Armsad ja austatud õpetajad Tänase siinviibimise põhjus on minu arvates pühendatud kõige tähtsamatele inimestele ühiskonnas õpetajatele. On ju öeldud, et õpetaja on elukutse, mis õpetab kõiki teisi elukutseid, ja see amet pole kunagi kerge olnud. Vastutus, mis selle tööga kaasneb, on suurem, kui tavatsetakse mõelda. Õpetajad kujundavad oma tööga õpilaste mõtlemist ja sisemaailma, ning sellega loovad nad ka tulevase ühiskonna maailmapilti. Siinkohal tahaksingi teid kõiki õnnitleda tähtsa, teile pühendatud päeva puhul ja soovida teile kõike parimat järgnevateks töönädalateks ja -kuudeks ja -aastateks. Õpetajad mängivad koolielus tähtsat rolli. Neist sõltub, kuidas me ainetest aru saame ja üldse kooli suhtume. Õpetajad on erinevaid - ühed on lausa sündinud koolis töötamiseks, teised aga sattusid sinna kogemata ja suuremat annet neil polegi. Viimased võivad olla päris ohtlikud ja lastel õppimishimu ära ajada. Minu meelest on õpetaja juure...
AURELIUS AUGUSTINUS ELULUGU • 13. november 354 a. • Alžeeria, Põhja- Aafrika • Vanemad Püha Monica ja Fabricius HARIDUS • Kartaago – juura ja retoorika • 374 a. Kartaagos retoorikakool • Filosoofia • Milano- kõnekunst RISTIMINE • Piiskop Ambrosius • Uusplatonism • Aafrikas 396 a. Hippo piiskop AUGUSTINUSE SURM • Järglane piiskop Eraclius • 28. august 430 a. • Põrm Pavias TEOSED • Ristiusu põhitõed • “Pihtimused” 397 a. • “Jumalariigist” • 400-417 a. traktaati ’’Kolmainsusest’’ • 418 a. "Kristuse armust ja pärispatust„ • 419 a. "Hingest ja selle päritolust„ • 420 a. "Surnute eest hoolitsemisest Paulinus Notanusele„ • 421 a. "Kerjamise vastu Consentiusele„ • 426 ja 427 a. "Armust ja vabast tahtest Valentinusele" ÕPETUS • P...
Remarque ,,Läänerindel muutuseta" Kavatsus kirjutada romaan sõjast tekkis Remarqueil 1917.aastal sõjaväehospidalis, kuid romaan ilmus 1929.aastal ning romaanile sai koheselt osaks suur menu. ,,Läänerindel muutuseta" on Remarquei isiklikest lahingu kogemustest Esimeses maailmasõjas. Romaan "Läänerindel muutusteta" räägib 19-aastastest koolipoistest sõjas. Neil polnud mingeid elukogemusi, oli vaid koolitarkus, millest rindel ei piisanud. Kõik see, mis senini oli neile tundunud tähtis, muutus nüüd mõttetuks ja noored ise ning nende mõttemaailm muutus. Tegelased: Paul Bäumer, Katczinski, Kropp, leitnant Bertinck, Tjaden, Himmelstob. Romaani minategelaseks on Paul Büumer, kelle seiklusi ja sisemist muutumist romaan kirjeldab. Puhkusele sõites tundub endine elu talle võõrana. Kui ta läheb tagasi rindele, paistab talle, et tal pole mitte ainult tulevikku, vaid ka minevikku.
,,Läänerindel muutusteta" ,,Läänerindel muutusteta" on raamat, mis räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval. Perekond polnud enam sõdurile nii tähtis. Sõda oli teinud noortele justkui suure ajuloputuse ning muutnud nad isegi hoolimatuteks. Ehe näide sellest on raamatu minategelane Paul. Kui
Teos ,,Läänerindel muutusteta" räägib verinoortest poisihakatistest, kes otse koolipingist oma õpetaja algatusel ja hilisema kambavaimu mõjutusel vabatahtlikena Esimesse maailmasõtta läksid ning seal oma eksisteerimise eest võitlesid, tapsid ja surid. Need seitse noort- Paul, Katczinsky, Tjaden, Albert, Kemmerich, Müller ja Behm- läksid sõtta teadmata, mis neid ees ootab ning milliseks sõda nad muudab. Neil puudus igasugune elukogemus, oli vaid koolitarkus, millest rindel abi ei olnud. Kõik see, mis neile senini oli tähtis tundunud, muutus nüüd tähtsusetuks. Võimust võttis loom, kes tegutses instinktide põhjal. Enam ei väärtustatud inimelu ning enese eksistentsi jätkamise eesmärgil tapeti vaenlaseid külmavereliselt ja halastuseta. Sõda muutis noorte väärtushinnanguid ning vaateid elule, mis oli nende jaoks saanud täiesti uue tähenduse. Rohkem hakati väärtustama enese elu ja sõpru, kellega koos oldi rindel. Sõpru,
Kerkib küsimus, et kust ma saan siis tõsikindlaid teadmisi. Mina usun, et üheks kõige kindlamaks viisiks saada tõsikindlaid teadmisi, on neid läbi kogeda. Kogemused õpetavad inimesi kõige paremini, sest need on ka üheks vahendiks, kuidas teadust rikastada ning viis, kuidas arendada teooriat ja praktikat. Laps, kes kallab endale peale kuuma vee, mille tagajärjel tekib põletus ja villid, on omandanud tõsikindla teadmise, et keeva vee nahapeale sattumine võib tekitada ville. Koolitarkus on samuti olulisel kohal teadmiste omandamiseks. Koolist saame me põhiteadmised, mille najal elus edasi rühkida. Loomulikult kõik koolis omandatu ei pruugi täiesti tõsi olla. Üheks selliseks aineks on kohe kindlasti ajalugu. Nõukogude aja ajaloo tunnis ei räägitud pooltki seda, mida sisaldavad tänapäeva ajaloo õpikud. See- eest on ka aineid, kus praktika käigus saab kinnitust õpetaja räägitud jutule. Selliseks aineks on näiteks füüsika, kus on võimalik näidata
Teose aeg, mida mina lugesin oli selline kus väärtushinnangud võivad väga kiiresti muutuda Lugesin raamatut "Läänerindel muutuseta" See raamat räägib sõjast ja ühest põlvkonnast, kelle sõda hävitas. See on sõda, mitte kahe vaenutseva poole, vaid sõda elu ja surma vahel. Peategelane Paul läks koos oma klassikaaslastega vabatahtlikult otse koolipingist sõtta. Tegelased, kistud sõjakeerisesse, kus tuleb unustada igapäevaelu tavad, kus koolitarkus ei aita, kus iga mees on enda eest väljas, peavad käituma kui loomad, võideldes ellujäämise eest. Surma nägemine on muutnud nad külmaverelisteks. Kas on möödunud nädalad... kuud... aastad? Ei, ainult päevad. Me näeme aega enda kõrval kaduvat surijate kahvatutes nägudes; me ahmime süüa, me jookseme, me viskame, me laseme, me tapame, me lamame maadligi, me oleme kokkuvarisemas ja tuimad ja ainult see hoiab meid üleval, et on veel nõtgemaid, veel
neid elulõpuni kummitama. Sõda, see on õõva tekitav sündmus, mis jätab paljud ilma isadest- emadest või naisest-mehest. Palju hukkunuid ja õnnetuid, leinavaid perekondi. Kuid elu on saanud ellujääjate jaoks täiesti teise tähenduse ning mõtte. Remarque ,,Läänerindel muutusteta'' ongi üks järjekordne näide koolipoistest kes pidid verinoorelt astuma julma ning halastamatusse sõtta. Neil polnud mingeid elukogemusi, oli vaid koolitarkus, millest rindel ei piisanud. Kõik see, mis senini oli neile tundunud tähtis, muutus nüüd. Aeg oli hakata päevapealt täiskasvanuks - muutusid maailmavaated ja väärtushinnangud. Aastaid on meile kõneainet andnud sõjategevus Iraagis, lisaks sellele võib näite tuua hiljuti toimunud Venemaa rünnakust Gruusiale. Ka meie oma sõdureid on saadetud näiteks Afganistaani. Jällegi, noored sõjardid külmaverelisel lahinguväljal, kus kunagi ei tea mis juhtub järgmisena
Rikas elu, vaene elu Me kõik mõistame rikkuse ja vaesuse all erinevaid asju. See, mis tähendab ühe jaoks rikkust, ei pruugi teise jaoks seda tähendada. Milline inimene on siis rikas, milline vaene ning kuidas seda mõista? Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Keegi ei saa hakkama ilma rahata, kuid tuleks meeles pidada ka selle halba mõju inimestele. See paneb tegema tegusid, mis võivad haavata lähedasi. Paljud arvavad, et neil, kellel on palju raha on ka kergem elu. See, aga pole tõsi. On inimesi, kes on väga palju vaeva näinud, et saada jõukamaks, jättes tagaplaanile oma perekonna, sõbrad, tuttavad. Nad töötavad põhilise osa oma ajast, sellel asemel, et perega a...
Läänerindel muutuseta ehk lugu kadunud põlvkonnast Remarque ei suutnud unustada neid õudusi, mida ta oli kogenud I maailmasõjas. Sügavast sisemisest vajadusest jutustada, mis oli teda vapustanud ja hirmutanud, sündiski tema esimene romaan "Läänerindel muutuseta", mis räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kadunud oli see põlvkond igas mõttes. Miljonid inimesed nende kõrvalt langenud, tühjad ühiskonnad ootasid pärast sõda ees. Terved noored mehed saadeti võidukasse sõtta ning tulemus raputas inimkonna mõistuse alustalasid. Remarque`i teoses ,,Läänerindel muutuseta" kirjeldab autor seda tunnet, mida peategelane pidi läbi elama, kui tema kõrval langesid kõik tema klassivenda...
Paul on kohe raamatu alguses lahingus. Kui ta lahingust naaseb kasarmusse, siis ta saab teada, et ta vana klassikaaslane Kemmerich on raskelt vigastatud. Ta küll üritab vigastatut lohutada, kuigi ta teab, et sõber sureb. Teine klassikaaslane Müller ilmub ka palatisse. Müller tahab saada vigastatu saapaid endale. Kui ta sõber ära suri, siis Müller saigi ta saapad endale. Koolipoistel polnud mingeid elukogemusi ega ka sõjalist väjaõpet, oli vaid koolitarkus, millest rindel loomulikult ei piisanud. Nende päevad kulgesid sõites rinde ja tagala vahet. Sõda muutis noorte väärtushinnanguid. Nad väärtustasid rohkem enda elu ja sõpru. Sõprus oli see, mis hoidis Kat ´i (Pauli parim sõber) ja Pauli ning teisi klassikaaslasi koos ja elus. Kõik see, mis senini oli neile tundunud tähtis, muutus sõjaga tähtsusetuks. Kui Paul vahepeal puhkusele võis sõita, tundis ta, et tal ei ole enam peale sõdimise mingit eesmärki
Tähtis on julgeda unistada ja omada julgust tegutseda. Nad ei mõtle nii, et nad tahavad kunagi edukaks saada ja miljoneid teenida, vaid selle asemel nad asuvad kohe ennast õiges suunas arendama. Teadmine, millises suunas ennast arendada, annab neile eelise tavaliste inimeste ees. Üldjuhul on igal edukal inimesel nälg teadmiste järele. Edukad arendavad, õpivad ja täiendavad ennast vahetpidamata. Kusjuures teadmised ei pruugigi alati olla tavaline koolitarkus, vaid just teadmised selle kohta, kes ta tahab olla ning mida ta tahab saavutada. Järjelikult on edukas inimene ka tark inimene mingis mõttes ja kuidas saakski see teisiti olla. Kuna tegu on aruka inimesega, siis kindlasti mõtleb ta ka enne tegutsemist hoolikalt järele ka võimalike tagajärgede peale, sest pimesi tormamine eesmärgi poole pole ka õige lahendus. Oluline on teada, kuidas eesmärke ellu viia ning mida selleks teha tuleb. William Alexander
lubaduste ees, nad tahavad ise jõuda kõige tunnetamiseni, kuid saavad ikka ja jälle elult lüüa. Skeptitsism on neile inimvaenulikuks maailmas ainus enesekaitse. 1929 romaan ,,Läänerindel muutusteta" on katse jutustada põlvkonnast, kelle hävitas sõda, isegi kui kuulid neid ei tabanud. See on meie-vormis süüdistus ja pihtimus. Romaan räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõtetu. 1931 romaan ,,Tagasitulek" on raamatu ,,Läänerindel muutusteta" järg, see raamat räägib I maailmasõjast naasnud noortest meestest, kes tahavad taastada oma eraelu. See on teos kohanemisraskustest, mille kirjeldus ulatud huumorist traagikani. Eilsed sõdurid otsivad oma elu
nädal enne tööd, kui päev enne tööd. Tulles väsinuna koolist ja hakates homseks tähtsaks tööks õppima, tekib tihti tunne, et ma ei suuda, ei taha, ei oska. Õppimine tähendab minu jaoks midagi enamat kui ainult koolitarkuse pähe tuupimist. Nagu ütleb vanasõna "Inimene õpib kogu elu, sureb ikka lollina" siis inimene õpib kogu oma elu jooksul, kuid täiesti targaks ja eksimatuks ei saa keegi iial. Minu jaoks ongi olemas kahte sorti tarkust: koolitarkus ja elutarkus. Esimest saabki koguda ainult koolis ja üldiselt seda tarkust enne ellu astumist rakendada ei pruugigi. Osa koolis kogutud tarkusest salvestub inimese primaarsesse ehk lühiajalisse mällu kuid osa sellest ka sekundaarsesse ehk pikaajalisse mällu. Kuna koolis õppides lisandub inimesele juurde kiiresti palju uut informatsiooni, siis lihtsalt vähem tähtsad asjad ununevad. Sekundaarses mälus säilib aga informatsioon kaua, kas või aastakümneid
naisest-mehest. Palju hukkunuid ja õnnetuid, leinavaid perekondi pole sugugi harv nähtus. Ühiskonnas on sõda justkui nagu loomulikuks saanud. Kui hukkub 5000 inimest, ei peeta seda suurt millekski, sest võrreldes 6 miljardiga, pole see ju teab mis suur arv. Inimelu muutub sõjas väärtusetuks, üksainus surm justkui ei tähendakski midagi. Romaan "Läänerindel muutusteta" räägib 19-aastastest koolipoistest sõjas. Neil polnud mingeid elukogemusi, oli vaid koolitarkus, millest rindel ei piisanud. Kõik see, mis senini oli neile tundunud tähtis, muutus nüüd mõttetuks ja noored ise muutusid. Sõda mõjutab inimesi ja inimsuhteid väga palju, seepärast arutleksingi nimetatud raamatu põhjal, kuidas sõda muudab inimesi. Inimeste muutumist põhjustab eelkõige hirm surra ja jätta keegi, kes sinu eest hoolitseb ja kes sind armastab, üksi. Ehtne näide raamatust selle kohta on söögitooja, kelle hüüdnimi oli Tomat
Oluline on ligimeste lähedus ja iseenese püüdlikkus kuskile jõuda. Rikkuseks võib pidada ka tarkust või laia silmaringi.Raha eest on võimalik pea kõike saada, oma elu mugavaks muuta ning tänu raha olemasolule on ka võimalused enda harimiseks,kogemuste kogumiseks. Tänapäeval on õppimine väga tähtis. Noortel, kes on õpingud pooleli jätnud võib väga raskeks minna, sest elus peetakse oluliseks rikkust, mida on koolis kogutud. Siiski ei ole kõige tähtsam ainult koolitarkus, vaid ka see, mida oleme elult saanud. Inimestel, kes on reisinud ja maailma näinud on palju teadmisi. Nad oskavad mõista erinevaid kultuure, aru saada ka teiste seisukohtadest, mis on üks oluline omadus, neil on avaram maailmapilt ja oskavad hinnata olulisi väärtusi. Kuna nad näevad maailma laiemalt ei ole nad eneskesksed ning neil on elus kergem hakkama saada. Nad on kogenud elu ka teistes riikides ja seega oskavad vaadata endast kaugemale.
kirjas (vigastatud, kuid siiski elus), aga järgmisel hetkel surnud. Sõda muudab inimesed tundetuks, nad teevad asju, mida endast ei oleks uskunud. ,,Meist on saanud kardetavad elajad. Me ei võitle, me kaitseme ennast hävitamise ees. Me ei viska käsigranaate inimeste pihta- mida teame sel hetkel üldse sellest; me viskame neid käte ja kiivritega surma pihta, kes meid taga ajab." Lahingus ei loe see, milline inimene varem oli. Seal ei loe enam koolitarkus ega muud suhted. Kui teoses saab surma üks tegelastest Leer, ütleb Paul: ,,Mis on tal sellest nüüd kasu, et ta koolis nii hea matemaatik oli!" Tõepoolest, mis kaitset pakkus matemaatika oskus talle lahinguväljal!? Mitte mingit! Sõdurid elavad ebainimlikus keskkonnas. Lisaks pidevale sõprade kaotusele, peavad nad taluma ka tõelist mustust ja räpasust. ,,Üht täid üksikult on tülikas tappa, kui sul on neid sadakond." ütleb Paul
naisest-mehest. Palju hukkunuid ja õnnetuid, leinavaid perekondi pole sugugi harv nähtus. Ühiskonnas on sõda justkui nagu loomulikuks saanud. Kui hukkub 5000 inimest, ei peeta seda suurt millekski, sest võrreldes 6 miljardiga, pole see ju teab mis suur arv. Inimelu muutub sõjas väärtusetuks, üksainus surm justkui ei tähendakski midagi. Romaan "Läänerindel muutusteta" räägib 19-aastastest koolipoistest sõjas. Neil polnud mingeid elukogemusi, oli vaid koolitarkus, millest rindel ei piisanud. Kõik see, mis senini oli neile tundunud tähtis, muutus nüüd mõttetuks ja noored ise muutusid. Sõda mõjutab inimesi ja inimsuhteid väga palju, seepärast arutleksingi nimetatud raamatu põhjal, kuidas sõda muudab inimesi. Inimeste muutumist põhjustab eelkõige hirm surra ja jätta keegi, kes sinu eest hoolitseb ja kes sind armastab, üksi. Ehtne näide raamatust selle kohta on söögitooja, kelle hüüdnimi oli Tomat
lastekodus ilma jäi.Ja oma uues peres ta tahab teha kõik selleks et pere oleks õnnelik.Ta töötab raskesti kasvatatavate laste kasvatamisega.Ja arvab,et musta tsenaariumi pole olemas,et kui tuleb raskesti kasvatav laps siis alati on lootust ümberkasvatamisele. Ja ta tunnistab, et on olukordi olnud kus ei tea mida teha. Kellel seda poleks siis olnud. Arutati ka selle üle, et kas laste kasvatamiseks peaks läbima testi ja kui mõttekad on käsiraamatud.Arvati ,et lastekasvatamine pole koolitarkus ja loodus paneb ise paika ja elukool aitab.Arvan, et kui oleks olemas lastesaamiseks küpsustest siis oleks eesti iive veel väiksem kui praegu. Paljud lapsed tulevad siia ilma planeerimata aga neid oodatakse ja armastatakse sellegi poolest. Kui see oleks läbi testi vanemaks saamine siis minul omal ajal oleks tekkinud selline hulk küsimusi ja kahtlusi, et arvatavasti poleks ma julgenud lapse peale üldse mõtlema hakatagi kuna oleks kartnud, etei läbi testi
Erich Maria Remarque Erich Maria Remarque elust... Aastal 1916, 18 aasta vanuselt alles kooli lõpetanud, pöördus Remark I maailmasõtta Saksamaa rindele. Pärast sõda sai ta tööd spordiajakirjanikuna ja abiellus Jutta (Jeanne) Zabonaga aastal 1925, kuid see abielu ei kestnud kaua, ainult 1932 aastani. Remark töötas ka veel väikekaupmehena, kooliõpetajana ja isegi autotöökoja töölisena. Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud teda unustama panna neid kogetuid ja nähtuid õudusi. Vajadusest nendest kirjutada, sündiski aastal 1929 tema esimene romaan "Läänerindel muutusteta" (Im Westen nichts Neues), mis tõi talle kuulsust peaaegu üleöö. Seda bestsellerit müüdi üle 3,5 miljoni koopia vähem kui 18 kuuga ning rezissöör Lewis Milestone käe all valmis sellest aastal 1930 ka film. Kuid aastal 1933 Remarque raamatud keelati ja põletati ning Remarque ise jäeti saksa kodakondsusest ilma. Aastal 1932 põgenes Remarque Saksamaalt Sveitsi, sealt...
Saksamaal sündinud Remarque võttis 18-aastase poisina osa I Ilmasõja lahingutest ning suutmata unustada neid õudusi, mida ta oli koges ja sügavast sisemisest vajadusest jutustada, mis oli teda vapustanud ja hirmutanud, sündiski tema esimene romaan "Läänerindel muutuseta", mis räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval... 1. Teose tegevusaeg Tegevusaeg 1916 1918, Esimene maailmasõda. Rindetsoon kusagil Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel. 2. Tegevuspaigad Autor kirjeldab sõjaõudusi läbi noore Paul Bäumeri silmade.
Kuldre kool Esimesest maailmasõja ajaloolisest taustast referaat Kuldre 2012 Sissejuhatus Remarque kuulub kirjanike põlvkonda, kelle maailmavaade kujunes välja Esimeses maailmasõjas. Sõda määras paljudeks aastateks kindlaks Remarque´i teemade ringi, tegelaste iseloomujooned, maailmavaate ja elutee. Tema loomingul on autobiograafiline tagapõhi, see on määranud tema teoste temaatika ja esteetilise lähenemise rindekoledusi omal nahal tundmata, neid isiklikult läbi elamata poleks ta suutnud niisugusel tasemel sõjaromaani kirjutama. Sügavast sisemisest vajadusest jutustada, mis oli teda vapustanud ja hirmutanud, segi paisanud kõik kujutlused heast ja kurjast, sündis tema esimene romaan "Läänerindel muutuseta" ("Im Westen nicht Neues" 1929) Romaani tegevus toimub Esimese maailmasõja ajal ja hõlmab selle kahte viimast aastat. Teoses kirjeldatakse 2.kompanii hukku, ...
Kui sõduri baaskursusel tundus rividrill ja täielik kuuletumine nii harjumatu ja mõttetuna, tõid need tulevikus tõelist kasu ja kasvatasid noorte ühtekuuluvustunnet. Õppuste käigus sai noortest poistest karmide, umbusklike, halastamatute, kättemaksuhimuliste ja jõhkrate sõdurite klann, mis polnud lahingute seisukohalt sugugi paha, sest just neid sõjas hädavajalikke omadusi oli kõigil noortel vajaka. (Remarque 1983: 20) Mürsulehtris varjudes ei andnud varemomandatud koolitarkus sõduritele midagi, sest seal lugesid vaid instinktid, õnn ja intuitsioon. ,,Koolis aga ei õpetanud keegi meile, kuidas vihmas ja tormis sigaretti läita, märgade puudega lõket süüdata, või seda, et kõige parem on püssitääki kõhtu torgata, sest rinda lüües jääb tääk ribide vahele kinni." (Remarque 1983: 54) Koolmeistrite juhised ja näpunäited jäid neile irooniliseks mälestuseks varasemast elust.
2. Kuluinflatsioon 3. Palgainflatsioon 4. Hinnainflatsioon 5. Maksuinflatsioon Teadmusühiskond Ühiskond, mis toetub teadmistele Innovatsioon uuendus elukestev õpe Terve elu kestev õpe, koolitused, inimene ise harib end Formaalharidus paberiga haridus, gümnaasium, keskkool, ülikool jne. Mitteformaalne haridus elukestev õpe, koolitused, kursused E-majandus pea kõiki majandustegevusi saab teha ka internetis, nt. e-poodides shoppamine Haridus Õpitud koolitarkus Haritus Omandatakse läbi lugemuse, kogemuste jne. Selline inimene oskab loetut seostada, mitte vaid faktipõhiseid asju teada. Loomemajandus majandus mida teevad loomeinimesed Kaugtöö Tehakse tööd kodust lahkumata Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine Globaliseerumine Kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele.
palju ja ta müüs seda kalli hinna eest. Isa Goriot oli loomult lahke ja Kemmerich tulevane metsamees abivalmis. Algul suhtuti pansionis Goriot hästi, kuid keegi ei teadnud kuhu ta oma raha paneb. Temaga suhtles üks noormees nimega Räägib 19-aastastest koolipoistest sõjas. Neil polnud mingeid Rastignac, kellesse ta suhtus kui oma poega. Rastignac oli elukogemusi, oli vaid koolitarkus, millest rindel ei piisanud. Kõik armunud Isa Goriot ühte tütresse. Ta taipas, et tütred Goriot ei see, mis senini oli neile tundunud tähtis, muutus nüüd mõttetuks ja armastanud ja ,et neil plaanis mõlkus isa raha. Isa Goriot suhtus noored ise muutusid. Sõda mõjutab inimesi ja inimsuhteid väga oma tütardesse vägagi hästi. Ta toetas neid rahaliselt. Armastas palju, seepärast arutleksingi nimetatud raamatu põhjal, kuidas sõda
iseloomustus; teose peamõte. II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses ROMAAN- jutustava proosa suurvorm. Iseloomustavaks mitmeplaaniline sündmustik, tegevusliinide ja probleemide rohkus ning arvukas tegelaskond. Esikohal on jutustamine. Remarque´i romaani tegelased on 19-aastased noored, kes üleöö on sattunud sõja hävitavaisse leekidesse. Neil puuduvad igasugused elukogemused, on ainult koolitarkus ja see, mida nad olid lugenud raamatuist. Sellest aga on liiga vähe, et kergendada surija viimaseid piinu, õppida roomama tule all, vedada haavatuid ning istuda savises mürsuaugus. Kõik see, mis oli tundunud püha ja kõigutamatuna, muutus kahuritule ja ühishaudade taustal tühiseks ja mõttetuks. Nendele noortele on sõda kahekordselt hirmus, sest nad ei saa aru, kelle või mille nimel neid on saadetud rindele prantslasi ja venelasi tapma. Ainult üks asi soojendab ja lohutab neid
Koos Erkki Truve ja Merike Meieriga kuulus ta teadlaste rühma, kelle töö «Taimeviiruste ja taimede kaitsemehhanismide uurimine» esitati talvel Eesti riikliku teaduspreemia saamiseks. Paraku jäi auhind seekord saamata. Kevadel kaitses Sarmiento doktorikraadi, teema «RNA vaigistamise supressorid taimedes». Suure tulevikuga teadusala Geenitehnoloogia on tavainimese jaoks keeruline nagu hiina keel, milles igal hieroglüüfil oma tähendus. Vanasti oli lihtne. Koolitarkus ütles, et igal rakul on kest, plasma ja tuum. Aegade jooksul on leitud DNA ja RNA, igasugused kromosoomid, geenid ja genoomid. Ja geene olevat igaühes meist mitukümmend tuhat, kui mitte rohkem. Geenitehnoloogia instituudi laborid on täis klaasanumaid ja seadmeid. Kuskil eraldatakse DNAst RNAd, kuskil kloonitakse taimerakke. «Siiani oleme siin TTÜ geenitehnoloogia õppetooli laboris tegelenud taimedega, aga paar kuud tagasi alustasime uuringuid ka inimrakkudega,» sõnab Sarmiento.
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t...
mälestuspainav ja igatsuspalav! Sina sääl kuskil, tule ja mängi siin minu lõhnavi patjade vahel ah, mis võiks saada sest ööst meil kahel! 2.E.M.REMARQUE ,,LÄÄNERINDEL MUUTUSETA" Tegevusaeg 1916 1918, Esimene maailmasõda. Rindetsoon kusagil Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel.Remarque´i romaani tegelased on 19-aastased noored, kes üleöö on sattunud sõja hävitavaisse leekidesse. Neil puuduvad igasugused elukogemused, on ainult koolitarkus ja see, mida nad olid lugenud raamatuist. Sellest aga on liiga vähe, et kergendada surija viimaseid piinu, õppida roomama tule all, vedada haavatuid ning istuda savises mürsuaugus. Kõik see, mis oli tundunud püha ja kõigutamatuna, muutus kahuritule ja ühishaudade taustal tühiseks ja mõttetuks. Nendele noortele on sõda kahekordselt hirmus, sest nad ei saa aru, kelle või mille nimel neid on saadetud rindele prantslasi ja venelasi tapma. Ainult üks asi soojendab ja lohutab neid
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ül...
saj loetavaim saksa keeles kirjutanud autor. 8 1920 - romaan "Unistuste tuba" räägib kunstnikest. 1927 - "Jaam silmapiiril" räägib noorteseltskonnast. 1928 - romaan "Läänerindel muutuseta", sõjavastane teos, mis räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval... 1931 - romaan "Tagasitee". Juttu on I maailmasõjast naasnud noortest meestest, kes tahavad taastada oma eraelu. 1936 - romaan "Kolm sõpra" räägib kolme noormehe sõprusest, tegevus toimub Weimari vabariigi lõpus ja Hitleri
piinad. Sest sõjas kaotas nii mõnigi mees käe või jala, kuid haava, mida vinguvad kuulid ja mürsud, surevad kaaslased hinge jätavad, pole võimalik üle hinnata, sellega on võimatu edasi elada. Eriti kui kodus pole kedagi ees ootamas, pole elu, mida jätkata. Selline oli kadunud põlvkonna saatus. Ebainimlik. "Läänerindel muutusteta" räägib 19-aastastest koolipoistest sõjas. Neil polnud mingeid elukogemusi, oli vaid koolitarkus, millest rindel ei piisanud. Kõik see, mis senini oli neile tundunud tähtis, muutus nüüd mõttetuks ja noored ise muutusid. Sõda mõjutab inimesi ja inimsuhteid väga palju, seepärast arutleksingi nimetatud raamatu põhjal, kuidas sõda muudab inimesi. Inimeste muutumist põhjustab eelkõige hirm surra ja jätta keegi, kes sinu eest hoolitseb ja kes sind armastab, üksi. Ehtne näide raamatust selle kohta on söögitooja, kelle hüüdnimi oli Tomat. Keegi
viisil lõpetada Pauli piinad. Sest sõjas kaotas nii mõnigi mees käe või jala, kuid haava, mida vinguvad kuulid ja mürsud, surevad kaaslased hinge jätavad, pole võimalik üle hinnata, sellega on võimatu edasi elada. Eriti kui kodus pole kedagi ees ootamas, pole elu, mida jätkata. Selline oli kadunud põlvkonna saatus. Ebainimlik. "Läänerindel muutusteta" räägib 19-aastastest koolipoistest sõjas. Neil polnud mingeid elukogemusi, oli vaid koolitarkus, millest rindel ei piisanud. Kõik see, mis senini oli neile tundunud tähtis, muutus nüüd mõttetuks ja noored ise muutusid. Sõda mõjutab inimesi ja inimsuhteid väga palju, seepärast arutleksingi nimetatud raamatu põhjal, kuidas sõda muudab inimesi. Inimeste muutumist põhjustab eelkõige hirm surra ja jätta keegi, kes sinu eest hoolitseb ja kes sind armastab, üksi. Ehtne näide raamatust selle kohta on söögitooja, kelle hüüdnimi oli Tomat
viisil lõpetada Pauli piinad. Sest sõjas kaotas nii mõnigi mees käe või jala, kuid haava, mida vinguvad kuulid ja mürsud, surevad kaaslased hinge jätavad, pole võimalik üle hinnata, sellega on võimatu edasi elada. Eriti kui kodus pole kedagi ees ootamas, pole elu, mida jätkata. Selline oli kadunud põlvkonna saatus. Ebainimlik. "Läänerindel muutusteta" räägib 19-aastastest koolipoistest sõjas. Neil polnud mingeid elukogemusi, oli vaid koolitarkus, millest rindel ei piisanud. Kõik see, mis senini oli neile tundunud tähtis, muutus nüüd mõttetuks ja noored ise muutusid. Sõda mõjutab inimesi ja inimsuhteid väga palju, seepärast arutleksingi nimetatud raamatu põhjal, kuidas sõda muudab inimesi. Inimeste muutumist põhjustab eelkõige hirm surra ja jätta keegi, kes sinu eest hoolitseb ja kes sind armastab, üksi. Ehtne näide raamatust selle kohta on söögitooja, kelle hüüdnimi oli Tomat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
