05, millega ta võitis 1970. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused. Tõnis Sahk Tõnis Sahk on eesti kaugushüppaja. Ta tegeleb ka maalikunstiga. Sahki isiklik rekord on 7,99, mille ta hüppas 3. juunil 2008 Tallinnas. Jaak Uudmäe Jaak Uudmäe on eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja ja kaugushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17,35 m. Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal anti Uudmäe treenerile Jaan Jürgensteinile NSV Liidu teenelise treeneri ja Jaagule NSV Liidu teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli Jaak Uudmäe Euroopa karikavõistluste võitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. Tema nimel on Eesti kolmikhüppe rekord 17.35 ja siserekord 17.10. Annely Ojastu Annely Ojastu Eesti kergejõustiklane ja invasportlane, 1996. aasta paraolümpiamängude kuldmedalivõitja. 1976–91 võistles ta Nõukogude Liidu koondises. 1996. aasta paraolümpiamängudel Atlantas pälvis ta hõbemedali naiste kaugushüppes.
lõpetas 1972. aastal. Peale lõpetamist asus tööle Draamateatris näitlejana. Tütar Elo Viiding(pseudonüüm Elo Vee) tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. 21. veebruaril 1995. aastal sooritas enesetapu tunnustused Aastatel 1977 ja 1998 sai Ants Lauteri nimelise näitleja preemia. 1980.aastal omistati talle teenelise kunstniku aunimetus. 1983.aastal sai ta Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia. 1985.aastal sai Juhn Liivi luuleauhinna. 1990. a. sai ta Eesti Teatriliidu aasta eripreemia. looming · Juhan Viiding hakkas luuletama 1965. aastal. · Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi. Esimesel neist oli ta pseudonüümiks Jüri Üdi. · Esimesed luuletused avaldas ta ajakirjas Looming.
Erni Hiir {Edvin Tuvik 9b E.Hiir on Eesti luuletaja ja tõlkija Ta sündis 19001989aa. Sündis Valgamaal Helme kihelkonnas Taagepera vallas Karjatnurme külas. 1940. aastast võeti postimehe toimetusse tööle. Tunnustati teda vaid 1978. aastal ENSV teenelise kirjanikuna. Tõrvas 2009 aastal avati Erni Hiire mälestustahvel. haridus Õppis Taagepera vallakoolis Alal 19111918 Tartu reaalkoolis 19201921 A. Nieländeri muusikakooli teatriklassis Tartus 19211922 vabakuulajana Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas 1930 aasta looming 1918 debüteeris luuletustega Postimehes 1919 "Ohverdet konn" (futuristlik värssbrosüür)
spordiliidu juhtiv tegelane. Valga kujunes Eesti raskejõustiku keskuseks. Kui uus riigikord ja sõda lõi elu segamini kodu hävis, kauplus läks käest, poeg hukkus rändas nende pere mööda Eestit ja elas eri paigus. 1950. aastate alguses sai temast Tallinna limonaaditehase direktor. 1951. aastast pensionini oli Neuland Kalevi tõstetreener. 1952 sai vabariikliku kategooria kohtuniku nimetuse, 1955 esimesena Eestis üleliidulise kategooriaga tõstespordi kohtunikuks, 1964 Eesti teenelise sporditegelase aunimetuse. Tulemused · Olümpiamängude kuld tõstmises 1920 Antwerpen · Olümpiamängude hõbe tõstmises 1924 Pariis · MM-võistluste kuld tõstmises 1922 · Göteborgi mängude võitja tõstmises 1923 · Püstitas 12 maailmarekordit · Võitis esikoha 1914. aasta Venemaa olümpial · Baltimaade meister 1914 · Venemaa meister 1915 ja 1916 · 1917 Venemaa meister köieveos Petrogradi Kalevi meeskonnaga · Viiekordne Eesti meister (1918 -- 1924) Neulandile püstitatud
intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk, mis väljendub näiteks selles, et poisi haridustee kulges kuues erinevas üldhariduslikus koolis. Keskhariduse omandas ta töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1968-1972.a õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti, seejärel töötas ta Tallinna Draamateatris näitlejana. Luuletusi hakkas ta rohkem kirjutama alates 1978. aastal A. Lauteri nimelised 1965. aastast. Alates 1973. aasta algusest näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Talle omistati kunstniku aunimetus. Juhan sai ka J.Smuuli 1977. ja nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J.Liivi luuleauhinna (1983). Tema loomingu tippaeg oli seitsme- ja kaheksakümnendad. Juhan Viiding lõpetas
Nõukogude Liidu koondises Vjatseslav Platonov ja Juri Tsesnokov. Aasta : 1980 Spordiala : Võrkpall Jaak Uudmäe Jaak Uudmäe (sündis 3. septembril 1954 Tallinnas) on eestikergejõustiklane (kolmikhüppaja ja kaugushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal anti Uudmäe treenerile Jaan Jürgensteinile NSVL teenelise treeneri ja Jaagule NSVL teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli Jaak Uudmäe Euroopa karikavõitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. Jaak Uudmäe töötab Tallinnas Rocca al Mare Koolis kehalise kasvatuse õpetajana. Tema nimel on Eesti kolmikhüppe rekord 17.35 ning siserekord 17.10. Aasta : 1980 Spordiala : kergejõustik (kolmikhüpe) Tulemus : 17.35 m Ivar Stukolkin Ivar Stukolkin (sündinud 13
Vajan taotlusele pitserit. ERAPOOLETU- neutraalne. Tahan jääda erapooletuks ERAPOOLIK- mitte era-pooletu. Jälle oled erapoolik. EHITUS- ehitamine, ehitustegevus. Ehitus kestab novembrikuuni EHITIS- ehitamise tulemus. Ehitis valmib novembrikuus. RÜNNAK- sõjategevuse liik. Rünnak linnale algas koidikul RÜNNE- kallaletung. Hiline jalutaja sattus ründe ohvriks. NIMI- pärisnimi(koha, isikunimi- suuretähega kirjutame). Kassi nimi on Miisu NIMETUS- nimetamine, selle tulemus. Ta sai teenelise sportlase aunimetuse LEIUTUS=leiutamine kui tegevus, protsess- leiutus oli ta huviala juba nooruses LEIUTIS- leiutamine, leiutise tulemus. Sain oma leiutise eest riikliku preemia Leiundus on sama mis leiutis PEALDIS- peale kirjutatud lühitekst, nt kirjal. PEALIS- pealmine riie või riide osa. Ilupealis on üpris kulunud NÄIDE-, illustreering. NÄIDIS- eeskujuks olemine. tellisin mööbli näidise järgi EESTISTAMA-eestipäraseks muutma EESTINDAMA-eesti keelde tõlkima. Kes on eestindanud A
1931. aastal lõpetaski ta Artur Kapi kompositsiooniklassi. 1935. aastast töötas ta ka ise Tallinna konservatooriumis õppejõuna. Väga töised olid Eugen Kapile Teise maailmsõja aastad. Jaroslavli koondatud eesti kunstikollektiivid vajasid repertuaari, nii patriootilisi laule kui ka ulatuslikumaid teoseid. Seal valmisid Eugen Kapil muu hulgas ooper "Tasuleegid" ning Esimene sümfoonia "Patriootiline". Nõukogude Liidu teenimise eest autasustati teda juba 1942. aastal ENSV teenelise kunstitegelase aunimetusega. Ustava parteilasena sai temast sõja järel Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liige, NSVL Ülemnõukogu saadik, aastakümneid oli ta erinevate muusikaorganisatsioonide juht (aastatel 19441966 ENSV Heliloojate Liidu esimees, 1945. aastast Tallinna konservatooriumi õppejõud, aastatel 19521964 ka rektor). Elu jooksul omistati talle veel mitmeid teenetemärke ja aunimetusi.
kui pillimehed olid juba kaks korda mänginud, kohendas ta lipsu, niisutas huuli ja silitas habet. Siis puudutati kirstu kaant. Käed olid kõhupeal. Keegi ei märganud, et nüüd oli parem käsi vasaku peal. Huvitavat · Luuletusi on ta pidevamalt hakanud kirjutama 1965. aastast. · Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. · Talle omistati 1977. ja 1978. aastal A.Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus. · Ta sai ka J.Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J.Liivi luuleauhinna (1983). Tema loomingu tippaeg oli seitsme- ja kaheksakümnendad. Klipp http://www.youtube.com/watch?v=6-vzNmhRXys&feature=player_embedded Kasutatud kirjandus v http://lille-- ulv.blogspot.com/2011/02/12-veeb-juhan-viiding-elulootus.html v https:// www.google.ee/search?q=Juhan+Viiding+elulootus&biw=1034&bih=831&tbm=isch& v http://www.google.ee/imgres
vabaujumises. 2006. aastal valiti ta kaheks aastaks Olümpiavõitjate Kogu presidendiks. Püstitanud 29 individuaalset Eesti rekordit. 26- kordne Eesti meister (1976 -- 1985). Isiklikud rekordid: 100 m 51,95 (1982), 200 m 1.50,69 (1982), 400 m 3.49,51 (1980). N Liidu meister 1978 (4x200 m) Jaak Uudmäe Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35.Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal omistati Uudmäe treenerile Jaan Jürgensteinile NSVL teenelise treeneri ja Jaagule NSVL teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli Jaak Uudmäe Euroopa karikavõitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. 1977 sisemeistrivõistlustel hõbemedal, 1979 sisemeistrivõistlustel pronksmedal, 1980 sisemeistrivõistlustel hõbemedal. Viiekordne Eesti meister. Viljar Loor Võitis NSV Liidu koondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt. Ta tuli esimese eestlasena NSV Liidu koondise värvides Euroopa
Valga kujunes Eesti raskejõustiku keskuseks. Kui uus riigikord ja sõda lõi elu segamini kodu hävis, kauplus läks käest, poeg hukkus Velikije Luki all rändas nende pere mööda Eestit ja elas eri paigus. 1950. aastate alguses sai temast Tallinna limonaaditehase direktor. 1951. aastast pensionini oli Neuland Kalevi tõstetreener. 1952 sai vabariikliku kategooria kohtuniku nimetuse, 1955 esimesena Eestis üleliidulise kategooriaga tõstespordi kohtunikuks, 1964 Eesti teenelise sporditegelase aunimetuse. Alfred Neuland suri 16. november 1996. aastal Tallinnas. Valgas on Neulandile püstitatud mälestussammas. Allikad http://www.artiklid.com/articles.php?art_id=36 http://www.eoa.org.ee/addons/ol_mpiateatmik_3.pdf
keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis. Jätkas õpinguid 1968. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal. Peale lõpetamist asus tööle Draamateatris näitlejana. Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. Aastatel 1977 ja 1978 sai Viiding A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad. 1980. aastal omistati talle teenelise kunstniku aunimetus. 1984. a. sai ta J. Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia. 1985. a. preemeriti Juhan J. Liivi luuleauhinnaga. 1990. a. sai ta Eesti Teatriliidu aasta eripreemia. 21. veebruaril 1995. aastal ei suutnud Viiding enam elada ning sooritas enesetapu. Looming: luule Viidingu loomingule saavad tähenduslikuks teatri ja kirjanduse seosed. Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: 1
1940-1944 töötas Eva Lootsar Tallinna Sotsiaal- ja Kodundusinstituudis lasteaednik-instruktorina, hiljem aga selle õigusjärgses õppeasutuses õpetajana 1950-1952 õppis ta Herzeni nim. Leningradi Pedagoogilises Instituudis. 1952-1981 asus Eva Lootsar tööle Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, esialgu metoodikuna, 1966. aastast koolieelse kasvatuse kabineti juhatajana. 1966. aastal omistati Eva Lootsarile teenelise õpetaja aunimetus. Ta oli ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud. Eva Lootsar suri aastal 1987. 3 Pedagoogilised põhimõtted Eva Lootsar pidas tähtsaks, et vanemad/ kasvatajad/ õpetajad tunneksid igat last - lapse arengut nii kehalist kui vaimset ja ka tema tervislikku seisundit.Täiskasvanud peaksid erilist tähelepanu suunama arglikele ja vähese algatusvõimega lastele
Linnakultuur ja geograafia Rapla RAPLA MAAKONNAST Rapla maakond asub Loode-Eestis, kuulub pindala 2779 km², elanike arvu 40 000 (1. jaan. 1995) ja majandusnäitajate poolest vabariigi keskmiste hulga. Rapla maakonna asulastik koosneb 1 linnast, 3 linnalisest (Järvakandi, Kohila, Märjamaa) ja 201 maa-asulast (10 alevikku, 191 küla). Põhilised ühendusteed kulgevad põhja- lõuna suunas läbi maakonna: Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Viljandi maantee ning mõni aasta tagasi valminud Tallinn-Pärnu laiarööpmeline raudtee (ehitamisel on teelõik Lelle-Viljandi). Maakonna ida- ja läänepoolseid alasid ühendab teedevõrk, mis algab Kose-Ristilt, läbib Juuru, Rapla, Märjamaa ja jõuab Koluveres Tallinn-Virtsu magistraalile. Kihelkonnad Rapla Kohila Juuru Käru Kehtna Raikküla Märjama Vigala Loodna LOODUS Maakonna geoloogilise aluspõhja moodustavad ordoviitsiumi ja siluri lubjakivid ning dolomiidid, mis lasuvad kambriumi li...
Juba 1946. aastal vahistati Jaan Kross NSV liidu erikomisjoni poolt ja talle määrati viieaastane vabadusekaotus, mis tuli veeta Komimaa vangilaagris poliitvangina. 1954. aastal naasis ta tagasi Eestisse ja hakkas professionaalseks kirjanikuks. Esialgu oli ta tuntud luuletajana, hiljem hakkas ta kirjutama ka proosat ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Oma viimastel aastatel keskendus ta mälestusraamatute kirjutamisele. 1971. aastal pälvis Kross ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse ning 1985. aastal nimetati ta rahvakirjanikuks. 7. Loovülesanne Vasta küsimustele! 1. Mis oli laeva nimi, millega Pall Eestist lahkus? 2. Millise julgustükiga said Pall ja Märten hakkama? 3. Mida arvas Pall nägevat Jakobile järgnetud tamme juures? 4. Kui palju raha sai Pall hr. Hornilt kirja kättetoimetamise eest? 5. Mida pidi Pall Epu lapsega tegema? 6. Kes andis Pallule raha ülikooli minekuks? Vastused: 1. Delfiin 2
1990 Tallinnfilmi lavastaja. Aastal 1980 sai Kiisk Eesti NSV rahvakunstnikuks. 2001. aastal anti talle Valgetähe III klassi teenetemärk. Kaljo Kiisk oli ka ühiskondlikult väga aktiivne: 196287 Eesti Kinoliidu juhatuse I sekretär, 198090 Eesti NSV Ülemnõukogu saadik (alates 1985. aastast ühtlasi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige), 198991 NSV Liidu rahvasaadik, 19952003 Riigikogu liige. 1965 anti talle Eesti NSV teenelise kunstitegelase ja 1980 Eesti NSV rahvakunstniku aunimetus, 1985 ENSV riiklik preemia. Kaljo Kiiska peeti näitlejasõbralikuks, näitlejat avastavaks filmirezissööriks. Tema filmid, neid on kokku 17, käsitlevad valdavalt murrangulisi sündmusi eesti rahva elus, ja Kiisk püüdis, nii palju kui lubas tsensuur, neid sündmusi näha mitte ainult must-valgelt. SIIS VÕIKS PANNA VEEL TEKSTI TEMA ISELOOMU KOHTA ! Lavastajana: · "Juunikuu päevad" (koos Viktor Neveziniga; 1957)
Maailma karika võitja : 1977, 1981, 1983 Euroopa noortemeister: 1973 Tunnustused 2004 Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk J aak Uudmäe J aak Uudmäe J aak Uudmäe (sündis 3. septembril 1954 Tallinnas) on eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja ja kaugushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati J aak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal anti Uudmäe treenerile J aan J ürgensteinile NSVL teenelise treeneri ja J aagule NSVL teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli J aak Uudmäe Euroopa karikavõitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. Tema nimel on Eesti kolmikhüppe rekord 17.35 ning siserekord 17.10. Tiit Sokk Tiit Sokk Tiit Sokk (sündis 15. novembril 1964) on eesti korvpallur ja korvpallitreener. Ta võitis NSV Liidu koondise koosseisus 1988. aastal olümpiakulla. Aastal 1991 tuli ta Tallinna Kalevi koosseisus NSV Liidu meistriks. Töötas 1998
7. juulil Saksa väed ületasid Eesti piiri ja algas Saksa okupatsioon. Spordielu seati juhtima Eesti Omavalitsuse Rahvakasvatuse Peavalitsuse Spordiamet 1942 Nõukogude armeest demobiliseeriti grupp sportlasi ja saadeti õppima Moskva Kehakultuuri-instituuti ja nendest said esimesed sõjajärgsed sporditöötajad Eestis. Moskvas taastati Eesti NSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee 1943 Taastati Eesti Spordi Keskliit. Esimese eestlasena hakkas NSV Liidu teenelise meistersportlase tiitlit kandma maadleja Johannes Kotkas 1944 22. septembril Tallinna vallutamisega Punaarmee poolt taastus Eestis Nõukogude okupatsioon. Hakati taas juurutama nõukogulikku spordisüsteemi. Tartu Ülikoolis taasalustas tööd Kehalise Kasvatuse Instituut, mis hiljem reorganiseeriti kehakultuuriteaduskonnaks. Tegevus alustas VSÜ "Kalev" 1945 Kehakultuuri- ja Spordikomitee esimeheks kinnitati Savva Tambijev. Alustati
ANSVs, kus Kross töötas söekaevanduses ning väljasaadetuna Krasnojarski kraisse, kus töötas telliskivivabrikus. Alates 1954. aastast oli Jaan kutseline kirjanik Tallinnas, aastatel 19921993 riigikogu saadik. Kirjanike Liidu liige aastast 1958, on olnud ka juhatuse sekretäri ja aseesimehe ametites. Jaan Krossi elulugu 1998. aastal oli Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide kutsutud professor. Aastal 1971 pälvis ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse. Rahvakirjanikuks võis nimetada Jaan Krossi aastast 1985. Kirjanik on olnud abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga ning oli nelja lapse isa. Jaan Kross (vasakul) ja Lennart Meri (paremal) Jaan Krossi saavutused Jaan Kross on Tartu ülikooli audoktor (1989), Helsingi ülikooli audoktor (1990) ning soome kirjanike liidu auliige. 1995. aastal andis Saksa president Roman
ning soololaule kantaate, instrumentaalkontserte jne. Elutee käis neil mõlemal läbi Eesti muusikaõppeasutustest, kus nad õpetasid 1920.-1940.aastatel. Artur Kapist sai Tallinna Konservatrooiumi komposisatiooniõppejõud, hiljem professor. Õpetanud Eugen Kappi, Evald Aava, Riho Päts, Edgar Arrot, Johannes Hiobit, Johannes Bleivet, Gustav Ernesaksa, Villem Kappi jpt, omistati talle ENSV teenelise kunstitegelase tiitel. Artur Kapp pälvis Nõukogude Eesti preemia (1949) ja NSV Liidu riikliku preemia (1950). Teda peetakse viljakaimaks sümfooniate loojaks Rudolf Tobiase kõrval ja muusikakoolkonna rajajaks. Tuntud kui orelivirtuoos, kirjutas ta Eesti esimese orelikontserdi. Heino Eller õpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli muusikateooria ja komposisatsiooni õppejõud, viimase ala pealt peetakse teda eesti kõige viljakaimaks. Ta pani aluse nn Tartu koolkonnale. Õpilaste hulka
1946. aastal Kross arreteeriti, Tallinna keskvanglast viis tee vangilaagrisse Komi ANSV-s, kus Kross töötas söekaevanduses ning väljasaadetuna Krasnojarski kraisse, kus töötas telliskivivabrikus. Alates 1954. aastast kutseline kirjanik Tallinnas, aastatel 1992-93 riigikogu saadik. Kirjanike Liidu liige aastast 1958, olnud juhatuse sekretäri ja aseesimehe ametites. 1998. aastal Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide kutsutud professor. Aastal 1971 pälvis ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse, rahvakirjanikuks nimetati aastal 1985. Jaan Kross on Tartu ülikooli audoktor (1989), Helsingi ülikooli audoktor (1990) ning soome kirjanike liidu auliige. 1995. aastal andis Saksa president Roman Herzog Krossile Saksamaa Liitvabariigi Suure Teeneteristi. 1996. aastal sai Kross Eesti riigivapi esimese klassi ordeni. 1998. aastal Tallinna vapimärgi. 2001. aastal Prantsuse Auleegioni ohvitseri aumärgi. 2003. aastal pälvis Kross Soome Lõvi Rüütelkonna komandöriristi.
Aastal 2004 ilmus 5. CD kogumik "Juhan Viiding" (tema luule ja laulud). Lisainfo: Isa Paul Viiding ja luuletaja, abikaasa Riina Viiding on muusikaõpetaja, tütar Elo Viiding (pseudonüüm Elo Vee) ja samuti luuletaja, kolm vanemat õde. Abikaasa isa oli tuntud eesti näitleja, lavastaja ning poliitik Kaljo Kiisk. On saanud kaks Ants Lauteri nimelist näitlejapreemiat, Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia ja Juhan Liivi luuleauhinna ning on omistatud teenelise kunstniku aunimetus. Alates 1973. kuulus ta Kirjanike Liitu. Juhan Viiding lõpetas enda elu enesetapuga 21. veebruaril 1995. Siin olen põlgamist näinud ja mõistmata põlanud ise. ometi pole ma niiviisi näinud, et ületaks vaatamise. Vastu laupa käsi puutus Peoga, toega, tõega. Lause olematuks muutus. Sisse hingata tipuni. Eriti sügavalt välja. Vastavalt enesele. Just nagu teadagi. Hoia, hoia, ei muud. Teada ju, kui hoitakse. Vabades kätes, mis näevad.
novembril 1946 Viljandimaal, Eestis. ● 1954-1965 õppis Risti algkoolis, Kalmetu 8-kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. ● Esimene trükis ilmunud luuletus oli Viivil 1962. aastal ning esimene raamat 1965. aastal ● Aastast 1967 on ta kutseline Tallinna kirjanik ja aastast 1970 Eesti Kirjanike liidu liige. ● Ta on elanud Helsingis, Berliinis ning Roomas ● Aastal 1974 abiellus Viivi eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga ● 1986. a sai Eesti NSV teenelise kirjaniku aunime, 1986. a A. H. Tammsaare nimelise Viivi Luik - Vaata, kui tahad, mulle silma Vaata, kui tahad, mulle silma. Mine, kullake, meelest ära. Mis see silmale teeb. Minul on muutlik meel. Kaks läksid lahku laia ilma. Suvel oli ja talvel oli. Mis see ilmale teeb. Sügis on alles ees. Aasta tuleb ja teine tuleb. vahel on lumi maas. Metsas õitsevad sinililled- paemurrus paljas paas. Luik 2009:134 Küsimus
aastast töötab Helgi Estonias näitejuhina. Tema mõned näitejuhitööd Estonias: Leonard Bernsteini muusikal "West Side Story" Giacomo Puccini ooperid "Il Tabarro" ja "Gianni Schicchi" Giuseppe Verdi ooper "La Traviata" Giacomo Puccini ooper "Õde Angelica" Aleksandr Dargomõzski ooper "Näkineid" Wolfgang Amadeus Mozarti ooper "Don Giovanni ehk Karistatud patune" Jacques Offenbachi operett "Ilus Helena" Raimo Kangro ooper "Süda" 7 - tunnustus 1975.aastal omistati Helgi Sallole Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus, 1983.aastal tunnistati ta Georg Otsa nimelise preemia vääriliseks, 1989.aastast on ta ENSV rahvakunstnik, 1994.aastal sai ta Eesti Televisiooni auhinna "Volli", 1996.aastal pälvis aga prestiizika "Suure Vankri" auhinna.
Tsernjavski ja Rein Tikk - 4 x 10 km teatesuusatamises pronksmedali. Tuuli Truu (Rakvere) esines tublilt mäesuusatamises jõudes kahel korral esikuuikusse. 1963 - 20. oktoobril avati Otepääl Aptekrimäel uus tehiskattega suusahüppemägi N Liidu meistrivõistlustel Murmanskis võitis kaks hõbemedalit juunioride arvestuses Aavo Teigamägi. 1964 - Tallinn-Keila-Tallinn suusamaratonil osalesid esmakordselt kolmeliikmelised naiskonnad. Esimese suusasportlasena omistati Eesti NSV teenelise sporditegelase aunimetus Erna Abelile. Tõnu Haljand võitis hõbemedali N Liidu meistrivõistlustel suvistes suusahüppetes. 1965 - Võrulased võitsid suusatamise maanoorte I talimängud. Balti matsi suusatamises ja laskesuusatamises võitis Eesti koondis. 1966 - N Liidu noore meistrivõistlustel murdmaasuusatamises saavutasid kaksikvõidu Vaike Grünberg ja Erika Valdson. 3 x 3 km teatesõidus võitis esikoha Kalevi kolmik Ann Karu, Erika Valdson ja Ingrid Mägar.
Viiulimängu õppinud heliloojana on Eller kirjutanud ka üle 30 viiuliteose, sealhulgas Eesti esimese viiulikontserdi (1937). Elleri helikeele üldjoonteks on intiimne kammerlik väljenduslaad ja detailirikas polüfooniline tekstuur. Tema muusikas sagedasti ilmnev abstraktne programmilisus on sageli inspireeritud looduspiltidest ja -meeleoludest. 1940. aastal oli Heino Eller Eesti Nõukogude Heliloojate Liidu organiseerimiskomitee esimees. Talle on omistatud Eesti NSV teenelise kunstitegelase (1945), Eesti NSV rahvakunstniku (1957) ja NSV Liidu rahvakunstniku (1967) aunimetused. Ta on pälvinud Nõukogude Eesti preemia (1948, 1965) ja Lenini ordeni (1965). Kokkuvõteks võib öelda, et Heino Eller oli silmapaistev, väga hea muusikalise tajuga ja erilise muusikakeelega helide inimene kes pühendas muusikale mitte ainult oma elu vaid ka oma südame. Kuigi Elleri elus on olnud ränki saatuselööke, pole ta siiski loobunud muusikaloomisest ja on rikastanud seeläbi
Seejärel asus ta 2 tööle Draamateatrisse, töötas seal 23 aastat. Ta hakkas kirjutama luuletusi alates 1965. aastast ja juba 1973. aasta algusest kuulus Kirjanike Liitu. Juhanile omistati 1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad (seda preemiat antakse noortele näitlejatele), 1980. aastal ENSV teenelise kunstniku aunimetus. Ta osales paroodilises ansamblis "Amor Trio" ning esitas klaveri saatel oma tekste. Juhan sai ka J.Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J.Liivi luuleauhinna (1983). Tema loomingu tippaeg oli seitsme- ja kaheksakümnendad. Ta ütles "Näitleja ja kirjaniku kooselu on keeruline ja rahutu aga kumbki ei taha alla jääda". Juhanil on tütar Elo Viiding (Elo Vee), kes on ka kirjanik. 1995. aastal kirjanik tegi enesetappu
Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. Tema omapärane dramaatiline anne on pälvinud tunnustust ka filmirollides: 1977 ja 1978 sai ta A. Lauteri nimelise näitlejapreemia. Ta on kirjutanud ning lavastanud näidendi "Olevused" (1980). Alates 1973. aasta algusest kuulus ta Kirjanike Liitu. Talle omistati 1977. ja 1978. aastal A.Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus. Ta sai ka J.Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J.Liivi luuleauhinna (1983). Juhan Viidingu elutee lõpes tema enda soovil 21. veebruaril 1995. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule LOOMING Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi. Esimesel neist oli ta pseudonüümiks Jüri Üdi. Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas.
Leili Muuga (14. november 1922 Maima küla, Oiroti oblast 1. august 2016) Ta sündis eestlasest maamõõtja Adam Muuga perekonnas Maima külas Oiroti oblastis Altai krais. Aastal 1925 asus perekond Pjatigorskisse, sealt 1938. a Naltsikisse. Aastatel 1940-41 õppis Muuga Moskva Tehnoloogia Instituudis, aastatel 1941-43 töötas Naltsikis kunstiateljee meistri ning medõena. Õpingud jätkusid aastail 1943-45 Ordzonikidze (Vladikavkazi) Mäe-ja metallurgiainstituudis ning 1945. a Leningradi Mäeinstituudi IV kursusel. 1946. a asus perekond Tartusse, kus ta töötas esialgu joonestaja-konstruktorina Arhitektuurivalitsuse projekteerimisbüroos. Aastail 1947-51 õppis ta peamiselt Alfred Kongo juhendamisel Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, selle sulgemisel Tallinna Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas aastal 1953 diplomitööga "D. Mendelejev tervitab Tartu Ülikooli 100. juubeli puhul". Muuga päl...
lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal, asudes samal aastal näitlejana tööle Draamateatrisse. Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Oma tegevusrikka elu jooksul, mida ta 21. veebruaril 1995 enam elada ei suutnud, oli Juhan nii luuletaja, näitleja kui ka lavastaja vaimuküllast tööd. Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. 1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus 1984. J. Smuuli nimeline kirjanduslik aastapreemia 1985. J. Liivi luuleauhind 1990. Eesti Teatriliidu aasta eripreemia LOOMING Luuletaja Jüri Üdi (pseudonüüm) esimesed luuletused ilmusid 1968. aastal ,,Loomingus". Tema varasemat loomingut saab iseloomustada kui koomilist ning üllatuslikku. Kirjutuslaad sel ajal oluliselt ei varieeru. meremehe küsimus laev tuli kaua üle suure lombi nüüd on ta siin ja võtab kindad käest mees ütleb vähe mees ei ütle palju
See aeg oli peatselt tulemas. Aastad 1976-1985 Neljandat aastakümnet alustati veel ühe reorganiseerimisega spordiühingus Tööjõureservid otsustati lõpetada motoklubide ja sektsioonide tegevus. On küsitav, kui õigustatud see otsus oli. Koosnes ju kutsekoolide õpilaskond peamiselt noortest tehnikahuvilistest, kellele mootorrattasport oli aastatega kujunenud rohkem kui hobiks. Tööjõureservidel olid suured teened mootorispordi arendamisel. Nõukogude Liidu teenelise treeneri Johannes Tomsoni väsimatu töö kandis head vilja ka krossisõidu järelkasvu kasvatamisel. Õnneks ei olnud otsusel pikka iga, sest kümmmekond aastat hiljem hakati kutseharidussüsteemi õppeasutuses uuesti mootorispordi ala harrastama.Paraku ei saanud see enam sisse sellist hoogu nagu oli see viiekümmendatel ja kuuekümnendatel aastatel. 1976.aastast alates hakkasid valima ka aasta parimaid tehnikasportlasi. Esimesena anti see
Gorki jutustused ,,Lapsepõlv" ja ,,Minu ülikoolid", N. Nekrassovi ja H.Heine luulet ning K.J. Petersoni saksakeelsed luuletused. 1962 avaldati ,,,,Loomingu" Raamatukogus" Betti Alveri poeemivalmik ,,Mõrane peegel". Betti Alver lüürikutalent elustus 1964.aastal, kui kirjanik oma luuletuste valikkogu ,,Tähetund" (1966) ette valmistades kirjutas uusigi. Nimiluuletusele anti 1967 Juhan Liivi nimeline auhind ja tulemata ei jäänud ka ametlik tunnustus 1966. aastal Eesti NSV teenelise kirjaniku ning 1981 rahvakirjaniku tiitli näol. B.Alveri hilisem luule on ilmunu kogudes ,,Eluhelbed" (1971), ,,Lendav linn" (1979) ja ,,Korallid Emajões" (1986). Proosavormilistest töödest on B.Alver avaldanud paar laastu ja pikema novelli ,,Kõmpa", millele andti F.Tugalase novelliauhind. ( 2, 402-403) Tänavu tähistatakse Jõgevas Betti Alverile pühendatud luulepäevi ,,Tähetund". 6 KOKKUVÕTE
sündmused, hipiliikumised kui ka rockmuusika, kuid ühegi massiliikumisega Viiding lõpuni ei samastunud. Lisaks osales ta ka paroodilises salongimuusikaansamblis ,, Amor trio". Pärast kooli lõpetamist asus Viiding näitlejana tööle Tallinna Draamateatrisse. Hiljem proovis ta kätt ka lavastaja ja draamakirjanikuna, Viidingule pakkus huvi ka absurdidraama. 1977. ja 1978. aastal omastati talle Ants Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal ENSV teenelise kunstniku aunimetus. Juhan Viidingul on ka tütar Elo Viiding ( pseudonüüm Elo Vee), kes on samuti kirjanik. Juhan Viidingu elutee lõppes tema enda soovil 1995. aastal. 4 Looming Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: 1) Esimene periood, mil tal oli pseudonüüm Jüri Üdi -esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming" -Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm
Kuninglikus Muusikaakadeemias. Ta sai ennast täiendada Vivian Langrishi käe all. Kahjuks algas teine maailma sõda ning ta pidi oma õpingud pooleli jätma. Tegevus Ta töötab õppejõuna Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias juba aastast 1952. Peale selle on ta veel Eesti Heliloojate Liidu liige aastast 1962. Saavutused Ta on läbiaegade olnud üks eesti armastatumaid pianiste. Enda repertuaaris on tal eriline rõhk Heino Elleri loomingu propageerimisel. Ta on saanud ENSV teenelise kunstniku nimetuse. Ta on olnud ka Heino Elleri muusikapreemia laureaat 1998. aastal. 2004. aastal sai ta Helikunsti Sihtkapitali preemia laureaadi. CHARLES CAMILLE SAINT-SAËNS ( 9. oktoober 1835 16. detsember 1921) oli prantsuse helilooja, pianist, orelimängija, koorijuht ja muusikakriitik. Tema õnnetu elu Ta isa suri juba, siis kui Saint-Saëns oli ise alla kolmekuune. Ta jäi elama oma ema ning tädiga. 1875. aastal abiellus ta Saint-Saëns Marie-Laure Truffot'ga
jäi olümpia katsevõistlused Narvas 1927.a. 15.aastat tõstepõrandal olnud mehele anti mõista, et teed tuleb anda noorematele. Alfred Neuland oli Eesti esimene olümpiavõitja, mees kes tõstis 4 iseseisva Eesti maailma spordikaardile. Seda au ja kuulsust ei saa temalt võtta ükski hilisem spordikuulsus. 1955. aastal anti Neulandile üleliidulise kategooria kohtuniku nimetus ja 1964. aastal Eesti NSV teenelise sporditegelase aunimetus. Tema arvele jäid ka 12 maailma- ja 14 olümpiarekordi ületamist. Ene ja Andres Männi perefirmas valmis Eesti esimese olümpiavõitja Alfred Neulandi vahakuju. Kuju valmistati fotode ja mälestuste järgi. Eesti esimese olümpiavõitja, tõstja Alfred Neulandi, vahakuju saab tulevikus näha Valga muuseumis. Alfred Neulandi tiitlid. OLÜMPIAMÄNGUD Kuldmedal Antverpen 1920 Hõbemedal Pariis 1924
(1) (2) Aastal 1964 kutsuti Helgi Sallo Estonia teatris dirigendina debüteeriva Eri Klasi soovitusel tema dirigeeritud muusikalavastusse ,,West Side Story" Maria ossa. ,,West Side Story" oli konservatooriumi lavakunstikateedri 2. lennu diplomilavastus. Selle esietendus toimus Estonias 30.detsembril 1964. Peale Maria rolli sai temast Estonia solist. (1)(2) 1.3. Autasud 1975.aastal omistati Helgi Sallole Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus, 1983.aastal tunnistati ta Georg Otsa nimelise preemia vääriliseks, 1989.aastast on ta ENSV rahvakunstnik, 1994.aastal sai ta Eesti Televisiooni auhinna "Volli", 1996.aastal pälvis aga prestiizika "Suure Vankri" auhinna.(2) 4 1.4. Isiklik elu Helgi tutvus oma lapse Liina Vahtriku isa Uno Heinapuuga kohtus ta Estonias. Kuigi Uno oli abielus teise naisega, said Helgi ja Uno tütre Liina, kes sündis 8. augustil 1972
Viiding õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. Ta mängis seal mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast laval legendi. Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Talle omistati kaks Ants Lauteri nimelist näitlejapreemiat ja teenelise kunstniku aunimetus. Ta sai ka Juhan Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia ja Juhan Liivi luuleauhinna. Luuletusi hakkas ta pidevamalt kirjutama 1965. aastal. Tema luule on avaldanud mõju väga paljudele üle mitme aastakümne. Viidingu luule jaguneb kahte perioodi. Esimesel perioodil oli ta pseudonüümiks Jüri Üdi. Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma
Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale. Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga. Oma tegevusrikka elu jooksul, mida ta 21. veebruaril 1995 enam elada ei suutnud, oli Juhan nii luuletaja, näitleja kui ka lavastaja vaimuküllast tööd. Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. 1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus 1984. J. Smuuli nimeline kirjanduslik aastapreemia 1985. J. Liivi luuleauhind 1990. Eesti Teatriliidu aasta eripreemia 4 Looming Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. Oma esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi nime all, mis ei olnud mitte ainult varjunimi kirjandusmaailmas, vaid ka luuletaja alter ego. Ta loobus sellest nimest 1970. aastate
REFERAAT JUHAN VIIDING (pseudonimi Jüri Üdi) 2010 Juhan Viiding (1948-1995) Elulugu: Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948. aastal Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja Literaadi Linda Viidingu perre. Juhan oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. Viiding õppis kuues üldhariduslikus koolis(Tallinna 7. keskkoolis, Kose-Lükati sanatoorses metsakoolis, Otepää keskkoolis ja veel mitmes Tallinna keskkoolis), keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis ja pärast seda jätkas ta 1968. aastal õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal, asudes samal aastal näitlejana tööle Draamateatrisse. Teatris mängis ta väljapaistvaid rolle Hamlet, Peer Gynt. Tema oskus hingeliselt luulet väljendada tegi temast legendi laval. Ta tegutses ka lavastaja...
Debora Hint A. Vaarandiga sellest abielust sai ta ka kirjanikunime. Tegevusrohke aasta lõpeatas Suure Isamaasõja puhkemine. Sõja käigus sattus ta lõpuks Moskvasse, kus töötas mõnda aega ,,Rahva Hääle" toimetuses. Ajakirjaniku tööst tuli loobuda kaugele arenenud kopsu tuberkuloosi tõttu. Aastatel 1951-1955 oli ta Kirjanike Liidu luule konsultant. Sealt peale on ta oma loometööd jätkanud kutselise kirjanikuna. 1952 a. abiellus ta Juhan Smuuliga. 1954 a. anti Debora Vaarandile NSVL teenelise kirjaniku, 1971 a. Rahvakirjaniku aunimetus. 1976 a. autasustati teda Lenini ordeniga. 1965. aastal sai ta esimese Juhan Liivi nimelise luuleauhinna, milleks on raha asemel karjasemärss. 1994. aastal anti talle Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia, 2005. aastal riiklik elutöö preemia. 1977. aastal ilmunud kogu "Tuule valgel" on poetessi viimane originaalkogu, edaspidi pühendus ta tõlgetele. Vaarandi oli siis 61-aastane. Tema luuletuste tuul
1946. aastal Kross arreteeriti, Tallinna keskvanglast viis tee vangilaagrisse, kus Kross töötassöekaevanduses ning väljasaadetuna Krasnojarski kraisse, kus töötas telliskivivabrikus. Alates 1954. aastast kutseline kirjanik Tallinnas, aastatel 1992-93 riigikogu saadik. Kirjanike Liidu liige aastast 1958, olnud juhatuse sekretäri ja aseesimehe ametites. 1998. aastal Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide kutsutud professor. Aastal 1971 pälvis ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse, rahvakirjanikuks nimetati aastal 1985. Jaan Kross oli Tartu ülikooli audoktor (1989), Helsingi ülikooli audoktor (1990) ning soome kirjanike liidu auliige. Kirjanik on olnud abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga ning oli nelja lapse isa. 5 Kirjanduslik tegevus 1988.a. ilmus "Wikmanipoisid", mis on olnud Krossi üks silmapaistvamaid raamatuid.
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Vanaema ja vanaisa lugu Uurimistöö Koostaja: Juhendaja: Võru 2011 SISSEJUHATUS Kui sul õde ei olegi, sul on suguõdesid kui sul venda ei olegi, sul on suguvendi kui sul ema ei olegi, sul on esiemasid kui sul isa ei olegi, sul on esiisasid kui sul puud ei oleg,i ei metsa- ei viljapuud ...
Pärast Eestisse tagasi naasmist pühendus Kross kirjanduslikule tööle. (http://www.tuglas.fi/artikkelit/veidemann1.html) 1.4. Kirjanikutee Naastes Eestisse 1954. aastal GULAG'ist, hakkas Jaan Kross professionaalseks kirjanikuks. Esialgu oli Kross tuntud luuletajana. Hiljem hakkas ta kirjutama proosat ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Oma viimastel aastatel keskendus ta mälestusraamatute kirjutamisele. 1971. aastal pälvis Kross ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse ning 1985. aastal nimetati ta rahvakirjanikuks. (Kruus; Puhvel, 2000) 1.5. Perekond Jaan Krossil oli kolm peret. Ta oli olnud abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga. Esimesest abielust tal lapsi ei olnud. Helga Roosiga sündis aga keeleteadlane ja tõlkija Kristiina Ross. Abielust Ellen Niiduga on Krossil veel kolm last: nahakunstnik Maarja Undusk, julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross ja filmiprodutsent Märten Kross. Lisaks oli
Veljo Tormise elu ja loomingu kohta on ilmunud kaks eestikeelset raamatut: Urve Lippusega koostöös valminud "Lauldud sõna" (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000) ja Priit Kuuse koostatud "Veljo Tormis. Jonni pärast heliloojaks" (Prisma Prindi Kirjastus, 2000). Inglise keeles on ilmunud Mimi S. Daitzi raamat "Ancient Song Recovered: The Life and Music of Veljo Tormis" (Pendragon, 2004). 1967. aastal pälvis Tormis Eesti NSV teenelise kunstitegelase, 1975. aastal Eesti NSV Liidu rahvakunstniku ning 1987. aastal NSV Liidu rahvakunstniku aunimetuse. Ta on saanud Nõukogude Eesti preemia (1970, 1972), NSV Liidu riikliku preemia (1974), Eesti NSV muusika-aastapreemia (1980, 1986) ning 1980. aastal Rahvaste Sõpruse ordeni. Eesti Vabariigi kultuuripreemia on Tormis pälvinud kolmel korral: aastal 1995, 2000. aastal väljapaistva loomingulise tegevuse eest ja 2005. aastal 2004. aasta loomingulise saavutuse
Siiski suutis Tõnu Lepik siin Eesti rekordiga 8.09 tagada endale 5.koha ja jäädvustada sel moel oma nime olümpiakrooniks. Ka Eesti kergejõustiklaste järgmiste hooaegade meenutamisväärsed saavutused rahvusvahelisel areenil on seotud Tõnu Lepiku nimega. 1969. aasta EM-võistlustel Ateenas võitis ta 8.04-ga pronksmedali ja 1970. aastal Viinis peetud I Euroopa sisemeistrivõistlustel pälvis 8.05-ga kulla. Kui mõni võistkonnakaaslane sai sellise saavutuse eest NSV Liidu teenelise meistersportlase tiitli, siis Lepiku ajad arvati olevat ees. Ühest küljest ei eksitudki. Saavutuste lagi jäi küll ületamata, aga Lepik võistles väärikalt EM- võistluste finaalis veel Helsingis (1971) ja Roomas (1974), teenis 8-meetri- mehena viimase üleliiduliste meistrivõistluste hõbeda ja osales olümpial 1976. aastalgi, mil oli kolmekümnene. Kokku kaitses ta Nõukogudemaa kergejõustikuau üleliidulise koondise koosseisus 24 korda, püstitades nii
V plaat ,,Avatud laul" valik Eesti Raadio arhiivis säilinud Juhan Viidingu tekstid autoriesituses (koostanud Riina Viiding). Viidingu õepojad Indrek Tarand, Kaarel Tarand, Jaagup Kreem ja Juhan Kreem (klaveril Tõnis Rätsep ja Olav Ehala) on kuueteistkümnest tema luuletusest/laulust pannud kokku toreda kogumiku. Kogumiku nimeks on ,,No tere, Juhan!" Tunnustused · 1977 ja 1978- A. Lauteri nimelise näitlejapreemia · 1980- teenelise kunstniku aunimetus. · 1983- J.Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) · 1983- J.Liivi luuleauhinna · 1990 - Eesti Teatriliidu aasta eripreemia. 7 Luuletused Ma ei kirjuta vastikuid ridu Ma ei kirjuta vastikuid ridu ma ei kirjuta nastikuid ridu ma kirjutan rästikuid ridu suuri rästikuid ridu Väljas lõõmab juuli Väljas lõõmab juuli õhus lendab vikat suures südalinnas elab Rubanovitsch
Juba 1946. aastal vahistati Jaan Kross NSV liidu erikomisjoni poolt ja talle määrati viieaastane vabadusekaotus, mis tuli veeta Komimaa vangilaagris poliitvangina. 1954. aastal naasis ta tagasi Eestisse ja hakkas professionaalseks kirjanikuks. Esialgu oli ta tuntud luuletajana, hiljem hakkas ta kirjutama ka proosat ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Oma viimastel aastatel keskendus ta mälestusraamatute kirjutamisele. 1971. aastal pälvis Kross ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse ning 1985. aastal nimetati ta rahvakirjanikuks. Jaan Krossil oli kolm peret. Ta oli abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga. Esimesest abielust tal lapsi ei olnud. Helga Roosiga oli tal üks tütar Kristiina Kross, kes on nüüdseks keeleteadlane ja tõlkja. Ellen Niiduga on Krossil veel kolm last: tütar Maarja (Kross) Undusk, julgeolekuekspert Eerik- Niiles Kross ja filmiprodutsent Märten Kross. Lisaks oli Jaan Kross kasuisaks ja
Seal pühendus Saar peamiselt heliloomingule, kuid esines ka pianisti ja organistina, nii saatjana kui ka improvisaatorina. Aastatel 1928 1929 toimetas ta muusikaajakirja "Muusikaleht". Aastatel 19321943 elas Saar isatalus Hüpassaares, kus hiljem veetis kõik oma suved. 1956. aastal tabas heliloojat halvatus, mistõttu ta loobus pedagoogitööst ning pühendus komponeerimisele. Suri 28. oktoober 1963. Maetud Suure-Jaani kalmistule. 1945. aastal pälvis Mart Saar ENSV teenelise kunstniku ja 1952. aastal ENSV rahvakunstniku aunimetuse. 1972. aastal avati Hüpassaares Mart Saare majamuuseum ning 1982. a. mälestussammas Tallinnas. Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas. Ta oli esimene eesti helilooja, kes tunnetas eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega
1940-1944 töötas Eva Lootsar Tallinna Sotsiaal- ja Kodundusinstituudis lasteaednik- instruktorina (sisuliselt juhataja) ja hiljem selle õigusjärgses õppeasutuses õpetajana. 3 1950-52 õppis ta Herzeni nim. Leningradi Pedagoogilises Instituudis. 1952-1981 tegutses Eva Lootsar Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, esialgu metoodikuna, 1966. aastast koolieelse kasvatuse kabineti juhatajana. 1966. aastal omistati Eva Lootsarile teenelise õpetaja aunimetus. Eva Lootsar oli ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud. Eva Lootsar suri 1987 aastal. EVA LOOTSARE PEDAGOOGILISED PÕHIMÕTTED Kultuurse käitumise kasvatamisest Kasvatada kultuurset käitumist- see tähendab kasvatada lastes kõigepealt teadlikku distsipliini, tähelepanelikku suhtumist inimestesse, tööarmastust, korralikkust, teeskluseta viisakust, kõnekultuursust, välis- ja seesmist enesevalitsemist.
kõlad ja efektne arranzeering. Koos Radariga algas ka Joala järjepidev kontserttegevus Nõukogude Liidu ulatuses. Ta võitis kõige laiem kuulajaskonna sümpaatia ja oli kaheksakümnendate küsitluste põhjal kõige populaarsem nõukogude laulja. Sellega andis ta kindlasti juurde eesti levimuusika prestiizile üldse ja ka julgustas teisi artiste alustama kontserttegevust üleliidulisel areenil. (ibid: 75-76) 1981. aastal omistati Jaak Joalale Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus. Samal aastal iseloomustas NSV liidu rahvakunstnik Muslim Magomajev teda Sovetskaja Kulturas järgmiselt: ,,Tal on hea lavaline välimus, hoogne ja väga estraadilik laulmismaneer... Aga peamine, mis temas köidab, on selge, kõlav, kandev hääl, mida ta eeskujulikult valitseb, vaba hingamine, mida ei ole kaugeltki igal vokalistil... Peaaegu alati laulab ta kaunilt, ilmekalt- see tähendab hingega."
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
