Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Lõik failist

22

  • Riik ja poliitilised režiimid:
  • Riigi põhitunnused:
    Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal
    maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad
    riiklikud moodustised – linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas
    umbes 3500 eKr.
    Riigi põhitunnused on:
    • kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid).
    • suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta).
    • rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud).

  • Riigivõimu iseloom:
    Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi
    demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks.
  • Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA).
  • Diktatuure liigitatakse:
    Autoritaarsed diktatuurid - isiku (nt diktaator , monarh ) või
    mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik
    valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja
    kodanikuvabadusi. Ideoloogilised ettekirjutused pole määrava
    tähtsusega (nt Venemaa, Eesti 1934-1940).
    Totalitaarsed diktatuurid- isiku (diktaator) või mõne grupi
    (nt partei) hirmuvalitsus , kus riigivõim kontrollib täielikult
    kõiki eluvaldkondi. Võim kasutab massiliselt vägivalda sise- ja
    välisvaenlaste suhtes ning on mingi kindla ideoloogia keskne (nt kommunism - NSV Liidus ja Mao Zedongi aegses Hiina Rahvavabariigis, natsism Saksamaal 1933-1945, islam Talibani juhitud Afganistanis 1996-2001). Totalitaarses riigis võib võim olla päritav (nt
    Põhja-Korea).
  • Riigivalitsemise vormid:
    Riigid jagunevad riigivalitsemise vormilt vabariikideks ja
    monarhiateks:
  • Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis antiikajal (Vana-Kreekas) vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigid jagunevad:
    Parlamentaarsed vabariigid- sellises riigis rajaneb
    võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on
    parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus
    nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees
    aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV).
    Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike
    poolt otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt
    (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik
    (nt USA, Venemaa).
  • Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh ( keiser , kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad:
    Konstitutsiooniline monarhia - monarhi võim on piiratud
    põhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon. Riiki juhib valitsus ja
    seaduseid võtab vastu parlament (nt Jaapan).
    Absoluutne monarhia- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub
    seadusandlik- ja täitevvõim ning kõrgeim kohtuvõim (nt Brunei , Vatikan ).
  • Riigikorralduse vormid:
    Riigi haldusliku korralduse vormilt jaotatakse riike unitaariikideks,
    föderatsioonideks ja konföderatsioonideks:
  • Unitaarriik - see on riik, kus on üksainus kõrgeima võmu keskus. Mõnes unitaarriigi koosseisus võib eksisteerida ka eristaatusega või sisemise omavalitsusega piirkondi (nt ?).
  • Föderatsioon- see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus. Liitriigi keskvalitsuse kompetentsi kuuluvad tavaliselt rahandus , välis- ja kaitsepoliitika .
  • Konföderatsioon- see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks. Konföderatsiooni liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse ehk iseseisvuse (nt Euroopa Liit).
  • Prodektoraat- see on territoorium või riik, mis on sõltuv teisest riigist või kuulub selle kaitse alla (nt Kosovo 1999-2008 oli ÜRO võimu all).
  • Demokraatia ohud:
    • Ka läbi demokraatlike valimiste võib kehtestada diktatuuri. Näiteks Saksamaal tulid natsid 1933 demokraatlike valimiste tulemusena võimule, kasutades oma valimispropagandas osavalt ära majanduslangust, rahva soovi „kõva käe poliitika” järele ning selle, et Esimese maailmasõja võitjariigid käitusid Saksamaa suhtes ebaõiglaselt.
    • Demokraatia kui „enamuse diktatuur vähemuse üle”. Valimistel võitnud parteid / erakonnad ei pruugi arvestada valimistel alla jäänud parteide toetajaskonna või valimistel mitteosalenud inimeste arvamusega.
    • Osalusprobleem valimistel. Ideaalse demokraatliku ühiskonna puhul peaks oma tahet valimistel demonstreerima kogu rahvas, ent tavaliselt jääb hääleõiguslike valijate osalusprotsent 50-70% vahemikku.
    • Ebaõiglane valimissüsteem. Näiteks USA presidendivalimistel 2000.a kogus valimised võitnud George W. Bush (Vabariiklik Partei) üleriigiliselt 47,9% valijate toetuse ning tema vastaskandidaat Al Gore (Demokraatlik Partei) 48,4% valijate toetuse. Goerge W.Bushi valimisvõidu tagas minimaalne ülekaal (543 häält) Florida osariigis, mis tänu majoritaarsele valimissüsteemile tagas talle kõigi 25 Florida valijamehe toetuse. Tänu sellele kogus Bush üleriigiliselt 271 valijamehe häält Al Gore 266 vastu ning saavutas oma valimise USA 43.presidendiks.
    • Vastutuse probleem. Kuigi demokraatia puhul rõhutatakse, et rahvas valitseb, siis sugigi mitte kõik valijad pole enne valimisi teadlikud parteide programmidest ja teevad oma valikuid lähtudes juhusest. Samuti pole teada see, kuidas käitub tema poolt hääle saanud partei / kandidaat pärast valimisi või kellega luuakse liite.
    • Nn partokraatia. Partokraatiaks nimetatakse situatsiooni, kus täidesaatva ja seadusandliku võimu sees eksisteerib parteide / parteijuhtkonna ja nende „tagatubade” niidistik , mille kaudu toimub riigis tegelik otsustamine ja juhtimine.
    • Nn poliitbroilerid. Poliitbroileriteks nimetatakse noori poliitikuid , kelle ametialane tegevus on toimunud kogu aeg mõne partei struktuuris (noortekogu, ministri nõunik, parlamendisaadik, omavalitsuse kõrge ametnik jne) ning oma karjääri ametites tehakse sõltuvalt kuulekusest parteijuhile.
    • Kas riiki juhivad riigimehed või omakasu peal väljas olevad poliitikud. Riigimehe eesmärgiks on ühiskonna üldine heaolu ja ta on valmis vastu võtma ka antud ajahetkel rahva silmis ebapopulaarseid otsuseid. Teatud osale poliitikuist on ühiskonna heaolust palju tähtsam isiklik karjäär, hüvede saamine ja rikastumine jm.
    • Demokraatia kulukus. Et kaasaegses ühiskonnas valituks saada (üksikisikuna / parteina) tuleb panustada suuri rahasummasid valimiskampaaniasse. Mida enam on panustatud rahaliselt valimiskampaaniasse, seda suurema tõenäosusega partei või üksikisik ka valituks osutub. Ka riigile endale on üleriigiliste- ja kohalike omavalitsusorganite valimiste läbiviimine suhteliselt kulukad.
    • Automaatsed eelistused. Noored on oma vaadetelt tavaliselt mässumeelsemad ning eakamad inimesed konservatiivsemad. Seetõttu on ühiskond, mille keskmine vanus on noor, ka poliitiliselt ebastabiilsem, sest kiputakse eelistama äärmuslasi või karismaatilistesi populistidest poliitikuid.
    • Väline sekkumine. Mõni välisriik rahastab omakasust lähtudes teatud parteisid või poliitikuid, lootes nende võimule pääsemisel saavutada endale sobiva poliitika elluviimist.
    • Võimude lahususe poliitikat ei suudeta järjekindlalt tagada.
    • Üldised kodanikuvabadused on puudulikult või valikuliselt tagatud.
    • Ebademokraatlikud organisatsioonid (nt armee ) omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu või kontrolli riigivõimu üle.

  • Õigusriik ja võimude lahusus :
  • Õigusriigi põhimõtted:
    Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus
  • Vasakule Paremale
    Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #1 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #2 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #3 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #4 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #5 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #6 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #7 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #8 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #9 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #10 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #11 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #12 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #13 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #14 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #15 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #16 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #17 Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor pso Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    44
    docx

    Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine

    1 1. Riik ja poliitilised režiimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised – linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks.

    Ühiskond
    thumbnail
    10
    doc

    Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus

    Valitsuse ülesanded. Vastavalt põhiseadusele (§ 87) Vabariigi valitsus: 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat: 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi presidendi aktide täitmist; 4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonseerimiseks (ehk rahvusvahelisest lepingust väljumine) välislepinguid. 5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande; 6) annab seaduste alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; 7) korraldab suhtlemist teiste riikidega; 8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. Riigipea

    Ühiskond
    thumbnail
    30
    doc

    Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus

    Valitsuse ülesanded. Vastavalt põhiseadusele (§ 87) Vabariigi valitsus: 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat: 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi presidendi aktide täitmist; 4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonseerimiseks (ehk rahvusvahelisest lepingust väljumine) välislepinguid. 5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande; 6) annab seaduste alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; 7) korraldab suhtlemist teiste riikidega; 8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. Riigipea

    Ühiskond
    thumbnail
    11
    docx

    ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ

    erasektori huvi. 1) ..AVALIK SEKTOR. (riiklik sektor, mis hõlmab riigi- ja omavalitsusasutusi koos töötajaskonnaga, samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja riigivarasid. Avaliku sektori põhiülesanne on tagada rahvuslik julgeolek ja sotsiaalne heaolu); 2) ERASEKTOR (hõlmab kõiki inimeste poolt ettevõetavaid tulundustegevusi. Erasektori põhiülesanne on toota kasumit); 3) KODANIKUÜHISKOND. (ei taotle võimu ega tulu, selle moodustavad vabatahtlikult kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: kodanikkonna osalemine poliitikas, kodanikuosalus võimude lahusus ja tasakaalustatus,

    12. klassi ühiskond
    thumbnail
    16
    docx

    Võimude lahusus ja tasakaalustatus

    VT õpik ja töölehed! 2.1 Võimude lahusus ja tasakaalustatus 1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3

    Ühiskond
    thumbnail
    23
    pdf

    Ühiskonna valitsemine

    valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    7
    docx

    DEMOKRAATLIK VALITSEMINE

    DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 2.1. Demokraatlikud valitsemisvormid: esindusdemokraatia, osalusdemokraatia Demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus. Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    17
    doc

    Ühiskonna valitsemine

    ); 8) demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eestingimused: 1) üldine kirjaoskus; 2) ajakirjanduse (jt. massiteabevahendite) laialdane levik; 3) kodanikuühiskonna kujunemine ­ suurte inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ning nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (ld. cives ­ kodanik) vastand on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ning poolkohustuslikud massiorganisatsioonid; 4) tänapäevaste omavalitsuste kujunemine; 5) suured inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, peavad olema täidetud järgmised tingimused: a) vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte;

    Ühiskond




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun