Õiguskord ja korrakaitse (1)

ÕIGUSSÜSTEEM JA
KORRAKAITSE
ÜHISKONNAÕPETUS
KUTSEKESKKOOLIDELE
ALKOHOL (1)
Alkoholi ja tubakatoodete omandamine,
omamine ja tarvitamine on keelatud alla
18aastasel isikul.
ALKOHOL (2)
Alkohoolseid jooke on keelatud tarvitada
avalikus kohas, välja arvatud nendes
kohtades kus teostatakse alkohoolse joogi
jaemüüki kohapeal tarvitamiseks. Sellistes
kohtades, kus müüakse alkohoolseid
jooke kohapeal tarvitamiseks, võib
tarvitada vaid samast müügikohast ostetud
alkohoolseid jooke.
TUBAKATOOTED (1):
Suitsetamine on keelatud:
1. laste hoolekandeasutuse ruumides ja
asutuse piiratud maa ­ alal;
2. Koolieelse lasteasutuse, lasteaed ­
algkooli, algkooli, põhikooli, gümnaasiumi,
kutseõppeasutuse, huvialakooli, avatud
noortekeskuse või noorte ja projektilaagri
ruumides ning nendega piiratud maa ­ alal;
TUBAKATOOTED (2)
3. Apteegi ruumides;
4. Ettevõtte tootmis ja laoruumis;
5. Kaupluse ja rändkaupluse müügisaalis;
6. Toitlusettevõttes, välja arvatud
suitsetamiseks ettenähtud kohas;
7. Sportimiseks ettenähtud ruumis;
8. Riietusruumis ja tualettruumis, kui need ei
ole erakasutuses;
TUBAKATOOTED (3)
9. Ühistranspordi ootekojas, reisijate ootesaalis
ja reisiterminalis;
10. Sõitjateveoteenuse osutamiseks
kasutatavas sõidukis, välja arvatud rongis või
laevas ettenähtud suitsetamiskohas;
11. Padrunite laadimisel püssirohu läheduses,
relvahoidlas, relvalaos või relvaruumis;
TUBAKATOOTED (4):
12.Tule ja plahvatusohtlike kemikaalide
läheduses, tule või plahvatusohtlike
ruumidega objektil, ohtlike veoste
laadimise kohas, pealelaadimist ootavate
saadetiste lähedal, seisva veoüksuse
juures ja veoüksuses;
13. Metsas ja muu taimestikuga kaetud alal
tuleohtlikul ajal;
TUBAKATOOTED (5):
14. Jalakäijate tunnelis;
15. Korterelamu koridoris, trepikojas ja
korterelamu muus üldkasutatavas ruumis.
NARKOOTILISED AINED (1):
Narkootilist või psühhotroopset ainet on
lubatud tarvitada ainult arsti
ettekirjutusega, narkootilise või
psühhotroopse aine tarvitamine ilma
arsti ettekirjutuseta või väikeses
koguses valmistamine, omandamine
või valdamine on väärteona karistatav.
NARKOOTILISED AINED (2):
Narkootilise või psühhotroopse aine
suures koguses valmistamine,
valdamine, ostmine, müümine või ostu
­ müügitehingu vahendamine on
karistatav kuriteona.
KUI NÄED PEALT KURITEGU (1):
Teata sellest võimalikult
kiiresti politseisse
telefonil 110.
KUI NÄED PEALT KURITEGU (2):
Seejärel:
Kui kuritegu on võimalik ära hoida, püüa
kurjategijaid takistada. Tihti piisab vaid
sellest, kui kurjategijale (tele) märku anda, et
neid on tähele pandud.
Mõtle enda turvalisusele. Paljudes
olukordades on kasulik ära oodata
politseipatrulli saabumine.
KUI NÄED PEALT KURITEGU (3):
Püüa säilitada kuriteo sündmuskoht
politsei saabumiseni võimalikult
puutumatuna.
Jäta meelde või pane kirja võimalike
kahtlustatavate ja tunnistajate andmed
ning edasta need politseile.
KUI NÄED PEALT KURITEGU (4):
Kui kuriteo tulemusena on keegi vigastada
saanud, ütle seda kohe politsei
korrapidajale või helista hädaabinumbril
112.
Ole tähelepanelik ja ütle kõik oma
kahtlused politseile edasi.
KURITEOST TEATAMINE
Iga teie suhtes või teie nähes toime
pandud süüteost teatage kohe
politseisse tasuta telefonil 110.
Number valitakse ühtemoodi kõigilt
telefonidelt.
KURITEOTEATE EDASTAMISEL
PIDAGE MEELES (1):
Edastage enda kohta sellised andmed
(aadress, telefoninumber,
meiliaadress), et teid on võimalik
edaspidi reaalselt kätte saada.
KURITEOTEATE EDASTAMISEL
PIDAGE MEELES (2):
Kirjeldage juhtumit konkreetselt:
* millal, kus ja mis juhtus;
* mis varastati või rööviti, millised on
kurjategija saagiks langenud esemete
konkreetsed tunnused ja palju need
asjad maksid;
KURITEOTEATE EDASTAMISEL
PIDAGE MEELES (3):
* kui teil on kedagi põhjust kahtlustada
või te olete kindel, et keegi, keda te ei
tunne, nägi kuritegu pealt, siis kirjeldage
seda või neid isikuid võimalikult täpselt
(võimalik vanus, pikkus, sugu, kehaehitus,
kirjelda nägu, juukseid, käsi, jalgu,
kõnnakut ja riietust), samuti märgi, kuhu
suunas kirjeldatav lahkus.
KURITEOTEATE EDASTAMISEL
PIDAGE MEELES (4):
Kui viibite kuriteo toimumise kohas,
püüdke oma käsutuses olevate
vahenditega tagada sündmuskoha
puutumatus võimalike kuriteo jälgede
säilimiseks;
Politseisse helistades ärge lõpetage
telefonikõnet enne kui teile selleks luba
antakse.
KANNATANU:
füüsiline või juriidiline isik, kellel on
kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt
õigusvastase teoga vahetult tekitatud
füüsilist, varalist või moraalset kahju
KANNATANUL ON ÕIGUS (1):
Vaidlustada kriminaalmenetluse
alustamata jätmine või lõpetamine.
Esitada tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise
lõpetamist maakohtus.
Anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest
seadustikus sätestatud alusel.
Esitada tõendeid.
Esitada taotlusi ja kaebusi.
KANNATANUL ON ÕIGUS (2):
Tutvuda menetlustoimingu protokolliga
ning teha menetlustoimingu tingimuste,
käigu ja tulemuste ning protokolli kohta
avaldusi, mis protokollitakse.
Tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega.
Võtta osa kohtulikust arutamisest.
KANNATANUL ON ÕIGUS (3):
Anda nõusolek kokkuleppemenetluse
kohaldamiseks või sellest keelduda, anda
arvamus süüdistuse ja karistuse ning
süüdistuses nimetatud kahju suuruse ja
tsiviilhagi kohta.
KANNATANU KOHUSTUSED:
Ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või
kohtu kutsel.
Osaleme menetlustoimingus ning alluma
uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu
korraldustele.
SÜÜTUSE PRESUMPTSIOON:
Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana
enne kui tema kohta on jõustunud
süüdimõistev kohtuotsus.
Kriminaalmenetluses ei ole keegi
kohustatud tõendama oma süütust.
Kriminaalmenetluses kõrvaldamata
kahtlus kahtlustatava või süüdistatava
süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.
KAHTLUSTATAV (1):
Isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni
peetud, või isik, keda on piisav alus
kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes
on allutatud menetlustoimingule.
Kahtlustatavale selgitatakse viivitamata
tema õigusi ja kohustusi ning ta
kuulatakse üle kahtlustuse sisu kohta.
KAHTLUSTATAV (2):
Ülekuulamise võib edasi lükata, kui
kahtlustatava tervise seisund ei võimalda
tema kohest ülekuulamist ning kui see on
vajalik kaitsja ja tõlgi osavõtu tagamiseks.
KAHTLUSTATAVA ÕIGUSED (1):
Teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta
ütlusi või keelduda ütluste andmisest.
Teada, et tema ütlusi võidakse kasutada
süüdistuseks tema vastu.
Kaitsja abile.
Kohtuda kaitsjaga teiste isikute
juuresolekuta.
KAHTLUSTATAVA ÕIGUSED (2):
Kaitsja juuresolekul olla üle kuulatud,
osaleda vastastamisel, ütluste seostamisel
olustikuga ja tema äratundmiseks
esitamisel.
Osaleda vahistamistaotluse arutamisel
kohtus.
Esitada tõendeid.
Esitada taotlusi ja kaebusi.
KAHTLUSTATAVA ÕIGUSED (3):
Tutvuda menetlustoimingu protokolliga
ning teha menetlustoimingu tingimuste,
käigu ja tulemuste ning protokolli kohta
avaldusi, mis protokollitakse.
KAHTLUSTATAVA ÕIGUSED (4):
Anda nõusolek kokkuleppemenetluse
kohaldamiseks, osaleda
kokkuleppemenetluse läbirääkimistel, teha
ettepanekuid kohaldamisele kuuluva
karistusliigu ja määra kohta ning sõlmida
või sõlmimata jätta kokkuleppemenetluse
kokkulepe.
KAHTLUSTATAVA
KOHUSTUSED:
Ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või
kohtu kutsel.
Osaleme menetlustoimingus ning alluma
uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu
korraldustele.
VAHI ALLA VÕETUD ISIKUL ON
ÕIGUS (1):
Saada teada oma õigused.
Saada teavet arusaadavas keeles ja viisil.
Saada viivitamatult teada vabaduse võtmise
põhjus.
Teatada lähedastele inimestele vabaduse
võtmisest (seda õigust saab piirata kuriteo
tõkestamise või kuriteo uurimise huvides).
VAHI ALLA VÕETUD ISIKUL ON
ÕIGUS (2):
Vahi all ei tohi ilma kohtu loata kedagi
pidada üle 48 tunni.
Viivitamatult saada teada kohtu otsusest.
Ülekohtu korral saada hüvitist.
KURITEOS SÜÜDISTATAVAL
ISIKUL ON ÕIGUS (1):
Saada teavet arusaadavas keeles ja viisil.
Kaitsta end ise või valida kaitsja (saada ka
tasuta õigusabi, kui süüdistataval puuduvad
võimalused õigusabi eest tasuda).
Küsitleda või lasta küsitleda süüdistuse
tunnistajaid.
KURITEOS SÜÜDISTATAVAL
ISIKUL ON ÕIGUS (2):
Kutsuda ise tunnistajaid ja neid küsitleda.
Kasutada vajaduse korral tõlgi abi.
TUNNISTAJA (1):
Füüsiline isik, kes võib teada kuriteo
toimepanemise asjaolusid.
Kohustatud andma tõeseid ütlusi.
Ei tohi keelduda ütluste andmisest.
TUNNISTAJA (2):
Ütluste andmisest võib keelduda vaid juhul,
kui kahtlustatav või süüdistatav on
tunnistajaks kutsutud isiku lähisugulane või
tunnistajaks kutsutud isiku ütlused võivad
süüdistada teda ennast või tema lähedasi
isikuid.
TUNNISTAJA (3):
Tunnistajana võib ütluste andmisest keelduda
kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolude kohta
isik, kellele on seadusega pandud ameti või
kutsesaladuse hoidmise kohustus.
Kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas
asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti
uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik,
kelle menetluses on süüasi.
SÜÜDISTATAV (1):
Isik, kelle kohta prokuratuur on koostanud
süüdistusakti või isik, kellega on
kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe.
Süüdistataval on kahtlustatava õigused ja
kohustused. Süüdistataval on õigus tutvuda
kaitsja vahendusel kriminaaltoimikuga ja
võtta osa kohtulikust arutamisest.
SÜÜDISTATAV (2):
Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud
süüdimõistev kohtuotsus, on
süüdimõistetu.
Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud
õigeksmõistev kohtuotsus, on
õigeksmõistetu.
KUTSE UURIMISASUTUSSE(1):
Isiku võib uurimisasutusse kutsuda
telefoni, faksi või muu tehnilise
sidevahendi kaudu edastatud kutsega.
Kutses märgitakse:
kutsutava isiku nimi;
kutsuja ametinimetus, nimi ja
kontaktandmed;
kutsumise põhjus ja kellena isik välja
kutsutakse;
KUTSE UURIMISASUTUSSE (2):
juriidilise isiku kutsumise korral, kas
kutse on seaduslikule esindajale või
esindajale;
ilmumise kohustuslikkus;
ilmumise aeg ja koht;
kriminaalasja number;
kohustus teatada ilmumata jäämisest ja
selle põhjustest;
KUTSE UURIMISASUTUSSE (3):
ilmumata jäämise põhjused.
Kutse lõpposa sisaldab teatist, mis
täidetakse, kui kutse antakse isikule
allkirja vastu üle.
Kutse tuleb isikule teatavaks teha või kätte
toimetada nii, et talle jääks ilmumiseks
piisav ajavaru.
LIIKLUSÕNNETUS (1):
Liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt
ühe sõiduki teel liikumise või teelt
väljasõidu tagajärjel saab inimene
vigastada, surma või tekib varaline kahju.
LIIKLUSÕNNETUS (2):
Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab selles
osalenud sõiduki juht:
peatuma võimalikult kiiresti,
põhjustamata lisaohte;
lülitama sisse ohutuled, nende
puudumisel või kui õnnetuseosaline
sõiduk asub piiratud nähtavusega kohas,
asetada teele ohukolmnurga;
LIIKLUSÕNNETUS (3)
tegema kõik muu vajaliku, et liiklus
sündmuskohal oleks ohutu;
esitama teiste liiklusõnnetuses osalenute
nõudel liikluskindlustuse poliisi ja isikut
tõendava dokumendi;
Kirjutama üles õnnetuse pealtnägijate
nimed ja kontaktandmed.
LIIKLUSÕNNETUS (4)
Kui on kannatanuid, peab juht:
andma abivajajale esmaabi ja kutsuma
vajadusel kiirabi (lühinumbril 112);
teatama juhtunust politseisse
(lühinumbril 110) ja tegutsema
vastavalt politsei korraldusele;
LIIKLUSÕNNETUS (5)
kannatanu võib toimetada haiglasse
ainult erandjuhtudel ja juhul, kui
kannatanu on seisundis, mille
transportimine pole talle ohtlik
LIIKLUSÕNNETUS (6):
Kui varalise kahju tekke küsimustest
jõutakse üksmeelele, ei pea sellest
politseile teatama.
Kui osapooled kokkuleppele ei jõua, peab
juht liiklusõnnetusest kohe teatama
politseile ja tegutsema politseilt saadud
korralduste kohaselt.