sellisest kasutamisest.), loomulikud monopolid- elektri- ja veevarustusettevõtted. ressursside ainuomandus- majanduslikud piirangud (firma suurus)- toote unikaalsus- hinnavõtja- firma, kes lepib turul väljakujunenud hinnaga ega saa seda muuta, hinnamääraja- püüavad leida oma kaubale õiget hinda. Hinnaliider- toote diferentseerimine e. eristamine- eriliseks muutumine homogeenne toodang- , diferentseeritud toodang- eristatud. unikaalne toodang- hinnadiskriminatsioon- sama kaupa müüakse erinevatele tarbijatele erineva hinnaga. kartellikokkulepped-hindade või/ja tootmis kogustes osas turukontsentratsioon-üksikud suured firmad valitsevad turgu. mastaabisääst-keskmise tootmiskulu alanemine suurtootmise tagajärjel "Nähjtamatu käsi" Adam Smith 1776.a.- klassikaline majanduse koolkon, riik ei tohi majandusse sekkuda. Konkurentsi plussid ja miinused konkurentsiseadused ja selle 3 tähelepanuobjekti: ettevõtete ühinemine, suurettevõtete poolt maj
ee) - finantseerimise eesmärgil kasutatav finantseerimise (rahastamise) vahend. · Fiskaalpoliitika (Kuura 2008) ehk eelarvepoliitika (fiscal policy) valitsuse tegevus majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu. · Fondiemissioon (Kuura 2008) - aktsiakapitali suurendamine omakapitali arvelt ilma täiendavate sissemakseteta. Fondiemissiooni puhul aktsiate märkimist ei toimu ja uusi aktsiaid omandavad ainult olemasolevad aktsionärid · Hinnadiskriminatsioon (äripäev.ee) (price discrimination) ühe ja sama toote müümine ühele ostjale kallima hinnaga kui teisele. · Hüperinflatsioon (äripäev.ee) (Hyperinflation) ehk ülikiire inflatsioon, reeglina 50% aastas ja rohkem. Tekitab majanduslikke probleeme, raha väärtus väheneb väga kiiresti. · Hüpoteegivõlakirjad (äripäev.ee) (Mortgage-Backed Bonds) - võlakirjad, mis on tagatud erinevate kinnistute ja kinnisvaraga. Intresse makstakse kinnisvaralt laekuvatest tuludest.
Ühiskonnale oleks kasulikum , kui kogus oleks suurem kui Q1., sest mu>mc · Puhas heaolu-joonisel 9.6 · Monopoli maj kasum peBCp1 · Tkt tarbija hinnavaru on kolmnurk Aepe · Monopolil on tarbija hinnavaru kolmnurk Ecp1 · Tarbijate hinnnavaru väheneb monopoli puhul osa Tkt hinnavarust läheb monopoli kasumiks, ga kolmnurka CBA nimetatakse puhtaks heaolukahjuks, selle põhjuseks on monopoli kõrgem hind ja väiksem tootmismaht. 5. Hinnadiskriminatsioon Toodangu müümine erinnevate tarbijatele erinevate hinnaga · Erinev hind erinevate kaubakoguste eest · Firmal peab olema turuvõim · Erineva hinnaelastsusega tarbija · On võimalik tarbija eristada · Tarbija (odavama hinnaga ei saa kaupa kallimalt edasi müüa. · Hinnadiskriminatsioon onn 2 maj tagajärge · 1. Monopol saab kasumit suurendada diskrim, kasutades · Tabel 9.1 monopoli kulud ja tulud · Kui ei kasuta hinnadiskrm opt kogus Q=10, SEST MR=3,00,
kogukulu. Null(majandus)kasum firma saab ainult normaalkasumit. 6. Mittetäielik konkurents Monopol: Monopoli tekkepõhjused: · Mastaabiökonoomia üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga. · Sisenemisbarjäärid. · Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus). Monopol on hinnakujundaja, kuid ebaefektiivne, sest ta toodab väiksemat kogust kõrgema hinnaga. Hinnadiskriminatsioon monopoolne firma kehtestab sama hüvise erinevatele ostjatele erineva hinna. Monopolistlik konkurents: · Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul. · Diferentseeritud toodang firmad toodavad sarnast toodangut, millel on ainult mõningad iseärasused (seebisordid). · Uutel firmadel on kerge pikal perioodil harusse tulla. Oligopol: Turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastikku sõltuvad. Tekkepõhjused:
NÕUDLUS on MITTEELASTNE, kui hind alaneb, on MR negatiivne ja TR väheneb MONOPOL on HINNAKUJUNDAJA MONOPOLI OPTIMAALSE KOGUSE korral: 1. TR ja TC vahe = maksimaalne 2. MR = MC 9 Mare Randveer, TTÜ LÜHIPERIOODI KAHJUMI korral on mõtet tootmist jätkata, kui tooteühiku hind katab keskmise muutuvkulu Monopolil ei ole pakkumiskõverat HINNADISKRIMINATSIOON: toodangu müümine erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erineva hinna kasutamine erinevate kaubakoguste eest, kusjuures need erinevused pole seotud ei toote tootmis- ega transpordikulude erinevustega HINNADISKRIMINATSIOONI LIIGID: 1. Täielik hinnadiskriminatsioon 2. Mittetäielik hinnadiskriminatsioon II MONOPOLISTLIK KONKURENTS MONOPOLISTLIK KONKURENTSITURU (MKT) TEOORIA ALUSEPANIJAD: EDWARD CHAMBERLIN (USA) JOAN ROBINSON (INGLISMAA) MONOPOLISTLIKU KONKURENTSI TUNNUSJOONED: 1
=p. Sulgemispunkt punkt, kus hind on samal tasemel keskmise muutuvkuluga: MC = AVC. Monopol Monopoli tekkepõhjused: · Mastaabiökonoomia üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga. · Sisenemisbarjäärid. · Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus). Monopol on hinnakujundaja, kuid ebaefektiivne, sest ta toodab väiksemat kogust kõrgema hinnaga Hinnadiskriminatsioon monopoolne firma kehtestab sama hüvise erinevatele ostjatele erineva hinna. Monopolistlik konkurents: · Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul. · Diferentseeritud toodang firmad toodavad sarnast toodangut, millel on ainult mõningad iseärasused (seebisordid). · Uutel firmadel on kerge pikal perioodil harusse tulla. Oligopol: Turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastikku sõltuvad. Tekkepõhjused:
Monopoli kõige tähtsam tunnus oleks sisenemisbarjääri olemasolu uutele firmadele. Monopolil on kasumit maksimeeriva koguse ja hinna leidmiseks põhimõtteliselt kaks moodust: 1. Kogutulu miinus kogukulu 2. Piirtulu võrdub piirkuluga Hinnakujundaja on firma, mis omab teatavat mõju oma toodangu hinna üle Kuna monopol võib valida hinda, on monopol hinnakujundaja. Reegel: kui hind katab keskmise muutuvkulu, jätkab firma tegevust. Kui ei, siis lõpetab monopol ajutiselt tegevuse. Hinnadiskriminatsioon on toodangu müük erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erineva hinna kasutamist erinevate kaubakoguste eest. Hinnadiskriminatsiooni tingimused: Esiteks, firmal peab olema turuvõim oma toodangu hinna üle. See tähendab, et firmal peab olema negatiivse tõusuga nõudluskõver. Selline turuvõim on monopolil, aga pole täieliku konkurentsi firmal Teiseks, firmal peab olema vähemalt kaks gruppi tarbijaid, kellel on erinev nõudluse hinnaelastsus.
...........................................positivistlik analüüs 349. Potential output ..............................................potentsiaalne kogutoodang 350. Premium ........................................................preemia, lisatasu 351. Present value ..................................................põhisumma 352. Price ceiling ...................................................maksimumhind 353. Price discrimination .......................................hinnadiskriminatsioon 354. Price elasticity of demand .............................nõudluse hinnaelastsus 355. Price elasticity of supply ...............................pakkumise hinnaelastsus 356. Price floor ......................................................miinimumhind 357. Price index - ......................................................hinna indeks 358. Price leadership .............................................juhtpositsioon hinnamuutustes 359. Price searcher .............
valitaval optimaalsel kogusel olla mitu erinevat hinda. Siit järeldus: kuna hinna ja koguse vahel pole ühtset seost, ei ole monopoli jaoks mingit pakkumiskõverat. Puudub S kõver, mis näitaks kogust, mida monopol sooviks ja suudaks igal hinnatasemel pakkuda. SR-is majanduskasumit saav monopol võib LR-is püüda oma kasumit suurendada, muutes firma suurust ja SR-is kahjumit saav monopol võib kahjumist pikal perioodil vabaneda. Hinnadiskriminatsioon on praktika, mille kohaselt ettevõte müüb sama toodangu erinevaid koguseid erinevate hindadega või sama toodangut erinevatele ostjatele erinevate hindadega, kusjuures hinna diferentseerimine ei peegelda kauba tootmis- või transpordikulude erinevusi. Kasutamise tingimised: müüjaks on monopol või hinna reguleerimiseks monopoolset võimu omav ettevõte ettevõtte toodangul on vähemalt kaks gruppi ostjaid, kellel on erinev nõudluse hinnaelastsus
tooteühiku hind langeks madalamale kui 4kr. ÕIGE Normaalkasum kindlustab firma kaudsete kulude katmise Kui firma majanduskasum on 0 siis tähendab see et firma katab oma kulud ja saab normaalkasumit. MITTETÄIELIK KONKURENTS Hinnakujundaja- saab hinda mõjutada kuna on ainus müüja Kasumi maksimeerimine = piirtulu = piirkulu Ebaefektiivsus- toodab väiksemat kogust kõrgema hinnaga Hinnadiskriminatsioon Monopolistlik konkurents Diferentseeritud toodang Nt restoranid Oligopol Vastastikune sõltuvus Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm suhtes Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks.. Hinnaliider on oligopoolse haru firma mille kehtestatud tootehinna teised firmad omaks võtavad. Hinnaväline konkurents- reklaam jne. Tanklad Testid:
korral võidavad sellest: Tootjad TÄIELIKU KONKURENTSI TURG Täielikult konkureeriva firma kasumit maksimeeriva koguse korral: MR = MC Hind, millega firmal tuleb arvestada täieliku konkurentsi turul on: Vastavuses majandusharu kui terviku nõudlus- ja pakkumiskõveratele. Kahanevate kuludega tootmisharu iseloomustab: See, et sisendite hinnad langevad, kui haru toodangu maht kasvab Kas täieliku konkurentsi turul on võimalik hinnadiskriminatsioon Ei ole võimalik Kas kasumi maksimeerimise kuldreegli kohaselt peaks firma tootma koguse, mille piirkulu võrdub hinnaga (MC = p). Jah, tõepoolest peaks sel juhul olema täidetud kasumi maksimeerimise kuldreegel Kas turupakkumine täieliku konkurentsi tingimustes on elastsem lühi- või pikal perioodil? Lühiperioodil perioodil on elastsem (hinnatundlikum) Kas täieliku konkurentsi turul (TKT) toodavad kõik firmad diferentseeritud toodangut?
D · Piirtulu väiksem, kui P müüki saab suurendada vaid hinda alandades. · MC ei ole kunagi neg ei tooda mitteelastse nõudluse osas, kuna see toob kaasa TR vähenemise. · Puudub pakkumiskõver · SR majanduskasum/kahjum. LR maj.kasum või normaalkasum. · SR kui P ei kata AVC lõpetab · Ressursside kasutamine ebaefektiivne puhas heaolukahju (tarbija hinnavaru kaotus suurem, kui monopoli kasumi kasv.) · Hinnadiskriminatsioon kõrgem hind neile, kelle nõudluse (hinna) mitteelastne. 17 KASUMI MAKSIMINEERIMINE / KAHJUMI MINIMEERIMINE LÜHIPERIOODIL · KOGUTULU TR / KOGUKULU TC VAATENURK KASUM ON KOGUTULU TR KOGUKULU TC > 0 · PIIRTULU MR / PIIRKULU MC vaatenurka optimaalne toodangukogus valitakse "kuldreegli": piirtulu MR = piirkulu MC järgi
Lühiperioodil majanduskasumit saav monopol võib pikal perioodil püüda om aksumit suurendada, muutes firma suurust ja lühiperioodil kahjumit saav firma võib sellest välja tulla pikal perioodi, muutes tootmise senisest efektiivsemaks. Kui monopol pikal perioodil ei suuda kahjumist lahti saada, on firma sunnitud turult lahkuma. Monopol ja ressursside jaotus Puhas heaolukahju ehk puhaskahjum näitab, kui palju väheneb tarbijate heaolu seetõttu, et tootmismaht on vähenenud. Hinnadiskriminatsioon Hinnadiskriminatsiooniks nimetatakse olukorda, kui toodangut müüakse erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erinevat kogust müüakse erineva hinnaga, ning see pole seotud tootmis- ega transpordikulude erinevustega (erinevad kinopiletitehinnad, elektrihinnad päeval ja öösel). Selleks, et hinnadiskriminatsiooni kasutada, peab firmal olema teatud turuvõim ehk kontroll oma toodangu hinna üle, mis tähendab, et firmal peab olema negatiivse tõusuga nõudluskõver
finantsinimestel, turustajatel kui ka juhtidel. (NT: Müüjad mõtlevad selle peale, et mida soodsam on hind seda rohkem ostetakse ja rohkem tekib tulu. Ettevõtjad mõtlevad, et parem oleks ühtne hind kehtestada - kasumimarginaal. Turustajate arusaam on selline, et allahindlusi ei tohiks üldse teha, arvatakse, et erinevatelt kliendirühmadelt võiks kohe küsida erinevat hinda nt tallinki hinnad soomlastel odav ja eestlastel, lätlastel kõrge - hinnadiskriminatsioon). Hinnakujundamise protsess 1. Hinnaeesmärkide püstitamine Müügieesmärgid - käive, turuosa Kuvandi eesmärgid - maine, stabiilsus Kasumieesmärgid - maksimaalne kasum, mida võiks toote või teenuse müügist saada, investeeringu tasuvus 2. Sihtturu hindamine 3. Nõudluse kindlakstegemine 4. Nõudluse, hinna ja kasumi suhte analüüsimine 5. Konkurentsihindade uurimine 6. Hinnapoliitika valimine 7. Hinnameetodi leidmine 8. Konkreetse hinna kehtestamine
Tegu on siis erandjuhuga. Nt. ravimid. • Hüvisenõudlus väheneb. Tegu on siis n.ö väheväärtuslike hüvistega. Nt. kaubad, mida pole enam “seisusekohane” tarbida. Kaasajooksmisefekt: Püütakse tarbida selliseid kaupu, mida teisedki. Snobismiefekt: Vastupidiselt kaasajooksmisefektile võib teatud osa inimesi loobida kauba ostmisest, kuna see on saanud kõigile kättesaadavaks. Demonstratsiooniefekt: Kui hind tõuseb, siis nõudlus kasvab. Hinnadiskriminatsioon: Ühe ja sama toote müümine ühele kallimalt kui teisele. Kolmanda astme diskriminatsioon: Erinevatelt ostjatelt nõutakse erinevat hinda. Nt. hinnasoodustused tudengitele. Teise astme diskriminatsioon: Erineva ostukoguse eest küsitakse erinevat hinda. Nt. kaks ühe hinnaga. Esimese astme diskriminatsioon: Müüja võtab igalt ostjalt kõrgeima hinna, mida see on nõus maksma ning nõuab iga ühiku eest erinevat hinda. 4. Firmateooria
Kui firmal lühiperioodil kahjum, siis ta võis kas jätkata kahjumiga (kui AVC katab ära keskmise muutuva kulu) või lõpetada lühiperioodiks tootmine (AVC ei kata keskmist muutuvat kulu ära). Monopoli puudus monopol on ebaefektiivne. Monopol saab oma hinda mõjutada/reguleerida, seetõttu on ebaefektiivne sotsiaalses mõttes ühiskonnale toodab väiksemat kogust kõrgema hinnaga. Täieliku konkurentsi puhul oleks hind madalam, kuna on konkurents. Hinnadiskriminatsioon kaup on üks ja seesama, aga monopol saab lubada sellist hinnakujundust, et võib sama kaupa müüa erinevatele ostjatele erineva hinnaga. Saab seda teha siis, kui on teatud tingimused täidetud: peab olema hinna kujundaja ja saab eristada tarbijaid hinnatundlikkuse alusel. Näiteks elektrihinnad erinevatele tarbijatele, öötariif ja päevane tariif; kinopiletite hinnad erinevatel kellaaegadel, bussipilet tudengitele ja täispiletid jne. Diskriminatsiooni puhul võib müüa ka
tekkivat mastaabisäästu ning tänu sellele on tooteid võimalik pakkuda odavamalt, kui võimalikel konkurentidel. Tihti on seadusandlikult loodud piirangud, mistõttu teistel firmadel keeruline sama tegevusharuga tegeleda. Lisaks võib monopol olla oluliste ressursside ainuomanik. Siia käib joonis lk 208 õpikust. Õppejõu jutt on väga igav ja segane, lihtsam on õpikut lugeda ja sealt samaaegselt info kätte saada. Hinnadiskriminatsioon, monopol, mastaabisääst jne. Mikroökonoomika 23.11.2011 loeng Monopolistlik konkurents ja selle tunnused Turumajanduse väljakujunemisega hakati uurima ka toimivaid-toimuvaid protsesse. Antud teooriale panid aluse USA majandusteadlane Edward Chamberlin ja Inglise majandusteadlane Joan Robinson 1920-1930ndatel. Monopolistlikul konkurentsil on nii täieliku konkurentsi, kui ka monopoli tunnuseid: Tootjaid on palju
- oht, et hinna pakkumine ei too kaasa kindlat klientuuri vaid innustab tarbijaid pidevalt margilt margile ümber lülituma, - kartes kaubale omistada "odavat" muljet, vajadus hinna pakkumist kasutades alati rõhutada selle ajutist iseloomu, - Hinnaalandus peab olema tajutav - nii et sellele saaks üles ehitada reklaamisõnumi ja ta oleks atraktiivne tarbijate jaoks, samal ajal peaks ta piisavalt stimuleerima nõudlust, et kompenseerida kasumi vähenemist ühikult. 27. Hinnadiskriminatsioon (selle 3 astet) ja hinnasegmentatsioon (selle erinevad võimalused) Hinnadiskrimineerimine (majandusteoreetiliste teadmiste kohaldamine reaalses äritegevuses). Sageli modifitseeritakse hinda, selleks et arvesse võtta tingimuste ja tegurite erinevusi (tarbijad,tooted, asukoht, aeg jne). Hinna diskrimineerimine tekib, kui ettevõte müüb oma toodet kahe või enama hinnaga, kuid seejuures pole hinnaerinevused tingitud kulude erinevustest
rühmades, eriti oligopoolsel turul. Murtud nõudluskõvera teooria on oligopoli hinnakäitumise mudel, mis põhineb eeldusel, et kui üks ettevõte tõstab toote hinda, siis teised firmad ei järgne tema eeskujule ja kui üks ettevõte oma hüvise hinda alandab, siis teised ettevõtted käituvad samamoodi. 18 Hinnadiskriminatsioon on hindade diferentseerimine ostjaid iseloomustavate tunnuste või toodangu ostetud koguse järgi, ilma et hüviste tootmise kulud erineksid. 8. Täielik konkurents Optimaalne toodangu koguse valiku printsiibi (kasumi maksimeerimise kuldreegel) kohaselt peaks ettevõte valmistama toodangukoguse, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Turustruktuur hõlmab vaadeldava turu iseloomulikke jooni: turul tegutsevate
Elastne ( nõudlus/pakkumine) tähendab, et nõutava/pakutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. Seega, nõudluse/pakkumise hinnaelastsuse koefitsient on suurem kui 1. Firma on tootmisühik, mis kasutab ja organiseerib tootmistegureid, et toota ja müüa hüviseid. Hetkeperioodi efekt on hinna muutuse mõju pakutavale kogusele vahetult hinna muutusele järgneval perioodil, mille jooksul tootjad pole veel jõudnud hinna muutustega kohaneda. Hinnadiskriminatsioon tähendab erineva hinna kehtestamist ühe ja sama hüvise erinevatele ostjatele, kusjuures hinnaerinevused pole seotud hüvise tootmiskulude erinevustega. Hinnakujundaja on üksiktarbija või tootja, kes võib oma tegevusega hüvise turuhinda mõjutada. Hinnaliider on firma ( tavaliselt antud harus domineeriv) , mille poolt kehtestatud toodangu hinna teised firmad omaks võtavad. Hinnaväline konkurents on firmadevaheline konkurents, mis põhineb näiteks hüvise
a) hind võrdub kauba keskmise kogukuluga; b) hind võrdub piirkuluga; c) piirkulu võrdub piirtuluga; d) hind võrdub piirtuluga. Seminar 5 Monopol (9-10 õppenädal) 1. Missugust kasumit saab monopol, kui tooteühiku hind võrdub keskmise kogukuluga? Missugust kasumit saab monopol siis, kui hind ületab keskmise kogukulu ? kui monopoli toote hind võrdub keskmise kogutuluga ATC, siis saab ta nn. normaalkasumit, kui aga p>ATC, siis majanduslikku kasumit 2. Mida kujutab endast hinnadiskriminatsioon? Tooge näiteid. 3. Monopolil a) ei ole pakkumiskõverat; b) on võime kujundada toodangu hinda; c) on negatiivse tõusuga nõudluskõver; d) kõik eelnev on õige. 4. Monopoli piirtulu on antud tootmistasemel 3 krooni ja piirkulu on 2 krooni. Kasumi maksimeerimiseks peaks ta: a) jätma tootmismahu ja tooteühiku hinna samaks; b) alandama tooteühiku hinda ja jätma tootmismahu samaks; c) tõstma hinda ja jätma tootmismahu samaks; d) tõstma hinda ja vähendama tootmismahtu;
annaabi.ee 
