alanemist. Selle tulemusena eristatakse äraarvatud ja ootamatut inflatsiooni. Äraarvatud inflatsiooni korral on indiviidid suutnud õigel ajal ja täies ulatuses prognoosita ning seetõttu ka tehingutes kajastada hinnatõus. (Eamets, et al. 2005, :197) Enamikel juhtudel ei suudeta inflatsiooni tulekut ära määrata. Ootamatu ehk prognoosimatu inflatsiooni korral majandussubjektid ei oska või ei jõua ennast kaitsta. (Mankiw 2008, : 378) Samuti võib avaldumise viiside abil kategoriseerida inflatsiooni kui avalikku, varjatud ja tõkestatud. Avaliku inflatsiooniga on tegemist normaalse majandusliku olukorraga, mis kaasneb majanduskasvuga. See on turumajandusele iseloomulik nähtus, mis väljendub üldises hinnatõusus ilma et raha vääring alaneks. Selle asemel on hinnatõus tingitud reaalse väärtuse tõusust tootest ja teenusest kliendile. Varjatud inflatsiooni
Hindamise põhimõtted: Kursuse lõpphinne kujuneb järgmistest osadest: lõppeksami tulemus 70%, vaheeksami tulemus 30%. Põhiõpik: Kaie Kerem ja Mare Randveer. Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. 5., parandatud ja täiendatud trükk, ,,Külim", Tallinn, 2007. Täiendav kirjandus: N. G. Mankiw. Principles of Economics. Harvard University. The Dryden Press. Jukka Pekkarinen, Pekka Sutela. Mikro- ja makroökonoomika I - IV. Tallinn 1991 1994. Mare Randveer. Mikroökonoomika ülesannete ja harjutuste kogu. "Külim", 2006. A. Org ja M. Sults. Makroökonoomika
annaabi.ee 
