4. Lahenda võrratus. a) 4x – 1 > 2(-x – 3); b) -5(-2x – 5) < - 3x – 2; c) -5(2x – 5) < -3x – 2; 4x − 1 x + 4 d) − < 1; 2 5 2 x − 1 3x − 2 4 − 5 x e) − + ≥ 1. 2 3 4 5. Üks kilo suhkrut maksab 0,95 €. Mitu kotitäit (ühe koti kaal on 50 kg) suhkrut saab osta ärimees Aadu Kana, kui tal on selleks raha 500 kuni 600 eurot? 6. Hansapanga aktsia sulgemishind oli 10. 11. 2004.a. 130,80 krooni. Kui suur peaks olema aktsia sulgemishind kuu aja pärast, et väikeärimees Wello Wesiwasika aktsiapaki väärtus oleks 1446500 krooni, kui on teada, et Wellol on 10000 Hansapanga aktsiat. Kas selline aktsia väärtuse kasv on reaalne? 7. Leia võrratuste 3a – 2(-a – 4) < 2 ja 5(-3a – 4) > -3a – 5 ühised lahendid.
kuldreegli piirtulu MR = piirkulu MC järgi, kuid kuna täielikult konkureeriva firma TKF korral on hind P võrdne piirtuluga (ja võrdne ka keskmise tuluga ATR või AR), siis on väide põhimõtteliselt õige; NB! TKF-i korral P=MR=A(T)R; 2. VALE; diferentseeritud toodangut toodetakse konkurentsiturgudel, TKT-l on toodang homogeenne (täiesti ühetaoline, puuduvad firmamärgid); 3. ÕIGE; piirkulu MC ja keskmise muutuvkulu AVC kõverate lõikepunkt on AVC miinimumpunktiks ja kuna nn sulgemishind, millisest hinnatasemest allpool peaks firma lühiperioodil oma tegevuse lõpetama on P=AVCmin, siis on väide õige; 4. a) VALE; firma maksimeerib kasumi (või minimeerib kahjumi) kui valib toodangukoguse vastavalt kuldreeglile MR=MC, seega optimaalne kogus on 0C; b) VALE; firma kogutulu TR=P× Qrealiseeritud, seega optimaalse koguse korral kajastab kogutulu TR ristküliku pindala, mille otsapunktid on 0GKB, sest lõik 0G tähistab ju hinda ning lõik 0C optimaalset
TABELID - TEIE LEMMIKMUUSIKA MP3 FAILID Tabeli esimene veerg sisaldab teie lemmiklaule, teine veerg nende pikkusi se 147) ja kolmas veerg laulu "bitrate". Bitrate tähendab helilindistuse ühe sekun Windows 7 masinates vaadata kui valite laulule vajutades paremaga "propertie seda kvaliteetsemana laul reeglina kõlab. Tabeli neljas veerg on laulu andmemaht, mis saadakse pikkuse ja bitrate korr korrektselt kilo/megabaitides, peate korrutise jagama 8-ga. Bitrate on bittides, Tabeli viiendasse veergu sisestage valem, mis paneb ühe, kui vastava laulu madalam bitrate (tavaliselt on 320 kõige kõrgem bitrate, seega märgivad ühed Tabeli alla tehke kokkuvõttev rida, kuhu liitke kokku: teise veeru pikkused; nelj "ühed" - mis seega näitab kõige kõrgema kvaliteediga laulude arvu. Esimese j Kujundage tabel endale meeldivaid värve kasutades (äärejooned, taustavä Tehke tabeli põhjal tulpdiagramm (column chart), mis näitab laulude pikkusi EXTRA: Kasutage l...
Arvjoonised. Tln, Valgus, Tln.1981. 4. Microsoft Excel. Tln, Külim, 1998. Leht Seletus Diagramm Diagrammi komponendid Intervall Nominaal- ja intervallskaala võrdlus Jaotised Skaalajaotiste muutmine erinevuste väljatoomiseks Logaritmskaala Logaritmskaala kasutamine 2 skaalat Erinevate mõõtühikutega suurused ühel diagrammil Aktsia Aktsia tehingute maht, maksimaalne, minimaalne ja sulgemishind Legend Legendi vajalikkus Liitdiagramm Liht-ja liitdiagramm Lint Lintdiagramm, rahvastikupüramiid Sektor Sektordiagrammi kasutamine struktuuridiagrammina Radar Tutvumine radardiagrammiga Piktogramm Piltide kasutamine diagrammi ilmestamiseks Struktuur Stuktuuridiagrammid Aegrida Dünaamikadiagramm ehk aegrida Korrelatsioon Seose- ehk korrelatsioonidiagramm Histogramm Jaotushistogrammi koostamine
) PIIRPRODUKT e PIIRTOODANG: MPL = TP/L, TP kogutoodangu muut, L- töötajate muut PIIRPRODUKTI VÄÄRTUS VMP VMP = MP x p, kus MP ressursi piirprodukt, P hüvise (toote) ühikuhind PIIRTULU e MARGINAALTULU MR: MR = TR / TP realis = TR / Q realis, Kus MR piirtulu e marginaaltulu, TR kogutulu muut, TP realis kogutoodangu muut (realiseeritava), Q realis koguse muut (realiseeritava) SULGEMISHIND P sulgemis = AVC min = MC, kus P sulgemis sulgemishind, AVC min muutuvkulud on minimaalsed, MC piirkulu. TARBIJA HINNAVARU THV THV = maksmise koguvalmidus tegelik kulu TARBIMISE TASAKAAL (tarbimistasakaal) väljendub selles, et tarbija kulutab kogu oma sissetuleku (tarbimiseelarve) nii, et kõigi kaupade piirkasulikkus rahaühiku kohta on võrdne. MUX / MUY = PX / PY MUX / PX = MUY / PY, kus MU- piirkasulikkus ja P hind TEHNILISE ASENDUSE (e asendatavuse) PIIRMÄÄR (e piirnorm) MRTS: MRTSLK = K/L = MPL/MPK
Kui aktsiate hind langeb, siis ostab investor aktsiaid juurde. Kui aktsiate hind tõuseb, siis müüd investor osa aktsiaid maha. Sunnib investorit realiseerima kasumi siis, kui aktsia hind on tõusnud ning paigutama selle väiksema riskiga väärpaberitesse. 7.esmasturg finantsturg , kus äsja emiteeritud väärtpabereid müüakse kindlaksmääratud intressimäära ja hinnaga ning väärtpaberite eest laekuv summa läheb otse emitendile "karud" börsil langusele mängijad aktsia sulgemishind viimasel hetkel sulgemishinnaga tehakse tehing turul parima hinnaga turul parima hinnaga korraldus realiseeritakse nii kiiresti kui võimalik ja hind selgub peale tehingu sooritamist
KASUMILÄVI ehk TASUVUSPUNKT on TR = TC (nullkasum) kasumilävel hind P = ATC 18 SULGEMISHIND sulgemispunktis majanduskahjum = püsikuludega TFC sulgemishind Psulgemis = AVC MONOPOLISTLIKU KONKURENTSI TURG MKF on teatud piires hinnakujundaja, palju väikeseid ev-id, diferentseeritud toodang, firmamärk, suured reklaamikulud, sisenemisbarjäärid madalad. Nõudluskõver negatiivse tõusuga, kuid laugem, kui monopolil., nõudlus elastsem, kui monopolil. Pakkumiskõver puudub. Piirtulukõver MC neg tõusuga ja asub allpool nõudluskõverat. LR ei saa majanduskasumit vaid normaalkasumit MKF toodab TKF-st kõrgema keskmise kulu ja hinnaga
teenida majanduskasumit, kuid jätkates tootmist (tingimusel, et majanduskasum < TFC) olla sulgemispunktis lõpetada kahjumi tõttu tootmise ja lahkude tegevusvaldkonnast Sulgemishind on turuhind, mis katab täpselt ettevõtte keskmised muutuvkulud AVC,kuid mitte rohkem, nii et ettevõtte seisukohalt on ükskõik, kas jätkata tootmist või see lõpetada. sulgemispunktis on ettevõtte majanduskahjum on võrdne püsikuludega TFC sulgemishind Psulgemish= AVCmin = MC Pikk periood (LR) on ajavahemik, mis on küllaldane selleks, et firmad jõuaksid muuta kõigi tootmises kasutatavate sisendite/tootmistegurite hulka: pikal perioodil ei ole püsiressursse, kõik ressursid (ja kulud) on muutuvad. kui tootmisharru tuleb uusi firmasid, pakkumine turul suureneb ning hind langeb kui hind langeb, siis majanduskasum väheneb pikal perioodil toodab TKF koguse, mille P = ATCmin = MC
T - aeg võlakirja lunastamiseni ti - i-nda intressimakseni jäänud aeg aastates Näide: Põhjamaade investeerimispanga (NIB) võlakiri 15.12.2004 7,5% Nimiväärtus (Par) 10000.00 Väljaandmise kuupäev (Issue date) 15.12.1999 Kupongimäär (Coupon rate) 7.5% Sulgemishind 07.03.2000 oli 10044,29 . Eelmisest intressimaksest on möödunud 83 päeva. Rahavood on järgmised: 15.12.99 15.12.00 15.12.01 15.12.02 15.12.03 15.12.04 Rahavoog 750.00 750.00 750.00 750.00 10750.00 Tootlus aegumiseni arvutatakse antud valemi järgi kasutades finantskalkulaatorit, excelit või muud sarnast
turuhinnast. Turu kapitalisatsioon (market capitalisation) - Ettevõtete aktsiate koguväärtus aktsiate arv korrutatud hetke turuhinnaga. Vara (asset) - Igasugune valdus millel võib olla vahetamise korral väärtus Varade puhasrentaablus (ROE) = puhaskasum/varad(keskmine)=käibe puhasrentaablus x varade käibekordaja=puhaskasum/netokäive x netokäive/varad Varade rentaablus = ärikasum/varad(keskmine) Viimane tehing - Kauplemispäeva viimne tehing. Selle tehingu hind on päeva sulgemishind. Volatiilsus (volatility) - Väärtpaberi hinna kõikumine lühikese perioodi jooksul. Mida rohkem aktsia hind lühikese perioodi jooksul kõigub, seda suurem on ka volatiilsus. Tavaliselt mõõdetakse aktsia volatiilsust beeta abil. Portfelli volatiilsust saab alandada hajutamisega. Võimendus (leverage) - Investeerimisel kasutatakse laenatud raha, et suurendada potentsiaalset tootlust. Näiteks 1:4 võimenduse korral on omavahendite osakaal 25% ja ülejäänud investeeringuks
KONSPEKT §7-§11 Mikroökonoomika §7 - TOOTMISKULUD alternatiivkulu- ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise kulu otsene kulu- tegelik rahaline väljamakse ressursside muretsemiseks (nt palk, rent, maksud, intressid, toormaterjali ostukulu, kindlustustasu) kaudne kulu- mõõdab tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parema kasutusviisi korral; kui f katab kaudsed kulud > saab normaalkasumit arvestuslik kasum =TR-otsene kulu normaalkasum- arvestusliku kasumi osa, mis katab ressursside alternatiivkulu maj.kasum- arvestusliku kasumi osa, mis ületab norm.kasumi =TR-(otsesed, kaudsed kulud) püsikulu(FC)- kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, kuna tootmismahu muutudes ei muutu püsiressursside suurus (horisontaalne joon) muutuvkulu(VC)- kulud, mille suurus muutub, kui muudetakse tootmismahtu (tagurpidi S) VC= L (töö juurdekasv) *w (tööühiku hin...
SISSEJUHATUS Selles referaadis kirjutan finantsturust ja väärtpaberitest. Uurin kuidas ja miks loodi finantsturg ja milliseid funktsioone see täidab. Veel kirjutan sellest, mis on väärtpaberite erinevad liigid ja kuidas neid jaotatakse. Mis üldse kujutab endast väärtpaberiturg ja milliste väärtpaberitega erinevatel turgudel kaubeldakse. Veel kirjutan aktsiate müügist börsil, kes börsil tegutsevad ja mis eesmärgil. 1. 1. FINANTSTURU TEKKIMINE JA FUNKTSIOONID Majanduses tegutseb väga suur hulk ettevõtteid, eraisikuid ja muid instituitsioone. Igalühel neist on oma eelarve, milles on tulud ja kulud aga ühel hetkel on ühtedel raha rohkem kui nad kulutavad- neid kutsutakse säästjateks ja teistel raha vähem kui kulutavad- neid kutsutakse laenajateks. Õeldakse, et majanduses on alati kaks poolt need kellel jääb raha üle ja need kellel jääb puudu (tavaliselt on need ettevõtted). Need kellel jääb puudu on hea võimalus leida sääst...
enne 2010. aastat dividende ei makstud. Inflatsiooni arvestades on üldiselt olnud siiski kahjuliku investeeringuga. Kuid see ei tähenda, e ta edaspidi uutele investoritele kahjulik on ning minu isiklikku sidet ettevõttega tähistab veel asjaolu, et alates 2010. aasta suvest olen ma üks 1977-st investorist ja olen proovinud end ettevõtte tegevusega maksimaalselt kursis hoida. Aktsia atraktiivsus Ettevõtte aktsia kaupleb viimasel ajal vahemikus 3-3.3 (reedene sulgemishind 3.06) ning 2011. aasta P/Eks ennustatakse 3,64. Võrdluseks ettevõtte aktsia õiglaseks väärtuseks loetakse 10-17 P/E-d. Tänane tulemus on saavutatud küll delaveerimise kaasabil, mis vähendasid kulusid ja tõstsid kasumit, kuid ettevõtte tulude osas ei oota pangad siiski mitte vähenemist, vaid pikaajalist ja stabiilset kasvu. Tõsi, tõusu osas oodatakse aeglustumist ning kulude kasvu, kuna delaveerimisest tekkinud madal kulubaas ei saa olla väga pikaajaline, kuid
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
1 PÕHIMÕISTED Mikro-makro ökonoomika- uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem- on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Maj...
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikro- ja makroökonoomika - uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem - on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus - kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised - on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine Tootmine - on hüviste valmistamine Tarbimine - on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid - on ressursid e. tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada); 2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste ...
7,55x1,3250 ≈ $10 Tehingute kasumi ja kahjumi arvutamine käibki läbi pipsi väärtuse leidmise. Oletame, et ostetakse EUR/USD hinnaga 1,3125/27. Kuna tegemist on ostuga, kehtib bid/ask spreadi kõrgem hind ehk 1,3127 ja tehingu mahuks on 1 lot (100 000 ühikut). Mõne aja pärast on EUR/USDi hind liikunud üles 1,3132/34 peale. Nüüd kui soovitakse tehing sulgeda (ehk enne osteti ja nüüd peab müüma), siis sulgemishind saab olema 1,3132. Müümis- ja ostmishinna vahe on 1,3132 – 1,3127 = 0,0005 ehk 5 pipsi. Tehingu kasum leitakse nagu eelmises näites: (0,0001/1,3132)x100 000 = 7,61 eurot pipsi kohta. 7,61x5 = 38,05 EUR. Et dollaritesse ümber arvutada, siis korrutada läbi vahetuskursiga: 38,05x1,3132 ≈ 50 USD. Kuidas aga väikekaupleja nii suurt tehingumahtu saab võtta? Maaklerid pakuvad kauplejatele võimendust ehk leverage’i.
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] ...
Mikro ja makroökonoomika põhimõisted 1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 2. mikro ja makroökonoomika sisu 3. majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid Mikro ja makroökonoomika uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu(raamatud, kasukad), kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine: Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid on ressurssid ehk tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
