Tabeltöötlus. Ülesanne 2 Tabelid Sellele lehele kopeerida ja täita andmetega "kirjanurk" eelmisest ülesandest. Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Tabelid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Kersti Antoi Õpperühm KTABB11 Koostada funktsioonide väärtuse tabel argumendi alg- ja lõppväärtusega mä Sammu arvutamisel jagatakse lõigu pikkus etteantud jaotiste arvuga. Algus Lõpp Jaotisi Samm Luua graafikud ja leida nõutud karakteristikud antud lõigul. X väärtuste leidm -5 5 20 0,5 otsifunktsioonid INDEX ja MATC...
Märt Sults „Riigieksamis – kas õigeim valik gümnaasiumi lõpetamiseks?“ Õpetajate Leht, 12. september, 2016 Artikli teemaks on riigieksamid gümnaasiumi lõpuklassides ning nende vajalikkus õpilasele ja ülikoolile. Sultsi artiklis võib leida mitmeid murekohti. Kõige suurema probleemina toob autor välja selle, et riigieksamid on kaotanud oma esialgse mõtte – ühitada lõpueksamid kõrgkooli sisseastumiskatsetega ja vähendada gümnasistide suvist koormust. Nüüd on aga tehtud kohustuslikeks kolme aine eksamid, mis ei jäta õpilasele suurt võimalust valida endale ise testid ainetes, mis käiksid kokku nende soovitud erialadega ülikoolides. Samuti soovivad paljud kõrgkoolid korrata sisseastumiseksameid, kuna riigieksamitest on võimalik saada läbi juba ühe punktiga. Riigikogu kultuurikomisjoni liige ning pikaajaline koolijuht on toonud välja mitmeid erinevaid seisukohti sellel teemal. Esimesena kirjutab ta en...
,,Vertical (common-size) analysis of financial statements". (s.a.). allikas https://www.accountingformanagement.org/vertical-analysis-of-financial- statements/ Zirnast, V. (2008). ,,Strateegiline finantsjuhtimine. Idee kohtub rahakotiga". Tallinn: Äripäev Teearu, A., Krumm, E. (2005). ,,Ettevõtte finantsjuhtimine". Tallinn: Pegasus Aruste, V. (2004). ,,Finantsanalüüs ja planeerimine". Printon Trükikoda AS Tallinn Sults. L. ,,Kuidas finantsjuhtimisega edu saavutada"? allikas http://www.sinihobu.ee/blogi/kuidas-finantsjuhtimisega-edu-saavutada 3 Sults, L. ,,Finantsanalüüs- tööriist eesmärkide saavutamiseks". Allikas http://www.sinihobu.ee/blogi/finantsanaluus-tooriist-eesmarkide- saavutamiseks: Rünkla, J. (2003). ,,Ärianalüüs" PEATÜKKIDE JA SISU TUTVUSTUS Ainetöö ülesehitus näeks välja alljärgnevalt:
HANSA LIIT Lisette Sults HANSA LIIT • Ühist poliitikat ajavate Põhja-Euroopa kaubalinnade liit. • Äri ajasid kaupmehed. • Hiilgeagadel kuulus Hansa Liitu umbes 70 suurt ja 100-130 väikelinna. • Eksisteeris 13. sajandi lõpp kuni 17. sajandi lõpuni. TÄHTSAMAD KAUBAD LÄÄNEST ITTA Sool Kangad Heeringas Hõbe TÄHTSAMAD KAUBAD IDAST LÄÄNDE • Vili • Vaha • Lina • Karusnahad HANSA KAUBAKONTORID London Bergen Brüge MIS LINNAD EESTIS KUULUSID HANSA LIITU? Tallinn Tartu Uus-Pärnu Viljandi HANSAPÄEVAD • Hansalinnadest saadeti Delegatsioonid* (arutasid kaubandusega, meresõitu ja kaubateede vabadust, mereröövlite vastu võitlemist, liitude ja rahu sõlmimist, sõja kuulutamist, diplomaatilisi suhteid) • Delegatsioonid*-Delegatsioon on rühm isikuid (delegaadid), kelle valitsus, organisatsioon või kollektiiv on delegeerinud esind...
JÕGI GANGES Lisette Sults KA ART Algab Gangotri liustikust Himaalajas Suubub Bengali lahte Jõgi voolab Lõuna suunas ÜLDANDMED Asub India põhjaosas 2525 km 42 470 m³/s Toitub peamiselt sademetest ja lume sulamisest Keskmine sügavus: 16 m Kõrgus merepinnast: 7756 m Asub mussoonkliimaga alal India püha jõgi LISAJÕED PAREMPOOLSED LISAJÕED VASAKPOOLSED LISAJÕED • Yamuna • Mahakhali • Son • Karnali • Mahananda • Koshi • Gandak • Ghaghra DELTA Gangese ja Brahmaputra ulatuslik ühine delta Maailma suurim delta KESKKPNNAPROBLEEM Üleujutused, mis toovad vahel kaasa ka katastrofaalseid tagajärgi Himaalaja liustike sulamine IN IM T E GE VU S •Jõkke heidetakse iga päev miljard gallonit heitvett •75% jä...
PARK Ave Ojalo Liisa Roasto Madli Sults Rutti Mänd PARK LINNAPARK inna piirides asuvad ohkesti külastatavad arjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid t Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park MAAPARK ·E ndised mõisapargid ·N ende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid ·l innamäed Nt. Tarvastu park ·k loostripargid Nt. Padise kloostri park RAHVUSPARGID · arula · ahemaa · atsalu · oomaa · ilsandi PUUD ·Harilik pöök ·Mänd ·Pärn ·Hobukastan ·Lehis ·Vaher ·Sarapuu ·Kask ·Kadakas ROHTTAIMED ...
Tasakaaluharjutused Referaat Koostas : Jaanika Padar Juhendas : Lidia Petrova Õppeaasta : 2011/12 Tasakaaluharjutuste eesmärk on : · Harjutus parandab ja aitab hoida tasakaalu · Tugevdab lihaskonda o seisa jalad kergelt harkis o kanna keharaskus vaheldumisi paremalt jalalt vasakule jalale (10 korda) o vii parem jalg ette (kõnniasendisse) o kanna keharaskus vaheldumisi eesolevalt jalalt tagumisele jalale (5 korda) o vaheta jalgade asend- vii vasak jalg ette o kanna keharaskus vaheldumisi eesolevalt jalalt tagumisele jalale (5 korda) o seisa jalad kergelt harkis o pööra keha puusadest vaheldumisi paremale ja vasakule ning lasta kätel vabalt kaasa liikuda o seisa kordamööda varvastel ja kandadel (10 korda) o puuduta parema jala kannaga vasaku jala varbaid o jää sellesse asendisse 10 seku...
EUTROFEERUMINE Eutrofeerumine ehk rohketoitelisus on mure, mis tekitab probleeme mitmetele veekogudele (tiigid, inimese loodud paisjärved, madalaveelisi looduslikud järved ning merede rannikuvööndid). Eutrofeerumine on looduslik protsess, mille kulg ajas sõltub paljudest teguritest. Siseveekogude puhul on neist olulisimad järve või paisjärve tüüp, eriti troofsuse ehk toitelisuse seisukohalt, klimaatilised tingimused, veekogu sügavus ning inimtegevus veekogul ja selle valgalal (Sults 2003). Viimast tegurit peetakse peamiseks protsessi kiirendajaks möödunud 50 aasta jooksul. Just nii, nagu inimeste vananemise puhulgi, mõeldakse abile alles siis, kui selleks on juba kas liiga hilja, või nõuab tervendamine suuremaid kulutusi, kui ühiskond suudab või on nõus maksma. Teada on asjaolu, et eutrofeerumine on ajas kiirenev looduslik protsess, mille kulg näiteks järvedes võib liigtoitelisuse staadiumis areneda kiirenevalt isegi siis, kui toitesoolakoormus valgalalt on
Randjärv, Urmas Klaas, Jüri Jaanson, Lauri Luik, Deniss Borodits, Johannes Kert, Terje Trei, Martin Kukk. Keskerakonna nimekirjast valitud: Edgar Savisaar, Yana Toom, Mihhail Kõlvart, Jüri Ratas, Kadri Simson, Mihhail Stalnuhhin, Rein Ratas, Heimar Lenk, Mailis Reps, Marika Tuus-Laul, Siret Kotka, Enn Eesmaa, Aadu Must, Olga Ivanova, Mihhail Korb, Viktor Vassiljev, Erki Savisaar, Tarmo Tamm, Martin Repinski, Vladimir Velman, Märt Sults, Kersti Sarapuu, Valeri Korb, Priit Toobal, Kalev Kallo, Toomas Vitsut, Lauri Laas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjast valitud: Sven Mikser, Rainer Vakra, Ivari Padar, Helmen Kütt, Eiki Nestor, Andres Anvelt, Mihkel Raud, Jevgeni Ossinovski, Tanel Talve, Kalvi Kõva, Heljo Pikhof, Hannes Hanso, Urve Palo, Indrek Saar, Jaanus Marrandi. IRLi nimekirjast valitud: Juhan Parts, Urmas Reinsalu, Helir-Valdor Seeder, Marko Mihkelson, Marko
2.1.2. Olukorrateooria Situatsiooniline lähenemine juhtimisstiilidele kerkis esile 1960. aastatel kui eelnevad teooriad ei suutnud enam seletada paljusid liidri käitumise aspekte. Leiti, et lisaks juba eelnevalt kirjeldatud aspektidele peab olema veel midagi, mis mõjutab juhtimisstiili tulemuslikkust, kuna need ei toonud alati häid tulemusi. Paljud teoreetikud leidsid, et konkreetne kontekst (situatsioon) avaldab juhtimisstiili efektiivsusele olulist mõju. (Sults, 04.11.2009) Olukorrateooriat käsitleb pikemalt Aleksandr Lukjanov (2002: 82-85). Olukorrateooria alusepanijateks selle kaasaegses tähenduses on ameeriklased P. Lawrence ja J. Lorsch. Selle teadussuuna keskseks (ja lähte)punktiks on situatsioon, st teatud välis- ja sisemõjurite kogum, mis antud hetkel organisatsiooni ja selle juhtimist tugevasti mõjutab. Seda mõju arvesse võttes peab juht organisatsiooni probleemide lahendamiseks kasutusele võtma kõige efektiivsemad vahendid
Tapa Gümnaasium Valdur Kübarsepp UNI JA UNEHÄIRED TAPAGÜMNAASIUMI ÕPETAJATE SEAS Uurimistöö Juhendaja: Mailis Sults Tapa 2015 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass: 11 Töö pealkiri: Uni ja unehäired Tapa Gümnaasiumi õpetajate seas Valdkond: Psühholoogia Kaitsmise aeg: Lehekülgede arv: 26 Refereering Uurimustöö räägib unest, unetusest, erinevatest unehäiretest ja nende sümptomitest ning mida teha selleks, et unehäireid vältida. Tööd tehes küsitlesin ka Tapa Gümnaasiumi
Kristen Michal Marko Mihkelson Marianne Mikko Madis Milling Aadu Must Meelis Mälberg Eiki Nestor Andrei Novikov Mart Nutt Anneli Ott Liisa Oviir Ivari Padar Kalle Palling Toomas Paur Keit Pentus-Rosimannus Hanno Pevkur Heljo Pikhof Barbi Pilvre Marko Pomerants Heidy Purga Raivo Põldaru Henn Põlluaas Laine Randjärv Valdo Randpere Martin Repinski Taavi Rõivas Kersti Sarapuu Erki Savisaar Helir-Valdor Seeder Sven Sester Priit Sibul Arno Sild Mihhail Stalnuhhin Anne Sulling Märt Sults Aivar Sõerd Tanel Talve Artur Talvik Tiit Terik Urve Tiidus Terje Trei Margus Tsahkna Marika Tuus-Laul Rainer Vakra Viktor Vassiljev Vladimir Velman Toomas Vitsut Hardi Volmer Toomas Väinaste
naeratas Indrekule ja kadus. XXXI Indrek hakkas õhtuti surnuaial käima, et otsida sealt leina ja nuttu, kuid seda ta eriti ei leidnud. Ühe korra leidis, kui nägi ühte üksikut kirstu matmis koha poole viidavat ja sellel kirstul ei olnud peale matjate ühtegi leinajat, see tõi Indreku silmile paar pisarat. Seal kohtus ta ka oma vana saksakeele õpetaja Sultsiga, kellele Indrek oli ennist lahtilaskmis kirja viinud. Härra Sults hakkas Indrekuga Jumalast, kuradist, inimesest ja tõest ja valest rääkima. Nimelt pidas härra Sults valeks seda, et inimese surivoodil talle valetada nagu ta ise oli oma isale teinud. Ta lubas oma isale et matab ta Reini jõe kaldale, kuid mattis ta hoopis sinna. Härra Sults jäi sinna rääkima ega pannud tähele et Indrek kadus tema kõrvalt. Indrek leidis ka teise kõrvalise koha kus olla, selleks oli see sama kuut maja taga
(Siimon, Vadi, 2003: 52) 2.1.2. Olukorrateooria Situatsiooniline lähenemine juhtimisstiilidele kerkis esile 1960. aastatel kui eelnevad teooriad ei suutnud enam seletada paljusid liidri käitumise aspekte. Leiti, et lisaks juba eelnevalt kirjeldatud aspektidele peab olema veel midagi, mis mõjutab juhtimisstiili tulemuslikkust, kuna need ei toonud alati häid tulemusi. Paljud teoreetikud leidsid, et konkreetne kontekst (situatsioon) avaldab juhtimisstiili efektiivsusele olulist mõju. (Sults, 04.11.2009) Olukorrateooriat käsitleb pikemalt Aleksandr Lukjanov (2002: 82-85). Olukorrateooria alusepanijateks selle kaasaegses tähenduses on ameeriklased P. Lawrence ja J. Lorsch. Selle teadussuuna keskseks (ja lähte)punktiks on situatsioon, st teatud välis- ja sisemõjurite kogum, mis antud hetkel organisatsiooni ja selle juhtimist tugevasti mõjutab. Seda mõju arvesse võttes peab juht organisatsiooni probleemide lahendamiseks kasutusele võtma kõige efektiivsemad vahendid
Heidy Purga HP 4 Raivo Põldaru RP 1 Henn Põlluaas HP 4 Laine Randjärv LR 1 Valdo Randpere VR 1 Martin Repinski MR 1 Taavi Rõivas TR 1 Kersti Sarapuu KS 1 Erki Savisaar ES 1 Helir-Valdor Seeder HS 1 Sven Sester SS 1 Priit Sibul PS 1 Arno Sild AS 3 Mihhail Stalnuhhin MS 2 Anne Sulling AS 3 Märt Sults MS 2 Aivar Sõerd AS 3 Tanel Talve TT 3 Artur Talvik AT 1 Tiit Terik TT 3 Urve Tiidus UT 1 Terje Trei TT 3 Margus Tsahkna MT 2 Marika Tuus-Laul MT 2 Rainer Vakra RV 1 Viktor Vassiljev VV 2 Vladimir Velman VV 2 Toomas Vitsut TV 2 Hardi Volmer HV 1 Toomas Väinaste TV 2 Unikaalsed initsiaalid 55
Heidy Purga HP 4 Raivo Põldaru RP 1 Henn Põlluaas HP 4 Laine Randjärv LR 1 Valdo Randpere VR 1 Martin Repinski MR 1 Taavi Rõivas TR 1 Kersti Sarapuu KS 1 Erki Savisaar ES 1 Helir-Valdor Seeder HS 1 Sven Sester SS 1 Priit Sibul PS 1 Arno Sild AS 3 Mihhail Stalnuhhin MS 2 Anne Sulling AS 3 Märt Sults MS 2 Aivar Sõerd AS 3 Tanel Talve TT 3 Artur Talvik AT 1 Tiit Terik TT 3 Urve Tiidus UT 1 Terje Trei TT 3 Margus Tsahkna MT 2 Marika Tuus-Laul MT 2 Rainer Vakra RV 1 Viktor Vassiljev VV 2 Vladimir Velman VV 2 Toomas Vitsut TV 2 Hardi Volmer HV 1 Toomas Väinaste TV 2 Üks kord esinenud initsialid 55
TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut Jaanus K. JUHTUMIANALÜÜS Iseseisev töö Õppegrupp: G-1 (Geoökoloogia) Juhendaja: Kärolin Sults Õppeaine: Juhtimise alused Tallinn 2008 SISUKORD JUHTUMI ÜLEVAADE............................................................................................................ 3 PROBLEEMIDE MÄÄRATLUS JA ANALÜÜS..................................................................... 4 Kommunikatsiooni probleemid...............................................................................................4
Heidy Purga HP 0 Raivo Põldaru RP 1 Henn Põlluaas HP 0 Laine Randjärv LR 1 Valdo Randpere VR 1 Martin Repinski MR 1 Taavi Rõivas TR 1 Kersti Sarapuu KS 1 Erki Savisaar ES 1 Helir-Valdor Seeder HS 1 Sven Sester SS 1 Priit Sibul PS 1 Arno Sild AS 0 Mihhail Stalnuhhin MS 0 Anne Sulling AS 0 Märt Sults MS 0 Aivar Sõerd AS 0 Tanel Talve TT 0 Artur Talvik AT 1 Tiit Terik TT 0 Urve Tiidus UT 1 Terje Trei TT 0 Margus Tsahkna MT 0 Marika Tuus-Laul MT 0 Rainer Vakra RV 1 Viktor Vassiljev VV 0 Vladimir Velman VV 0 Toomas Vitsut TV 0 Hardi Volmer HV 1 Toomas Väinaste TV 0 Unikaalseid initsiaale 55
See mees sai meie lennu legendiks puhtalt oma iseloomu tõttu, ei olnud keegi enne ega peale tema tunde näinud nii teistsugust inimest. Temaga väga huvitavaid, hirmsaid ning naljakaid momente oli sadu selle pooleteise aasta jooksul, mil ta meie klassile tunde andis, kindlasti ei jõua ma kõiki siia kirja panna ega meenutada. Võib-olla alustada näiteks sellest, et kuidas ükskord poistega sai tagapingis kaarte mängitud, ning siis kui Hr. Sults tähele seda pani, ütles ta pigem kurja häälega: ,,andke kaardid siia!". Andsime siis siva talle kaardid, kuid meie imestuseks küsis ta poole minuti pärast peale pahandamist klassi käest, et kas me kaarditrikki sooviksime näha? Klass oli algul segaduses kuid siis kui kõik rõõmust ,,Jaaa!!!" kriiskasid, asus õpetaja juba oskuslikult klassile silmapetet tegema. Mis tal ilmselgelt ka välja tuli, klass aplodeeris, õpetaja kummardas tänulikult.
huvidest langeb kokku, osa aga mitte. Ilmselt on meie tavaline viis teisi mõjutada sarnane meie endaga: püüame enamasti käituda nii , nagu sarnaneksid kõik teised meiega, siit ka hinnang ja õigustus oma tegudele. Kommunikatsioon Organisatsioonis KASUTATUD KIRJANDUS 1. ANNE Reino Organisatsiooni käitumine majanduse kõrvalaine 2004.a. - 193.40.33.19/doc/OKmka03Anne.doc 2. Juhtimise alused Kärolin Sults http://www.tlu.ee/files/arts/4427/6- loe76671a5c4c3976eb20f87f0646daac0f.pdf 3. Kommunikatsioon kutsehariduses Illari Lään(MA) www.hm.ee/index.php? popup=download&id=6310 4. Maaja Vadi - 193.40.33.19/doc/FIS2004.doc 5. Raamat - A.Kidron Suhtlemine 6. Suhtlemine organisatsioonis Kati Ebs http://kati.ebs.ee/ok/loengud/suhtlemine17- 03-03.pdf
wpm) and 8 seconds (96 wpm) respectively. The object of this study was to ascertain if the six-second rule (a full two-line subtitle displayed on screen for 6 seconds and shorter subtitles scheduled proportionally), accepted as common practice in most sub- titling countries, could be validated by empirical research on reading speed. His re- sults leave little room for doubt, the six-second rule being identified as setting the ap- propriate reading speed for the participants. This rule has later on been supported by other scholars such as Díaz Cintas (2003), who applies it to longer lines than the ones referred to by D'Ydewalle (72 characters instead of 64), thus setting the recommended speed at 144 wpm (12 cps) (ROMERO FRESCO 2009: 114).
26 KASUTATUD KIRJANDUS Trükised/raamatud Ott, I., 2007, Saadjärve limnoloogilised uuringud I, Tartu, lk. 20 Ott, I., Kõiv, T., 1999, Eesti väikejärvede eripära ja muutused, Tallinn,. 128 lk. Paju, M. 2001, Tartumaa keskkond. Tartumaa keskkonnateenistuse väljaanne, Tartu, 94 lk. Phillips, N., Kelly, M., Taggart, J., Reeder, R., Flock, G., Olem, H., 2003. Järve taskuraamat, 98 lk. Sults, Ü.,2003, Rohke- ja liigtoitelisus: veekogude loomuliku vananemise kiirendaja, Tartu , 32 lk. Internetiallikad Artikkel ,,Valgla" http://et.wikipedia.org/wiki/Valgla (2.mai 2009) http://www.avita.ee/pdf/Keemia_8%20kl_02%20osa_lk%206-11.pdf (2.mai 2009) http://www.fk.ut.ee/elsee/est/cz_40_hydrology_dictionary.html (2.mai 2009) http://www.fk.ut.ee/elsee/est/ee_52_fish-and-ph_dictionary.html (2.mai 2009) Aimar Rakko artikkel "Veeõitsengud Eesti järvedes" http://www.loodusajakiri
Eesti kulla- ja välisvaluutareservid kasvasid kvartaliga 25 mln eur o võrra. 16 Kasutatud allikad: "Maksebilanss". Tiiu Ohvril http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Maksebilanss http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/Koolitus/oppematerjal/mikmak.html "Eesti majandus - lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis". Avatar. Tartu 2008 "Avatud majandus: Maksebilanss ja vahetuskurss". Marge Sults 17
Täiendav kirjandus: N. G. Mankiw. Principles of Economics. Harvard University. The Dryden Press. Jukka Pekkarinen, Pekka Sutela. Mikro- ja makroökonoomika I - IV. Tallinn 1991 1994. Mare Randveer. Mikroökonoomika ülesannete ja harjutuste kogu. "Külim", 2006. A. Org ja M. Sults. Makroökonoomika ülesannete ja harjutuste kogu. Tallinn, 1999. Mare Randveer, TTÜ ÖKONOOMIKA ALUSTE PÕHIKURSUS MIKROÖKONOOMIKA LÜHIKONSPEKT Mare Randveer TEEMAD: 1. Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse 2. Turg. Nõudlus ja pakkumine 3. Nõudluse ja pakkumise elastsus 4. Firma kulud 5
this rate for many months and years, before they reach the point where they can slow down. The average self-made millionaire has taken 22 years to get from being broke to having a net worth of more than one million dollars. It is not easy and it is not quick. But it is definitely possible if you want it badly enough. ■ WORK ALL THE TIME YOU WORK A key part of success at work is to use your time well, to focus on re- sults, and avoid the time-wasting social activities of the poor per- formers. In correlation with this is the need for you to “work all the time you work.” This is a remarkable idea for many people. Often employees think about work as if it was an extension of school.When they were growing up, they came to think of school as a place where you go to socialize. You take the required courses, but the most important
involving a single car and a lone driver, Phillips compared the age of the suicide- story victim with the ages of the lone drivers killed in single-car crashes immedi- ately after the story appeared in print. Once again the predictions were strikingly accurate: When the newspaper detailed the suicide of a young person, it was young drivers who then piled their cars into trees, poles, and embankments with fatal re- sults; but when the news story concerned an older person's suicide, older drivers died in such crashes (Phillips, 1980). This last statistic is the clincher for me. I am left wholly convinced and, simul- taneously, wholly amazed by it. Evidently, the principle of social proof is so wide- ranging and powerful that its domain extends to the fundamental decision for life or death. Phillips' findings illustrate a distressing tendency for suicide publicity to
annaabi.ee 
