Tallinna 32. Keskkool
Marie Turmann
11.a klass
CURLINGU TEADLIKKUS
TALLINNA 32.KESKKOOLI ÕPILASTE SEASUurimistöö
Juhendaja : õpetaja
Siiri Mets
Tallinn 2012
Olen uurimistöö
koostanud iseseisvalt. Kõik selle kirjutamisel
kasutatud teiste
autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjanduslikest allikatest ja
mujalt pärinevad andmed on viidatud.
/
allkiri /
Marie Turmann
Töö vastab Tallinna 32. Keskkooli uurimistöödele esitatud
nõuetele ja selle võib esitada
retsensendile.
/allkiri/
Siiri Mets
SISUKORD
Sissejuhatus 4
1Curling 5
1.1Üldiselt 5
1.2Jääplats 5
1.3Võistkonnad 6
2Maailm ja Eesti 7
2.1Ajalugu 7
2.2Populaarus maailmas 8
2.3Meistrivõistlused
curlingus 8
2.4Curling Eestis 9
2.5Curlingu trennid 10
3Materjali ja metoodika tutvustus 11
4UUrimuse tulemused 12
4.1Gümnaasiumi küsitluse tulemused 12
4.2Põhikooli küsitluse tulemused 14
4.3Intervjuu 18
5Teooria ja praktika võrldus 19
Kokkuvõte 22
Bibliokirje 23
Resümee 24
Summary 25
Curling Awarness
Among the Tallinn Secondary School No.32
Students . 25
Lisad 27
Lisa1. Küsitlusleht 27
Lisa 2.
Intervjuu 32
Sissejuhatus
Curling on Eestis vähelevinud
spordiala , kuna see on Eesti
spordimaastikul noor ning värske. Esimest korda mängiti seda Eestis
2001.aastal ning esimesed meistrivõistlused toimusid siin alles
2004.aastal, mis on kõigest 8 aastat tagasi. Curlingu mängijate arv
vähehaaval kasvab, kuid olümpiaalana peaksime seda rohkem noortele
tutvustama ka küsitlusi läbi viies ning seda spordiala
populaarsemaks muutma.
Uurimustöö eesmärk on saada Tallinna 32.Keskkooli õpilaste
teadmisi curlingust.
Uurimustööga proovin anda vastust küsimustele: Mida ja kui palju
teavad Tallinna 32.Keskkooli gümnaasiumi ja põhikooli õpilased curlingust?
Uurimistöö teema värskuse tõttu pole võimalik leida
informatsiooni mujalt, vaid interntist. Kuid info on usaldusväärne
ning kontrollitud ja Eesti Curlingu Liidu poolt ja võrreldud fakte
teiste välismaa interneti lehekülgedega.
Uurimustöö alguses on referatiivselt curlingust, maailma ning ka
Eesti suhtes. Seejärel on mul kirjeldatud uurimismeetodeid, kus
hulgas ka küsitlustele vastajate arv ja intervjuu läbiviimise
üksikasjad. Sellele järgnevalt on mul toodud kokkuvõte vastanutest
ja tulemustest kus hulgas on ka erinevaid õpilaste
arvamusi . Järgneb
on uurimistöös võrldus: gümnaasiumi õpilaste teamised, põhikooli
õpilaste teadmised ja tõesed faktid curlingust. Sellele järgneb
intervjuu Eesti Curlingu Liidu peasekretäri
Harri Lill-ega, kes on
samuti õppinud Tallinna 32.
Keskkoolis ning kes mängib curlingut.
Varasemalt pole tehtud uurimustöid ega küsitlusi jääkeegli kohta
seega pole mul andmeid, et tulemusi võrrelda varasemate aastatega.
Kõige lõpus on järeldus ning kokkuvõte.
Curling
Üldiselt
Curling on jää peal mängitav spordiala, mida kutsutakse ka
jääkeegliks. Mängijate eesmärk
on libistada spetsiaalne kivi jääle joonistatud ringidest
"märklaua" keskpunktile lähemale kui vastasmängija kivi.
Curlingu jää peab olema äärmiselt sile ja õrna jääkristallidest
koosneva kattega pinnas. Curlingu kivi kaalub natuke alla 20
kilogrammi. Kivi liikumisele jääl libisedes saavad kaasa aidata ka
harjajad, kes saavad kivi eest „poleerides“ aidata muuta kivi
keeramist ja libisemise pikkust. Mängus on ka suur osa heal
strateegial ja koostööl tiimi siseselt. Iga mängija erinev oskus
võib mõjutada mängu palju. Oma keerukuse ja mõtlema paneva
iseloomu poolest on saanud mäng endale hüüdnime „ Chess on Ice“
tõlkes „male jää peal.“ Kuna curlingus on vaja kasutada nii
mõistust kui ka jõudu on see mäng üks keerukamaid ja
tasakaalukamaid.
(Wikipedia curling, 2012)
Jääplats
Jääplatsi mõõdud on 45,7
meetrit pikk ja 4,75 meetrit lai. Enne võistlust kastetakse jääd,
et tekiks jääkristallidest pind. Keskpunktid ehk kodud asuvad
teineteisest 34,2 meetri kaugusel. Kodude välis- ja sisepiiri värv
pole reglementeeritud. Väljakul on heitepakud või jalatoed, kust
mängija oma kivi teele saadab . Mõlema paku sisemine serv asuv 7,62 sentimeetri kaugusel keskjoonest, nende pikkus ei tohi olla üle
20,32 sentimeetri. Kivi tuleb saata 3,66-meetrise läbimõõduga
ringi keskpaika. Mängijatel peab olema tundlik käsi ja hea
tunnetus, et anda 40 meetrisele viskele õige vint , tugevus ja suund.
Foto 1-l on kujutatud 4 curlingurada täispikkuses. Foto on tehtud
Noorte taliolümpiamängudel 2012.aastal Innsbruckis.
(Võistluspaigad... 2012)
Foto 1. Curlingurajad Austrias ,
Esimestel Noorte taliolümpiamängudel. 2012
Võistkonnad
Jääkeeglit mängivad korraga ühel
rajal kaks võitskonda. Kummaski võistkonnas on neli mängijat.
Neist igaüks saadav kahel korral kivi teele, seda tehakse
vastasvõistkonnaga kordamööda. Eesmärgiks on kivi toimetamine
võimalikult lähedale koduks nimetatava märklaua keskpunktil. Iga
kivi, mis on kodus ja keskpunktile lähemal kui esimene
vastasvõistkonna kivi, annab puntki Registreerida võib viis
mängijat. Nad on võrdses seisus ja neid kasutatakse ja vahetatakse vastavalt võistkonna kapteni või treeneri otsistele. Enne võistluse
algust teatatakse peakohtunikule heitejärjekord.
(Curling 2012)
Kapten kannab inglise keeles nime skip ja temal on võistkonna ainujuhtimise õigus. Kui on kapteni
kord mängida, siis jääb juhtimiskord abikapteni kätte. Viimane on
peale kapteni ainuke mängija, kellel on õigus olla kodus sel ajal,
kui vastane läkitab kivi teele. Ülejäänud mängijad ei tohi
seista kodu taga, vaid paiknevad raja ääres, heitejoonte vahel,
välja arvatud siis, kui nad pühivad jääd või lähevad hetiele.
(Curling 2012)
Maailm ja Eesti
Ajalugu
Curling on oletatavalt pärit
Šotimaalt, kuna alates 16 sajandist on tänapäevani alles sealt
säilinud curlingukivid. Algselt mängiti curlingut välitingimistes
jää peal nagu keeglit, visati üks märk ette ja märgile kõige
lähemal olev kivi võitis, ka harjad erinesid palju praegustest
harjadest, ka kivid polnud ka alati võrdsed ei kujult ega kaalult –
seega mängu võitmiseks oli vaja rohkem õnne kui strateegiat ja
osavust.
(History... 2012)
Kilsythi curlingu klubi mis asub
Šotimaal on väidetavalt maailma esimene curlingu klubi, mille ametlikud paberid vormistati alles 1716 aastal. Esimest korda ilmus
sõna curling Henry Adamsoni luuletuses , 1620 aastal Perthis. Tol ajal nimetati
curlingut möirgamise mänguks, kuna selle sarnast häält teeb kivi
kui libiseb jääl.
(History... 2012)
Curling oli eriti populaarne Šotimaal 16.-19. sajanditel, kuna välitingimused olid soodsad ja
ilm piisavalt jahe. Šotimaal Perth on rahvusvahelise curlingu
juhtorgani, Maailma curlingu liidu, koduks.
(History... 2012)
Hetkel peetakse curlingu
juhtivamaks riigiks Kanadat, mis viidi sinna šoti immigrantide poolt
19 sajandi alguses. Kuninglik Montreali curlingu klubi asutati
1807.aastal. Curlingut levitati ka Põhja-Ameerika keskosasse ning
USA-s loodi esimene klubi 1830.aastal. Enne 19 sajandi lõppu
tutuvstati ka mängu Rootsile ja Šveitsile, mis võeti ka kiiresti
omaks. Tänapäeval mängitakse curlingut kõikjal Euroopas ning on
omaks võetud ka Jaapanis , Austraalias, Uus- Meremaal , Hiinas ja
mujal.
(History... 2012)
Populaarus maailmas
Curlingut mängitakse peaaegu kõikjal üle maailma. Mängijaid on
kõikidel mandritel välja arvatud Aafrikas. Jääkeeglit mängitakse
isegi Brasiilias, Türgis ja Kashastanis. Kõige populaarsem on see
Kanadas, kus mängijate arv küündib 1 miljoni inimeseni, see on ka
ainus riik kus on jääkeegel populaarsem kui jäähoki. Kanadas on
ka jääareene üle 1200. Kanadas, Šotimaal ja Taanis on curling
kohustusliku programmina kooli õppekavas. Selle tõttu on ka
mängijaid rekordiliselt palju.
(Curling... 2012)
Meistrivõistlused curlingus
Olümpiamängude esimesed
medaliomanikud jääkeeglis selgusid alles 1998. aastal Naganos, kuid
tegelikult on kurling juba vana olümpiaala. Näidisalana on
jääkeegel taliolümpiamängude kavas olnud koguni seitsmel korral
(1924, 1932, 1936, 1964, 1988, 1992 ja 1994). 2006. aasta veebruaris tunnistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee aga 1924. aasta
olümpiaturniiri ametlikuks olümpiaturniiriks ja medalialaks.
(Meistrivõistlused.. 2012)
Esimesed maailmameistrivõistlused toimusid
1959. aastal ja kandsid Šoti Viski Karika nimetust , 1968-1985 oli
neil võistlustel Silver Broomi (Hõbehari) nimi, 1986. aastast
tuntakse neid võistlusi aga Rahvusvahelise Olümpiakomitee
presidendi karikavõistluste nime all.
(Meistrivõistlused.. 2012)
MM-il on pidevalt domineerinud
kanadalased. Viimastel aastatel on neile tugevaimat konkurentsi
pakkunud šveitslased, sakslased ja skandinaavlased: (Rootsi ja
Norra).
(Meistrivõistlused.. 2012)
Curling Eestis
Eestis on curlingut mängitud
alates 2001. a. Proovitud on mängimist ka looduslikul jääl. Ainus
kunstjääl mängimise võimalus on hetkel Tallinnas Jeti jäähallis,
kus on kuus komplekti curlingu kive ning spetsiaalsed
curlingurajad. Hetkeseisuga on curlingu mängimist Eestis proovinud
ca 16 000 inimese ringis, kellest ligi 70 % on
täiskasvanud. Curlinguga
tegeleb Eestis kokku umbes 50 inimest.
(Curling Eestis, 2012)
Curlingu harrastamise
eestvedajaks on 23. oktoobril 2002. a loodud Eesti Curlingu Liit
(ECL). Alates 2004. a on ECL Eesti Olümpiakomitee (EOK), Maailma
Curlingu Föderatsiooni (WCF) ja Euroopa Curlingu Föderatsiooni
(ECF) liige.
(Curling Eestis, 2012)
2004. aasta kevadel toimusid
esimesed Eesti meistrivõistlused curlingus ning esimest korda osales
Eesti võistkond Euroopa meistrivõistlustel Bulgaarias 2004. a
detsembris.
Eestlased on osalenud ka Esimestel juunioride taliolümpiamängudel. Iga aastaselt võetakse osa ka
Euroopa naiste ja meeste meistrivõistlustest, Euroopa juunioride
meistrivõistlustest, segapaaride ja segavõistkondade Euroopa
meistrivõistlustest.
(Curling Eestis, 2012)
Curlingu trennid
Curlingus on vaja nii mõistust, kui ka füüsilist head vormi. See
on üks väheseid spordialasid, kus pole tuvastatud dopingu laialdast
kasutamist. Curlingus on suur osa keskendumisel ja täpsusel, samas
veatute visete ja harjamise kõrvalt ei ole ka vähetähtsam mõistlik
ning läbimõeldud taktika ja suurepärane tiimitöö.
Noored või ka vanemad, kes esimest korda trenni tulevad või
curlingut proovivad tihti ei kujuta ette, kui keeruline ja
reegliterohke see mäng on. Areng toimub selles alas üldjuhul
aeglaselt, kuna on palju nüansse, mis on vaja aegamisi ära õppida
ja meelde jätta.
Treeningud toimuvad Jeti Jäähallis, mis asub Tallinnas,
Suur-Sõjamäel. Kuna jäähalli temperatuur on sama, mis õues siis
saab trenni teha tavaliselt alates septembrist kuni aprillini . Jaheda
temperatuuri tõttu talvel kestavad trennid üks tund kuni poolteist.
Trenni teevad tippvõistlonnad kuni 4 korda nädalas, tavalised
harrastajad nädalas korra. Lisaks curlingule tuleb teha trenni ka
väljaspool jäähalli, soovitatakse kardio treeninguid füüsilise
vormi parandamiseks, kuid jooga aitab paremini keskendumisvõimet
treenida ja mõttemängude lahendamine treenib loogikat.
Trennides harjutatakse eelkõige visete suunda, visete tugevust,
harjamist ja tiimitööd. Võistlustel õpitakse aga kõige rohkem
taktikat ning pannakse proovile ka keskendumisvõime ja täpsus.
Iga tippspordialaga tuleb ka õigesti toituda. Välja on töötatud
erinevaid toitumiskavasid spetsiaalselt curlingu jaoks enne võistlust
ning ka võistlusperioodil. Kava on välja töötatud niimodi, et
vastupidavus võistlustel oleks parem, kuna mängud on pikad ja
kurnavad. Mängude ajal soovitatakse süüa kiiresti energiat andvaid
ning ka mälu tööd tõstvaid toiduaineid, näiteks banaan ning
šokolaad. Joogina soovitatakse kestvusalade jaoks välja töötatud
spordijooke.
Materjali ja metoodika tutvustus
Uurimuse esimene pool on läbi viidud veebipõhiselt Google Drive -s,
kus koostasin lihtsa ja üheselt arusaadava küsimustiku, ning saatsin info selle kohta gümnaasiumi meili listi oktoobri alguses.
Kokku vastati mu küsitlusele gümnaasiumi osas 103 korda, kuid kuna
3 küsitlusele vastanud olid täitnud ankeedi vigaselt, ei kasutanud
neid 3 vastaja andmeid ning sain lõppkokkuvõttes 100 vastajat .
Küsimusi kokku oli 12 millest pooled olid valikvastustega küsimused,
4 olid lühivastustega küsimused ning 2 avatud vastustega küsimused.
Uurimuse teine pool on läbi viidud paberkandja kujul, lihtsa
küsimustiku vormis. Küsitlusele vastasid 6nda ja 8nda klassi
õpilased. Küsimustik oli sama, mis gümnaasiumi osal.
Kokku vastati mu küsimustikule põhikooli osas 59-le küsimustikule,
kuid kuna 9 neist olid vigaselt täidetud ja puudulikud siis kokku
arvestasin täpselt 50 vormi.
Küsitluse koostamise eesmärk oli saada võimalikult palju
informatsiooni ja teadmisi gümnaaisumi ja põhikooli noortelt
curlingu üldiste teadmiste kohta.
Sihtgrupiks olid 32. Keskkooli gümnaasiumi ja põhikooli õpilased.
Intervjuu viidi läbi Eesti Curlingu Liidu peasekretäri, Harri
Lill-ega Jeti Jäähallis, Eesti Curlingu Liidu ruumides 14.
jaanuaril 2013.
Kokku vastas Harri Lill üheteistkümnele küsimusele. Esitasin
küsimused suuliselt ning panin kirja paberi peale vastused.
Intervjuu eesmärt oli saada adekvaatseid vastuseid praegusest Eesti
curlingu olukorrast ja tasemest. Vastuseid saab võrrelda teooria ja
ka õpilaste teadmistega.
UUrimuse tulemused
Gümnaasiumi küsitluse tulemused
Küsitlusele vastas gümnaasiumi osas kokku 100 inimest, ning
tulemused olid järgnevad:
- Curlingust on kuulnud 95 õpilast, seega 95% vastajatest.
- Curlingu kohta on õpilased kuulnud suures osas 60 % meedia kaudu, see tähendab telekast näinud ning internetist lugenud. 35 % on kuulnud sellest sõprade kaudu. 5 % õpilastest pole sellest midagi kuulnud.
- 7% vastajatest on proovinud curlingut mängida.
- 76 % vastajatest tahaks proovida curlingut mängida.
- Erinevad vastused küsimusele: Mis on curling?
Curling on ...
- ...jää peal mängitav mäng mille eesmärk kuuli võimalikult kaugele tõugata.
- ...jääl kuuli veeratamine, kus kaks inimest nühivad harjaga jääd, et see libedam oleks.
- ...jääspordiala.
- ... curling on osaliselt mõttemäng, sest käike on vaja ette mõelda. Curling eeldab ka osavust, head füüsilist vormi ja teadmisi tehnika kohta.
- ... talispordiala jääl, kus võisteldakse võistkonnati, mängus on kapten, kes võtab vastu olulisemaid otsuseid. Mängitakse kividega. Platsil harjajad ja inimesed, kes saadavad kivid teele. Jääl on punased ja sinised ringid.
- ...jää peal kepiga mingi asja tagaajamine.
- ...spordiala, kus võistlejad libistavad raskusi punktiringi suunas
- ... pole õrna aimugi.
- ...spordimäng , mis on ala ka olümpial. Mängitkse jää peal .
- ... meelelahutuslik sportmäng jääl.
- Protsendid selle vahel, et curling on füüsiliselt kerge/raske või vaimselt kerge/raske lähevad enamvähem pooleks:
- 49 % arvab , et see on füüsiliselt kerge,
- 51 % arvab, et see on füüsiliselt raske.
- 53 % arvab, et see vaimselt raske
- 47 % arvab, et see on vaimselt kerge.
- Joonis 1. kujutab seda, mida arvavad gümnaasiumiõpilased selle kohta kas eestlased osalevad või on osalenud kunagi suurtel võistlustel (nt. Euroopa Meistrivõistlustel)?
- 51% arvavad, et osalevad
- 25% arvavad, et on osalenud kunagi
- 7% arvavad, et ei ole osalenud mitte kunagi
- 25% arvavad, et Eestis ei ole tippvõistkondi
Joonis 1. Kas eestlased osalevad või on osalenud
suurtel võistlustel curlingus (nt. Euroopa meistrivõistlused)
?
- 56 % õpilastest on näinud curlingut ka telekast reklaamina või ( anima )filmis.
- Arvamus sellest palju curlingu mängijaid on Eestis ulatub seinast seina. 5 % arvab et 10 inimest mängib curlingut, 39 % arvab et umbes 50 mängijat on, kuid 2% arvab, et Eestis mängib 15 000 inimest. Ülejäänud arvamused jäävad 50 – 2000 vahele. Kuid on ka neid kellel pole õrna aimugi.
- Õpilased teavad, et mängimiseks on vaja:
- Spetsiaalseid jalanõusid
- Harja
- Kive
- Jäähalli
- Mugavat riietust
- Häid emotsioone
- Võistkonda
- Põlvekaitsmeid
- Mängurada
- Jääd
- 91 % gümnaasiumi õpilastest teab, et Eestis on curlingu mängimise võimalused.
- Arvamus sellest palju curlingu mängijaid on Eestis ulatub seinast seina. 5 % arvab et 10 inimest mängib curlingut, 39 % arvab et umbes 50 mängijat on, kuid 2% arvab, et Eestis mängib 15 000 inimest. Ülejäänud arvamused jäävad 50 – 2000 vahele. Kuid on ka neid kellel pole õrna aimugi.
- Joonis 2. kujutab noorte arvamust curlingu mängimise võimalustest. 21 % noortest arvab, et Eestis curlingu mängimise võimalused puuduvad, 9 % pole õrna aimugi kus Eestis saab mängida, 21 % arvab et mängitakse Premia jäähallis, 49 % arvab et mängitakse Jeti Jäähallis.
Joonis 2. Kus hallis saab Eestis curlingut mängida?
Põhikooli küsitluse tulemused
Küsitlusele vastas põhikooli 6. ja 8. klass. Kokku oli vastanuid 50
ning tulemused olid järgnevad:
- Curlingust on kuulnud 41 vastajat, ehk 82% vastanutest.
- Curlingu kohta on näinud/kuulnud õpilased 24-l korral meedia kaudu, 6 õpilast on kuulnud seda emalt/isalt ning 11 vastajat teavad seda tuttavate kaudu. 18% pole sellest midagi kuulnud.
- 4 õpilast ehk 8 % on proovinud curlingut mängida.
- 31 õpilast, ehk 62 % õpilastest sooviks curlingut proovida.
- Küsimusele:„Mis on curling?“, oli väga erinevaid vastuseid:
Curling on...
- ... palli libistamine täpile võimalikult ligidale.
- ... jääspordiala.
- ... vähe levinud talvesport.
- ... igav ja mõtetu spordiala.
- ... jääl mängitav mäng.
- ... kivi liikumine jääl.
- ... hokisarnane jäämäng.
- ... betoonist litri lükkamine jää peal.
- ... lõbus koristusmäng.
- ... ei tea mis see on.
- ... strateegiamäng, kus mingid harjad nühivad jääd siledamaks.
- ... kuulide libistamise mäng jääl.
- ... mäng, mis on nagu pesapall aga kurikas on teistsugune.
- Protsendid selle vahel et curling on füüsiliselt kerge/raske või vaimselt kerge/raske lähevad enamvähem pooleks:
- 27 õpilast ehk 54 % arvavad, et curling on füüsiliselt kerge.
- 23 õpilast ehk 46 % arvavad, et see on füüsiliselt raske.
- 27 õpilast ehk 54 % arvavad, et curling on vaimselt raske
- 23 õpilast ehk 46 % arvavad, et see on vaimselt kerge.
- Tabel 1.3 kujutab seda mida arvavad gümnaasiumiõpilased selle kohta kas eestlased osalevad või on osalenud kunagi suurtel võistlustel (nt. Euroopa Meistrivõistlustel)?
- 16 õpilast ehk 32 % arvavad, et osalevad
- 16 õpilast ehk 32% arvavad, et on osalenud kunagi
- 1 õpilane ehk 2% arvab, et ei ole osalenud mitte kunagi
- 17 õpilast ehk 34% arvavad, et Eestis ei ole tippvõistkondi
Joonis 3. Kas eestlased osalevad suutel
võistlustel(nt. Euroopa Meistrivõistlustel)?
- 13 põhikooli õpilast ehk 26% on näinud curlingut Eurospordist, 74 % õpilastest pole curlingut filmis ega reklaamis näinud.
- Arvamusi mängijate arvu kohta Eestis on palju:
- 14 % vastajatest ehk 7 õpilast ei tea palju mängijaid on.
- 38 % ehk 19 vastaja arvamus jääb 40-100 mängija vahele.
- 8 korral ehk 16 % arvab et mängijaid on üle 1000.
- 12 % vastajatest ehk 6 õpilast arvavad et Eestis polegi curlingu mängijaid.
- 10 õpilase ehk 20 % arvamus jääb 100-1000 mängija vahele.
- 48 vastajat ehk 96% arvavad et curlingut saab Eestis mängida.
- Põhikooli õpilastest vaid 10 õpilast ehk 20 % teadsid, et curlingut mängitakse Jeti Jäähallis. 14 õpilast (28 %) arvavad, et curlingut mängitakse Premia Jäähallis.52% vastajatest, ehk 26 õpilast ei tea, kus Eestis curlingut mängida saab.
- Curlingu mängimiseks on põhikooli õpilaste arvates vaja:
- Kivist palli
- Harja
- Keppi
- Litrit
- Uiske
- Spetsiaalseid jalanõusid
- Luuda
- Head keskendumist
- Meeskonda
- Jääd
- Sooja riietust
- Enesekindlust
- Head füüsilist vormi
- Annet
- Kuule
Intervjuu
Viisin läbi intervjuu 14. Jaanuaril 2013 Eesti Curlingu Liidu
peasektretäri Harri Lill-ega Jeti Jäähallis, Eesti Curlingu Liidu
ruumides.
Harri Lill on 21. aastane ning õppis 1-12. Tallinna 32.Keskkoolis.
Nüüd õpib ta Tartu Ülikooli Õigusinstituudis, Tallinnas. Käimas
on bakalaureuse 3.aasta.
Curlinguga on H.Lill tegelenud 8 aastat. Curlingu juurde jõudis ta
isa ja onu kaudu, ning hetkel tegeleb tõsisema harrastaja tasemel.
Ta on osalenud paljudel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ning
enamus oma mängimise ajast kuulunud Eesti koondisesse. Samuti omab
ta rahvusvahelise kohtuniku, Eesti I taseme ja rahvusvahelise II
taseme treeneri kutsekvalifikatsiooni.
Tema sõnul on objektiivne vastata sellele küsimusele Maailma
Curlingu Liidu paremusjärjestuse järgi kus on meeskond 26.ndal
kohal ja naised 21.kohal. Juunioride näidud on olnud stabiilsed ning
maailma teise kümne alguses. Kuna see ala on noor Eestis, on siiski
curlingu tase hea ja arvestatav.
Eestis tegeleb curlinguga harrastustasemel 50 inimest, kellest umbes
20 on koondislased ja osalevad iga aastaselt tiitlivõistlustel.
Curlingus on Harri Lille arvates vaja mõistust ning samuti ka
tugevust, näiteks tõi selle, et ka tugevast kuid lollist
suusatajast asja ei saaks.
Harri Lill usub, et Eesti curlingul on tulevikku, kuna hetkel ei saa
riigilt suurt toetust, ning ka vastav korralik treeningbaas on puudu,
kuid see probleem saab loodetavasti lahendatud, kui valmib Tondiraba
jäähall, mis on varustatud 3 curlingu rajaga .
Curlingut on Tallinna 32.Keskkoolis käinud propageerimas mingisuguse
eripäeva raames ka Harri Lille isa, Erkki Lill. Peale seda tekkis
esimene naisjuunioride curlingu tiim . H. Lill arvab, et hetkel noored
teavad curlingust vaid nii palju, et see on kaootilise nühkimisega
kivide „veeretamise“ mäng. See on ka Eesti kodaniku tüüpteadmine
Harri Lille arvates.
Teooria ja praktika võrldus
- Mis on curling ning kui palju sellest teatakse ?
- Teooria - Curling on jää peal mängitav spordiala, mida kutsutakse ka jääkeegliks. Mängijate eesmärk on libistada spetsiaalne kivi jääle joonistatud ringidest "märklaua" keskpunktile lähemale, kui vastasmängija kivi.
- Gümnaasiumi õpilaste vastused olid kohati samad, vaid spetsiaalsete varustuse nimetust ei teata, ning kasutatakse „kivi“ asemel näiteks kuul. 95 % vastajatest on curlingust kuulnud.
- Põhikooli õpilased teadsid tunduvalt vähem curlingust, ning samuti teatud varustuse nimetust. Vastused olid puudulikud kuna vaid 82% olid kuulnd curlingust.
- Harri Lill arvas samuti, et teatakse vaid, et tegemist on mänguga kus „veeretatakse“ kive ning nühitakse jääd.
- Curlingu mängijate arv Eestis
- Teooria - Hetkeseisuga on curlingu mängimist Eestis proovinud ca 16 000 inimese ringis, kellest ligi 70 % on täiskasvanud. Curlinguga tegeleb Eestis kokku umbes 50 inimest.
- Gümnaasiumi õpilaste seas oli samuti arvamus, et Eestis mängib keskmiselt 50 mängijat. Samuti oli ka pakkumisi, et Eestis on umbes 2000 mängijat. Arvati ka, et Eestis ei ole curlingumängijaid.
- Põhikooli õpilaste keskmine pakkumine oli see, et curlingut mängivad 40-100 inimest Eestis. Vähe oli suuri pakkumisi, kuid arvati ka, et Eestis ei mängita curlingut.
- Harri Lille intervjuust tuleb välja tõsiasi, et litsenseerituid mängijaid on kokku umbes 50.
- Füüsiline ja vaimne osa
- Teooria - Oma keerukuse ja mõtlema paneva iseloomu poolest on saanud mäng endale hüüdnime „Chess on Ice“ tõlkes „male jää peal.“ Kuna curlingus on vaja kasutada nii mõistust kui ka jõudu on see mäng üks keerukamaid ja tasakaalukamaid.
- Gümnaasiumi õpilaste arvamused füüsilise poole pealt jagunesid peaaegu võrdselt pooleks. Osa arvas et see on füüsiliselt kerge, osa – raske. Sama oli vaimse poolega – neid, kes arvasid et see on vaimselt kerge oli peaaegu samapalju, kuid neid, kes arvasid et see on vaimselt raske.
- Põhikooli õpilaste tulemused olid samuti peaaegu võrdsed, kuid pigem arvati, et see mäng on rohkem füüsiliselt ja vaimselt kerge, kui raske.
- Ka Harri Lill arvas, et ühtegi spordiala ei saa harrastada ilma mõistuseta, või vähemalt seda kõrgel tasemel mitte. Lollist, aga tugevast suusatajast ei saaks vast ka head nahka.
- Tippcurling Eestis
- Teooria - Eestlased on osalenud ka Esimestel juunioride taliolümpiamängudel. Iga aastaselt võetakse osa ka Euroopa naiste ja meeste meistrivõistlustest, Euroopa juunioride meistrivõistlustest, segapaaride ja segavõistkondade Euroopa meistrivõistlustest.
- Gümnaasiumi noortest 51% arvas, et Eesti osaleb suurtel võistlustel, 25% arvab, et Eestis polegi tippvõistkondi ning 17 % arvab, et on osalenud kunagi, kuid enam ei osale, 7% arvab, et ei ole mitte kunagi osalenud.
- Põhikooli nooretest arvavad 34%, et Eestis ei ole tippvõistkondi, 32% arvab et enam ei osale tippvõistluste, 32% arvab, et Eesti on kunagi osalenud, ning 2% arvab et ei ole osalenud mitte kunagi.
- Harri Lille intervjuu paarist punktist saab samuti välja lugeda, et tiitlivõistlustel Eesti siiski osaleb, ning kokku on koondislasi umbes 20.
- Varustus
- Teooria - Curlingu jää peab olema äärmiselt sile ja õrna jääkristallidest koosneva kattega pinnas. Curlingu kivi kaalub natuke alla 20 kilogrammi. Kivi liikumisele jääl libisedes saavad kaasa aidata ka harjajad, kes saavad kivi eest „poleerides“ aidata muuta kivi keeramist ja libisemise pikkust. Mängus on ka suur osa heal strateegial ja koostööl tiimi siseselt. Iga mängija erinev oskus võib mõjutada mängu palju.
- Gümnaasiumi noorte teadmised varustuse kohtwa olid kõrged, kuid hätta jäädi põhiliselt asjade päris nimedega ning arvati samuti et curlingut mängitakse jää peal uiskudega, kuid tegelikult on selleks erilised jalanõud.
- Põhikooli noorte arvamused olid huvitavad. Paljude õigete vastuste seast võib välja lugeda ka paar valet vastust, mis on näiteks litter ja hokikepp, mida curlingus kindlasti vaja ei lähe.
- Jäähallid Eestis
- Teooria - Ainus kunstjääl mängimise võimalus on hetkel Tallinnas Jeti jäähallis, kus on kuus komplekti curlingu kive ning spetsiaalsed curlingurajad.
- Gümnaasiumis arvas 21% noortest, et Eestis curlingu mängimise võimalused puuduvad, 9% pole õrna aimugi kus Eestis saab mängida, 21% arvab et mängitakse Premia jäähallis, 49 % arvab et mängitakse Jeti Jäähallis
- Põhikooli õpilastest vaid 20% teadsid, et curlingut mängitakse Jeti Jäähallis. 28% arvavad, et curlingut mängitakse Premia Jäähallis. 52% vastajatest ei tea, kus Eestis curlingut mängida saab.
Kokkuvõte
Töö täitis oma eesmärgi, kuna nüüd on olemas parem ülevaade
sellest, kui palju ja mida täpsemalt teavad Tallinna 32.Keskkooli
noored curlingust.
Uurimistöö küsitluses 150 inimest andsid ausaid samas arukaid
vastuseid, mis muutis uurimistöö koostamise kergemaks. Tulemused
olid head võrreldes tavalise tänavapildiga, millega ma
igapäevalselt kokku puutun. Õpilastel, eriti põhikooli osas on
teadmised sellest päris kõrgel, ning lapsed on spordilembelised.
Palju on veel tööd vaja teha, et curlingut edasi levitada ja anda,
kuid esimene samm selle poole on juba tehtud.
Hüpotees, et õpilased ei tea palju curlingust sai ümber lükatud,
Teadmised olid hämmastavalt kõrged ja täpsed, teades selle
spordiala vähest levikut.
Tööd on raske koostada, kuna teoreetilised allikad, raamatute kujul
puuduvad. See tähendab seda, et palju informatsiooni tuleb inglise
keelsetelt lehekülgedelt tõlkida ning mugavdada, see töö on raske
ja vaevanõudev. Edasiselt tuleks uurida ka paari aasta pärast sama
teemat samas kohas, vaadata kas tulemused on tõusnud või pigem
langenud. Samuti võiks uurida täiskasvanute teadmisi curlingust.
Teadmised curlingust võivad kohati puudulikud olla kaugel ja
hirmuäratava treeningpaiga ning ka vähese „reklaami“ tõttu.
Bibliokirje
http://en.wikipedia.org/wiki/Curling#cite_ref-1 (20.10.2012)
Resümee
Uurimistöö teema on „Curlingu
teadlikkus Tallinna 32. Keskkooli kooliõpilaste seas“. See teema
on uus ja aktuaalne kuna curling
on spordiala, mis pole
veel laialdaselt levinud. Vaid väga väike osa inimestest teab, mida
see reaalselt endast kujutab ning olümpiaalana võiks juba levida
kooliõpilaste seas. Esimene etapp selle levikuga seoses peaks olema
eeluurimised, et teada, palju ja kuidas curlingust
üldse teatakse.
Uurimistöö eesmärk on saada
teada, kui palju teavad Tallinna 32. Keskkooli kooliõpilased
curlingust,
ning võrrelda neid tulemusi Eesti Curlingu Liidu peasekretäri Harri
Lille antud intervjuu ning teooriaga. Uurimistöö hüpotees on see,
et Tallinna 32. Keskkooli õpilased ei tea palju curlingust.
Esimene peatükk on curlingu
teooria. Seal on curlingu
ajalugu – millal curlingut
esimest korda mängiti ja kuidas see edasi arenes, curlingu
mängust – mis on selle mängu eesmärk ning kuidas seda
mängitakse, curling
välismaal – kui paljud sellega tegelevad ja kui kõrgel tasmel
sellega tegeletakse ja curling
Eestis – millal see Eestisse jõudis; kui palju on harrastajaid ja
profisportlasi ning kui kõrgel tasemel on Eesti välismaaga
võrreldes.
Viisin läbi küsitluse Tallinna
32.Keskkooli õpilaste seas. Viisin küsitluse läbi internetis
Google Docsis. Küsitlusele vastas kokku 100 gümnaasiumi õpilast.
Paberkujul küsitlusele vastas 50 põhikooli noort. Viisin läbi ka
intervjuu Eesti Curlingu Liidu peasekretäri Harri Lillega , keda
küsitlesin Jeti Jäähallis 14.jaanuaril.
Curling
on Eestis värske spordiala ning selletõttu puuduvad ka
raamatupõhilised allikad. Enamik teooriat võtsin Eesti Curlingu
Liidu kodulehelt, kuid tõlkisin ka Maailma Curlingu Föderatsiooni
(WCF) kodulehelt.
Tulemused näitasid seda, et
õpilased teavad kohati palju ja samas vähe curlingus.
Teatakse, mis mäng see on ning kuidas see enam-vähem käib, kuid ei
teata seda, kuidas on curling
Eestis arenenud ja kui
palju sellega tegeletakse. Eesti Curlingu Liidu peasekretäri
intervjuu kattus curlingu teooriaga, kuid õpilaste arusaam teooriast
oli kohati väga vale. Õpilased teavad vaid üldiselt, mis see on,
kuid näiteks varustuse või vajalike asjade nimetustega tekib suuri
raskusi, näiteks kutsutakse 70% kivi litriks ja 26% jalanõusid
uiskudeks.
Summary
Curling Awarness Among the Tallinn Secondary School No.32 Students.
My research topic is: „Curling awarness among the Tallinn Secondary
School No.32 students.“ This topic is new and actual because
curling is a sport that is not yet widely spread . Only a very small
percentage of people know that it actually stands for and because of
being an Olympic sport could already spread among school students.
The purpose of this research is to give an overview of how much the
Tallinn Secondary School No.32 students know about curling and to compare these results with Harri Lill’s inerview and theory. Harri
Lill is the Secretary -General of Estonian Curling Association . The
research hypothesis is that Tallinn Secondary School No.32 students
do not know much about curling.
The research paper falls into three chapters. Chapter one provides
information about curling history, the game of curling, curling
abroad and curling in Estonia. Chapter two presents how, where and
when the reaserch was carried out. The last chapter draws the conclusion of results which are based on the survey , theory of
curling and the interview .
The results showed that the students know a lot and a little at the same time about curling. People know what game it is and how it more
or less works , but it is not known how it is developed and how much
people deal with it. The Secretary General of the Estonian Curling
Association interview coincided with the theory, but the students
knowledge was at times wrong.
Lisad
Lisa1. Küsitlusleht
Küsitlus curlingust
Hea vastaja! Olen Marie Turmann,
11A klassist . Kirjutan uurimust teemal - curlingu teadlikkus 32.kk
kooliõpilaste seas. Minu uurimuse eesmärgiks on saada ülevaade
Tallinna 32.Keskkooli õpilaste teadmiste curlingu kohta. Ankeet on
anonüümne ning garanteerin, et Teie täidetud ankeeti kasutan
ainult käesoleva uuringu raames.
Kas te olete midagi kuulnud
curlingust?
Jah Ei
Kui Te teate midagi curlingust,
siis kust Te selle kohta kuulsite?
_________________________________________________________________
Kas Te olete proovinud curlingut
mängida?
Jah Ei
Kas Te soovite kunagi curlingut
proovida?
Jah Ei
Curling on .... (kirjutage
lühidalt oma arvamus)
_________________________________________________________________
Kas eestlased osalevad või on
osalenud suurtel võistlustel curlingus?
Osalevad
On
osalenud kunagi (enam ei osale)
Ei
ole osalenud mitte kunagi
Eestis
pole tippvõistkondi
Kas te olete curlingut mõnes
telereklaamist või filmis näinud?
Jah _______________(kus) Ei
Mis te arvate curlingust, kui
spordialast – kas see on füüsiliselt kerge või raske ja vaimselt
kerge või raske?
Füüsiliselt
raske
Füüsiliselt
kerge
Vaimselt
raske
Vaimselt
kerge
Kas Eestis on curlingu mängimise
võimalused?
Jah Ei
Mida on curlingu mängimiseks
vaja? (Kõik, mis meelde tuleb!)
_________________________________________________________________
Palju on püsi curlingu
mängijaid Eestis umbes?
_____________ inimest.
Kus hallis saab Eestis curlingut
mängida?
Jeti
Jäähallis
Premia
Jäähallis
Curlingu
mängimise võimalused puuduvad
Pole
õrna aimugi
SUUR
TÄNU ANKEEDILE VASTAMAST!!
Lisa 2. Intervjuu
Intervjuu Eesti Curlingu Liidu peasekretäri Harri Lillega.
Kui vana sa oled ja kus koolis sa õppisid/õpid?
Olen 21 aastat vana ja õppisin kogu enda koolitee Tallinna 32.
Keskkoolis. Pärast gümniaasiumi lõppu asusin õppima Tartu
Ülikooli Õigusinstituuti Tallinnas, kus hetkel õpin
bakalaureuseõppe 3.aastal.
Kui kaua oled Sa tegelenud curlinguga?
Käesolev hooaeg on 8, st ~8 aastat.
Kuidas Sa curlingu juurde jõudsid?
Olin ~13a vana ja tegelesin enamjaolt korvpalliga. Kevadel pidas onu
sünnipäeva ning selle raames oli kõigil külalistel võimalus
curlingut proovida ja mängida. Esmalt erilist vaimustust ei tekkinud
ning uuesti eriti proovima ka ei tahtnud tulla. Umbes poole aasta
pärast oli, aga selge, et korvpallivallas mul enam suurt teha pole
(põlvevigastus jne) ning seejärel kutsus isa mind uuesti proovima.
Paar kuud sai ka käidud paralleelselt kahes trennis korraga, kuid
lõpuks kaldus kaalukauss siiski curlingu kasuks.
Mis tasemel Sa hetkel curlinguga tegeled?
Tegelen sellisel tõsisema harrastaja tasemel. Tegemist on siiski
hobiga ning Eestis end vähemalt hetkel keegi curlinguga ära ei
elata. Ajalise resurssi panustamise poolest võib vast lugeda ennast
veidi rohkemaks, kui harrastajaks. Olen läbi aastate kuulunud
suurema osa Eesti esindusvõistkondade liikmete hulka ning seetõttu
osalenud EM’idel ja juunioride MM’I kvalifikatsioonidel. Samuti
oman rahvusvahelise kohtuniku ning Eesti I taseme ja rahvusvahelise
II taseme treeneri kutsekvalifikatsiooni.
Kui heal tasemel on Eesti võrreldes maailmaga ?
Objektiivne on vastata sellele küsimusele World Curling Federation’i
paremusjärjestuse alusel. Meeskond on tänavuaastase seisuga 46
riigi seas 26.kohal ning naiskond 39 riigi seas 21.kohal. Viimastel
aastatel on olnud rõõm tõdeda, et meie juuniorid (U-21) on olnud
stabiilselt maailma teise kümne alguses (st kohad 13-14). Samas oli
Eesti üks kümnest riigist, kes tagas endale tänu headele tulemustele koha Noorte Taliolümpiamängudel. Samuti on tegi Eesti
naiskond läinud aasta EM’il väga tugeva tulemuse, millega oldi väga lähedal Euroopa 10 parima sekka tõusmisel. Kokkuvõtvalt
ütleks ma, et arvestades selle ala vanust Eestis on tase hea.
Kui palju inimesi ligikaudselt tegeleb Eestis tippspordiga (suurtel võistlustel näiteks Eurooopa Meistrivõitslustel käies)?
Kas neid inimesi just tippsportlasteks saab nimetada, aga
tiitlivõistlustel osaleb igal hooajal ~20 inimest. Erinevatel
aastetel on koondiste liikmed erinevad ning trendiks
on aina enam see, et koondistes on vaid sporti väga tõsiselt võtvad
mängijad.
Palju on neid kes tegelevad vaid harrastustasemel (esiliiga)?
Eesti Curlingu Liidul on ligikaudu 50 litsenseeritud mängijat.
Paraku on see põhimõtteliselt kogu harrastajate hulk.
Mida on curlingus kõige rohkem vaja? Kas pigem mõistust või jõudu?
Ma olen arvamusel, et ühtegi spordiala ei saa harrastada ilma
mõistuseta, või vähemalt seda kõrgel tasemel mitte. Lollist, aga
tugevast suusatajast ei saaks vast ka head nahka. Kui, aga kindlasti
küsimusele ühe vastusevariandi peab valima , siis pigem valiks
mõistuse.
Kas oled kuidagi propageerinud curlingut õpilaste seas koolides ? Kus täpsemalt?
Isiklikult, ei ole ma sihilikult curlingut õpilaste seas propageerinud. Senine ainuke ponnistus oli aastal 2009, kui mingisuguse eripäeva raames tuli minu samuti curlinguga tegelev isa klassile curlingut tutvustama. Seejärel käisime ka klassiga jääl mängu proovimas – tekkis ka esimene naisjuunioride curlingutiim ning senini on mul rõõm näha mõnda endist klassiõde curlingujääl.
Kas sa usud , et Eestil on tulevikku curlingus?
Usun küll. Kui võrrelda ükskõik millise teise taliolümpia alaga,
siis on curlingu võistkonna teoreetiline olümpiamedal
konkurentsitult odavaim. Sama meelt on ka Soomlased , kes paraku said
sellest aru alles pärast 2006.aasta Torino olümpiahõbedat, kuid
vähemalt on curling neil seni üks suuresti toetatud spordialasid.
Ka Lätis on curling jäähoki ja korvpalli kõrval tähtsuselt 3.
võistkonnala, millele riigi vahendeid suunatakse. Läti ja Soome
näitel on näha, et edu saavutamiseks pole vaja meeletuid
pudrumägesid, vaid piisab ka mõõdukast toetusest. Paraku puudub
Eesti Curlingul seni nii suur riigi tugi, kui ka korralik
treeningbaas. Treeningbaasi mure saab meil loodetavasti lahendatud
Tondiraba jäähalli 1.järgu valmimisega, eeldatavasti 2013 viimases
või 2014.a esimeses kvartalis . Tondirabasse on planeeritud 3
curlingurada.
Kui palju teavad Sinu arvates Tallinna 32.Keskkooli noored curlingust?
Arvan, et Tallinna 32.Keskkooli noored teavad, et tegemist on
mänguga, milles „veeretatakse“ kive ning, et mingi kaootiline nühkimine toimub seal ka. See on selline tüüpteadmine, mis Eesti
inimestel üldiselt mängust on.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 37 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Marie Turmann
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid