astronoomiliseks ühikuks.) Astronoomia ...on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide liikumist, tekkimist, ehitust ja arenemist. Astronoomia alaseid teadmisi kasutatakse praktilisteks vajadusteks, nt täpne aeg ja geograafilsied korodinaadid. Maad mõjutavad teised maailma kehad, eriti kuu tõusude ja mõõnade tekkega ja Päike annab soojust ja valgust. Teiste kehad emõju on kauguse tõttu väike. Astronoomia põhiinstrumendiks on teleskoop. Suureks abiks on spektaalanalüüs. Käidud on ka kuul ja saadud pinnase proove. Tähistaevas Kogu taevakera jaotatakse 88 tähtkujuks. Tätkuju all mõitetakse kondlat piiriteletud tähistaeva ala nt. suur ja väike vanker, sõnn, neitsi jne. Silmaga võib näha umbes 3000 tähte. Tähed on erineva heleduse ja värvusega. Mida punasem, seda külmem. Päike on kollane täht. Kõige heledamad tähed on I ja kõige nõrgemini nähtavad IV suurusjärgu tähed
Päikesesüsteem Päike · Päike tekitab Maal magnettorme, ilmastikumuutusi ,virmalisi, biosfääri muutusi ja raadiohäireid. · Mass on 2 x1030 kg , raadius 7 x 108 m, heledus 4 x 1026 W · Temperatuur pinnal 5800 0 K ning tuumas 15600000 0 K. · Päike peaks meid rõõmustama soojuse ja valgusega veel umbes 5-6 miljardit aastat. Merkuur · Päikesele lähim planeet. · Keskmine kaugus päikesest on 5,8 x 1010 m. Tiirlemisperiood 88 ööpäeva ja pöörlemisperiood 176 ööpäeva. · Raadius on 2,420 x 106 m, mass on 3,3 x 1023 kg, tihedus 5,44 g/cm3, temperatuur on vahemikus -173 0C + 4300C - ni . ·Atmosfäär Merkuuril praktiliselt puudub ja sellepärast ongi nii suured temperatuuri kõikumised. Veenus · Veenuse kaugus Päikesest on 1,08 x 1011 m , raadius on 6,07 x 106m , mass on 4,9 x 1024 kg, tihedus on 4,95 g/cm3. · Tiirlemisperiood 225 ja pöörlemisperiood 117 ööpäeva. · Tihe atmosfää...
Juliuse kalender (varasem õigekiri juuliuse kalender) on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ab urbe condita (oletatava Rooma linna rajamise aastast või valitseja valitsemise algusest). Juliuse kalendris on 365-päevane aasta, mis jaguneb 12 kuuks, ja liigpäev, mis lisatakse iga 4 aasta järel. Juliuse ja Augustuse panuse tõttu kalendrisse nimetasid roomlased kuu nimega Quintilis "viies kuu [alates märtsist]" ümber juuliks ja kuu nimega Sextilis "kuues kuu [alates märtsist]" ümber augustiks. 525. a lõi Dionysius Exiguus uue ajaarvamissüsteemi anno Domini (Issanda aastal), mille järgi dateerime sündmusi eKr ja pKr. Juliuse kalender oli Euroopas üldkasutatav Vana-Rooma impeeriumi ajast kuni 1582. aastani, mil paavst Gregorius XIII kuulutas välja kalendrireformi. Kehtestati Gregoriuse kalender. Ent mõned õigeusu kirikud (Jeruusalemma Õigeusu Kirik, Vene Õigeusu Kirik, Gruusia Õigeusu Kirik ja Serbia Õigeusu Kirik) kasutavad juliu...
Kristlik ajaarvamine Retrospektiivne ja prospektiivne ajaarvamine, mis lähtuvad Kristuse sünnist. Kristlik kalender ühendab endas nii tsüklilise kui ka lineaarse ajasüsteemi. Gregoriuse kalender On paavst Gregorius XIIe poolt 1582. aastal kehtestatud ajaarvamissüsteem. Määras aasta esimeseks päevaks 1. jaanuari. Selle kasutamisele võtmisel jäeti vahele 10 kuupäeva. Võeti Eestis vastu 1918. aastal. Juliuse kalender Päikesekalender, mille kehtestas Julius Caesar 01. Jaanuaril 45.a.eKr. Keskmine aasta pikkus 365,25 päeva. Iga nelja aasta tagant liigaasta, s.t. Iga neljas aasta on 366 päeva pikk Pühakute kalender Pühakute päevad on mälestuspäevad märtritele, silmapaistvatele teoloogidele, kiriku elu uuendajatele ja kiriku missiooni edendajatele. Pühakute päevad tähistavad enamasti selle inimese surmapäeva ehk mil ta jõudis uskumuse järgi Issanda juurde. Sirvikal...
Must auk Paul Krela Mis on must auk · Must auk on ruumipiirkond (objekt), mille gravitatsioon on nii suur, et miski, isegi valgus, ei pääse välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Kuidas tekib must auk · Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku kriitilise massi suuruseks umbes 2 kuni 3 Päikese massi. · PILDIL ON NÄHA KUIDAS MUST AUK TÄHTE SÖÖB Meie galaktika · Meie Galaktika ehk Linnutee keskmes asub must auk (pildil näidatud nooltega). See on 2 miljonit korda raskem kui meie Päike. Linnute...
Anglo-Australian Telescope Anglo-Austraalia Teleskoop asub Anglo-Austraalia Observatooriumis. Kõige sagedamini kasutatavad instrumendid Anglo-Austraalia Teleskoobil on selle spektrograafid. Teised spetsiaalsed instrumendid koguvad valguse energiat spektri infrapunapiirkonnast ja on seega tundlikud väga jahedate objektide temperatuurile, et kiirata nähtavat valgust. Lainepikkus: optiline Fookuskaugus: 12.7m Atlituut Kupli alus: 1134m Kupli tipp: 1184m Peaaken Töötav diameeter: 3.893m Väliserva paksus: 0.63m Kaal: 16.19t Kaetud igal aastal: 2.5g alumiiniumiga Kuppel Diameeter: 37m Kaal: 560t Rotatsiooni aeg: 5min Juhitud: 4 3.5kW DC mootorid Teleskoop Pikkus: 15m Keskkupli/peeglite kaal: 116t Kaal koos "hobuseraua" paigaldusega(horseshoe mounting): 260t Teised peeglid Peegleid kokku: 8 Maksimaalselt kasutatakse: 4 Diameetrid: 0.376-1.47m Kõige suurema kaal: 860kg Ehitus Kõrgus (kuni kupli aluseni): 26m Diameeter:...
Hookeri teleskoop · Sai nime John D. Hooker järgi. · Asub Mount Wilsoni observatooriumis. · Pikkuskraad 118° 03' W, laiuskraad 34° 13' N · Kõrgus üle merepinna 1742 m · Hookeri teleskoop on reflektor teleskoop mille nõgusa peegli läbimõõt on 100 tolli (umbes 2.5m). Oli maailma kõige suurim reflektor teleskoop aastatel 1917 kuni 1948. · Teleskoop kaalus üle 100 tonni. · Teleskoobil on sfääriline kuppel ja kinnitub kahvel tüüpi pöörlevale alusele. · 5 aastat läks aega, et klaasi tükist saaks peegel. Peegli valmistajaks oli G.W. Ritchey Saint-Gobainist (Pariis) · Peegel on kaetud hõbedaga. · Esmane peegel oli paraboolne ning teine peegel oli hüperboloidne. · Teleskoobi liigutamine käis elektriliselt tänu 30 mootorile. · Esimest optilist interferoonmeetrit kasutati just Hookeri teleskoobil, et mõõta tähe diameetrit. · Teleskoobil oli 3 erinevat optilist seadistust, et oleks...
Asteroidid Karl Eensaar Asteroid · Väikesed planeedisarnased taevakehad · Nimetatud ka Planetoidideks · Tiirlevad orbiidil ümber Päikese · Tuntakse 338 000 asteroidi, koguarv ulatub miljonitesse Kuidas tekkisid asteroidid? · Planeetide tekkimisel üle jäänud ainest 4.6 miljardit aastat tagasi. · Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. · Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. · Heinrich Olbers · Hüpoteetiline planeet Phaeton. Asteroidide uurimise ajalugu · 1. jaanuar 1801 a. avastas astronoom Giuseppe Piazzi taevast objekti, mida ta pidas komeediks · Tiirles ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil · Piazzi nimetas selle Sitsiilia viljajumalanna järgi Cereseks · Cerese läbimõõt on 914 km ja on suurim asteroid · Järgnevatel aastatel avastati ve...
Kosmos Kosmos on kreeka keelest tulnud sõna mis tähendab maailm, täpsemalt korrastatud maailm. Kosmose kui ilusa ja harmoonilise maailma vastand on kaos. Sõna kosmos tüvest tuletatakse eri teadusharude mõisteid: kosmogoonia, kosmoloogia, kosmograafia, kosmonautika, kosmobioloogia j a kosmeetika. Või mõisted kosmopoliit, kosmopolitism, kosmodroom jne. Teaduses: universum ehk maailmaruum, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Poliitikas: kõrgem riigiametnik Kreetal (s. o. isik, kes hoiab linnas korda). Enamasti kuulub 10-liikmelisse kolleegiumi, mis on valitav üheks aastaks. Kosmos, Bioloogias kõrgekasvuline erinevates värvitoonides korvõieliste sugukonda kuuluv perekond, mille tuntuim esindaja on Ameerikast pärit aia-ilutaim harilik kosmos (Cosmos bipinnatus). Filosoofias: alates Anaximandrosest, Pythagorasest ja Empedoklesesest maailmakord, univer sum. Füüsikas: Päikesesüsteemi füüsika, Täh...
siiski vaid täiendaja roll, sest astroloogia aluspõhi, ideoloogia ning peamised meetodid pärinevad ikkagi Mesopotaamiast. Seda tunnustades langevad astroloogiasõbrad sageli teise äärmusse ja väidavad tähistaeva põhjal ennustamise Mesopotaamias juba aastatuhandeid umbkaudu samasuguse olevat, nagu keskaja Euroopas. Õnneks ei pea me piirduma üksnes aimduste ja oletuste või vanade kommentaaridega, sest kiilkirjatahvlitel on säilinud arvestatav hulk materjali nii astronoomia kui astroloogia kohta. Lääne astroloogia tegeleb sodiaagimärkidega, mis on 30 kraadised sektorid ning nendest esimene algab sealt kus asub Päike kevade alguses. Kunagi 7. Ja 5. Sajandi vahel eKr jagati Päikese näiv tee umber Maa 12 võrdsesse ossa, millest igaüks moodustas 30 kraadi 360-kraadisest sodiaagiringist. Iga sektsiooni hakkas tähistama teatud tähekogum ja see vastas teatud kuule aastas. Umbes 5. Sajandil eKr hakkasid astronoomid otsima mugavamaid võimalusi taevakehade
Tallinna XXX Gümnaasium Mustad augud Referaat Autor: xxx xxx Klass: 12 Tallinn 2010 2 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................3 Sissejuhatus.....................................................................................................................4 Must auk..........................................................................................................................5 Üldrelatiivsusteooria.......................................................................................................6 Mustade aukude kvantaurumine......................................................................................7 Informatsiooni kadumine mustades aukudes..................................................................7 ...
Tallinna XXX Gümnaasium Suur Pauk Referaat Autor: xxx xxx Klass: 12 Tallinn 2010 2 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................3 Sissejuhatus.....................................................................................................................4 Suur Pauk........................................................................................................................5 Pärast Suurt Pauku..........................................................................................................6 Suure Paugu ajajoon....................................................................................................6 Hubble'i seadus ehk punanihe ning Universumi paisumine............................................8 K...
Kosmoloogia mõisted Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike, mille ümber tiirlevad 8 planeeti. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", Planeet on taevakeha, mis 1. tiirleb ümber Päikese, 2. on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida (keralähedast) kuju 3. ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil, kahel - Merkuuril ja Veenusel - kuud puuduvad. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev ta...
1. Päikesesüsteemi väikekehad on: astreoidid, komeedid ja meteoorid. 2. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidide liikumiskiiruseks võib keskmiselt hinnata 21 km/s. Asteroididel on oma kindlad orbiidid. Mõned neist nagu Apollo riivab ka Maa orbiiti. Palju asteroide asetseb aga Marsi ümber, kus on suur asteroidide vöö. Soome teadlaste sõnul liiguvad asteroidid osaliselt päikesekiirguse mõjust sõltuvalt. See muudabki vahel nende orbiite. 3. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on s...
refraktor, tänu oma kujude puhtusele, kaksiktähtede uurimisel palju väärtuslikum kui temast tunduvalt suurem peegelteleskoop (reflektor); moodsad 100- ja 200-tollised reflektorid on küll palju võimsamad nõrkade tähtede ja udukogude vaatlemisel, kuid kaksiktähtede avastamisel ja mõõtmisel on need väiksema võimega kui 36-tolline refraktor.]. Huvitav on, et Burnham nagu W. Herschelgi algas astronoomia asjaarmastajana; tegelikult tema kunagi ei valinud astronoomiat oma elukutseks, jäädes pangaametnikuks oma elu lõpuni. Hoopis uue peatüki kaksiktähtede uurimises avas spektrianaIüüs. Doppleri lause järele ühe meilt eemalduva keha spektrijooned nihkuvad punasele spektripoolele, läheneva keha omad violetsele poolele, ja nihkumise suurusest võib määrata kaugenemise või lähenemise kiirust, nõndanimetatud radiaalkiirust; liikumine
Neptuun Koostaja: 2009 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi av...
VARJUTUSED JA KUU FAASID LIISA SALUS 12.KLASS PÄIKESEVARJUTUS Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse, 2-5 varjutust aastas Täielik varjutus ei kesta üle 7 minuti ja toimuvad ~18 kuu järel ja iga 370 a järel samas kohas Osaline varjutus Rõngakujuline varjutus Päikesevarjutust on võimalik ennustada - saaros Viimane varjutus Eestis: 01.08.08 Täielik varjutus Eestis: 2128/2126 FOLKLOOR Varjutus ennustab viimsetpäeva, halba, sõda, haigusi ja nälga Päikesevarjutus on Kuu sündimise ajal Pole hea, kui varjutus loomade peale paistab Varjutuse ajal tuleb mingit olulist tööd alustada KUUVARJUTUS Maa on Päikese ja Kuu vahel Nähtav poolel maakerast, toimub 2-5 korda aastas Kestab pikemat aega ~107 minutit Täielik Kuu läheb täielikult Maa varju Osaline Kuu läheb osaliselt Maa varju Saab ennustada päikesevarjutuse järgi KUU LÄBIB `SÕLME KOHTA' 2 KORDA KUUS, KUID...
Rahel Kallas 2013 KOSMOSETEHNOLOOGIATE ARENG LÄBI SAJANDITE Ajalugu Klaudios Ptolemaios(87-150 pKr.) astronoomiaraamat(tähekataloog), kosmoses tiirleb kõik maa ümber Brahe(1546-1543)- parallaks Mikolaj Kopernik(1473-1543) päikesesüsteemi keskmes pole maa, vaid päike Hans Lippershey leiutas teleskoobi 1608 Galileo Galilei vaatas I läbi teleskoobi taevast Johannes Kepler(1571-1630) orbiidid on ellipsikujulised Isaac Newton(1642-1727) gravitatsioon W. Ja C. Herschel päike üks täht tohutu suures lamedas Galaktikas, kataloogisid tuhandeid tähti ja udukogusid 17. sajand Teleskoop Teleskoobi leiutas Hans Lippershey 1608. aastal. Newtoni reflekor Isaac Newton 1672, peapeeglilt tulev valgus suunatakse kaldpeegli abil teleskoobi küljel asuvasse okulaari. ·süstikuga "Discover y" 24. aprillil 1990 saadeti taevasse Hubble kosmoseteleskoop 20. sajand Satelliit Orbitaalmehaanika, GPS ES...
Taipoh kui kõik maha copyd. Elu võimalikkuse uurimine Päikesesüsteemis ja sellest väljaspool Uurimustöö 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Voyager 1 ja Voyager 2 3. Raadiolained ja laserid 4. Kepleri teleskoop 5. Kokkuvõte 6. Viited 7. Täpsustavad märkused Sissejuhatus Aegade algusest on juba usutud, et me ei ole Maa peal üksinda. Inimesed on koguaeg uskunud, et taevas on valitsev tsivilisatsioon, kes võib meie saatust otsustada sõrmenipsuga. Selleks tsivilisatsiooniks peeti jumalateperekondasid, iga ühiskond kummardas ja tunnistas ainult oma väljamõeldut perekonda. On inimesi, kes usuvad siimaani sellesse, et inimesed on hüpiknukud, keda juhib Jumal. Kuid esimese hüpoteesi püsitas Kreeka filosoof Thales (624 546 eKr), kes väitis, et lõputus universumis peab leiduma lõputu hulk eluga täidetud maailmu. See väide ei kog...
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Kristo Karbus 11RL klass Uurimistöö ELU MARSIL Juhendaja: õpetaja Paul Zubtsenko Kilingi-Nõmme 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Marss.......................................................................................................................................4 1.1. Marsi ajalugu..............................................................................................................4 1.2. Üldised andmed..........................................................................................................4 1.3. Marsi pind................................................................................................6 1.4. Märkimisväärsed leiud Marsil.............................
Kuu Koostaja : Kaarel Niit Juhendaja: Margus Sõmer Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Kuu on maale lähim taevakeha, tema keskmine kaugus maast on 384 400 km. Tiirlemine ja faasid Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. Mõõtmed Kuu läbimõõt on 3476 km. Kuu mass on 7,36 x 1022 kg. Kuu keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on kuul 6 korda väiksem. Kuu kalle on ekliptika suhtes 5,1454°. Mered ja mandrid Tumedain laike Kuu pinnal nimetatakse meredeks. Tormide ookean 2,1 miljonit km². Heledaid laike nimetatakse mandriteks. Asend Maa suhtes Kuu asetseb maa poole alati ühe küljega. Inimesed kuul Apollo 11 viis esimese inimese Kuu pinnale. Sõit Kuule kestis 4 päeva, 6 tundi, 45 minutit ja 40 sekundit. Armstrong, Collins, Aldrin Kasutatud allikad...
KOSMONAUTIKA Kosmoseuurimine ehk kosmonautika on Maa väliste objektide uurimine füüsiliselt ja vastava tehnoloogia, teaduse ja poliitikaga seotu. See teadus käsitleb arvutusi, mis puutuvad lennutrajektooridesse, kosmoselennuaparaatide liikumisse planeetide külgetõmbejõumõjupiirkonnas ja laskumisse Maale ning teistele taevakehadele. Kosmonautika tehniliste ülesannete hulka kuulub ka Maa tehiskaaslaste, nende kanderakettide ja juhtimisseadmete loomine. Selle põhilised eesmärgid on Maa ja selle atmosfääri ehk õhkkonna uurimine tehiskaaslaste abil, raadio ja televisioonikaugside korraldamine, astronoomilised vaatlused väljaspool Maa atmosfääri. Samuti ka lennud Kuule ja Päikesesüsteemiplaneetidele ning kaugemas tulevikus kateiste tähtede juurde. 16.märtsil 1926 aastal tehti USA-s suur hüpe inimkonna suure unistuse kosmoselennu elluviimise suunas. Raketiteadlane Robert Goddard lennutas tol päeval üle...
Planeet Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................03 Alustekst.....................................................................................................................04 Definitsioon.................................................................................................................05 Planeetide teke...........................................................................................................06 Planeetide Jaotus.......................................................................................................07 Nimetamine................................................................................................................08 Päikesesüsteemi planeedid......................................
1. Horisont ja taevavõlv. Kui me teame 1 tähe kõrgust ja asimuuti , siis me oleme üheselt ära määranud tema asukoha taevasfääril. Sellised andmed pannakse kirja tähtede kohta tähe atlastesse. Tähtede omavaheline asend muutub suhteliselt vähe meie jaoks, sest nad asuvad meist väga kaugel. Meie Päikesesüsteemid asuvad tunduvalt ligemal ning nende omaliikumist on võimalik jälgida. Peale Päikese kõige lähem täht asub meist 4 valgusaasta kaugusel. Kõige lähem planeet tuleb meile 50 mlj km kauguselt- Marss. 2. Taevakehade näiv ja tegelik liikumine. Maa pealt vaadates tundub, et tähed teevad ööpäeva jooksul ringi ümber Maa. Selle tegelik põhjus on aga Maa pöörlemine ümber oma telje. Maa pealt nähtav pilt aasta jooksul mõnevõrra muutub, sest Maa teeb selle aja jooksul ringi ümber Päikese. Üheks põhjuseks on seejuures asjaolu, et maakera pöörlemistelg on vertikaalist 23,5 kr võrra kõrvale kallutatud. 3. Miks tekivad aastaajad, öö ja pä...
Taevakehade liikumine Sthella Tau TNG, 10 H Tallinn 2013 Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Päikesesüsteem 3 Astronoomia 4-5 Astronoomia ajalugu 6 Päikesesüsteem 7 Mis mõjutab maa pöörlemist? 8 Ringliikumine 9-10 Planeedid 11 Planeedid Maalt vaadatuna 12 Planeetide pöörlemine 13 Planeetide tiirlemine 14 Johann Kepleri seadused 15 Johann Kepler Sissejuhatus Tähistaeva asend muutub pidevalt. Põhjuseks on Maa pöörlemine ümber oma telje ja liikumine ümber Päikese. Tähistaevas pöörleb aeglaselt. Kui jälgid tähtede asendit kogu öö, märkad, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela.
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Päikesesüsteem Mark Ressar Vana-Võidu 2012 Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Need tekkisid Päikese udukogu kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. Päikese ümber tiirleb 8 planeeti, need tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujuliselt, enam vähem samatasandilisl orbiidil. Nendest 8 planeedist on neli väiksemad siseplaneetid, mida nimetatakse Maataolisteks planeetideks: Merkuus, Veenus, Maa, Marss. Maataolised planeedid koosnevad põhiliset kivimitest ja metallidest. Teised neli gaasilist hiidplaneeti on võrreldes väiksemate siseplaneetidega oluliselt massiivsemad. Suurimad planeedid, Jupited ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Kaks kaugemat planeeti, Uraan ja Nept...
Tallinna Täis kas vanute g ümnaas ium Mõiste · As tro no o mia ehk tähe te adus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna. As tro no o mia ja as tro füüs ika · As tro füüs ikaks nimetatakse tavaliselt astronoomilisi uuringuid, mis on seotud füüsikaga. · Tänapäeval on aga valdav osa astronoomiast füüsikaga seotud ning seetõttu astronoomiat ja astrofüüsikat sageli samastatakse Astronoomia liigid Meetodi järgi liigendub astronoomia kolmeks: · As tro me e tria tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega; · Tae vame haanika uurib taevakehade, eeskätt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril; · As tro füüs ika uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta. Astrofüüsika Objekti järgi jaguneb astrofüüsika neljaks: Plane to lo o g ia (koos geofüüsikaga) - uurib
Tähed Tähti iseloomustavad suurused: 1. Tähesuurus - taevakeha näivat heledust väljendav arv Tähesuuruste süsteem leiutati Vana-Kreekas (arvatavasti Hipparchose poolt) ja võeti hellenistlikus astronoomias üldiselt kasutusele. Kõige heledamad on esimese suurusjärgu tähed, siis teise, kolmanda jne. Iga järgmine suurusjärk on eelmisest poole tuhmim. Kõige heledam tähtedest (Siirius) omab tähesuurust -1,46; palja silmaga on parimal juhul näha kuuenda suurusjärgu tähed; tänapäeva teleskoopidega saab Maalt vaadelda 24. suurusjärgu tähti. Nõrgemaid tähti on taevas rohkem, tähtede arv kasvab heleduse vähenedes kiiresti. Maa taeva heledaima tähe Siiriuse tähesuurus on 1,45, Veenuse oma kuni 4,4, täiskuul 12,6 ja Päikesel 26,8. 2. Värvus ja temperatuur Enamiku tähtede pinna temperatuur on 3000-30000 K. Tähtede sisemuses ulatub temperatuur kümnet...
Planeetide kaaslased ja Kuu Päikesesüsteemis on kaaslased kuuel planeedil Maa, marss, jupiter, saturn, uraan, neptuun ja puuduvad kahel Veenusel ja Merkuuril. Kõige rohkem kaaslasi on neist Saturnil.(18) KUU . Üldiselt on kaaslased planeetide endaga võrreldes väga väikesed. Maa kaaslane Kuu on aga oma emaplaneediga võrreldes erakordselt suur. Kuu on oma mõõtmetelt ainult 4 korda ja massilt 81 korda väiksem kui Maa. Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul ligikaudu 1 kuu, täpsemalt 27 päeva ja 8 tundi. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku kogun Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes muidugi ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. Maa pealt vaadetes on Kuul juba palja silmaga näha tumedaid laike, neid kutsutakse juba 17.sajandist Kuu meredes. Kuul on 22 merd, neist suurima nimi on Tormide ...
Siis 1924. aastal muutis astronoom Edwin Hubble seda kõike. Hubble vaatles universumit tolle aja võimsaima teleskoobiga. Sügavas öötaevas nägi ta uduseid valguse kogusid. Ta jõudis järeldusele, et need ei ole üksikud tähed vaid terved tähtede linnad galaktikad, kaugemal kui linnutee. Ühe aastaga läksime me ühe galaktika universumi pildilt miljardite galaktikatega universumi pildile. Astronoomide silmaring laienes tohutult. See oli astronoomia ajaloo suurim avastus. Meie galaktika diameeter on kuskil 100 000 valgusaaastat. See võib meie jaoks suur tunduda, kuid võrreldes seda mõne teise galaktikaga, on linnutee galaktika siiski võrdlemisi väike. Andromeda, meie lähim galaktiline naaber on kaks korda suurem linnuteest. M87 on suurim elliptiline galaktika meie kosmilises hoovis ja see on palju suurem Andromedast. Kuid M87 on tibatilluke võrreldes selle hiiglasega: IC1011 on suurim galaktika,mis siiani leitud
Sõnni iseloom Sõnnile avaldab muljet kõik, mis on suur. Mida suurem maja seda vägevam see tema silmis on. Loomaaias kõnnib ta ahvipuurist ükskõikselt mööda ja peatub lummatult võimsate elevantide juures. Sõnn astub märkimisväärse vaprusega vastu suurele loomale, kuid lööb araks hiirt nähes. Kohtudes vabalt hulkuva tiigriga, ei pilguta ta silmagi, aga pisike herilane paneb ta kabuhirmus lähimatesse põõsastesse pagema. Sõnn ja kangekaelsus Sõnnile endale, ükskõik kummast soost ta on, ei ole mingit mõtet tema kangekaelsusest rääkida. Tema enda meelest ei ole ta sugugi kangekaelne, vaid lihtsalt kannatlik. Kõik oleneb sellest, missugune tähendus sõnale antakse. Ta ei ole põikpäine, vaid ainult mõistlik ja vankumatult kindel. Ta ei suuda kuidagi mõista, miks küll inimesed nii ebaõiglaselt temasse suhtuvad. Tegelikult on Sõnn täpselt nii kangekaelne kui üks inimolend saab olla ja mitte raasugi rohkem. Ta ei ole siiski kivikuj...
Meteoorid ja meteoriidid Meteoorid Pimedatel pilvitutel öödel võime näha langemas helendavaid taevakehi, mis liiguvad tohutu kiirusega läbi Maa atmosfääri. Ilmingut põhjustavat kosmilist kehakest nimetatakse meteoorkehaks ehk meteooriks. Täppisteadlased teavad nii tähtede arvu kui asukohti. Ka seda, et ükski neist pole aegade jooksul kaduma läinud. Järelikult peab langev täht tekkima vahetult enne selle kadumist, ja sellise pildi annab just suure kiirusega atmosfääri tungiv taevakeha. Jälje pikkus ja heledus on üsna heas seoses selle meteoorkeha kineetilise energiaga, ja kui on teada ka kiirus, saame siit rehkendada selle massi. Mida suurem on mass ja kiirus, seda pikem ja heledam tuleb jälg. Üle terve maakera langeb ööpäevas 90 miljonit heledat meteoori. Meteoriidid Meteoriidiks nimetatakse maapinnale langenud meteoorkeha. Nad langevad maapinnale soojadena või tulistena, kuid mitte enam hõõguvana, nag...
Ernst Julius Öpik (22. oktoober 1893 Kunda 10. september 1985 Põhja-Iirimaa, Bangor) oli eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Öpik pidi õppimise kõrvalt elatise teenimiseks töötama õpetajana. 1910 1912 tegutses aktiivselt harrastusastronoomide seltsis "Vega" koos Aleksander Reinbergi, vendade Oskar ja Paul Öpikuga. 19111912 ilmus Öpiku esimene publikatsioon Vene astronoomiaajakirjas Mirovedenije vaatlustest Marsi ja Veenuse ning perseiidide kohta. Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides Moskvas ja Taskendis. Oli vabatahtlikuna Vene valgete armees. Pärast Eesti iseseisvumist töötas Tartu Ülikoolis ja vahepeal Harvardi Ülikoolis. 1944 põgenes Saksamaale. Oli Balti Ülikooli professor ja eesti rektor. Töötas 19481981 Armagh' observatooriumis Põhja-Iirimaal. 19501981 toimetas ajakirja Irish Astronomical Journal. Öpik oli üks oma põlvkonna väljapaistvamaid astrofüüsikuid. 1916 aastal aval...
Suuline arvestus füüsikas 1. Päike · G2 täht ( kollane kääbus), pole kõige heledam täht. · Umbes 4, 5 miljardit aastat vana. · Sisaldab 99,8% kogu Päikesesüsteemi massist. · Läbimõõt 1, 392 miljardit km (109 Maa läbimõõtu). · Pinnatemperatuur 5778 K. · Koosneb 75% vesinikust ja 25% Heeliumist. · R=6,9599 *10 m (tihedus). · Päikese pind fotosfäär. · Magnetväli väga tugev. · Päikese otsene vaatamine võib silmi kahjustada. · Kogu Päikese aine on kõrge temperat. tõttu plasmaolekus. · Iga 11 aasta tagant päikeseplekkide aktiivsus kasvab. 2. Tähti iseloomustavad suurused. · Heledus · Värvus · Kaugus ja liikumine · Kiirgusvõime · Temperat. · Läbimõõt · Mass · spekter 3. Ühe tähe elulugu · Sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi-ja tolmupilvedes udukogudes. · Udukogus tekib palju gaasitompe....
Kuu 1. Kuu läbimõõt on 3476 km, ligi 4 korda väiksem Maa läbimõõdust. Kuu on Maa massist 81 korda väiksem. Raskusjõud Kuu pinnal on 6 korda väiksem kui Maal. Kuul ei ole atmosfääri, tuult, ega ilmastikku. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim 406 700 km. 2.Välisilme Tumedaid laike Kuu pinnal nim. meredeks, heledaid alasid mandriteks. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 km, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)bassein ks. 3. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärse t atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre...
1. 1. Sissejuhatus Sellise teema valisin kuna olen sündinu just selles ajavahemikus mis kuulub neitsile .Valisin selle ka kuna olen alati soovinud teada midagi oma sodiaagimärgist ,kuid pole kunagi aega uurida olnud .Ega ma muidu selle kohta eriti ei usu ,kuid siiski on huvitav teada kas see on natukenegi minu moodi. Oma referaadis tutvustan neitsi sodiaagimärki ning toon välja ,mis on neitsile iseloomulik :mis neile meeldib ,mis mitte. Lõpuks toon ka välja üle maailma tuntuid neitsi kuulsusi . 2. Neitsi iseloomustus. Neitsi tähtkuju all sündinu on mõistusinimene, sügava iseloomu ja kriitilise mõistusega. Need inimesed tahavad lõpuni kõike teada, et veenduda selle tõsiduses. Selge loogika, reaalsuse ja selguse tunnetus. Selle märgi all sündinutel on elu küsimustele terav pilk, nad on ettevõtlikud ja uudishimulikud, küllalt kavalad, kuid siiski tagasihoidlikud. Nad oskavad teistelt nende saladusi välja meelitada, kuid ene...
Astronoomia mõisted Päike on oma omadustelt tüüpiline täht. Kõik tema kohta kirja pandu kehtib ka teiste tähtede kohta. Päike on päikesesüsteemi ainus energiallikas ja moodustab 99,8% selle kogumassist. Päikesesüsteemi kuulub Päike ja 8 suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun). Lisaks planeetidele tiirlevad Päikese ümber planeetide kaaslased, hulk asteroide ja komeete. Planeedid on Maa sarnased, ümber Päikese tiirlevad taevakehad. Alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Planeetide kaaslased - Maa kaaslane on Kuu. Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Kuud iseloomustab meteoriidikraatrite rohkus. Kuul puuduvad nii atmosfäär kui ka magnetväli. Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Nad tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, kusjuures nende orbiidid on tihti väljavenitatu...
Võnnu Keskkool GALAKTIKATE TEKE Füüsika referaat Autor: Ragne Poks Klass:12 Juhendaja: Tiit Viileberg Võnnu 2012 Sisukord Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb galaktikate teket. Töö eesmärk on ülevaate andmine galaktikate tekkimisest.Galaktikad koosnevad tähtedest, tolmust ning gaasist. See kuidas nad tekkisid oli veel kümme kuni viisteist aastat tagasi ebalev.Nad on väga keerulise ehitusega ning galaktikaid saab ka liigitada. On olemas elliptilised galaktikad, spiraalsed galaktikad ning ebaregulaarsed galaktikad.Galaktikaid liigitatakse ka suuruse järgi, näiteks kääbusgalaktikad ning massiivsed galaktikad. Galaktikate teke Valdav osa ainest Universumis (tähed,gaas,tolm,planeedid) on koondunud galaktikasse, keskkonda, kus tähed tekivad, arene...
Suurimad observatooriumid maailmas Mis on observatoorium? Kecki Observatooorium. (ingl W. M. Keck Observatory) · Asukoht: Hawai saared · Kaks teleskoopi · diameeter 10m · Asimuudi monteering * maailmas suuruselt teine seisuga aasta 2009 Kanaaride Suur Teleskoop (hisp Gran Telescopio Canarias) * Asukoht: Kanaari saared * Diameeter 10,4m * Avatud juuli 2007 · Seisuga aasta 2009 oli maailma suurim teleskoop Effelsberdi Raadioteleskoop (ingl Effelsberg 100-m Radio Telescope) · Asukoht: Saksamaa · Ehitatud: 1972 · Raadioteleskoop · 29 aastat oli suurim omataoliste seas. · Diameeter 100m Green Bank Telescope · Asukoht: USA · Valmis aastal 2000 · Tänaseks suurim maailmas ·...
PÄIKESESÜSTEEM 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? · Päike · Kaheksa suurt planeeti · Mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi · Planeetide kaaslased · Sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte") · teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." 2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuu. 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Millised planeedid ...
Kuu Mikko Buht Kristo Peterson 12a Tiirlemine ja Faasid · Elliptiline orbiit · Üks tiir ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga · Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel · Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena · Faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant Mered ja Mandrid Tumedad laigud = Mered · Heledad alad = Mandrid · Mered on moodustunud 3,2...4 miljardit aastat tagasi · Mandrid 4,5 miljardit aastat tagasi Mõõtmed · Kuu läbimõõt on 3476 km · Mass on 81 korda väiksem Maa massist · Raskusjõud on 6 korda väiksem kui Maa pinnal · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s Igavese Päikese Tipp · Päike kunagi ei looju · Sobilik tulevastele kosmoseoperatsioonidele · Temperatuur kõigub vaid 20 kraadi võrra · Mujal võib temperatuur muutuda 250 kraadi Päritolu · Tütrehüpotees · Õehüpotees · Tegelikkus... Kasu...
ajal on Päike seal lagipunktis ja see piirkond soojeneb seega kõige rohkem.) Basseini tekitanud kokkupõrge oli nii võimas, et lööklained kontsentreerusid uuesti planeedi vastasküljel. Arvatavasti sellepärast on Palavuse basseini antipoodiks piirkond, mida naljatades nimetatakse "veidraks alaks". Seal on planeedi pind segamini paisatud, kraatrite vallid on küngaste ja vagude poolt tükeldatud. Merkuuri kraatritele pannakse Rahvusvahelise Astronoomia Uniooni otsuse põhjal tuntud kirjanike, kunstnike, muusikute nimed. Nii on Merkuuril Beethoveni, Pus^kini, Shakespeare, Raffaeli, Rodini, Lermontovi, Händeli jt. nimelised kraatrid. (Palavuse bassein ja mõned kraatrid on saanud oma nime enne eelpoolmainitud otsuse vastuvõtmist.) 9.Astangud Täiesti ainuomased Merkuurile on kuni kahe kilomeetri kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud, mida pole leitud ei Kuul ega Marsil
Päike 2010 Päikesesüsteem Päike on maast umbes 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Päikese sisemuses on kuumus 100 miljonit kraadi. Sellises kuumuses sulaksid kõik ained gaasiks. Tundub nagu oleks päikese pinnal jahedam, kuid ei. Päikese pinnal on kuue tuhande kraadine kuumus. Päike on Päikesesüsteemis ainuke soojuseallikas. Päikeseenergia koosneb põhiliselt valgusest ja sellest tulenev soojus kiirgab lakkamatult ümbritsevasse ruumi. Millest osa jõuab ka meile Maale. Maa on samuti üks Päikese perekonna liikmetest ning on Päikese ümber tiirelnud umbes 4,5 miljardit aastat. Igal aastal 356 päeva jooksul teeb Maa päikese ümber ühe tiiru. Päikese perekonnas on veel teisi liikmeid, suuremaid neist nimetatakse planeetideks. Ka Maa on üks neist. Kõik planeedid kes on päikese perekonnas tiirlevad ümber päikese. Päikese suures perekonnas ehk Päikesesüsteemis käib palju külalisi. Kõige rohkem käib seal komeete ehk teistmoodi ...
LINNUTEE Siret Upan 12.K MIS ON „LINNUTEE“? • Linnutee on tähesüsteem, kus asub ka meie Päikesesüsteem. • Eestist kutsume me seda galaktikat „Linnuteeks“ kuna seda seostatakse rändlindudele suuna näitamisega. • Paljudes teistes maades kutsutakse „Linnuteed“ hoopis „Piimateeks“ • Hiinas ja Jaapanis kutsutakse seda „Hõbedaseks jõeks“ • „Linnutee“ on läbimõõduga umbes 30 kiloparsekit ehk 100 000 valgusaastat. • Olenevalt struktuurist, pöörlemisperiood on 15–50 miljonit aastat. • Ta liigub kiirusega 552–630 km sekundis. • Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum. • Linnutee on suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. KUS ASUB PLANEET „MAA“? • Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest. • Asub Orioni tähtkuju suunas ja välimise Perseuse haru vahel. ...
Numeroloogia N-14: Kristiina Moosel Miina Liias Karin Viilop Marjerita Toit Nicole Schreiner Sissejuhatus Sündis Hiinas Rütm ja võnked Arvud ja nimed Nimede mõju Uuestisünd Ülesanded Põhiarvud Elutee number 40% Oma mina number 30% Tahte number 20% Sündimise päeva number 10% Inimsuhete uurimiseks Oma arvates Mina number Teised näevad Elutee numbri järgi Tabel, leidmaks "Oma mina" ja "Tahte" numbrit. Eluteede võrdlus Kahe inimese eluteede numbrite võrdlus Sobivust saab vaadata tabelist Numbrite iseloomustus Tähtkuju = number Numbrimärk sünniaja järgi Samad jooned erinevatel inimestel Kehtiväd vaid mõned jooned Numbrite seletused 1 julge, leidlik, kohusetundeline / kangekaelne, argpüks, agressiivne 2 truu, tundlik, koostöövõimeline / ülitundlik, ükskõikne, pessimistlik 3 optimisstlik, armastav, tähelepanelik / laisk, kriitiline, kade 4 aus, kannatlik, töökas / sallimatu, pahatahtlik, taktitu 5 mitmekülgne, se...
JUPITER JUPITER Päikesest kauguselt viies planeet Heleduselt neljas taevakeha Päikesesüsteemi suurim planeet Nime saanud roomlaste jumala Jupiteri järgi JUPITERI OMADUSED Koosneb peamiselt heeliumis ja vesinikust -gaasiline planeet Puudub tahke pind Atmosfäär on jaotunud erinevateks kihtideks Jupiteri katavad alati pilved Vähemalt 67 kaaslast JUPITERI KAASLASED Kokku 67 kaaslast Nendest 51 on raadiusega 10 km või ka väiksemad Neli suuremat kaaslast Io - Europa Ganymede - Callisto Need avastas Galileo Galilei SUUR PUNANE LAIK Tuntuim Jupiteri nähtus Asub lõunas On suur keeristorm -tuule kiirus u 500 km/h Sinna mahuks 2- 3 Maa suurus planeeti HUVITAVA FAKTID On võimalik näha maalt palja silmaga Jupiteril on kõikidest planeetidest kõige lühem päev - 9h ja 55min Jupiter teeb 11,8 Maa aastaga tiiru ümber päikese Maa on 318 korda kergem, k...
1. slaid Suurte kauguste ja väikeste mõõtmete tõttu jääb enamus kosmilisi kehi astronoomidel siiski nägemata. Märkame neid vaid siis, kui nad oma teekonnal satuvad Maa või Päikese lähedale. Komeedid on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. Nad ilmuvad enamikus ootamatult (korduvalt nähtud nn. perioodilisi komeete on teada vaid mõnikümmend) paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab "sabatäheks" -- heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks (vt. fotot). Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma; selliseid ilmub paraku aga harva. Kümmekond igal aastal ilmuvat ja vaid binokli või teleskoobi abil vaadeldavat sabatähte jäävad eriteadlastele uurida. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Komeeti ennast nähti esimest korda 1986. aastal, kui kosmosejaa...
REFERAAT Planeet Saturn Koostaja:Kristo Paju Juhendaja: Meeli Telgmaa Torma 2003 9 klass Kasutatud lingid: 1.Universum:http: http://opik.obs.ee/osa5/ptk06/tekst.html 2. Taevakehade esmane liigitus: http://hot.ee/ylle5555/page3.html 3. Päikesesüsteem:http://www.kadrina.edu.ee/andres/unirel/psystem.htm 4.Planeet: http://hot.ee/paikesesysteem/saturn.html ; http://www.miksike.ee/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/saturn.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/ Sisukord 3. Universumi teke 4. Taevakehade esmane liigitus 5. Päikesesüsteem 4. Planeet Universum on tekkinud Suure Paugu teooria järgi. Taevakehade esmane liigitus Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade ...
Rocca al Mare Kool KOSMOLOOGILISED PARADOKSID Referaat Karl Hendrik Bachmann 10. klass Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 2 Olbers’i ehk fotomeetriline paradoks ......................................................................................... 2 Gravitatsiooniline paradoks........................................................................................................ 3 Kokkuvõte .................................................................................................................................. 3 Kasutatud allikad ........................................................................................................................ 5 ...
ü (ehk ta on keskmiselt ca 19 korda kaugem kui Maa Päikeselt). Kõrvalekalded Uraani orbiidil lubasid 19. sajandi keskel järeldada, et Uraani taga on massiivne planeet, mis oma gravitatsiooniväljaga kutsub neid kõrvalekaldeid esile. Uraani ringide süsteem. Pilt: Erich Karkoschka/NASA, 1996, http://apod.nasa.gov/apod/ap960430.html kaudu. Eesti kosmosebüroo kodulehekülg 10. NEPTUUN Neptuun on Päikeselt kaheksas ja viimane planeet. Ennem Rahvusvahelise Astronoomia Liidu 2006. a. otsust peeti viimaseks planeediks Pluutot. Nüüd on Pluuto ümberkvalifitseeritud kääbusplaneediks. Neptuun koos Uraaniga kuuluvad jäähiidude klassi. Ennem 1990-ndaid peeti neid gaashiidudeks koos Jupiteriga ja Saturniga. Nende struktuuri erinevuste tõttu käsitletakse neid nüüd aga kui eraldi klasse. Neptuun avastati 1846. a. Avastuseni viis ebaregulaarsuste uurimine Uraani liikumises, mida põhjustas Neptuuni gravitatsiooniväli.
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Kogu Tõde Kuust Referaat Tallinn 2013 1 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 1. Kuu lähim naaber.....................................................................4 2. Reljeef...........................................................................................4 3. Kuu Pinnas...................................................................................5 4. Kuu tagakülg................................................................................5 5. Kuu looded(tõus ja mõõn)...........................................................5 6. Esimene inimene Kuul.................................................................6 7. Tähtsamaid uurimusi........................................
Päikesesüsteem Planeet Päike Merkuur Veenus Maa Marss Temperatuur 15milj.°K (pinnal 6milj. 452°K 480 °C 15°C +25 kuni -125 °C K°) Kaugus Maast 149,6×10km 82×10km 42×10km 0 55400×10 km Pindala 6,078×1012 km² 75×10km² 284,702 km2 144,8×10km² Mass 1,989×1030 kg 3,303×1023 kg (18 korda 1,19472×1024 kg (5 5,9736×1024 kg 6,4219 x 1023 kg väiksem Maast) korda väiksem ...
· Päike on süsteemi tsentriks hõõguvkuum gaasikera läbimõõduga 1,4 miljonit kilomeetrit ja massiga 2*1030 kg. Päikese mass on üle tuhande korra suurem suurima planeedi Jupiteri omast ning 330 000 korda suurem Maa massist (diameeter 109 korda suurem kui Maal). Keskmine tihedus: 1,4*103 kg/m3. Päikese gravitatsiooniväli on see, mis planeete koos hoiab, ja Päikese kiiratud energia on ka enamiku looduses toimuvate protsesside käigushoidja. Päike asub Maast 150 miljoni ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja, liikudes ringorbiidil kiirusega 230km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päikese spektris on pidevspektri taustal palju neeldumisjooni (Fraunhoferi jooned). Nende järgi on kindlaks tehtud, et Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Üldse on avastatud Päikesel üle...
Titan Titani avastas 1655 aastal hollandi astronoom Christiaan Huygens. Titan on Saturni suurim kuu ja Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu Ganymedese järel. Titaani orbiidi raadius on 1 221 931 km ja tiirlemisperiood on 15,9454 Maa päeva. Titani keskmine läbimõõt on 5152 km ehk 0, 404 Maa läbimõõtu. Titani pindala on 83 miljonit km². Keskmine pinnatemperatuur on -179,5 °C. Titan on Päikesesüsteemi ainuke kuu, millel on tihe atmosfäär. See selgus alles pärast seda, kui 1979 NSV ...
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] ...
PÄIKESESÜSTEEM Mari Pall 12.A PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Ümber päikese tiirleb 8 planeeti. Alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Päikesesüsteemi kuuluvad ka komeedid, asteroidid ja meteoriidid Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Komeet Jupiter Meteoriit PÄIKE Täht Läbimõõt 1,4 mljn km Kiirgab valgust ja soojust Kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu toimuvad tuumas termotuumarekatsioonid Sisaldab endas 98% kogu Päikesesüsteemi massist MAA Päikesesüsteemi kolmas planeet Keskmine temp. +23 kraadi Keemiliselt koostiselt metalliline Maa kaaslaseks on Kuu Tiirlemisperiood on 365 ...
TÄHED TÄHE ISELOOMUSTUS • Vesinik ja heelium • Termotuumareaktsioonid • Kõrge temperatuur • Plasma • Kiirgab valgust TÄHTEDE SÜND HERTZSPRUNGI- RUSSELLI DIAGRAMM Diagrammi koostajad Ejnar Hertzsprung ja Henry Russell HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM UDUKOGUD Andromeeda udukogu ehk galaktika M31 KÄÄBUSTÄHED • Punased kääbustähed • Valged kääbustähed • Pruunid kääbustähed PUNANE KÄÄBUSTÄHT Proxima Centauri VALGE KÄÄBUSTÄHT Siirius B HIIDTÄHED • Punased hiiud Antares VY Canis Majoris • Ülihiiud Cygnus OB2 -12 SUPERNOOVA Supernoova jäänus, taustal Wolf–Rayet'i täht. PULSARID Crab Nebula KAKSIKTÄHED Tänan kuulamast!
Tähed. Tähtede sünd, elu, surm. Tähed Tähed on peamiselt vesinikust ja heeliumist koosnevad kehad. Tähtede tuumas toimuvad termotuumareaktsioonid, mis sarnanevad vesinikupommis toimuvate reaktsioonidega. Tuumas võib temperatuur küündida 16 miljoni kraadini. Kui üks liivatera oleks nii kuum, siis sellest 150 kilomeetri kaugusel olev inimene hukkuks. Tähtede aine on erilises kuumas olekus, mida nimetatakse plasmaks. Plasmas ei ole aatomeid, see on lihtsalt elektronide ja prootonite hõõguv segu. Tähe tuumas liituvad vesinikutuumad, moodustades heeliumituumi. Seda tuumareaktsiooni nimetatakse prooton-prooton tsükliks. Tähed vilguvad, sest me näeme neid läbi Maa atmosfääri, mis on pidevas liikumises. Tähe mõõtmed ja heledus sõltuvad selle massist sellest, kui palju ainet täht sisaldab. Päike on keskmise suurusega täht. Ühegi tähe mass ei ole Päikese massist üle 100 korra suurem ega väiksem kui 6-7 protsenti sellest. T...
PLANEEDID LOODUSÕPETUSE TUND IV KLASSILE Kui palju on Päikesesüsteemis planeete? Päikese ümber tiirleb palju taevakehi, suuremaid neist peetakse planeetideks Päikese ümber tiirleb 8 planeeti Planeedid on oma nime saanud Rooma ja Kreeka jumalate järgi Alustades Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Planeetide liikumine ja valgus Planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ringjoont ehk orbiiti. Sellist liikumist nimetatakse tiirlemiseks Samal ajal pöörlevad planeedid ka ümber oma kujuteldava telje Tähed kiirgavad pidevalt valgust: nad on valgusallikad. Planeedid ise ei helenda, vaid peegeldavad valgust. VIDEO https://www.youtube.com/watch?v=5c_lL6I3OaA 0.15 sek 0,35 sek Merkuur Päikesele kõige lähem planeet Päikesesüsteemi väikseim planeet Mercuriuse järgi saanud nime Pole kaaslasi Veenus Päikesest 2. planeet ...
Gümnaasiumi arvestustöö I ja II variant ilma vastusteta!
Füüsika kordamine · Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, üheksa suurt planeeti, hulgaliselt väikekehi. · Loetlege 9 suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. · Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väiksed. · Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad ja väikese tihedusega. · Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Tal on piklik ja tugevasti kaldu orbiit, ta on palju väiksem ja tema ümber on terve hulk sama tüüpi objekte. · Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on praktiliselt ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas. · ...
Kosmoloogia Päikesesüsteem koosneb Maa tüüpi planeetidest, Hiidplaneetidest, asteroididest, komeetidest, meteooridest, meteoriitidest ja kääbusplaneetidest. Päikesesüsteemi planeetideks on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Maa tüüpi planeetideks kutsutakse Merkuuri, Veenust ja Marssi. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. On olemas maapind. Hiidplaneetide rühma kuuluvad: Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad kui eelmised ja palju väiksema tihedusega, samuti neil ei ole kõvat maapinda. Pluuto sarnaneb oma suuruse ning orbiidi poolest asteroidide või komeetidega. Samuti on tema orbiit palju piklikum. 21. sajandil avastati veel Pluuto taolisi taevakehi ning otsustati neid nimetada kääbusplaneetideks. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujul...
TÄHED Mis on tähesuurus ja mis on selle seos tähtede heledusega? Tähesuurus on arv, mis iseloomustab tähe näivat heledust. Tähis: m -2; -1; 0; 1; 2; 3; 4; 5; 6 Kõige Kõige nõrgemad heledamad tähed, mida inimese ja suuremad silm suudab eristada tähed (kordaja on 5.51) Kõige heledam täht on Siirius (-1.45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist ja jaotatakse spektriklassidesse. I. 3000 K punased tähed M klass ülihiiud II. 4000 K punased K klass ülihiiud III. 6000 K kollased päike! G klass hiiud IV. 8000 K helekollane F klass allhiiud V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas sed...
ÜLDINE Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Koos kolme teise hiidplaneedi Saturni, Uraani ja Neptuuniga moodustavad nad 99.5% planeetide massist. AVASTAMINE Jupiter on heleduselt neljas objekt taevas (pärast Päikest, Kuud ja Veenust; mõnikord on Marss samuti heledam).Teda teatakse juba esiajaloolisest ajast peale. Galileo avastas 1610. aastal Jupiteri neli suurt kuud Io, Europa, Ganymede ja Callisto (praegu tuntud kui Galileo kuud) ja oli esimene, kes nende liikumise avastas, mis silmnähtavalt ei koondunud Maale. See oli tähtis punkt Kopernikuse planeetide liikumise heliotsentrilise teooria kasuks. [Galileo avameelse toetuse pärast Kopernikuse teooria kasuks arreteeriti ta Inkvisitsiooni poolt. Teda sunniti lahti ütlema oma...
. - . . - . . , , . 10 20 . 10-36 ( ), . 12 , 4- , . 10-36 . 1 . 10-14 , , "" . . t=10 t=10 . -6 -4 1017 /3 T=1012...1013 2) . , , , , , ( ), , . t=10 t=10 . -4 1 10 / T=10 7 3 9 2) . - - , 1010 K 1 . t=10 t=10 . -6 -4 10 / T=10 ...10 17 3 12 13 3) . . , . , , . 4) - , , . " " ( 300 000 ) . , 51044 c 1032 , - - «» , 510441036 c 1028 , ...
Veenus Sissejuhatus Veenus on teine planeet päikesest. Ta on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Eestis on rahvakeeli nimetatud hommikutaevas nähtavat Veenust Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Uurimine ja tähtsamad avastused Esimesena maandus Veenusele Nõukogude liidu automaatjaam ,,Venera 7" aastal 1970. Kosmosest on pinnaehitust on uuritud lisaks pildistamisele ka radaritega. Suuremosa mõõtmis on tehtud orbitaaljaamaga ,,Magellan" aastatel 1990-1994.(ebatäpne, 120-300m täpsus) ,,Venera 10", ,,Venera 14" näitasid ära et planeedi pind on vulkaanilise koostisega. ,,Vega 1" ja ,,Vega 2" tegid gamma-spektromeetriga kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile. Pinnamood Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Suurim kõrgu...
Gustav Adolfi Gümnaasium Linnutee Referaat Karl Kahm 10a klass Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord · Sisukord lk 2 · Sissejuhatus lk 3 · Astronoomia lk 3 · Linnuteed uurinud astronoomid lk 3 · Galaktika definitsioon lk 4 · Linnutee tekkimine lk 4 · Linnutee tähesüsteem lk 4 · Linnutee galaktika tuum lk 5 · Päike lk 5 · Tähed lk 6 · Supernoova lk 6 · Tumeaine lk 7 · Gravitatsioon lk 7 · Linnutee otsene mõju maale lk 8 · Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Linnutee on Galaktika (kr. k
Universumi tekkimine Universumi tekkelugu pole veel lõpuni selge. Suure Paugu teooria-Algpalhvatus ehk Suur Pauk toimus umbes 15 miljardit aastat tagasi. Enne seda polnud mitte midagi. isegi aega ei olnud. Aeg algas koos Suure Pauguga. Pärast Suurt Pauku-Suurest paugust tekkis ülituline ülikiiresti paisuv tulekera. Praeguses universumis olev aine (galaktikad, tähed, meie ise) koosneb tervenisti tol ajal tekkinud osaksestest. Meie tulekera jätkas paisumist ja jahtumist. Pime universum-Mõne aja möödudes hakkas paisuv ja jahtuv gaasikera "pragunema" - universum jagunes tohutusuurteks gaasipilvedeks. Gaasi tihedus aga oli ikka veel nii suur, et valgus ei suutnud gaasi läbida. Universumis oli pime. Galaktikad-Möödus ligi miljon aastat. Universum oli jahtunud 3000 kraadini ja muutunud läbipaistvaks. Nüüd hakkasid gaasipilved raskusjõu mõjul kokku tõmbuma. - neis hakkasid tekkima galaktikad. Samal ajal jätkasid tihenevad gaasipilved Suurest Pa...
IO Io on Jupiterile lähim Galilei kuudest ning on päikesesüsteemi suuruselt neljas kuu. Tähtsad andmed avastaja Galileo Galilei avastamise kuupäev 7 Jaanuar 1610 IO päeva pikkus 42 tundi IO keskmine kiirus 17,334 km/s tiirlemisperiood 1,769 päeva pöörlemisperiood 1,769 päeva keskmine raadius - 1,821 km ( 0,286 Maad) diameeter 3,642 km pindala 41,910,000 km2 tuuma raadius 656 km( kui koosneb puhtast rauast), 947 km (kui koosneb raua ja rauasulfiidi segust) keskmine tihedus - 3530 kg/m³ mass - 8,9319x1022 kg ( 0,015 Maad) ruumala - 2.53×1010 km3 (0,023 Maad) albeedo 0,7 pinnamoe suurim kõrguste erinevus 15km pinnase koostis väävli ühendid ja silikaatsed kivimid atmosfäärirõhk - 10-9 baari magnetväli - võimalik IO Kuna Iol asub üle 400 aktiivse vulkaani on ta geoloogiliselt üks kõige aktiivse...
Parved koos rändavad tähed Eva Liisa Saag Haapsalu Gümnaasium 2011 Sisukord · Sissejuhatus · Topeltnägemine · Täherühmad · Kerasparved · Varjutusmuutlikud tähed · Näidised · Kasutatud materjal Sissejuhatus Sõnn on tähelepanuväärne tähtkuju. Sõnni oranzi silma tähistava Aldebarani leiad, kui pikendad kolme Orioni tähtkuju keskosas diagonaalselt paiknevat tähte ühendavat kujutletavat joont loode suunas. Seda joont jätkates jõuad tähistaeva kõige silmatorkavama kujundi Plejaadide täheparveni. Seda kutsutakse ka Seitsmeks Õeks. Topeltnägemine Meie kohalik täht Päike liigub üksinda, aga üle kahe kolmandiku kõigist tähtedest liiguvad kosmoses ühe või mitme kaaslasega. Umbes pooltel tähtedel on üks kaaslane. Neid nimetatakse kaksiktähtedeks ja igat tähte komponendiks. Sellises süsteemis on tähed omavahel seotud gravit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
