koos jälitusprotokolliga jälitustoimingus tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletuse. - Riigikogu ning valla- ja linnavolikogu liikme, kohtuniku, prokuröri, advokaadi ja vaimuliku ning Riigikogu valitava ja nimetatava ametiisiku võib tema nõusolekul kaasata jälitustoimingusse eeluurimiskohtuniku loal üksnes juhul, kui kuritegu on suunatud tema või tema lähedase vastu. 12. Süüdistusakt, kes selle koostab ja mida see dokument peab endas sisaldama? Prokurör koostab süüdistusakti, kui ta on taotluste lahendamise järgselt veendunud, et kõik vajalik kohtusse minekuks on koos. Ta saadab süüdistusakti selle koos p-s 226 loetletud lisadega ning süüdistusakti elektroonilise koopiaga kohtule. KrMS p. 376, 377 - süüdistusakti koostamise erikord. Süüdistusakt peab sisaldama kohtueelse menetluse olulist tulemust. Süüdistusaktis peab muu hulgas
toime pandud sellistes ruumides, mis ei kuulunud NS artiklis 226 toodud nimekirja. Samuti on oluline välja tuua see, et kohus kvalifitseeris algselt üheks usuvastaseks süüteoks kvalifitseeritud teo ümber teiseks usuvastaseks süüteoks. Järgmise näitena ringkonnakohtu praktikast võib tuua 30. novembri 1910. a lahendi.*57 Kohtualune oli olnud varem mitmel korral kohtulikult karistatud. Süüdistusakt sisaldas kolme süüdistust: kaks vargust eravaldusest ning vargus kirikust ja kiriku raamatukogust. Esmalt peab välja tooma selle, et nii süüdistusakt kui ka kohtuotsus olid väga korrektselt vormistatud. Kõik varastatud ja rikutud esemed olid üksikasjalikult kirja pandud ning välja oli arvutatud tekkinud materiaalne kahju. Eravaldusest toimunud vargused olid
2)vahistamine Raskemad kuriteod või alust arvata, et võib teha veel kuritegusid või võib hoida kõrvale kohtust Vahistada ei või kauemaks kui 6 kuud. Erandkorras 12 kuud. 3)kautsjon asendustõkend vahistamise puhul Minimaalne suurus 500 päevamäära iga isiku puhul erinev, sõltub eelmise aasta sissetulekust. 39.lihtmenetlused kriminaalasjade uurimises 1.lühimenetlus toimub süüdistatava enda taotlusel ja prokuröri nõusolekul. Ei tehta eluaegse pu pole nõus. Koostatakse süüdistusakt ja saadetakse kohtusse. 2.kokkuleppemenetlus lepitakse kokku karistuse osas enne kohut. Kohaldatakse seda kergemat vabaduse kaotust. Koostatakse protokoll, kuis märgitakse ära karistus. 3.käskmenetlus võimalik kohandada rahalist karistust ja kuriteo asjaolud selged. Seda ei kohal koostab süüdistusakti. Kohtunik vaatab selle läbi ja kui nõus, siis aktsepteerib seda ja teeb otsuse kohtualusele. 40.kohtuliku arutamise üldtingimused; kohtuistungi kord; kohtuistungi osad
Kohtulik eelistung Kohtunik ei kriminaaltoimikut. Uurimisel pannakse toimik kokku ja see jääb prokuröri kätte. Lubatavaid tõendeid ja muid materjale esitatakse kohtule istungi käigus. Üheks põhjuseks on see, et toimikut lugedes tekib eelarvamus. Teiseks on kriminaaltoimikus palju materjale, mis ei ole kohtukõlblikud. Probleem on selles, et kohtunik peab oskama aega planeerida. Selleks on kohtu eelistung. Vaja on planeerida kohtulik arutelu. Kohus kontrollib, kas süüdistusakt kuulub kohtu alluvusele, kontrollib kohtu alluvust – kohtu alla andmine. See muudeti kohtu alluvuse kontrolliks. Nüüd on menetlejaks kohus ja kõik, mida prokurör sai teha omal algatusel, peab nüüd otsustama eeluurimiskohtunik. Kui kohus peab süüdistusakti kontrollima, siis mida ta kontrollib? RK on leidnud, et kohtu alla andmisel saab kohus süüdistusakti prokurörile tagasi saata lisaks formaalsetele põhjusele
12) Kahtlustataval on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga ja tutvuda tõenditega, mis on esitatud tema vastu. Kahtlustatav on kohustatud: 1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel; 2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele. Süüdistatav (§ 35) on isik kelle kohta prokuratuur on koostanud süüdistusakti pärast seda, kui uurija on kohtueelse uurimise lõpule viinud või kellele on esitatud süüdistusakt kiirmenetluses või isik, kellega on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe. Süüdistataval on õigus (§ 34): 1) teada süüdistuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest; 2) teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu; 3) tõlgi abile; 4) kaitsja abile; 5) kohtuda kaitsjaga teiste isikute juuresolekuta; 6) kaitsja juuresolekul olla üle kuulatud, osaleda vastastamisel, ütluste seostamisel olustikuga ja tema äratundmiseks esitamisel;
kriminaaltoimikuga. Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on süüdimõistetu. Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus, on õigeksmõistetu. Pärast seda, kui te olete kriminaaltoimikuga tutvunud ja prokuratuur on teinud otsuse teie taotluste kohta, esitatakse teile süüdistus, kui prokuratuur on veendunud, et teie vastu on piisavalt tõendeid kohtumenetluse alustamiseks. Prokuratuur koostab süüdistusakti. Süüdistusakt on dokument, mis sisaldab süüdistuse aluseks olevaid tehiolusid ja süüdistust kinnitavaid tõendeid. Prokuratuur edastab süüdistusakti teile ja teie kaitsjale ning saadab selle kohtusse. 5. Tunnistaja, kannatanu, nende ülekuulamine (alaealise ülekuulamise erisused) § 66. Tunnistaja (1) Tunnistaja on füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. § 68. Tunnistaja ülekuulamine
juuni 2013. a otsus väärteoasjas nr 3-1- 1-71-13, p 7; 5. novembri 2012. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1- 90-12, p 7; 9. juuni 2011. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-45-11, p 12; 2. aprilli 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-16-09, p 8 ja 26. juuni 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-54-09, p 8.1). Kolleegium on varasemates lahendites samuti selgitanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2011. a otsust väärteoasjas nr 3-1-1-45-11, p 9). 3-1-1-14-14
Kui süüdistatav täidab kõiki talle pandud kohustusi, kautsjoni rahad tagastatakse kriminaalasja lõppedes. Aga kui hoiab kõrvale, teeb kuritegusid jne, siis tagasi ei saa. Läheb riigi tuludesse peale kahjude hüvitamist (kohtukulud, kannatanule hüvitus). LIHTMENETLUSED Lihtsustatud menetlusvariandid: 1. lühimenetlus toimub süüdistatava enda taotlusel ja prokuröri nõusolekul. Ei tehta eluaegse puhul või mitu süüdistatavat ja üks pole nõus. Koostatakse süüdistusakt ja saadetakse kohtusse. Kutsutakse: 1) prokurör 2) kaitsja 3) süüdistatav Kohus vähendab karistust 1/3 võrra. 2. kokkuleppemenetlus lepitakse kokku karistuse osas enne kohut. Kohaldatakse seda kergemate kuritegude puhul kuni 5 aastat vabaduse kaotust. Koostatakse protokoll, kuis märgitakse ära karistus. Kutsutakse:
Süüdimõistetuid on koguaeg rohkem, vanglas viibivate isikute arv on vähenenud. LIHTMENETLUSED 24 Lihtsustatud menetlusvariandid: 1. lühimenetlus toimub süüdistatava enda taotlusel ja prokuröri nõusolekul. Süüdistatav tunnistab ennast süüdi. Kergete asjade puhul. Ei tehta eluaegse puhul või mitu süüdistatavad ja üks pole nõus. Koostatakse süüdistusakt ja saadetakse kohtusse. Kutsutakse: 1) prokurör 2) kaitsja 3) süüdistatav 4) kannatanu ja tsiviilkostja Kohus vähendab karistust 1/3 võrra. Otsust edasi kaevata ei ole võimalik 2. kokkuleppemenetlus teod ja asjaolud on selged. Lepitakse kokku karistuse osas enne kohut
õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Õiguskantsler teeb Riigikogule nimetatud ettepaneku riigi peaprokuröri taotluse alusel. Enne ettepaneku tegemist kontrollib õiguskantsler süüdistusakti ja läbiviidud menetluse vastavust Kriminaalmenetluse seadustiku nõuetele. Kantsler ei saa kontrollida ega hinnata kriminaalasjas kogutud tõendeid. Ta ei saa võtta seisukohta süü olemasolu või puudumise kohta. Kui süüdistusakt või läbiviidud menetlus pole kooskõlas Kriminaalmenetluse seadustiku nõuetega, siis tagastab kantsler peaprokuröri taotluse, esitades oma motiivid. Pärast Riigikogu nõusoleku saamist toimub asja edasine menetlemine Kriminaalmenetluse seadustiku järgi. Riigikogu nõusolek ei peata Riigikogu liikme ametikohustuste täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni (Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme,
annaabi.ee 
