu. Kuuendas klassis valiti ta juba kirjandusringi presidendiks. Keskkooliajal toimetasid ja trükkisid õpilased oma ajalehte "Poiste Hääl" ning sellestki võttis Harri aktiivselt osa. Ka õpetajana töötades oli vaja kirjatööga edasi tegeleda. Esialgu kirjutas Jõgisalu Lihulas paar artiklit ajalehele. Seejärel Märjamaal esimesed näidendid õpilaste isetegevuse olümpiaadide tarvis. 1948. aasta olümpiaadi jaoks kirjutatud näidend "Täismehed" jõudis ka "Estonia" lavale. Kriitika nimetas küll näidendit sisult trafaretseks, kuid elavalt kirjutatuks ja hästi mängituks, nii et saal elas 12 kaasa. Repertuaaripuudusest aetuna kirjutas Jõgisalu näidendeid veelgi. Palju kaugemale oma kooli lavast need siiski ei jõudnud, sest neid peeti ülesehituselt liiga lõdvaks ja igavaks.
teadmisi ning oskusi ümbritsevast elust. Ta käsitles Eesti pedagoogilises perioodikas üldõpetusega seotud probleeme. J.Käis kirjutas Võru Õpetajate Seminari aastaraamatus " Teel töökoolile" I-II (1924-1925). Käis oli viljakas koolimees, kes andis välja koguteose " Uusi teid algõpetuses" I ja II. Tema õpetuse põhieesmärk oli isiksuse kujundamine aktiivse loomingulise töö kaudu. Õpilase vaimse isetegevuse saavutamisel toetus Käis F.A. Diesterwegi tuntud seisukohale " kedagi ei harita, igaüks peab end ise harima". J.Käis pidas aktiveerivaks õppevormiks töötamist tööjuhendite järgi individuaalselt või grupiviisiliselt. 1933. aastal jõudis koolidesse J.Käisi " Esimesed vaod", sellest sai üks menukamaid 1.klassi õpikuid. J.Käisi eestvedamisel ilmus matemaatika töövihikuid erinevatele klassidele kümne aasta jooksul(1931-1940) 2- 5 trükki
keskendutud. Võõra keelne kirjandus, lõpetada. Lähtuda eesti rahva vajadustest, et kodumaa ajalugu oleks hariv, pedagoogiline funktsioon. Iseseisvas Eestis lähtuda neist nõuetest, raskuspunkt lai rahvamass, eestlaskond. Talurahva olukord ja eneseavaldused. Kodumaa kolgaste minevikku ka lokaaltasandil ajaloo uurimine kihelkonnad, külad. Hans Kruus peamine uurimisprobleem võitlus vabaduse kaitseks, muinassõda-püüdlused vabadust tagas võita. Rahvusliku uuestisünd, isetegevuse arendamine, Eesti rahva eluolust orja ajal. Uet uurimishuvi ei peaks olema ainult eestlusel. Uue ajaloopildi põhimõtteid avarast perspektiivist, suhtes teistes maades toimuvate ajalooprotsessidega. Mis mõjud? Mis meie maa ajalugu teistele mõjutanud? Sulatas etnograafiat, arheoloogiat jne ainelisest kultuurist ,keelest jne. Uus kogu kontseptsioon, kus agraar jne probleeme käsitleti eesti rahva ajaloo varjust väljatoomisena.
neil siiski pool tosinat raadioesinemist (Ojakäär 2003: 120). Samuti osutus võimalikuks jätkata P. Veebeli alustatud džässikontsertide traditsiooni, millest edaspidi pikemalt. Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi arhiivkogu Richard Ritsingu 157 kogus leidus kaks otsest viidet 1941. aasta esimese poole Tartu džässielule. Sel aastal tähistati väga suurejooneliselt 1. maid ja nende ürituste raames toimus 2. mail Töölismaja 158 saalis Tartu Töölismuusika Klubi kunstilise isetegevuse õhtu, kus esines ka Töölismuusika jazzorkester E. Roose juhatusel. Kuna nimetatud pidustused toimusid tõesti suurejooneliselt – kolmel päeval samaaegsed üritused 3–4 suuremas saalis korraga (Vanemuise kontserdisaal ja ülikooli aula kaasa arvatud) ning igal pool oli välja reklaamitud tants –, olid neil päevil nii eelmainitud Töölismuusika jazzorkester kui ilmselt kõik Tartu teisedki džässbändid hõivatud. Töölismuusika jazzorkestri
annaabi.ee 
