Ühiskonna uurimine (0)

Ühiskonna uurimine
1. Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ?
-Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks , seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad.
2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud.
-RK ÕIGUS- ja ANALÜÜSIOSAKONNALT TELLITUD UURINGUD
*Erimärgistatud kütuse aktsiis (2008)
*Piima kokkuostu korraldamine EL riikides (2009)
*Karusloomakasvatus ja loomade kasutamine tsirkustes EL riikides (2009)
ÜHISKONNA KIHISTUMINE
*Mitmesugused olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk ühiskond on sotsiaalselt kihistunud.
*Sotsiaalne mobiilsus -inimeste või inimrühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise .
*Liikumine võib olla vertikaalne või horisontaalne
Klassid ja staatused
*Varasemate ühiskondade puhul lähtuti klassidesse jaotamisest majandusliku positsiooni alusel, nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist, mille puhul pole määravaks materiaalne olukord.
*Tänapäeval klassipiirid hägustuvad, kasvanud on sotsiaalne mobiilsus . Kasvanud ka põlvkondade vaheline mobiilsus.
*Endiselt püsib see, et ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni ehk staatust kui teised.
*Kõrge sotsiaalse staatusega grupid kuuluvad õhiskonna ülemistesse kihtidesse, st nad omavad seda, mida peetakse antud ühiskonnas väärtuslikuks.
*Eliit ehk kõrgklass, kõrge staatusega inimrühm,kellel on juurdepääs võimule, kes on üldiselt mõjukad.
*Mass ehk tavainimesed, tavakodanikud
* Alamklass : inimestel madal staatus, teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, haridustase ja kultuursus on neil madalad.
* Valgekraed /sinikraed
Sotsiaalsed rollid
*Staatus on inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline.
*Omistatud staatus-muutumatu tunnus, nt sugu, rass jne
*Omandatud staatus-saavutatud, teenete ja valikute tulemusel
*Igle staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall ehk roll.
Inimgruppide eristumise alused
*Varanduslikud
*Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel
*Rahvuslikud
* Ideoloogilised
KODUNE TÖÖ
Uuri kodus välja vanemate, vanavanemate amet ja elupaik.
ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. st kollektiivsel identiteedil põhinevat inimsuhtlust, st teatud väärtustele ja eesmärkidele tuginevat ühistunnetust.
riik-võimu- ja valitsusasutuste süsmum, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil..
ERINEVAD ÜHISKONNAMUDELID
1. agraar - ehk põllumajandusühiskond:
*kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatud ja põlluharimine.
*vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast.
*keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks.
*Linnasid oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast
*agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere
2.industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned:
*Tööstuslike pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil.
*Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine ).
*Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle.
*Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades:
-Vähenes põllumajanduses hõivatute osakaal.
*Muutus linna ja maarahvastiku suhe:
-19.-20. Saj vahetuseks kujunes linnastumise tulemusena välja moderne linnatsivilisatsioon
*Muutus traditsiooniline leibkonnamudel
3.Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned:
*kujunes välja 20.saja
*kasvas teenindussektori e tertsiaarsektori osatähtsus
*Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses
’kasvas vajadus haritud tööjõu järele
*elatustaseme üldine tõus
*masstootmine ja massikultuuri kujunemine
*massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas(raadio, televisioon)
4.Info- ja teadmusühiskond
*üha suuremat tähtsust hakkas omandama suutlikus hankida ja töödelda informatsiooni.
*info kogumine, töötlemine ja kasutamine muutus peamiseks elu aluseks majanduses ja teistes valdkondades.
*maailma majandus globaliseerus .
*kasvab võõrtööliste hulk
*ühiskonda kus informatsiooni kasutatakse majanduse ja poliitika arendamiseks pidevalt ja oskuslikult, nim. Teadmusühiskonnaks.
Küsimused .
1.mis on majandusliku jõukuse aluseks infoühiskonnas, tööstusühiskonnas, põllumajandusühiskonnas?
*infoühiskonnas info kogumine, töötlemine ja kasutamine muutus peamiseks elu aluseks majanduses ja teistes valdkondades.
*tööstusühiskonnas teenindussektori osatähtsus suurenes
*põllumajandusühiskonnas peamiseks elatusallikaks karjakasvatud ja põlluharimine.
2. kas järjest suurenev võõrtööliste osa on maailmamajanduse globaliseerumise positiivne või negatiivne tagajärg? Põhjenda oma arvamust.
*Firmadele ja ettevõtetele on see hea kuna võõrtööjõud lepib väiksema palgaga, aga riigi oma rahvale on see negatiivne, paljud jäävad ilma tööst ja ei leia enam sobivat . Tekib töökohtade puudus
Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi.Püüab parandada inimese toimetuleku võimalusi.
Riik otseselt ei sekku turumajandusse, eesmärgiks vähendada ebavõrdsust ja tagada võrdne võimalus kõigile.
Heaoluriigile iseloomulikud tunnused:
*vaesuse leevendamine
*sotsiaalse tõrjutuse vähendamine
*üldin elatustaseme tõus
*suurenenud keskklass
*aktiivne kodanikuühiskond
*tasuta haridus
*inimõiguste kaitse
*lähtutakse võrdsuse ideaalist lahendades sotsiaalseid probleeme
Heaoluriigi kujuemise algus
*1880.aastad-Saksamaa
*20.saj esimene veerand-Rootsi, Taani
*1930.aastad-USA
Heaoluühiskonn olemus ja ülesanded:
*Püüab parandada inimeste toimetulekuvajadusi
*Jaotab maksupoliitika abil ümber tulusid
*Pakub teenuseid(haridus, tervishoid jne), millest turg pole huvitatud
*Pehmendab turukonkurentsi
*Vähendab elukaarest (inimeste noorusest/ vanadusest ) tulenevaid riske
*Majandusliku tõhususe kõrval pööratakse tähelepanu sotsiaalsele õigusele.
Liberaalid ( parempoolsed ) leiavad, et sotsiaaltoetuste suurendamine peab olema sõltuvuses majanduskasvu suurusest kogutud varudest.
Sotsiaaldemokraadid (vasakpoolsed) leiavad, et majandust ei tohi arendada inimarengu arvelt (kõigile võrdselt).
Tänapäeval üritatakse jagada heaolu tagamise kohustusi riigi, tööandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel.
Kas tänast Eestit võib pidada heaoluriigiks ?
Eesti elatustase ei ole veel võrreldav Skandinaaviamaade heaoluriikidega. Küündib selleni ja seega ei ole veel heaoluriik.
Milline ühiskond on jätkusuutlik?
Ühiskond mis suudab rahuldada praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Tasakaalus peab olema kultuuri elujõulisus, heaolukasv , ühiskonna sidusus ja ököloogiline tasakaalustatus .
Milline valitsemine on jätkusuutlik?
Valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja tulemuslik.Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas.Peab olema eelkõige legitiivne-seaduspärane.
Kuidas jätkusuutlikkust ühiskonnas tagada?
*Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele
*Kohustus tulevate põlvkondade ees:silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele
*Sotsiaalne õiglus-kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale
*Keskkond- keskkonnakaitse
*Elukvaliteet-inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile
*Osalemine:erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel
*Kultuur:mitmekesisuse väärtustamine
* Ressursid :lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel
Ühiskonna sektorid
*Ühiskonnaks nim. Suurte inimhulkade kooselu korrastatud viisil. Ühiskonnast rääkides saab eristada mitut valdkonda nagu poliitika, majandus- ja sotsiaalsfäär, kultuur..
-mida mitmekesisem on ühiskond seda elujõulisem ta on.Ühiskond mis on liialt ühetaoline on tavaliselt vägivallaga loodud ja pole arenguvõimeline
,0Esimene ehk avalik sektor -ühiskonnaelu korraldamine
-Avaliku sektori moodustavad riik ja avalikõiguslikud asutused.
-Riigi tunnused:
*Kindel territoorium ja kontroll selle üle (oma õiguskord)
*Suveräänsus e iseseisvus
*Rahvas
-Töötavad palgalised riigiametnikud e avalikud teenistujad
-Avalik haldus on riigi ja omavalitsusasutuste igapäevane plaanipärane tegevus poliitikas püstitatud eesmärkide elluviimiseks.
Teine ehk erasektor :
-turumajanduslik sektor, seotud materjaalse väärtuse loomisega , mis siis toob kasumit
-tunnuseks on kasumi taotlemina ja eraomandus
-Erasektor peab arvestama avaliku sektori ettekirjutusega oma tegevusele:
*koguv erasektorilt makse
*kehtestab tegutsemise reeglid
*reguleerib rahandusi
Kodanikuühiskond ehk kolmas sektor:
-Hästi toimiva riigi aluseks on kodanik, kes tunneb hästi oma õiguseid ja kohustusi ning käitub neist lähtuvalt.
-Peamine kooshoidev ja arendav jõud on kodanikualgatus-kodanike omaalgatuslik tegutsemine ühiskonna paremaks muutmiseks
-Kodanikualgatused jagunevad:
*Mittetulundusühingud (MTÜ-d)-isikute vabatahtlikud ühendused, mille eesmärgiks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.Tegevuse käigus saadud tulu võib kasutada ainult pühikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning seda tulu ei või jaotada oma liikmete vahel.
*Sihtasutused(SA-d)-on eraõiguslikud juriidilised isikud, mida iseloomustab vara valitsemine ja kasutamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
*Seltsingud-mitteformaalsed ühendused
-kodanikuorganisatsioonide hulka kuuluvad:
*seltsid(laulu-,spordiseltsid)
*ametiühingud
*usuühingud
*keskkonnakaitse organisatsioonid
SIIRDEÜHISKOND-ühiskond, kus alles toimub üleminek ühelt ühiskonnakorralduselt teisele
Õpik lk 29-37

Nimeta kodukoha ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone, mis kuulusid I,II ja III ühiskonnasektorisse

Millega tegeleb Civicus?Miks võiks Eesti inimene sellest huvitatud olla?

I sektor- Rapla Ühisgümnaasium, Rapla vallavalitsus
II sektor-
III sektor-
2)Civicus
Ktsse tuleb –ühiskonna uurimine, kihistumine, sotsiaalne mobiilsus, ühiskonna mudelid, heaoluühiskond, siirderiik,
DEMOKRAATIA-RAHVA VÕIM
Kujunes välja Kreekas Ateenas.
Koosneb kahest sõnast Demos–rahvas ja Kratos-võim
*Püüdmine kõikide huvidega arvestadada
*Kõigil on võimalus osaleda asjade korraldamises
*Ühiskondlikult korraldatud vabadus
*Teatud valitsemiskorraldus
Esindusdemokraatia -rahvas valib endale esindajad, kes peavad andma oma tegevusest rahvale aru
Osalusdemokraatia- rahval on võimalik otse läbi teatud võimaluste valitsemisasjades kaasa rääkida, nt rahvahääletus ehk referendum , aga ka erinevad algatused ja kampaaniad või ka protestiaktsioonid
NB! Osalus- ja esindusdemokraatia ei asenda ega välista, vaid täiendavad teineteist.
Demokraatia leviku etapid:
Samuel Hantingan esitas demokratiseerumise lained:
- 1. Laine: 1826 -1922, lõpetas totalitarismi mitmes Euroopa riigis
- 2. Laine: 1945-1973: Dem muutus Lääne-Euroopa, 1953-56 suurenes dem mõnevõrra Ida-Euroopas, demkraatiast kaugeneti 1960-70 aastail
- 3. Laine: 1974 langes diktatuur Portugalis, siis Hispaanias ja Kreekas, lagunes NL, lagunes totalitarism Kesk- ja Ida-Euroopas ja NL’st sõltuvates Aafrika satelliitriikides.
- Kommunistliku bloki lagunemine muutis otsustavalt dem ja dikt vahekorda maailmas, 1980. a-te lõpus olid ülekaalus autoritaarsed riigid.
Tunnused:
-kodanikuvabaduste tunnustamine
-õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees
-võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
-kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite(keskvalimiskomisjon, keskpank , riigikontroll) poliitiline sõltumatus
-vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks
-vähemuste õigustega arvestamine
- tsiviilkontroll relvajõudude üle
Polüarhia(ehk paljude võim)-nüüdisdemokraatia, mis vastandub monarhiale kui ainuvõimule.
Vabaduse alused:
-Mitmeparteisüsteem
-Täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus
-Regulaarselt toimuvad vabad ja salajased valimised, millega ei kaasne valimistulemuste võltsimist
-Suuremate poliitiliste parteide vaba võimalus meedia ja avaliku kampaania kaudu oma vaateid tutvustada
Demokraatia kolm põhinõuet
* Konkurents (tootmistasandil)
*Hääleõigus
*Kodanikuõigused(valimisõigus)
ELIITDEMOKRAATIA
-tähendab seda, et tegelike otsuste tegemine riigis on läinud väikese grupi poliitikute ja majandusinimeste kätte.
-Nt annavad ettevõtjad poliitikutele raha ning ootavad selle eest vastuteeneid.
Riik, riigi olemus ja funktsioonid
Riigi tunnused on:
* maa-ala – ilma maata ei ole riiki
* rahvas – kodanikkond – inimesed, kes elavad püsivalt selle riigi territooriumil
* suveräänne (iseseisev riigivõim)
* majanduslik tegevus, tihti ka oma rahaühik
* transpordisüsteem
* sotsiaalsüsteem, sh haridussüsteem
* valitsus, mis pakub avalikke teenuseid ja teostab vastavate institutsioonide (nt politsei) kaudu kontrolli riigi territooriumi üle
* rahvusvaheline tunnustus
* tegutseb ühiskonna heaolu ringvoolu suunamisega
Tänapäeva riigi peamised struktuurivariandid: konföderatsioon, föderatsioon ja unitaarriik .
Riigivalitsemise peamisteks vormideks on monarhia ja vabariik.
MONARHIA
*absoluutne monarhia
- valitsejal piiramatu võim
*konstitutsiooniline monarhia
-seadusi võtab vastu parlament , valitseja tegutseb põhiseaduse alusel
VABARIIK
*Parlamentaarne vabariik
-peamine otsustusõigus on parlamendil, valitsus vastutab parlamendi eest
*Presidentaalne vabariik
- president nimetab ametisse valitsuse
-valitsus vastutab presidendi ees
RIIGI ÜLESEHITUS
*Föderaalriik
-riik koosneb osariikidest, millel on oma võimuorganid ja otsustusõigus kohalikes asjades nt, Usa ja Venemaa
*Unitaarriik
- osariigid puuduvad, kohalikku elu määrab peamiselt keskvalitsuse poliitika
Konfõderatsioon- Euroopa liidu riigid
Näiteid valitsemise vormidest :
*Monarhia – ainuvalitsus, võim päritav.
* Teokraatia – vaimulik ja ilmalik võim lahutamata ning usujuht on ühtlasi riigijuhiks.
* Autokraatia – isikuvõim, isikuvalitsus, autoritaarne diktatuur
*Türannia ehk hirmuvalitsus – massiline vägivald ja ohjeldamatu omavoli.
*Despootia – türannia idamaades.
*diktatuur – ainuvalitsus, sõjavälise riigipöörde teel võimule tulnud režiim.
* Aristokraatia – võim kuulub teatud ringkonnale.
* Oligarhia – kildkonnavalitsus, võim kinnisel seltskonnal.
*Nomenklatuurivalitsus – iseloomulik diktatuurile, kus on valitseva ringkonna jaoks loodud privileegide ehk eesõiguste süsteem.
*Demokraatia – rahvavõim
* Dominioon - piiratud territoorimi osaline iseseisvus (oma parlament , valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus ), impeeriumi või suurriigi koosseisus .
IDEOLOOGIA
-Ideid käsitlev teadus(1797)
-Ideede kogum, mis rõhutab teatud väärtusi
-Ideoloogiad ei tegele ainult poliitikaga ehk valitsemisküsimustega-näiteks feminism või usuideoloogia.
-Poliitiline ideoloogia esitab nägemuse ühiskonnast-kuidas valitseda , kuidas majandada jne
Parempoolsed ja vasakpoolsed
-Rahvuskogus istusid konservatiivsed saadikud juhatajast paremal, uuendusmeelsed aga vasakul pool
Parempoolsus
I.Liberalism(vabameelsus)
-Esiplaanil inimene ja tema vabadused
-Riik sekkub kodanike igapäevaellu vähe
-Riik tagab samas avaliku korra ning toimiva ja sõltumatu kohtuvõimu
-Majanduses vaba konkurents, avatud turg ning riigi vähene sekkumine
-Ei toetata kõrgeid makse ja rohkeid seadusi ning eeskirju
-Riik peab sundima inimesi rohkem tööle, mitte poputama neid abiprogrammidega
II.Sotsiaalliberalism(tänapäeval)
-Riigivõimu panus peab olema suurem
-Riik peab reguleerima majandust
-Riik peab looma sotsiaalpoliitika, mis tagab heaolu kõigile
NB! Jäta meelde peamised erinevused klassikalise ja sotsiaalliberalismi vahel
III. Konservatism (alalhoidlikkus, saavutatu säilitamine)
-Järkjärguline areng ilma järskude muutusteta
-Kollektiiv ja kogukond on olulisemad kui üksikisik
-Hinnatakse eraomandi puutumatust, traditsioonilist peremudelit ja usul põhinevat moraali
-Inimeste toimetuleku aluseks on isiklik ettevõtlikkus ja töökus
-Riik ei sekku liigselt majandusse, maksud mõõdukad
IV.Kristlikud demokraadid
-Nad on konservatiivide mõõdukam haru
-Pooldavad mõõdukat heaoluriiki
-Varandusliku ebavõrdsuse leevendamiseks peab riik omama korralikku sotsiaal- ja tööhõive..
Vasakpoolsus
-vasakpoolsus-üldistavalt sotsialism(ühiskondlik)
-eesmärgiks võrdsuse saavutamine läbi loodud rikkuse õiglase jagamise
-Sotsialismi levinuim vool on sotsiaaldemokraatia
-Peamine loosung : „Võrdsed võimalused kõigile !“
-Riigivõim peab tagama inimestele võimaluse saada tasuta haridust, arstiabi jne
-Palju sõltub inimesest, kuidas ta neid võimalusi kasutab
- Sotsid pooldavad segamajandust, kus on palju riigiettevõtteid
-Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse
Tsentristid või nišiparteid
-Tänapäeval maailma riikides on palju erakondi, mis ei kuuluta end vasak- või parempoolseks ning püüavad ühendada mõlema ideoloogia parimaid külgi.Seetõttu nimetatakse nein tsentristideks ehk keskel asuvateks.
-Lisaks on viimastel kümnendikel tekkinud erakondi, mis püüavad populaarsust kindlate valuküsimuste abil.Nt rohelised, kelle peamiseks huviks on erinevad keskkonnateemad
Äärmusideoloogiad
-20.saj on olnud kõige mõjukamad kommunism, natsism , fašism ja maoism .
-Äärmusideoloogiad pooldavad oma vaadete vägivaldset pealesurumist kõigile ühiskonnaliikmetele
-Üldise oleku poolest on kõik neli vasakpoolsed, kuna tüetavad jõulist riigi sekkumist kuni riigi täieliku kontrollini välja.
-Samas esindavad natsism ja fašism ka konservatiivseid väärtusi-Nt ühe rahvuse ülistamine.
-Seega on kommunism äärmusvasakpoolne ideoloogia ning natsism-fašism pigem äärmusparempoolsed
Riigi funktsioonid jagunevad:
*sisepoliitilised: majanduslik tegevus, oma rahaühik, transpordisüsteem, sotsiaalsüsteem, sh haridussüsteem, avalike teenuste pakkumine ja vastavate institutsioonide kaudu kontrolli teostamine riigi territooriumi üle.
*välispoliitilised:rahvusvaheline tunnustus, julgeolek, koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega
Riigi mõjutamisvahendid:
1.Ettekirjutused( regulatsioon )
2.Rahaline mõjutamine
3.Teabe jagamine ja arvamuste mõjutamine
ÕHUKE RIIK(liberaalriik)-võimalikult vähene sekkumine majandusse, kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatud sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus .
PAKS RIIK(sotsiaalriik)-jõuline sekkumine majandusse, suur riigiettevõtlussektor ning riiklik sotsiaalkindlustussüsteem, suur maksukoormus, et valitsuse tegevust finantseerida.
Ühishüve-ühiskonnaliikmelt saadud maksuraha ja valitsemismandaadi abil korraldab demokraatlik valitsus oma tegevust, mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa üldise heaolu kasvule ühiskonnas.
-mittemajanduslik ühishüve: tervishoiusüsteem, haridussüsteem, julgeolek, kohtusüsteem
-Majanduslik ühishüve ehk kaup või teenus, mida tarbitakse turu vahenduseta: riiklik meedia, korrastatud linnaruum, rahvuskultuuri toetamine, infrastruktuur , sotsiaalkindlustussüsteem
ÕIGUSRIIK JA VÕIMUDE LAHUSUS
Õigusriigiks nim. Ühiskonda, kus võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Valitseb seaduste autoriteet.
Õigusriigi vastandiks on võimuriik, kus läbi distsipliini ja vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu.
Õigusriigi sümbol-õigusjumalanna-üldine õiguskord kehtib võrdselt kõigi suhtes.
Õigusriigi tunnused:
a)Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument (konstitutsioon ehk põhiseadus)
b)Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes
c)Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes
d)eksisteerib võimude lahusus-seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on 11 lahutamatud
e)Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levitamisele
f)Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest
Põhiseadus:
Demokraatliku riigi/õigusriigi alusdokumendiks on põhiseadus ehk riigi kõrgeim seadus.
Põhiseadusega määratletakse riigikorraldus.
Kõik riigis vastu võetud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega.
Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus.
1215 .a Suur vabaduskiri e „Magna Charta Libertatum“.
Esimene põhiseadus hakkas kehtima 21.detsembril 1920.
Põhiseaduse muumine (XV peatükk).
Võimude lahususe printsiip-tuleb lahus hoida seadusandlik-(parlament),täidesaatev-(valitsus) ja kohtuvõim(kohtud).

Seadusandlik võim töötab välja ja võtab vastu seaduseid, mis teenivad kodanike huve.

Täidesaatev võim viib seadused ellu ning korraldab riigi igapäevast toimimist.

Kohtuvõim tagab seaduskuulekuse, korraldab sültumatut ja ausat õigusemõistmist ning teostab võimu seadusliku kasutamise üle järelvalvet.
Horisontaalne, vertikaalne ja personaalne võimude lahusus:
a) Horisontaalse võimude lahususe all mõistetakse tavapärast võimude lahusust.
b)Vertikaalne võimude lahususe all mõistetakse seda, et riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste valitsemisülesanded on omavahel lahutatud
c)Personaalne võimude lahususe järgi ei tohi üks isik olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses.
Õpik 101-110
Mõiste, struktuur, erakondlik tööjaotus, ülesanded ja töökorraldus,seaduste menetlemine
PARLAMENT-demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ.Eesti parlament on ühekojaline. Kahekohaline parlament on näiteks Suurbritannial ja USA-l.
Struktuur
*Parlamendiformaalõigusliku sutruktuuri osad on parlamendi juhatus(esimees, aseesimehed) ja komisjonid : poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid(rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst), koalitsioon ja opsitsioon.
*Riigikogu esimees Ene Ergma , aseesimehed Jüri Ratas ja Laine Jänes.
*Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker , kelle valivad parlamendisaadikud.Spiikri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine.
*Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Eesti riigikogus on komisjonid, USAs komiteed.
* Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale.
*Riigikogu kantselei –ametiorgan, mis toimetab riigikogu bürokraatiat(dokumentatsioon).Kantselei on püsiv, töötab järjepidevalt.
Erakondlik tööjaotus
*Poliitiliste positsioonide alusel jaguneb parlament koalitsiooniks ja opositsioniks.
-Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse.
-Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli.Kohuseks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive.Opsitsiooni olemasolu on demokraatliku parlamendi kohustuslik tunnus.
*Koalitsiooni- ja opositsioonierakondade saadikud moodustavad fraktsioone ehk saadikurühmi.Fraktsiooni aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus.
*Valitsus koalitsiooni kuuluvad-reformierakond ja IRL. Varem olid ka sotsid.
*Opositsioonis on keskerakond , sotsid.
Ülesanded ja töökorraldus
*Peamine funktsioon:algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi.
*Oluline funktsioon on erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse.
*Funktsioon-järelvalve valitsuse üle.
Seaduseelnõu menetlemine
*Parlamendi tööd seaduse kallal nimetatakse mentlemiseks.
*Eelnõu algataja annab õiguse üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni.
*Juhtivkomisjon annab esmase hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatusettepanekud.
*Iga seaduseelnõu arutab täiskogu vähemalt kahel lugemisel.
*Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse, kas eelnõu menetlemist jätkata, st kas saata see teisele lugemisele.
*Teisel lugemisel toimuvadki peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud häääletatakse täiskogul läbi.Lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu katkestatakse või suunatakse eelnõu kolmandale lugemisele.
*Lõpphääletus tähendab, et parlamendiliikmed hääletavad kas seaduse vastuvõtmise poolt või vastu.
*Kolmandale lugemisele suunatud eelnõusse saavad parandusi ja muudatusi esitada ainult fraktsioonid ja alatised komisjonid, mitte enam üksikud saadikud, ning lugemise käigus võib sõna võtta vaid iga fraktsiooni ja komisjoni volitatud esindaja.
*Olulised seadused, nagu riigieelarve seadus, võetakse vastu kolme lugemise järel.
Eesti Vabariigi Ministrid
Andrus Ansip
Peaminister
Riigikantselei
Jaak Aaviksoo
Haridus- ja teadusminister
Haridus- ja teadusministeerium
Kristen Michal
Justiitsminister
Justiitsministeerium
Urmas Reinsalu
Kaitseminister
Kaitseministeerium
Keit Pentus-Rosimannus
Keskkonnaminister
Keskkonnaministeerium
Rein Lang
Kultuuriminister
Kultuuriministeerium
Juhan Parts
Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Helir -Valdor Seeder
Põllumajandusminister
Põllumajandusministeerium
Jürgen Ligi
Rahandusminister
Rahandusministeerium
Siim Valmar Kiisler
Regionaalminister
Siseministeerium
Ken- Marti Vaher
Siseminister
Siseministeerium
Hanno Pevkur
Sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium
Urmas Paet
Välisminister
Välisministeerium