saavutamine läbi loodud rikkust õiglase jagamise. Segamajandus, kus eraettevõte kõrval eksisteerib ka riigiettevõtteid. Suurema tulu saajatel kõrgemad maksud. Riik domineerib kodanikuõhiskonna üle. Töölisklass. Vasakpoolsus. Rohelised keskkonna kaitse ja säästlik majandamine. Selge klassiorientatsioon puudub, kodanikuideoloogia. Tsenter. 7. Demokraatlik ühiskond: demokraatia jagunemine (esindusdemokraatia, osalusdemokraatia, eliitdemokraatia); dem tunnused (3-4), siirdeühiskond. Esinedusdemokraatia – rahvas valis endale esindajad. Osalusdemokraatia – rahval on võimalik otse läbi teatud võimaluste valitsemisasjadesse kaasa rääkida, nt referendum ehk rahvahääletus. Need kaks ei asenda teinetesit, vaid täiendavad. Eliitdemokraatia – tegelike otsuste tegemine riigis on läinud väikese grupi poliitikute ja majandusinimeste kätte.
väärtustele.6)Demokraatlik ühiskond- ühiskond kus on tagatud põhilised inimõigused tähtsaimad neist:sõnavabadus ja isiklik puutumatus Demokraatia on valitsemisvorm, kus kodanikkond osaleb poliitikas. Kehtib võimudelahusus põhimõte. Esindus dem. demokraatia vorm mille puhul rahvas teostab oma võimu parlamendi kaudu. Osalusdem. e otsedem. on riigivalmitsemise vorm kus tahvas otsustab ise riiki puudutavate küsimuste üle. Eliitdemokraatia on dem.liik kus tegelikke otsesied teeb väike grupp poliitikuid ja majandusinimesi. Demokraatia tunnused: Vabad ja 1)õiglased valimised2) alternatiivsed teabeallkiad 3)Konkurens võimunimel 4)seaduste ülimuslikus. Siirdeühiskond on ühiskond kus on toimunud üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele. Võimude lahusus- süsteem kus võim ei ole koondunud ühe isiku kätte. jaguneb: Seadusandlikvõim- parlament, täidesaatevvõim- valitsus, Kohtuvõim -riigikohus
Täielik kontroll rahva üle. P.-Korea) 6. Poliitilised ideoloogiad ja nende põhimõtted: loe enne tööd õpikust lk 23 + tööleht Konservatism Liberalism sotsiaaldemokraatia 7. Demokraatlik ühiskond: demokraatia jagunemine (esindusdemokraatia kodanikkond võib esindajaid valida erinevalt, valitud isikud peavad andma tegevusest rahvale aru, osalusdemokraatia täiendab esindusdemokraatiat. Referendumid, kodanikualgatused, protestiaktsioonid, eliitdemokraatia ühiskonna juhtimine on väikesearvulise eliidi käes.); dem tunnused (3-4) Valimised, vabad ja õiglased, võimu nimel on tihe konkurents, seaduste ülimuslikkus, võimude lahusus, palju erinevaid infoallikaid, kodanikuvabadused ja inimõigused, enamus arvestab vähemuse huvidega, siirdeühiskond need riigid, mis lähevad ühelt poliitiliselt korralt üle teisele. Sellel ajal poliitiliselt ja majanduslikult ebastabiilsed.
Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused. Eliitdemokraatia- esindusdemokraatia suund, kus võimul on pidevalt sama eliit, st otsuste tegemine on väikese grupipoliitikute ja majandusinimeste käes. Polüarhia- pluralistlik valitsemine e. Tänapäeva demokraatiat kutsutakse polüarhiaks, kui tasakaalustatud riigivõimuga kaasneb aktiivne kodanikuühiskond. Siirderiik- üleminekuriik, mis on lahti ütlenud vanast mittedemokraatlikust reziimist, kuid kõik demok. Komponedid ei toimi veel.
saada (tasuta) haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Pooldatakse segamajandust. 6. Demokraatlik ühiskond Otsedemokraatia otsustamine on aeganõudev ja kallis (referendumid). Ei suudeta adekvaatselt reageerida muutunud oludele ja olukordadele. Esindusdemokraatia kodanikkkond võib oma esindjaid valida erinevalt, kuid sõltumata valimisviisist peavad valitud isikud kasutama võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru. OTSE = OSALUSDEMOKRAATIA. Eliitdemokraatia ühiskonna juhtimine on väikearvulise eliidi käes. Poliitiline eliit tegutseb peamiselt grupihuvist lähtuvalt, see aga võib omakorda põhjustada mõjukatel kohtadel olevate inimeste rolli ületähtsustamist sealses poliitiliste otsuste tegemisega. Demokraatia tunnused vabad ja õiglased valimised; alternatiivsed teabeallikad; konkurents võimu nimel; poliitiku sõltuvus valijate eelistustest; seaduste ülimuslikkus;
1) Esindusdemokraatia: Kodanikkond võib oma esindajaid (parlamenti, kohalikke omavalitsusi) valida erinevalt, kuid sõltumata valitsemisviisist peavad valitud isikud kasutama võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru. 2) Osalusdemokraatia ehk otsene demokraatia: Heaks näiteks on referendum kui valijaskonna kollektiivne otsustamine mõnes küsimuses. Samuti võib osalusdem. vormiks pidada erinevaid kodanikualgatusi ja -kampaaniaid, äärmuslikumal juhul ka protestiaktsioone. 3) Eliitdemokraatia (Eesti): Ühiskonna juhtimine on väikearvulise eliidi käes. ........................................................................................................................................................... ............. Jätkusuutlik areng Areng, mis rahuldab praeguste põlvkondade huvid, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesmärgid: 1) Ühiskonna sidusus 2) Heaolu kasv 3) Ökoloogiline tasakaalustatus 4) Eesti kultuuri elujõulisus Jätkusuutlik ühiskond:
kõik ei saa korraga kõike valitseda, siis loobub enamus kodanikest oma võimust ja volitab enda asemel teatud hulk inimesi riiki juhtima. Volitatud isikud võivad olla mandaadiga seotud või ka mitte. Eesti ei ole riigikogu liige mandaadiga seotu. Osalusdemokraatia täiendab esindusdemokraatiat. Valimiste vahepeal saavad kodanikud osaleda riigi elus nt miitingutes, protestides, esineda meedias, MTÜ, seltsides osalemine. Eliitdemokraatia Defektne demokraatia on ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatilud otsustusprotsessid ja institutsioonid, mis aga sisuliselt on häiritud või manipuleeritud (ebaõiglane valimissüsteem, juurdepääs riigivõimule pole võrdne) 17. Siirdeühiskond, revolutsioon ja reform Siirdeühiskonna määratletakse riike, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt režiimilt teisele. Sellele on omane sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus
oma võimu teostada ja arvamust avaldada vaid iga kahe aasta tagant – kas siis kohalikel valimistel või Riigikogu valimistel. osalusdemokraatia demokraatia vorm, kus otsustamisel võivad osaleda kõik, keda antud küsimus puudutab. Praktilised osalusdemokraatia tunnused lisaks valimistele on näiteks erinevad demonstratsioonid, kodanikealgatused, survegrupid, MTÜ- d ja kodanikeühenduste kaasamine erinevate otsuste tegemisse. eliitdemokraatia võim koondub kitsa grupi proffesionaalsete poliitikute kätte kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, tegevustes või organisatsioonides siirdeühiskond Ühiskond, mis on üleminekufaasis totalitaarselt ühiskonna korralduselt demokraatlikule
(parlamenti, kohalikku omavalitsusse) valida erinevalt, kuid sõltumata valitsemisviisist peavad valitud isikud kasutama võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru. Osalusdemokraatia ehk otsene demokraatia: Heaks näiteks on referendum kui valijaskonna kollektiivne otsustamine mõnes küsimused. Samuti võib osalusdem. vormiks pidada erinevaid kodanikualgatusi ja kampaaniaid, äärmuslikumal juhul ka protestiaktsioone. Eestis hetkel selgelt ka eliitdemokraatia ehk ühiskonna juhtimine on väikearvulise eliidi käes? Maailma suurim demokraatia Maailma suurima demokraatiaga riik on India: 1 miljard inimest, 28 osariiki, 23 ametlikku keelt. Võimu nimel võistlevad 50 üleriiklikku ja 700 piirkondlikku parteid. Ühiskonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik areng on areng, mis rahuldab praeguste põlvkondade vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve ehk
VALITSEMINE Demokraatlik ühiskond Demokraatia jaguneb: 1. Otsene e. osalusdemokraatia riigi tasemel peamiselt referendumid, kodanikualgatused, streigid, kampaaniad jne. 2. Esindusdemokraatia rahvas valib esindajad, kes rahva nimel valitsevad 3. Eliitdemokraatia võim on koondunud väikese grupi otsustajate kätte Demokraatia võimalused: · Valitsejate piiratud võib kaitseb üksikisikut ja tema vabadust · Inimestel on võimalus olla informeeritud ja osaleda valitsemises · Edendab nii ühiseid kui ka individuaalseid huve · Poliitikute aruandmiskohustus tagab poliitilise stabiilsuse Demokraatia kriitika: · Osalusprobleem-tavakodanikud pole kuigi hästi kaasatud riigi valitsemisse · Suhteliselt kesine valimisosalus
Demokraatia ei ole hea valitsemisvorm, kuid see on hetkel olemasolevatest parim rahva jaoks. 17. Milline on otsese- ja esindusdemokraatia erinevused ja sarnasused? (3+2) Otsenedemokraatia: Rahvas valib endale esindajad, kes peavad andma oma tegevusest rahvale aru. Esindusdemokraatia: Rahval on võimalik otse läbi teatud võimaluste valitsemisasjades kaasa rääkida. Sarnasus: Rahval on mõlemal puhul võimalik vähemalt milleski kaasa rääkida. 18. Mis on eliitdemokraatia? Kas Eestis esineb eliitdemokraatiat? Too näiteid Tegelikud otsused otsustab riigis väike grupp poliitikuid ja majandusinimesi. Näiteks annavad ettevõtjad poliitikuteel raha ning ootavad selle eest vastuteeneid. 19. Oskad nimetada demokraatia 5 tunnust. Vabad konkureerivate kandidattidega valimised; kodanikuvabaduste tunnustamine; õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse eest; tsiviilkontroll relvajõudude üle; vähemuste õigustega arvestamine;
avaldumise kohta (Eesti vabariigis). - *Esindusdemokraatia kodanikkond valib oma esindajad (parlamenti, kohalikku omavalitsusse), kuid sõltumata valimisviisist peavad valitus isikud kasutama võimu rahva nimel ja andam oma tegevusest rahvale aru. *Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) täiendab esindusdemokraatiat, referendum kui valijaskonna kollektiivne otsustamine mõnes ühiskondlikult olulises küsimuses, kodanikualgatused ja kampaaniad. 3. Mis on eliitdemokraatia? - Ühiskonna juhtimine on väikearvulise eliidi käes. 4. Reastage demokraatia peamised tunnused tähtsuse järjekorras. Põhjenda, miks on kõige olulisem ja vähem oluline just need tunnused. - *Vabad ja õiglased valimised (õigus valida ja olla valitud) *Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine *Alternatiivsed teabeallikad *Seaduste ülimuslikkus *Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutamatus üksteisest *Tsiviilkontroll relvajõudude üle
(nt Venemaa) *riigi ül.valmiste ettevalmistamisel: parlament tegeleb valmisseadusega + teavitustöö + RK annab raha + valmistab ette dokumentatsiooni + kandidaatide registreerimine *valijate mõjutamine: klassikuuluvus, sõbrad, sots.meedia *Otsene demokraatia- rahvas teeb ise otsuseid (referendum) *Esindusdemokraatia- rahvas valib saadikud, kes nende mõtteid esindavad *osalusdemokraatia- kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus *eliitdemokraatia- huvide esindamine ja mandaadi valdamine ERAKONNAD TÄNAPÄEVA POLIITIKAS EESTI VASAKPOOLSED: *sotsiaalne õiglus ja võrdsus *ühiskond, kus vahed inimeste sissetulekutes ja võimalustes pole eriti suured *astmeline tulumaks *põhivastutus kodaniku elujärje eest lasub riigil *haridus, kultuur, tervisehoid, eluase, transport peavad olema kättesaadavad kõigile 1) Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond: Sven Mikser (EP-s Ivari Padar) 2) Eestimaa Keskerakond: Edgar Savisaar EESTI PAREMPOOLSED:
Polüarhia(ehk paljude võim)-nüüdisdemokraatia, mis vastandub monarhiale kui ainuvõimule. Vabaduse alused: -Mitmeparteisüsteem -Täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus -Regulaarselt toimuvad vabad ja salajased valimised, millega ei kaasne valimistulemuste võltsimist -Suuremate poliitiliste parteide vaba võimalus meedia ja avaliku kampaania kaudu oma vaateid tutvustada Demokraatia kolm põhinõuet *Konkurents (tootmistasandil) *Hääleõigus *Kodanikuõigused(valimisõigus) ELIITDEMOKRAATIA -tähendab seda, et tegelike otsuste tegemine riigis on läinud väikese grupi poliitikute ja majandusinimeste kätte. -Nt annavad ettevõtjad poliitikutele raha ning ootavad selle eest vastuteeneid. Riik, riigi olemus ja funktsioonid Riigi tunnused on: * maa-ala ilma maata ei ole riiki * rahvas kodanikkond inimesed, kes elavad püsivalt selle riigi territooriumil * suveräänne (iseseisev riigivõim) * majanduslik tegevus, tihti ka oma rahaühik * transpordisüsteem
vaateid tutvustada. Kolm põhimõtet: Konkurents tootmistasandil, erafirmad jne. hääleõigus Riigikogu valmimine, kohalikud valimised jne kodanikuõigus OTSENE DEMOKRAATIA Otseselt sekkutakse, on võimalus hääletada. Klassikollektiivis, töökollektiivis KAUDNE DEMOKRAATIA Rahvas valib endale esindajad, kes peavad andma oma tegevusest rahvale aru. OSALUSDEMOKRAATIA Kui läbi kodanikuühenduste ja ühistegevuste inimesed räägivad mingites asjades kaasa. ELIITDEMOKRAATIA tegelike otsuste tegemine on läinud väikese grupi poliitikute kätte. Demokraatia ohud: Läbi demokraatlike valimiste võib kehtestada diktatuuri. Võib tekkida eliidid, kes kuritarvitavad võimus. Osalusprobleem valimistel- valimistel liiga vähe inimesi. Ebaõiglane valimissüsteem Partokraatia Täidesaatev ja seadusandlik võim on nö. tagatubade niidistik Poliitbroilerid noored poliitikud, keda kasutatakse ära. Omakasupeal väljas olevad poliitikud.
Püüa tuua konkreetsed näited nende toimimisest Eestis. Otseses demokraatias kus rahvas sekkub otseselt poliitikasse. Antiik-Kreeka rahvakoosolekud Esindusdemokraatias valib rahvas oma esindajad ja nemad teostavad võimu ja otsustavad tähtsaid küsimusi. 2) Mida tähendavad osalus- ja elitaardemokraatia? Osalusdemokraatia kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikel on võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Eliitdemokraatia esindusdemorkaatia suund kus võimul on vähemus ehk eliit, kuid kes oskavad arvestada enamuse huvidega ja neid ellu viia. 3) nimeta vabade valimiste funktsioonid ja peamised põhimõtted. Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimised on korralised toimuvad iga teatud aja tagant. Funktsioon vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Hariv funktsioon inimesed viivad valimiste ajal ennast kurssi kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega.
annaabi.ee 
