hakkas kehtima Eesti kroon, korraldati Riigikogu ja presidendi valimised, käivitati põhiseaduslikud institutsioonid ja õiguskord, liberaliseeriti majandust, kujundati vaba ettevõtlust soodustav keskkond, viidi läbi mitmeid reforme, nt tervishoiu ja haridussüsteemi reform Tänaseks on Eesti juba demokraatlik riik. Meil toimib demokraatlik valitsussüsteem koos kõikide vajalike institutsioonidega, võimude lahusus ka: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim 10. Mida kujutab endast polüarhia? Polüarhia kujutab endast arvamuste ja organisatsioonide paljusust demokraatlikus ühiskonnas. Polüarhia saab eksisteerida ainult demokraatlikus ühiskonnas. Võim on jagatud mitmete gruppide vahel, ükski neist pole piisavalt tugev võimu monopoliseerimiseks, seega otsitakse liitlasi ja minnakse kompromissidele, et saavutada oma huvide arvestamist poliitikas. Polüarhia jaoks on vaja ka aktiivset ja tegusat kodanikuühiskonda. Polüarhiat iseloomustavad
...............................7 1.13 Esindusdemokraatia........................................................................................ 7 1.14 Elitaardemokraatia.......................................................................................... 8 1.15 Kogukonnademokraatia................................................................................... 8 2.TÄNAPÄEVA DEMOKRAATIA...................................................................................... 9 2.1 Polüarhia........................................................................................................... 9 KOKKUVÕTE.............................................................................................................. 11 VIIDATUD KIRJANDUS................................................................................................ 12 SISSEJUHATUS Teema valikul lähtuti selle aktuaalsusest, ajatusest ning seotusest autoriga. Demokraatia on iidne
*Demokraatia tunnsjooned: -vabad valimised -kodanikuvabaduse tunnustamine -õigusriik ja kõige võrdsus seaduste ees -võimuinstitatsioonide lahusus ja tasakaalukus -kohtusüsteemi ja teistekontrorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vabaajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -tsiviilkontroll relvajõudude üle -vähemuste õigustega arvestamine -lähtumine põhiseadusest(legitiimsus) -fluralism/polüarhia-arvamuste paljusus *Siirdeühiskond-ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demograatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. *Polüarhia-kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondadele, kodaniku- organisatsioonide ja survegruppide vahel. *Jätkusuutlik areng- jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse
valitsusinstitutsioonide olemasolu. Põhiseaduslikke norme ja demokraatlikke väärtusi peavad pooldama nii poliitiline eliit, ametnikkond kui ka rahvas. 16.Millal võime öelda, et demokraatia on ühiskonnas kindlalt juurdunud? Alles siis, kui kõik tunnustavad demokraatiat, kui nad toimivad demokraatlike normide järgi ja usuvad, et ka nende partnerid ning isegi vastased käituvad samamoodi, on demokraatia ühiskonnas kindlalt juurdnunud. 17.Mis on polüarhia? Mis on selle olulisemad tunnused? Nüüdisdemokraatia ongi polüarhia, mis vastandub monarhiale kui ainuvõimule. Polüarhia tunnused on alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat.
Lähimate aastate tõenäoliseks põhitrendiks saab aga demokraatia kindlustumine. 8. Mida kujutab endast siirdeühiskond? Siirdeühiskond on ühiskond, kus toimub üleminek demokraatiale. 9. Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga? Millises seisus on Eesti täna? Vabad valimised, valitsus võtab vastavalt rahva soovile seaduseid ja reforme vastu. Rahvas nõuab kiireid otsuseid ja elujärje paranemist. 10. Mida kujutab endast polüarhia? Polüarhia on kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. 11. Mida kujutab endast ühiskonna jätkusuutlikkus ja kuidas seda tagada? Jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Tagamine: toetused, hariduse võimaldamine jne. 12
Siirdeperiood algab vabade valimistega. Siirdeühiskonna ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, midagi reformide ja revolutsiooni vahepealset. Ühest küljest avaldab rahvas võimule pidevat survet, teisest küljest on reformid õigustpärased, st tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele ning valitsuse määrustele. Üleminek toob reeglina kaasa majanduskriisi. Siirdeühiskonna probleemiks on kujunenud reformide ebaühtlane tempo. Polüarhia paljude võim. Polüarhiaks on vaja, et jagatud riigivõimuga kaasneks aktiivne ning tegus kodanikuühiskond. Polüarhia olulised tunnused on alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ning kritiseerida valitsuse poliitikat. Ühiskonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik areng arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted:
8. Demokratiseerumise lained. 1. laine (1826-1922) tõi kaasa mitmete riikide iseseisvumise ja selle lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis. 2. laine toimus peale Teist maailmasõda, kui Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine 1953-56.a suurendas mõnevaõrra vabadust Ida Euroopas 3. laine nõukogude liidu lagunemine, just kommunitliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas. 9. Polüarhia. Nüüdisdemokraatia ehk polüarhia. Ühiskonnas esineb palju erinevaid poliitilisi organisatsioone, erakondi ja huvigruppe. Ükski grupp pole piisavalt tugev võimu enda kätte haaramiseks, nii minnakse koostööle teiste organisatsioonidega. Polüarhia toimib, kui tegutseb ka aktiivne kodanikuühiskond. TUNNUSED: 1) Alternatiivsed infoallikad 2)Vabadus esineda eriarvamusega 3)Kritiseerida valitsuse poliitikat
2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. 3. Lühidalt iseloomustada modernismi ja postmodernismi. 4. Lugeda läbi ja iseloomustada A. Smithi. K.Marxi, Max Weberi, E. Durkheimi seisukohti tööstusühiskonna kohta. 5. Heaoluriigi olemus, tunnused, 3 heaoluriigi mudelit. Sotsiaalteenused, sotsiaaltoetused, sotsiaalkindlustus. 6. Heaoluriigi tulevik. 7. Demokraatia tunnused. 8. Demokratiseerumise lained. 9. Polüarhia. 10. Ühiskonna jätkusuutlikkus. 11. Valitsemise jätkusuutlikkus. 12. Demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastiku kvaliteedi näitajad. 1) Ühiskonnnasektorite eristatavus ja vastastinkune seotus(3 sektorid), tööstuslik kaubatootmine(nt. konveier tootmine), rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises(valimised, referendumid, 3.sektori kaudu) , vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus(sõna-ja mõttevabadus), inimõiguste tunnustamine(nt.
· vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks, · vähemuste õigustega arvestamine, · tsiviilkontroll relvajõudude üle. Alles siis, kui kõik (poliitiline eliit, ametnikkond kui ka rahvas) tunnustavad demokraatiat, kui nad toimivad demokraatlike normide järgi ja usuvad, et ka nende partnerid ning segi vastased käituvad samamoodi, on demokraatia ühiskonnas kindlalt juurdunud. Polüarhia pluralistlik valitsemine Arvamuste ja organisatsioonide paljusus ehk pluralism. Polüarhia ehk paljude võim, mis vastandub monarhiale. Võim jagatakse tänapäeval mitmete gruppide vahel, sest ükski pole neist piisavalt tugev selle monopoliseerimiseks. Iga demokraatlik riik ei ole veel polüarhiline, selleks on vaja, et jagatud ning tasakaalustatud riigivõimuga kaasneks aktiivne ning tegus kodanikuühiskond. Polüarhia olulised tunnused on alternatiivsed
· Rahvuskonfliktide oht suutmatusest ühitada eri rahvuste nõudmisi · Kultuuriliste ja eetiliste väärtuste lange demokraatia tunnused Õ lk 21 täidetud kolm põhinõuet: konkurents hääleõigus ja kodanikuõigused Tunnused: · Inimõiguste austamine · Läbipaistev ja seaduslik valitsemine · Tugev kodanikuühiskond · Sõnavabadus · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle polüarhia ja selle tunnused Õ lk 22 Polüarhia on kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Tunnused: alternatiivsed infoallikad, vabadus erineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. seleta mõiste jätkusuutlik areng Õ lk 23 24 Arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt.
otsustamises Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused. Eliitdemokraatia- esindusdemokraatia suund, kus võimul on pidevalt sama eliit, st otsuste tegemine on väikese grupipoliitikute ja majandusinimeste käes. Polüarhia- pluralistlik valitsemine e. Tänapäeva demokraatiat kutsutakse polüarhiaks, kui tasakaalustatud riigivõimuga kaasneb aktiivne kodanikuühiskond. Siirderiik- üleminekuriik, mis on lahti ütlenud vanast mittedemokraatlikust reziimist, kuid kõik demok. Komponedid ei toimi veel. Siirdeperiood- toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale Eestis algas siirdeperiood- enne Nõukogude Liidu lagunemist Perikles- Ateena riigimees
Valimispettusedvalitsusparteidekasuks Meediaon valitsusekontrolliall Kodanikevabadusedon piiratudjamittetäielikud. Puudubselgevõimudelahusus Presidendi suur roll Samas puudubharilikultselgepiirilineterviklikideoloogia DEMOKRAATIA MÄÄRATLUS-Demokraatia = rahvavalitsus Demokraatia on valitsemisviis ehk poliitiline režiim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Dahl: polüarhia Polüarhia on arenenud demokraatia vorm tänapäeva Lääne ühiskondades. Polüarhia kaks eritunnust: Kodanikeks on suur osa täiskasvanuist Kodanikuõiguste hulka kuulub opositsioonis olemine Tunnused: Ametikandjate valimine 2.Vabad ja ausad valimised 3.Üldine valimisõigus 4.Õigus kandideerida riigiameteisse 5.Väljendusvabadus 6.Õigus alternatiivsele teabele 7.Ühinemisõigus 8.Õigus jääda opositsiooni
teenindussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Teadmusühiskond kõrgeltarenenud, majanduses ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, ülikoolid ja uurimisasutused olulised, palju teadlasi ja üliõpilasi. Siirdeühiskond toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Polüarhia võim hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Ühiskonna jätkusuutlikkus rahuldab praeguse põlvkonna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlkondade huve. Sotsiaalne staatus indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistatuse süsteemis. Sotsiaalne roll käitumine vastavalt sotsiaalsele staatusele.
Robert Dahl nimetab nüüdisdemokraatiat polüarhiaks, mis vastandub monarhiale. Tasakaalustatud riigivõimuga kaasneb aktiivne ning tegus kodanikuühiskond. Polüarhia olulised tunnused on alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Eesti jätkusuutlikkuse eesmärgid: · Eesti kultuuri elujõulisus · Ühiskonna sidusus · Ökoloogiline tasakaalustatus · Heaolu kasv ·
Tsiviilkontroll relvajõudude üle Suurimad ohud demokraatiale ühes riigis Ennetamine Suured kriisid (majandus, sotsiaalne, sõda) Inimgruppide mitmete erisuste koostoime Kodused ülesanded: Heaoluriik kas kättevõideldud õnn või lääneliku demokraatia loomulik kaasnähe? Võta selles küsimuses seisukoht ja põhjenda seda läbi kolme valdkonna/argumendi vms. Teha selgeks mis on polüarhia Paigutada Eesti õpikus lk 22 olevale skeemile ning põhjendada oma paigutust Hinda Eesti edukust siirdeprotsessiga toimetulekul
c) liberaalne - riik ei näe oma ül heaolu teenuste osutamises. maksud on madalad või olematud 6.Demokraatia olemus, nüüdisdemokraatia 7.Mis on jätkusuutlikus on areng mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasugused vajadused. 8.Jätkusuutlik hea / efektiivne valitsemine võim peab olema legitiivne e seaduslik, näitab kui edukalt suudab võim rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide vajadusi. 9. polüarhia - on demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. ühishüved - kaubad ja teenused mida tarbitakse tasuta leibkond - majapidamisüksus, kellel on üks eelarve ja kes tarbivad koos (perekond) keskklass - kõrge ametialane kvalifikatsioon ja stabiilne kõrge sissetulek siirdeühiskond - agenda 21 - ülemaailme keskkonna strateegia. säästev eesti 21 eest jätkusuutlikkuse arengu riiklik strateegia
piiravad seadused * Hiigelaeg Periklese ajal 4. saj. eKr. Ta arvas et ateena riigiasjade kontrollimiseks on vaja natuke rohkem inimjõudu kui 1 või 2 inimest. Demokraatia vormid. *Otsene ehk vahetu demokraatia. Seda tunti ja kasutati ainult antiik-kreekas. *Esindus ehkj kaudne demokraatia. Selle ümber keerleb kõik tänapäeval. * lisaks on tänaseks loodud ka mitmeid alavorm, mdia kasutatakse organisatsioonides. * tänane demokraatia- polüarhia( R. Dahl). Selline demokraatia kus on õigusriik. Otsene demokraatia: * aretati välja ateenas riigimees periklese poolt. * otsutajateks- täiskasvanud ateenas syndinud mehed. (sel ajal mehed valitsesid, juhtisid) * otsustusorgan- rahvakoosolek. (seal osalesid pmst kõik need mehed, kuskil 3000 max) * rahvakoosolekut juhtisid reeglina 3 juhti. Algul olid nad ajutised, pärast jäetigi ametisse. * Kaob rooma võimu tulekuga u 1.saj eKr. Demokraatia varjusurmas.
loomupärastele eeldustele ja rahakoti paksusele vaatamata võrdse võimaluse osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Demokraatia-Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Polüarhia-Polüarhia on kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Siirdeühiskond-Siirdeühiskond ehk siirdeperiood on ühiskonna arengu etapp, mille käigus üks võim ja suhted asendatakse teisega, nt diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega (Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale).
tunnused on: · Kodanikuvabadused · Õigusriik, kõigi võrdsus seaduse ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi jt kontrollorganite (keskpank, riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus · Vaba kodanikuõhiskond · Vaba ajakirjandus · Vähemuste õiguste arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle Kui kõik tunnustavad demokraatiat ja toimivad demokraatlike normide järgi, on demokraatia juurdunud. Polüarhia paljude võim (R. Dahl) jagatud ja tasakaalustatud riigivõimu kõrval on aktiivne ja tegus kodanikuühiskond.
*Heaolu eest vastutab igaüks ise. SOTSIAALDEMOKRAATLIK: *Sotsiaalhüviseid jagatakse kõigile. *Riik kehtestab kõrged maksud, et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid sotsiaaltoetusteks. *Keskne heaolu eest vastutaja on riik. KONSERVATIIVNE: *Inimese heaolutase sõltub tema tööpanusest, enamik sotsiaalhüviseid toimib kindlustuse põhimõttel. *Peamised vastutajad heaolu eest on tööandja ja töövõtja koos. Pluralism ja polüarhia PLURALISM mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus POLÜARHIA kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondadele, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel Erinevad sotsiaalsed grupid. Inimgruppide eristumise alused: *Varanduslikud rikkad ja vaesed, pensionärid, üksikemad, suured pered jne
haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmisesse Demograafiline jätkusuutlikkus:*rahvastikutaaste probleemid *tuleb suurendada sündimust või soosida sisserännet Sotsiaalne jätkusuutlikkus:*rahvastiku haridustase, tervis,töö- potentsiaal, kaasatus ühiskonda. Inimressursi kasutamine Jätkusuutlikkuse tagamine: *arengustrateegiate planeerimine*kaasatakse ühiskonda teadlasi, eksperte, kodanikuühendusi,ametnikke, teaduslikke analüüse Polüarhia:(paljude võim) *on nüüdisdemokraatia- võim jagatud mitmete gruppide vahel *´Tunnused: alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat
ei osale ühiskonna hüvede jaotuses,võimusuhetes,kult.elus põhjused:töötus,erivajadused(puue)piirkondlikud erinevused,kuulumine vähemusühiskonda 5.Autoritaarne diktatuur.-põhineb 1 isiku võimul,ei pruugi olla rahvavaenulik,tugineb konservatiivsetele väärtustele Totalitaarne diktatuur.-pol.rez,mille puhul kogu ühiskond on allutatud riiklikule kontrl.riik kontrollib koole,kohtuid,kirikut,perekonda,töökohti jne.Tavaliselt kas paremas v vasakus äärmuses. 6.Polüarhia-pluralistlik valits.võim on hajutatud erakondade,kodanikuorg. ja survegruppide vahel 7.Esindusdemo-rahvas teostab oma võimu esindajate kaudu.Antiik demo-kodanikud peavad enamuse huvides ka ise osaliselt osa võtma otsuse langetamisel ja seaduste vastuvõtmisel. 8.Demolained: 1(1826-1922)IMS,1922 esimene fasistlik dikt./lõpetas totalitarismi võimule pääsu Eu riigis 2.)peale II MS(1944-56)Stalinismi kokkuvar.IIMS lõpp/Lääne EU taastati demokr.suurenes vabadus Ida-EUs 3
põhimõtted pole täielikult kinnistunud. Ohud: Demokraatia nägemine konfliktsena, kultuuriliste väärtuste langemine, masside radikaliseerumine poliitilistes nõudmistes, suutmatus ühitada eri rahvuste nõudmisi. Demokraatia 3 põhinõuet konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Demokraatia tunnused: 1) vabad valimised, 2) vähemuste õigustega arvestamine, 3) vaba ajakirjandus, 4) kodanikuõigused. Polüarhia kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatia vorm. Revolutsiooni ja reformi erinevused Revolutsioon algatavad dissidendid, osalevad massid, ettearvamatu, kasutatakse vägivalda, muutuvad võimusuhted. Reform algatav valitsev partei, osalevad poliitikud, oodatav tulemus, rahumeelne, samad valitsemissuhted. Absoluutne monarhia riik kus kogu võim kuulub piiramatult monarhile. Saudi Araabia.
B)eestis on vaba ning pluralistlik kodanikuühiskond. 8)demokraatia miinused: esiteks demokraatia on aeglane valitsemisvorm. teiseks: Rahvahääletusel võib rahvas vale otsuse teha, otsustatakse selle poolt, mis toob endale võimalikult kiiret kasu, nt. tasuta ühsitransport tallinnas, selle all kannatavad teised teenused, nt. valgustused kustutatakse varem ( 8.Pluralism on mitmekesisus, nt. paljud erinevad poliitilised vaated, erinevaid erakondi jne, kuid polüarhia tähendab väga arenenud plurastlikku demokraatiavormi, kus võim on jaotatud erinevate huvigruppide vahel. ) 9)siirdeühiskonna ohtu, 1991a eestil a)Rahvuskonfliktid, oli oht mitte suuta rahuldada korraga eestlaste ja venelaste huve, ehk oli oht meeleavaltusteks ja protestideks b)Oli oht, et rahvas ei võta demokraatiat omaks, sest seda nähti aeglase ja ebaefektiivsena ( 9.Millised on Eesti probleemid demograafilises jätkusuutlikus?1-Pole piisavalt suur lastetoetus 2-Vähe
9. demokraatia tunnusjooned: Kodanikuvabaduste tunnustamine Kõigi võrdsus seaduste ees Vähemuste õigustega arvestamine Vaba ja pluralistlik ühiskond, vaba ajakirjandus jne konkurents- riigis on mitu ühte liiki tootjat mistõttu on nad konkurentsis üksteisega hääleõigus- igal kodanikul on õigus minna valima enda esindaja teatud valitsusse kodanikuõigus- need on näiteks riigikokku kandideerimise õigus, õigus teenida kaitseväes 10. polüarhia: kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatia vorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel 11. jätkusuutlik ühiskond: ühiskond mis ühendab majanduse arengut ja keskkonna kaitset rahuldab oma vajadused, kuid ei sea ohtu tulevased põlvkonnad osaleb aktiivselt tähtsate poliitiliste otsuste langetamisel demograafilise ja sotsiaalne jätkusuutlikkuse põhimõte on:
Keskklass- kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötavad ametnikena büroodes ja pankades, pakuvad haridus, tervishoiu- või nõustamisteenuseid. Infoühiskond- arenenud postindustriaalne ühiskond. Teadmusühiskond- infot kasutatakse oskuslikult pidevalt majanduses ja poliitikas. Demokraatia- valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents; hääleõigus ja kodanikuõigused. Pluralism- paljusus Polüarhia- nüüdisdemokraatia, paljude võim. Tunnused: alternatiivsed infoallikad; vabadus esineda eriarvamustega; kritiseerida valitsuse poliitikat. Monarhia- ainuvõim
Postindustriaalne ühiskond- tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenindussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur Postindustriaalse ühiskonna tunnused: - teenindussekstori osatähtsuse kiire kasv - teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine majanduses - insenertehniline personal - teenindussektori töötajata osakaal tööjõus Polüarhia (paljude võim) kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondadele, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel Polüarhia tunnused: - alternatiivsed infoallikad - vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat Leibkond majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed ( enamasti ühe perekonna liikmed) Heaoluriigi peamised meetmed:
II Pool - ... Tootmisviis kõrgtehnoloogiline. Sotsiaalsed kihid kõrg-, kesk- ja alamklass. Tööhõive peamiselt teenindussfääris. 20) Postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane sotsiaalne struktuur ja väärtushinnangud. Keskklass e. valgekraed kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria. Polüarhia e. paljude võim Teoreetikud: a. Daniel Bell Oli esimene postindustriaalse ühiskonna analüütik. Tema järgi on postindustriaalse ühiskonna tunnusteks teadmiste ja oskuste areng, mille eesmärgiks on juhtida muutusi ning kontrollida ühiskonda. Belli arvates pidi postindustriaalsel ühiskonnal olema tsentraliseeritud ja hästikoordineeritud juhtimine. Tagamaks ühiskonna efektiivsust pidid Belli arvates
eristatavus,rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises,vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine leibkond-majapidamisüksus,mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed) massimeedia-suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm,mis mõjutab suurt osa ühiskonnast massikultuur-laiatarbekunst,mida luuakse kommertslikel alustel ühishüved-kaubad/teenused, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta polüarhia-kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade,kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel pluralism-a)mitmekesisus,paljusus,mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust,parteistumist,vaimukultuuri;demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; b)USA poliitikateaduse koolkond,mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide
*inimese heaolu-riik *kõrged riiklikud maksud põhjendatud- kõik on väga kvaliteetne Liberaalne *pakub toetust ainult vaestele *madalad maksud *igaüks maksab enda eest *riigi peamine ülesanne on kõrge tööhõive tegemine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine 6. Sotsiaalne tõrjutus- inimene ei osale ühiskonna hüvede jaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus 7.Diktatuurid: 8. Demokraatia tunnused: esindusdemokraatia, rahva valitsus, vabad valimised, materialism 9. Polüarhia - pluralistlik valitsemine- võim on hajutatud kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel 10. Esindusdemokraatia = rahva poolt valitakse esindajad, kes esindavad inimeste arvamust Antiikdemokraatia = kõik kodanikud peavad ise osa võtma otsuste tegemisest ja seaduste vastuvõtmisest. 11. Demokraatia lained: 1826-1922 : I MS, esimene fasistlik diktatuur Muudatused: lõpetas totalitarismi võimulepääsu mitmes Euroopa riigis 1944-56: II MS lõpp, Stalinismi lõpp
tööstusühiskonda? 3. Kirjelda heaoluriigi kujunemist. 4. Iseloomusta heaoluriiki. 5. Millised on heaoluriigi arenguetapid ja mida toob tulevik? 6. Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutamatult seotud? Miks? 7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 19.-20. sajandil. 8. Mida kujutab endast siirdeühiskond? 9. Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga? Millises seisus on Eesti täna? 10. Mida kujutab endast polüarhia? 11. Mida kujutab endast ühiskonna jätkusuutlikkus? Kuidas seda tagada? 12. Mis iseloomustab jätkusuutlikku valitsemist ja demograafilist ning sotsiaalset jätkusuutlikkust? Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. (tööstusühiskond ühiskonnatüüp, kus suurem osa inimestest on hõivatud tööstusliku tootmisega, sai alguse 17.sajandil tööstusliku revolutsiooniga Inglismaal ehk mingi üle
Demokraatia plussid ja miinused. Elame 21. sajandis ning meie jaoks tundub loomulik, et riik, kus elame, on demokraatlik. Valitsemisvorme on olemas mitmeid: diktatuur, monarhia, türannia, polüarhia jt. Miks paljud maailma riigid valivad enda riigikorraks just demokraatia, kui valida on ka paljude teiste seast? Demokraatia, mis tähendab oma algupärases kreeka keeles rahva võimu, on üsna laia tähendusega mõiste. See ei ole enam sama, mida pidasid silmas näiteks ateenlased. Nende jaoks tähendas see seda, kui rahvas tuli kokku ning otsustas teatud asju üheskoos rahvakoosolekutel. Seda nimetatakse otseseks demokraatiaks. Siiski on mõeldamatu, et
suhted asendatakse demokraatlikega, toimub diktatuurilt üleminek demokraatiale. Ohud- majanduskriis, mille tagajärjel elatustase langeb. Populistlikud, kajanduse toimimise põhitõdesid eiravad otsused, reformide ebaühtlane tempo jne. I etapp siirdeühiskonnas- vabad valimised. Demokraatia tunnused- kodaniku vabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees, pluralistlik kodanikuühiskond, vaba ajakirjandus. Polüarhia- Kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Tunnused- alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. Absoluutne ehk piiramatu monarhia- kogu võim kuulub piiramatult päriliku võimuga monarhile (Saudi-Araabia, Katar, Brunei) Parlamentaarne ehk piiratud monarhia- Riigid, kus monarh jagab võimu rahva poolt
128 Oppositsiooni õiguste arvestamine 129 Tsiviilkontroll relvajõudude üle Nüüdisdemokraatia erinevus 19. sajandi demokraatiast 130 Suurem arv poliitilisi ühendusi 131 Võim jagatakse mitmete gruppide vahel 132 Kompromissi valmidus leida seda ühisosa, mis ühendab mitte seda mis lahutab= 133 mitte olla destruktiivne(lõhkuv) 134Politoloog Robert Dahl arvab, et nüüdisdemokraatia on polüarhia(paljude võim), sellele 135 lisandub veel konanikkond, polüarhia on võimalik, kui on olemas erinevad infoallikad 136 Ühiskonna jätkusuutlikkus 1.4 Jätkusuutlikusest hakati rääkima 70.ndail aastail Rooma klubis - Üha intensiivistum tootmine ohustab kliimat ja loodust Jätkusuutlikkus: arengutee, mis peab rahuldama praeguse põlvkonna vajadused ja tagama normaalse olemasolu ka tulevastele põlvedele. Eesti jätkusuutlikkuse eesmärgid: 137 Kultuuri elujõulisus 138 Heaolu kasv 139 Ökoloogiline tasakaal 140 Ühiskonna sidusus
tulemusi. Teadmusühiskonnas on ülikoolid ja uurimisasutused olulised, teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge. Siirdeühiskond- ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek dikdatuurilt demokraatial heaoluriik-riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamise, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule polüarhia- kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud, erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. ühiskonna jätkusuutlikkus- jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasugused huvid. ühiskonna sidusus sotsiaalne roll ja staatus- staatus on inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline. Staatus on alati sotsiaalne, sest
BIHEIVIORISM- on positivistliku lähenemise põhivool, mis politiikateaduses kujunes välja USA-s Chicago koolkonna ning nende järgijate ( Georg Herbet Mead ) , Harold Lasswell, Robert King Merton ideedest. Biheivioristide põhieelduse järgi saab kõiki sotsiaalseid nähtusi seletada mikrotasandi, s.t üksikisiku käitumise põhjal (termin „biheiviorism“ tulebki ingliskeelsest sõnast behaviour- käitumine). Poliitika formaalsed struktuurid, nagu institutsioonid ja õigusnormid, olid nende jaoks teisejärgulised võrreldes inimeste hoiakute, uskumuste ja poliitilise käitumisega. Biheiviorismi pooldavad poliitikateadlased otsivad üksikisikute käitumise regulaarsusi, laialt levinud mustreid. Selle poolest erinevad nad psühholoogidest ja teistest käitumisteaduste esindajatest, kes uurivad üksikisikut kui autonoomset indiviidi. Positivismile omaselt pooldasid biheivioristid seda, et poliitikateadus oleks neutraalne ja hinnanguteta. Nende me...
* Ühishüved kaup/ teenus mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahendusel * Demokraatia valitsemise vorm, mille tunnusteks on kodanikkkonna osalemine poliitikas, kodaikkkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustus, seaduse ülimlikkus ning inimõiguste ja kodanike õiguste austamine * Siirdeühiskond - ühiskonna arengu etapp mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale * Polüarhia kõrgelt arenenud, pluralistliku ja tugeva kodaniku ühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel 2. Kaasaegse ühiskonna kujunemine, põhijooned, struktuur, korraldus, põhimõtted. 3. Võrrelda tööstus- ja postindustriaalset ühiskonda info- ja teadmisühiskonda (tunnused, iseärasused) Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast · Teenindussektori kiire kasv · Teaduse ja tehnoloogia tähtsustumine
eesõigustega üliklikule vähemuseleteokraatia teokraatia on valitsusvorm, mille puhul valitsejat peetakse kas jumalaks või Jumala asemikuks maa peal. siirdeühiskond- arenguetapp, mille käigus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale reform- mingis valdkonnas valitsuse jutimisel ja planeerimisel toimuvad muutused, mis põhinevad õigusaktidel. õigusriik on ettekujutus sellest, et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega, mille on loonud legitiimne menetlus. polüarhia- kõrgeltarenenud pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutaud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. hegemoonia on seisund või võim millegi üle. Ühe klassi või näiteks riigi juhtimine teiste samalaadsete klasside (riikide) ees. legitiimsus- valitsemine seaduste alusel valitsemise efektiivsus tulemuslikkus rahvastiku kvaliteet- rahvastiku haridustase, tervislik olukord, tööpotensiaal, kaasatus ühiskonda
demokraatlik vabariik, tuumpere, tooraine/ raha/ tööjõud, Argentiina; masinad/ firma/ ärimehed/ omand. Postindustriaalühiskond tööstusjärgne; heaolu, masintootmine, demokraatlik vabariik, mittetäielik pere, info/ energia/ maavarad, teadmised/ ülikool/ eksperdid/ oskused. Info- ja teadmusühiskond heaolu, infotehnoloogia, demokraatlik vabariik, mittetäielik pere, teadmised/ tehnoloogia, Jaapan. 6. Polüarhia pluralistlik valitsemine; kõrgelt arenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga. 7. Pluralism ehk paljusus on poliitikas ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus. 8. Jätkusuutlikkus areng, mis rahuldab praegu põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. 9
Jätkusuutlik valitsemine võim- tahte ja otsuste pealesurumine. Legitiimne ehk seaduslik. Rahvas arvab, et võim on legitiimne siis, kui võimulolijad ja rahvas hindavad samu väärtusi. Hea valitsemine legitiimne, efektiivne näitab seda, kui hästi suudab võim valitseda ja kui hästi ta suudab rahuldada erinevte sotsiaalsete gruppide vajadusi. Peab olema läbipaistev ja kaasama kodanikke. Efektiivne valitsemine 9. Mõisted Polüarhia kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Ühishüved kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad ilma turu vahenduseta Leibkond majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed. Keskklass kõrgema ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria.
Rahvas arvab, et võim on legitiimne siis, kui võimulolijad ja rahvas hindavad samu väärtusi. Hea valitsemine: Hea valitsemine on legitiimne ehk seaduslik. Tunnuseks on see, et huvide rahuldamine käib tasakaalustatult, mitmesuguste poliitiliste meetmetega. Hea valitsemine peab olema tulemuslik, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Efektiivne valitsemine: kaasatakse huvigrupid poliitikasse juba õigusaktide ja otsuste kujunemise algstaadiumis. 9. Mõisted: 1) polüarhia on tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. 2) ühishüved kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta. 3) leibkond majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed (tavaliselt ühe perekonna liikmed). 4) keskklass - kõrge ametialase ettevalmistusega ja stabiilselt kõrge sisse tulekuga inimesed.
Demokraatia võlu ja valu Demokraatial on oma vigu ja häid külgi. Igal riigil on oma kord, üks võimalikest variantidest on demokraatia, mis sai alguse Vana-Kreekast. Demokraatial on muidugi veel väiksemaid vorme. Demokraatia vormid on : polüarhia ehk tänane demokraatia, otsene ehk vahetu demokraatia ja esindus ehk kaudne demokraatia. Eesti on kaudse demokraatiaga riik see tähendab , et rahvas saab valida oma esindajad nt. riigikogu, omavalitsus ja nii edasi. Esindus demokraatia suurimaks probleemiks saab nimetada täieliku läbipaistvuse puudumist , mille tõttu hakkab võim kaugenema rahvast. Esindus demokraatia põhimõtete järgi peab riiki juhtima rahvaesindus, ning esindus kogu valitakse perioodiliselt kodanike poolt
Millise mõistega iseloomustad nüüdisdemokraatiat? 1. kodanikuvabaduste tunnustamine 2. õigusriik ja kõigi võrdus seaduse ees. 3. võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus. 4. kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõtumatus. 5. vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks. 6. vähemuste õigustega arvestamine. 7. tsiviilkontroll relvajõudude üle. Polüarhia- kõrgeltarenenud, pluralistlik ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. 10) Mida tähendab ühiskonna jätkusuutlikus? Miks ei tohi ühtegi probleemi lahedad teise arvelt? Ühiskonna jätkusuutlikus- Arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.
9) autoritaarne diktatuur, ühe inimese võim, leeben kui totalitaarne 10) heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada tururiskide mõju inimese toimetulekule 11) industriaalühiskond 12) postindustriaal ühiskond tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur 13) polüarhia kõrgelt arenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorg. ja survegruppide vahel 14) konveier tootmisliin, tööliin 15) revolutsioon ühiskonnas toimuv suur ümberkorraldus 16) esindusdemokraatia nüüdisaegne demokraatia vorm, mille tuumaks on spetsiaalsete rahvaesindajate regulaarne valimine 17) reform ümberkorraldus, mingis ühiskonnavaldkonnas teostatav muutus
Võivad populaarseks muutuda autoritaarse valitsemise ja nn kindla käe loosungid. Üleminek toob reeglina kaasa ka majanduskriisi. 10. demokraatia tunnused. Kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, võimude lahusus, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite(keskpank) poliitiline sõltumatus, vaba kodanikuühiskond ja ajakirjandus, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle. 11. polüarhia ja selle tunnused. Kõrgeltarenenud ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondadele jne. Vastandub monarhiale. Tunnused on alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. 12. seleta mõiste jätkusuutlik areng. Arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. 13
NÜÜDISÜHISKOND tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine TÖÖSTUSÜHISKOND tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives TEADMUSÜHISKOND ühiskond, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi INFOÜHISKOND ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsmises ja igapäevaelus POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk TEENINDUSÜHISKOND ühiskond, kus kasutatakse massiliselt kõrgtehnoloogiat, hõivatute ülekaal teenindussektoris ÜHISKONNA STRUKTUURI MOODUSTAVAD KOLM PEAMIST SEKTORIT: Esimene ehk avalik sektor riigi ja omavalitsusasutused. Teine ehk erasektor eraettevõtted. Kolmas ehk mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused. ...
1826-1922 – selle lõpetas totalitarismi ja autokraatia võimulepääs Teise maailmasõja lõpuga algas lühike teine laine: Lääne-Euroopas taastati demokraatia, 1953-1956 stalinismi kokkuvarisemine suurendas mõnevõrra vabadust Ida-Euroopas Kolmas laine algas diktatuuri kokkuvarisemisega Portugalis 1974.aastal, Autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas, Nõukogude liidu ja sotsialismisüsteemi lagunemine. 9. Polüarhia. paljude võim (R. Dahl) jagatud ja tasakaalustatud riigivõimu kõrval on aktiivne ja tegus kodanikuühiskond. 10. Ühiskonna jätkusuutlikkus. praegune põlvkond peab elama nii, et järgmised põlvkonnad tulevikus saaksid ka hästi elada. Jätkusuutlikkuse eesmärgid:heaolu kasv, eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus. Majanduskasv saavutatakse selle arvelt, et inimesed sunnitakse rohkem tarbima. 11. Valitsemise jätkusuutlikkus.
· Allutatud sõjavägi 8. Demokraatia tunnused · Rahvavõim · Antiikdemokraatia on otsene demok · Massi e osalusdemok:rahvakoosoleku vormis massiaktsioonid · Tänapäeva demok on esindusdemokraatia · Tuginemine põhiseadusele · Rahvas on kõrgeem võimu kandja · Võimude lahusus (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim) · Kodanike õiguste ja vabaduste tagamine · Regulaarne vabade valimiste korraldamine 9. Polüarhia mõiste selgita Kõrgelt arenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuÜKga demok vorm, kus võim on hajutatud erakondadele, kodanikuorg jms 10. Esindusdemokraatia ja otsene ehk antiikdemokraatia mõiste selgitus. Mis on erinevus? OTSENE: demok vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise vastu poliitilisi otsuseid ( rahvakoosolekud) ESINDUS: nüüdisaegne, mille tuumaks on spetsiaalsete rahvaesindajate regulaarne valimine 11. Demokratiseerumise lained - vaata üle tv.
..................................................... 11 3.1 Majandusarengu ja demokraatia vahekorrast.............................................11 3.2 Demokratiseerumise lainel..........................................................................11 3.3 Siirdeühiskond............................................................................................. 12 3.4 Demokraatia tunnusjooned.........................................................................13 3.5 Polüarhia – pluralistlik valitsemine..............................................................14 4.Ühiskonna jätkusuutlikkus................................................................................. 15 4.1 Jätkusuutlik valitsemine............................................................................... 16 4.2 Heaolu kasv................................................................................................. 16 4.3 Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus.
võimustruktuuris asendatakse demokraatlikega, toimub võimustruktuuride asendumine. 8. Jätkusuutlik ühiskond-ühiskond, mille arengutee rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. 9. Demokraatlik ühiskond-ühiskond, mida iseloomustab mitmeparteisüsteem, kodanikuvabadused, vähemuste õigustega arvestamine, võimude lahusus ja avatud majandus. 10. Polüarhia- kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. 11. Riik-institutsioonidekogum, mis korraldab valitsemist mingil kindlal alal ja viib ellu kindlaid eesmärke. Riigil on rahvas, territoorium, seadused, keel ja sümboolika. 12. Inimõigused-üldised ja võõrandamatud õigused( nt. õigus elule, inimväärsele
annaabi.ee 
