valikuvabadus. Valdav osa ressurssidest kuulub eraomanike, kodumajapidamistele 4)segamajandus – reaalses majanduses ei esine puhtaid majandussüsteeme, seega tegelikkuses olevat majandussüsteemi nimetatakse segamajanduseks. Erinevad riigid on tegelikkuses rohkem või vähem orienteeritud turumajandusele või plaanimajandusele. Tänapäeval on enamikes riikides vaba turumajandus, mida riik oma võimu kasutades reguleerib. Turg ja majandus MAJANDUSAGENDID: Majandusagendid on majandusesosalejad – majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. (Kui tegutsevad kaks esimest, siis on tegemist suletud majadusega.) Majapidamise moodustavad inimesed, kes elavad koos ja teevad ühised finantsotsuseid. Majapidamiste majandusliku käitumise eesmärgiks on oma heaolu(rahulolu) maksimeerimine lähtudes nende käsutuses olevatest ressurssidest (nende tulust). Ettevõte ostab tootmisteguriturgudelt tootmistegureid, ühendab need tootmisprotsessis ja
Välistulud on olemas b. On olemas välised kulud c. Puuduvad välised kulud ja on olemas välised tulud d. Puuduvad välistulud 12. Ühiskondlikud hüvised on need, mis: a. On ühiskondlikus omanduses b. Eristuvad nende tarbimise mittevälistatavusega c. Eristuvad nende mittevälistatavuse ja mitterivaalsusega üheaegselt d. Eristuvad nende mitteerivaalsusega 13. Pareto-parendus leiab aset kui: a. Ühed majandusagendid parendavad oma olukorda, teised – halvendavad, summaarselt leiab aga aset parendus, kuna parendanud kompenseerivad teiste olukorra halvenemise, kuid sellele vaatamata, jäävad plussi b. Ühtede olukorra paranemisega ei kaasne teiste olukorra halvenemist c. Kõik majandusagendid parandavad oma olukorda, välja arvatud üks, kelle olukord halveneb 14. Üldine tasakaal – see on situatsioon, kui: a. Saavutatakse pareto-efektiivsus b
Vali üks: a. hinnad ületavad piirkulu VALE b. firmad saavutavad efektiivsuse tootmises VALE c. tarbijad saavutavad efektiivsuse tarbimisel d. hüvise tootmise kogukulud ületavad kulud, mida kannab tootja ÕIGE Küsimus 15 Tarbimise efektiivsuse tingimuseks kahe hüvisega (X ja Y) majanduses on: Vali üks: a. MUX = MUY b. MUX/MUY = PX/PY ÕIGE c. MRS = PX/PY d. MUX/MUY = MRS VALE Küsimus 16 Pareto-parendus leiab aset siis kui Vali üks: a. kõik majandusagendid parandavad oma olukorda, välja arvatud üks, kelle olukord halveneb b. ühtede olukorra paranemisega ei kaasne teiste olukorra halvenemist ÕIGE c. ühed majandusagendid parendavad oma olukorda, teised – halvendavad, summaarselt leiab aga aset parendus, kuna parendanud kompenseerivad teiste olukorra halvenemise, kuid sellele vaatamata, jäävad plussi VALE Küsimus 17 Teine parim parendus seisneb: Vali üks: a
kommertspangad peavad paigutama reservina keskpanka Eesmärgid: Luua varasid, mida pangakriiside puhul kasutada Kontrollida rahapakkumist ja laenukasvu Majanduspoliitiline kontroll pangandussektori likviidsete vahendite üle, mida pangad saavad klientidele välja laenata Eestis on kohustuslik reservimäär 10% Kohustusliku reservi mõju rahapakkumisele Rahapakkumine kogu ringluses olev raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal ja finantsvaradega tehinguid sooritades Kohustuslik reservimäär mõjutab märkimisväärselt rahapakkumist ja osaliselt ka laenupakkumist Kohustusliku reservimäära pöördväärtust nimetatakse rahakordajaks (m=1/r) Rahapoliitika puudused Rahapoliitikat ei saa kasutada kodumaise hinnataseme stabiliseerimiseks Puudub lühiajaline võimalus rahapoliitika abil muuta reaalvaluutakurssi
Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Majandusanalüüs- on vajalik majandusmudelite ja majandus- teooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel- on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente.
1.3 Turg ja majandus Majanduse mikrotasandil on põhilisteks majandusliku valiku tegijateks kodumajapidamised ja ettevõtted. Kodumajapidamine inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid finantsotsuseid, mis puudutavad tarbimist ja säästmist. Seega on kodumajapidamised peamised tarbimisotsuste tegijad. Kodumajapidamise turukäitumise eesmärgiks on tarbimisest saadava rahulolu maksimeerimine. Ettevõtted majandusagendid, mis ostavad tootmistegureid ja toodavad hüviseid teistele ettevõtetele, kodumajapidamistele või avalikule sektorile. Ettevõtete põhieesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Ettevõtted tegutsevad hüviste turu pakkumispoolele, kodumajapidamised aga hüviste turu nõudluspoolel. Teguriturul on aga ettevõtjad nõudluspoolel ja kodumajapidamised pakkumispoolel. Avalik sektor riiklikud institutsioonid, riigi keskpank ja riigi kontrolli all olevad ettevõtted.
Kui on tegemist ressurssiga, mida saab kasutada mitme hüvise tootmiseks, on TVK sirgjoon ja alternatiivkulud konstantsed. Seega võib öelda et TVK illustreerib graafiliselt, nappust, toodete valikut ja alternatiivkulu. 1.3 TURG JA MAJANDUS Lk 14 17 Turumajandus toimib erinevate majandusaegntide individuaalsete otsuste põhjal. Majandusagendid majanduses osalejad- majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. · Majapidamine - inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid finatsotsuseid. Põhilised tarbimisotsuste tegijad, kelle eesmärgiks on oma rahulolu maksimeerimine. · Ettevõte ostab tootmisteguritugudelt tootmistegureid, ühendab need tootmisprotsessis ja tulemuseks on kaubad ning teenused. Eesmärgiks kasumi maksimeerimine.
Seega majandusanalüüs ei lahenda probleemi vaid võib seda üksnes leevendada. 3. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. 4. Ceteris paribuse eeldus eeldatakse, et kõik teised muutujad v.a. uuritav muutuja on konstantsed. Vajalik majandusanalüüsiks ja sealt edasi eeldades, et kõik majandusagendid tegustevad ratsionaalselt, maksimeerida tulu. 5. Tootmisressursid: maa(loodusressursid- maa, mineraalid, metsad, veekogud), kapital(ehitised, seadmed, materjalid), töö(inimeste kehalised ja vaimsed võimed, ettevõtlikkus) 6. Turg on mehhanisim, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja
vähendavad rahvusvahelist kauplemist – Riskide maandamine kulukas • Eesmärgivahemikud Keskpanga interventsioonid • Definitsioon: keskpank sekkub valuutaturul kauplemisse • Enim fikseeritud vahetuskursi puhul kursi stabiilsuse säilitamiseks • Mõnevõrra juhitava ujuvkursi puhul – aeg- ajalt • Vabalt ujuva kursi puhul üldse mitte Tegutsemiskeskkond • Täiesti liberaliseeritud vahetuskursisüsteemide puhul võivad majandusagendid sooritada kõiki tehingute tüüpe • Positsioonipiirangud/-limiit • Osalejate arv – Suurem number on parem – Väiksem number keskpangale lihtsam Interventsioonide põhimõtted • Üritatakse turuolukorda muuta • Üritatakse turuosaliste käitumist ja ootusi muuta • Keskpank ei peaks olema hinnaseadja • Keskpank peaks tagama konkurentsi turul Interventsiooniinstrumendid • Keskpank sekkub tavaliselt ühes valuutas – Erinevate valuutade kasutamine ei ole
reaalkapital - kõik millel on füüsiline keha 2. inimkapital - inimene, kellel on juba teadmised 4) ettevõtlikus- kui arendatakse olemasolevat toodet või tehaja oskused 3. finantskapital kse midagi uut 5) info- muutumatul kuju peale tootmisprotsessi, võib tootesse täiesti ära kaduda Majandusagendid: 1) pere ehk leibkond ehk majapidamine 2) ettevõtted: 1. kasumit taotlevad ettevõtted 2. 3) riik- riigikogu, valitsus, ministeeriumid, ministeeriumite allasutused, riiklike osalusega organitsioonid ja ettevõted Teised riigid koos oma perekondadega ja ettevõtetega majandusagente majandussuhtlus horisontaalne ja vertikaalne suhtlus, Hüvis : 1) tasulised
Suur X katusega, üldkogumi korral müü (väike u, vasakul allapoole kriips). 14. Klassikaline ökonomeetriline modelleerimine üksikult üldisele lähenemine. Majanduslikku seost püütakse tõestada, mitte võltsida. Maj. seost ei testita, vaid hinnatakse. 15. Kalibreerimine täpse mõõdu andmine, kontrollimine. Lähtutakse seisukohast, et majandusagendid optimeerivad oma käitumist ning turud saavutavad tasakaalu. Kontrollitakse modelleerimise kaudu reaalseid andmeid ja vaadatakse, kas need vastavad. 16. Korrelatsioon punktid paiknevad mingi joone ümber. Mida lähemal on punktid joonele, seda tugevam on korrelatsioon. Korrelatsioon puudub punktid on kõik laiali, seost pole joont ei moodustu. Negatiivne korrelatsioon joon on langev vasakult paremale. Positiivne tõusev vasakult paremale
sest kinnisvara müügiperiood on pikem. 9. Väärtusliku raha tunnused: 1) osadeks jaotatavus; 2) v6ltsimiskindlus; 3) säilivus, kulumiskindlus; 4) liikumiskiirus: 5) likviidsus; 6) vahetusväärtuse stabiilsus - inflatsioonikindlus; 7) omahind l0' Raha kasutamise koormise m6ju ühiskonnale erinevatel turu arengutasemetel 11. Raha pakkumine - mõiste ja valem hoiuste suuruse ja kohustusliku reservi määra järgi * Raha pakkumine - kogu ringluses olev raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal -ja finantsvaradega tehinguid sooritades. RP - raha pakkumine; D - esialgne hoius; r* kohustusliku reservi määr; n - hoistamiste arv Valemist saab leida esialgse hoiuse kasvukordaja e rahakordaja 12. Ideaalne rahakordaja - kohustusliku reservi pöördväärtus M=1/r (r-kohustusliku reservi määr, m-rahakordaja) 13. Raha pakkumise kolm mõõtu: 1) M1= sularaha + n6udehoiused.tehinguraha. ( M0- sularaha. M1 hõlmab k6ige
materiaalne kinnis- ja vallasvara. 9. väärtusliku (kvaliteetse) raha tunnused Mida paremini raha järgmisi funktsioone täidab, seda kvaliteetsem ta on: osadeks jaotatavus, võltsimiskindlus, kulumiskindlus, liikumiskiirus, likviidsus, inflatsioonikindlus, omahind (rahaühiku väljaandmise hind). 10. raha pakkumine mõiste ja valem hoiuste suuruse ja kohustusliku reservi määra järgi Raha pakkumise all mõistetakse kogu ringluses olevat raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal- ja finantsvaradega tehinguid sooritades. RP=D+D(1-r)+D(1-r) 2 +D(1-r) 3 +D(1-r) n = n = 0 D (1 - r ) , kus RP raha pakkumine, D esialgne hoius, R n kohustusliku reservi määr, n hoiustamiste arv 11. ideaalne rahakordaja. Mõiste ja valem
isekorrigeerumist. -aktiivsuspoliitika teeb rohkem halba kui head, parim poliitika on jätta majandus rahule -raha on tähtsaim majandusmuutuja: pikema aja jooksul võib see mõjutada inflatsioonimäära , kuid üsna kiiresti avaldab mõju teistele majandusmuutujatele. *Poliitikat tehakse rohkem poliitilistel kui majanduslikel eesmärkidel. Neoklassikaline perspektiiv: - Eramajandus on põhiliselt stabiilne. - Majandusagendid kasutavad kogu kättesaadavat infot (majandusteooria, poliitikute võimalikud aktsioonid ja pikemaajaline reageering poliitikale) - Raha on neutraalne (rahapakkumise aimatavad muutused mõjutavad ainult hindu, mitte majanduse reaalsektorit). - Stabilisatsioonipoliitika on ebaefektiivne (stimuleeriv poliitika ainult suurendab inflatsiooni ega avalda mõju tootmisele ja tööhõivele). Neokeinslased (james tobin ja francop modgliani)
(käibemaks, aktsiisimaksud jms). ,,Kaudne" tähendab maksumaksja (müüja) eristumist tegelikust maksukandjast (ostja) ehk teisisõnu on tegemist maksudega, mis kanduvad esmaselt maksumaksjalt üle teisesele maksumaksjale. Rahvatulu RT on aasta jooksul kõigi ühiskonnaliikmete poolt kokku saadud tulude üldsumma, millest üks osa kulutatakse tarbimise eesmärgil, teine osa säästetakse ning muudetakse uueks kapitaliks. Rahvatulu näitab, kui palju majanduses osalejad (majandusagendid) teenivad esmaseid tulusid Rahvatulu RT = RKP (rahvamajanduse koguprodukt) D (amortisatsioon) TXi (kaudsed maksud) Rahvatulu RT = RPP (rahvamajanduse puhasprodukt) TXi (kaudsed maksud) Lahutades rahvamajanduse koguproduktist RKP amortisatsiooni D (e põhivara kulumi), leiame rahvamajanduse puhasprodukti RPP RKP ja RPP on rahvatulu RT näitajad, vastavalt kogu- ja netorahvatulu RPP = RKP D RPP - rahvamajanduse puhasprodukt RKP - rahvamajanduse koguprodukt D - amortisatsioon
hüviste tootmiseks); 3. KAPITAL (hõlmab inimtööga varasema tootmisprotsessi käigus valmistatud tootmisvahendeid). Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali; 4. ETTEVÕTLIKKUS (inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks). Tootmisprotsessi väljundid - on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleneb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid - on 1) kodumajapidamised; 2) firmad; 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm. Turg - 1) hüviste e. toodanguturg 2) ressursside e. tootmistegurite turg. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika - uurib majandust kui tervikut.
Raha kvaliteedi mõõdupuud, tunnused: 1)Osadeks jaotatavus (eksisteerivad erinevas suuruses rahatähed) 2)Võltsimiskindlus (rahal turvaelemendid) 3)Säilivus, 4)Liikumiskiirus, 5)Likviidsus, 6)Vahetusväärtuse likviidsus (raha väärtus ajas) 7)omahind 10. Raha pakkumine - mõiste ja valem hoiuste suuruse ja kohustusliku reservi määra järgi - Raha pakkumise all mõistetakse kogu ringluses olevat raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal- ja finantsvaradega tehinguid sooritades. Valem: RP = D + D(1-r) + D(1-r)2+ D(1-r)3 + D(1-r)n = E D(1-r)n , kus RP raha pakkumine, D - esialge hoius, R kohustusliku reservi määr, n hoiustamiste arv. 11. Ideaalne rahakordaja. Mõiste ja valem Ideaalne rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse
1) MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada) 2) TÖÖ (inimese vaimsed ja kehalised võimed, mida kasutatakse hüviste tootmiseks) 3) KAPITAL (hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid). Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali 4) ETTEVÕTLIKKUS (inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks). TOOTMISPROTSESSI VÄLJUNDID ON HÜVISED s.o. KAUBAD ja TEENUSED MAJANDUSAGENDID: 1) KODUMAJAPIDAMISED 2) FIRMAD 3) AVALIK SEKTOR ( RIIK, VALITSUS) 4) VÄLISMAAILM TURG: 1) HÜVISTE e. TOODANGUTURG 2) RESSURSSIDE e. TOOTMISTEGURITE TURG MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA: 1) MIKROÖKONOOMIKA uurib individuaalset valikut ja seda valikut mõjutavaid majandusjõude 2) MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust kui tervikut. 1 Mare Randveer, TTÜ
4. segamajandus reaalses majanduses ei esine puhtaid majandussüsteeme, seega tegelikkuses olevat majandussüsteemi nimetatakse segamajanduseks. Segamajanduse puhul on igast puhtast süsteemist mingeid fragmente. Erinevad riigid on tegelikkuses rohkem või vähem orienteeritud turumajandusele või plaanimajandusele. Tänapäeval on enamikes riikides vaba turumajandus, mida riik oma võimu kasutades reguleerib. 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid Majandusagendid on majanduses osalejad. Majandusagentideks on majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. Kui majanduses tegutsevad eelnimetatutest ainult 3 esimest agenti, on tegemist suletud majandusega. Reaalses elus lisandub siia muu maailm ehk teised riigid. Mõnikord kasutatakse majanduse analüüsimise lihtsustatud mudelit ja jäetakse välja muu maailm, siis nimetatakse seda suletud majanduse mudeliks. Majapidamise moodustavad inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid finantsotsuseid
13.Mis on intressimäär? Nominaalne intressimäär on määr, mida investeerijad maksavad laenu kasutamise eest. See on paberil või lepingus fikseeritud. Reaalne intressimäär on nominaalne intressimäär, mida on korrigeeritud inflatsioonimääraga ja/või THI. Tegelik intressimäär on see, mida reaalselt makstakse. 8. Raha pakkumise mõõtmine. Raha pakkumise all mõistetakse kogu ringluses olevat raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses. Kui me ei saa mõõta ringluses oleva raha hulka ja selle muutumist, on rahapoliitikat raske teostada ning tema tulemusi keerukas hinnata. Ajal, kui raha osa täitis kuld, ei olnud raha hulka raske mõõta- raha oli ringluses ligikaudu sama palju, kui riigis oli kulda. Peagi asendus kaupraha paberrahaga, millele mõne aja pärast lisandusid pangahoiused ja tsekid. Kuna tänapäeval saab paljusid väärtpabereid kiiresti rahaks ümber vahetada, siis seetõttu on
....................4 1.1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA ..............................................................................................4 1.2. MAJANDUSE KESKNE PROBLEEM ...............................................................................................5 1.3. TOOTMISRESSURSID .................................................................................................................5 1.4. MAJANDUSES OSALEJAD EHK MAJANDUSAGENDID .....................................................................5 1.5. MAJANDUSSÜSTEEMID .............................................................................................................6 1.6. MAJANDUSTEADUS ..................................................................................................................7 1.7. SUURIMAD TAKISTUSED MAJANDUSTEADUSES .........................................................................
Erastamise tulud jaotatakse eelarveväliselt erinevate kuluartiklite vahel vastavalt eri seadusele ja kasutatakse ettevõtete ettevalmistamisel erastamiseks, selle protsessi läbiviimiseks ja mõningal määral erikulude (nt keskkonnakaitselised kulud) katteks. MAJANDUSPOLIITIKA AASTANI 2003 Eeltoodule tuginedes võib öelda, et taasiseseisvumise aastatel on loodud soodne keskkond Eesti majanduse stabiilseks ja jätkusuutlikuks arenguks. Siiski on jäänud püsima mõned probleemid, millega majandusagendid oma igapäevategevuses kokku puutuvad. Need on teatud struktuurilised nihked tööjõuturu nõudluse ja pakkumise vahekorras, Euroopa standarditega võrreldes kõrge inflatsioon ja suur jooksevkonto defitsiit. Arvestades kehtivat rahapoliitilist süsteemi, on eriti oluline fiskaalpoliitiliste vahendite tõhus kasutamine majanduse tasakaalustatud arengus. Eesti majandusse on suhteliselt palju investeeritud ning rahareformijärgselt on põhivarasse tehtavad
On mõned hüvised, mida võib pidada tasuta hüvisteks, kuna nende vabalt kättesaadav hulk on suurem kui see hulk, mida inimesed soovivad. Näiteks õhk ja merevesi. Samas muutuvad ka nemad aja jooksul piiratud hüvisteks (näiteks puhas õhk ja puhas vesi). Tasuta hüviste alla kuuluvad need asjad, mis pole majandustegevuse tulemused. Aga hüvised pole tasuta ka sel juhul, kui meie nende eest maksma ei pea. Keegi kuskil katab need kulutused ikkagi (tasuta haridus, parkimine). Majandusagendid Turumajandusmaades on 4 tüüpi majandusagente: 1) kodumajapidamised (KMP); 2) firmad; 3) riik (valitsus, avalik sektor); 4) ülejäänud maailm. Turumajandus eeldab turu olemasolu. Turg viib kokku tootjad ja ostjad, kes hüviseid vastastikku vahetavad. Eristatakse 1) hüviste e toodanguturgu, kus kaubeldakse kaupade ja teenustega; 2) tootmistegurite e ressursside turgu. Tähtsaim tootmistegurite turu liik on tööturg. Mikro- ja makroökonoomika
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi.
peaks tootmine olema organiseeritud ja sissetulekud jaotatud, et heaolu oleks maksimaalne. Tootmisvõimaluste kõver on graafik, mis näitab toodangu hulka, mida on võimalik antud ressurssidega toota. Heaoluökonoomika põhiteoreem: kui tootjad ja tarbijad käituvad nagu tõelised konkurendid, st ostjad püüavad osta võimalikult odavalt ja müüjad müüa võimalikult kallilt, kui on olemas turud ning majandusagendid valdavad täielikku informatsiooni, siis on nendel turgudel esinev tasakaal Pareto- efektiivne ehk ei saa parandada kellegi heaolu ilma kellegi teise heaolu vähendamata. Pareto- efektiivne majandus ei ütle midagi selle kohta, kas ressursid on jaotatud õiglaselt! Heaoluökonoomika teine teoreem - kui ühiskonnale ei meeldi turu loodud jaotus, ei tarvitse ühiskonnal konkurentsituru mehhanismist loobuda, vaid esialgne rikkus tuleb ümber jaotada ja lastes seejärel toimida turumehhanismil
Makroökonoomika rahvamajandus tervikuna. Uurimisobjektiks majanduse konjunktuuri kõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu maj. tsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Tasakaal! Eraldus 193ndatel nn Suure Depressiooni ajal. John Maynard Keynes 3 põhiprobleemi majanduses: - MIDA toota? - KUIDAS toota? - KELLELE toota? Majandussüsteemid: 1) traditsiooniline, tavamajandus 2) plaani- ehk käsumajandus 3) turumajandus 4) segamajandus Majandusagendid on majanduses osalejad: majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. Suletud maailm 3 esimest agenti. Majapidamine elavad koos, ühised finantsotsused. Ei pruugi pere olla. Heaolu maksimeerimine Ettevõte ostab tootmisteguriturgudelt tootmistegureid, ühendab need tootmisprotsessis ja tulemuseks on kaubad ja teenused. Kasumi teenimine kulutatud ressursist. Avalik sektor valitsusasutused, riiklikud institutsioonid, keskpank jne
jaotuseks – Konkurentsiturgudel tekib teatud tingimustel ressursside jaotus, mis vastab niisugusele olukorrale – Turud võimaldavad algset ressursside paigutust parandada ning suurendavad sellega majanduse efektiivsust ning ühiskonna heaolu Heaoluökonoomika põhiteoreem - Kui tootjad ja tarbijad käituvad nagu tõelised konkurendid, st ostjad püüavad osta võimalikult odavalt ja müüjad müüa võimalikult kallilt, kui on olemas turud ning majandusagendid valdavad täielikku informatsiooni, siis on nendel turgudel esinev tasakaal Paeto-efektiivne EHK EI SAA parandada kellegi heaolu ilma kellegi teise heaolu vähendamata - Heaoluökonoomika põhiteoreemi kohaselt on majandus Pareto-efektiivne ainult teatud tingimuste olemasolul - Need on täieliku konkurentsi turu eksisteerimiseks vajalikud tingimused - Eksisteerib rida põhjuseid, millal turud ei ole Pareto-efektiivsed - neid nimetatakse turutõrgeteks
maanteede ja teiste infrastruktuuride ülalpidamiseks, ministeeriumite, politsei, sõjaväe, tuletõrje jne. ülalpidamiseks. Investeeringute (I) all mõeldakse kulutusi seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele. Laiemalt võttes loetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasvatamist ühiskonnas. Suletud majanduses saab investeerida ainult nii palju, kui säästetakse. Majanduse kümme põhiprintsiipi: I Valikute tegemine · Majandusagendid peavad tihti valima ja otsustama - "tasuta lõunaid ei ole olemas" - Tudeng ja tema aeg - Pere-eelarve otsused - Valik efektiivsuse ja võrdsuse vahel · Efektiivsus ühiskonnas on võime saada maksimaalne tulemus nappe ressursse efektiivselt ümber jaotades · Võrdsus majandusliku tulemi jaotamine võrdselt kõigi majandusagentide vahel II Otsused toovad kaasa kulusid Kulude ja tulude võrdlemine - Mõne tegevuse kulu ei pruugi olla üheselt mõistetav:
3. KAPITAL hõlmab inimtööga varasema tootmisprotsessi käigus valmistatud tootmisvahendeid. Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali. 4. ETTEVÕTLIKKUS inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid on: 1) kodumajapidamised 2) firmad 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm Turg jaguneb: hüviste ehk toodanguturg; ressursside ehk tootmistegurite turg Mikoökonoomika uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makrökonoomika uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik: Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel.
turuosaliste vahel. 33. Seletage börsibuumi teket. Väidetavalt saavad buumid alguse mingist majandust sokeerivast sündmusest. Sellised sündmused on olnud väga erinevad - sõja puhkemine või lõppemine, ülihea viljasaak või ikaldus jne. Tähtis on, et sündmuse mõju oleks küllalt suur, et oluliselt parandada vähemalt ühe tähtsa majandusharu kasumiväljavaateid. Koos buumi vallandumisega hakkab varasemast kiiremini kasvama raha hulk majanduses, sest kõik majandusagendid otsivad aktiivselt raha, et avanenud võimalustest kasu lõigata. Kui keskpank või valitsus tärkavat buumi kohe karmi käega maha ei suru (aga selles etapis on väga raske hinnata, kui laiaulatuslikuks buum kujuneb), siis raha ka leitakse - pangad mõtlevad välja uusi finantsinstrumente, laenavad raha välismaalt vms. Mõne aja pärast ammendub finantsvarade pakkumine, suur nõudmine aga püsib, mistõttu hinnad hakkavad jõudsalt tõusma. See toob raha veelgi juurde ning kujuneb positiivne
muidugi juhul kui keskpank ei suurenda rahapakkumist. Täielikult endogeense rahapakkumise korral ei tõuse intressimäärad rahanõudmise suurenemisel, kuna pakkumine suureneb koos nõudmisega. Suurem osa empiirilisi uurimisi on jõudnud järeldusele, et rahapakkumine on eksogeenne, kuid on teadlasi, kes on vastupidisel seisukohtadel. (TÖÖST OLI JUTTU SIIN) Rahapakkumise mõõtmine Rahapakkumise all mõistetakse kogu ringluses olevat raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses. Rahaga sooritatakse erinevaid tehinguid, mis on seotud, kas reaal või finantsvaradega. Kui ei suudaks mõõta ringluses olevat rahahulka ning selle dünaamikat, siis on suhteliselt keeruline teostada rahapoliitikat ning seetõttu hinnata ka võimalikke tagajärgi. Kui raha oli seotud kullaga, ei olnud rahahulga mõõtmine keeruline, sest raha oli ringluses enam-vähem samapalju kui riigis oli kulda
olukorrale Turud võimaldavad algset ressursside paigutust parandada ning suurendavad sellega majanduse efektiivsust ning ühiskonna heaolu Heaoluökonoomika põhiteoreem Kui tootjad ja tarbijad käituvad nagu tõelised konkurendid, st ostjad püüavad osta võimalikult odavalt ja müüjad müüa võimalikult kallilt, kui on olemas turud ning majandusagendid valdavad täielikku informatsiooni, siis on nendel turgudel esinev tasakaal Pareto-efektiivne ehk ei saa parandada kellegi heaolu ilma kellegi teise heaolu vähendamata Heaoluökonoomika põhiteoreemi kohaselt on majandus Pareto efektiivne ainult teatud tingimuste olemasolul Need on täieliku konkurentsi turu eksisteerimiseks vajalikud tingimused (vt konkurentsi loeng
Vastupidiselt investeerimisele sõltub nõudlus töö ja materjalide järele põhiliselt jooksvast tootmis- ja müügimahust. Investeeringud on sõltumatu iseloom ilmneb ka nende võrdlemisel RKT-ga. Investeeringute dünaamika on palju ebapüsivam kui RKT liikumine ning otsene seos investeeringute ja reaalse RKT vahel puudub. Investeeringute aluseks on säästud. Reeglina ei saa ühiskond rohkem investeerida kui ta on säästnud. Säästjateks ja investeerijateks on sageli erinevad majandusagendid, kes lähtuvad erinevatest motiividest. Küsimusele, kas ühiskonna kogusääst ja koguinvesteering on võrdsed, vastavad majandusteooriad erinevalt. Klassikaline koolkond vastab sellele jaatavalt. Nad käsitlevad säästude ja laenuprotsendi suhet võrdelisena. Laenuprotsendi tõus stimuleerib rohkem säästma, kuna tõotab suuremat tulu tulevikus. Keynsistid seevastu seovad säästude suuruse jooksva tuluga ja eitavad säästude üksühest seost laenuprotsendiga. Investeeringud
kahjulike mõjude tekkimist. Mängus on igasugused nähtamatud tegurid, mida enamasti nimetatakse insti- tutsioonideks ehk mängureegliteks (eetika, usaldusväärsus, sotsiaalne kapital jms). Pealegi muutuvad nad pidevalt. Lisaks sellele on agentidel endil palju nähtamatuid ja raskesti mõõdetavaid karakteristikuid (IQ, privaatinfo, moraalirisk, eelistused, pingutuse tase jms). Majandusprotsessid on tõenäosuslikud ja majandusagendid vaegteabega ning piiratud ratsionaal- susega. Nad näitavad üles eufooria- ja paanikahooge, ahnust ning lollust. Täiuslik pole ka riik, mis omakorda ei suuda kaugeltki mitte alati tagada ühiskondlike huvide silmaspidamist reeglite ja normide kehtestamisel ning nende rakendamisel. Riiklikud otsustajad ei valda tihti piisavat asjakohast teavet. Nad lihtsalt ei tea kõike. Ja –
annaabi.ee 
