38.tõkendid kriminaalmenetluses 1)allkiri elukohast mittelahkumise kohta Ei või lahkuda enda elukohast ilma kooskõla saamata kauemaks kui 1 ööpäev. 2)vahistamine Raskemad kuriteod või alust arvata, et võib teha veel kuritegusid või võib hoida kõrvale kohtust Vahistada ei või kauemaks kui 6 kuud. Erandkorras 12 kuud. 3)kautsjon asendustõkend vahistamise puhul Minimaalne suurus 500 päevamäära iga isiku puhul erinev, sõltub eelmise aasta sissetulekust. 39.lihtmenetlused kriminaalasjade uurimises 1.lühimenetlus toimub süüdistatava enda taotlusel ja prokuröri nõusolekul. Ei tehta eluaegse pu pole nõus. Koostatakse süüdistusakt ja saadetakse kohtusse. 2.kokkuleppemenetlus lepitakse kokku karistuse osas enne kohut. Kohaldatakse seda kergemat vabaduse kaotust. Koostatakse protokoll, kuis märgitakse ära karistus. 3.käskmenetlus võimalik kohandada rahalist karistust ja kuriteo asjaolud selged. Seda ei kohal koostab süüdistusakti
Tõendamine toimub läbi toimikute: *Ülekuulamised *Vastastamised – kahe isiku ühe aegne üle kuulamine, ainult siis kui nende ütluses erinevused *Läbiotsimised *Sündmuskoha vaatlus *Uurimiseksperiment *Ekspertiisid – kohtumeditsiiniline ehk kohtuarstlik ekspertiis, kohtu psühhiaatriline ekspertiis, daktüloskoopia ekspertiis, kohtu ballistika ekspertiis, käekirja ekspertiis, ära tundmise ekspertiis, kuriteo matkimine. 50.Tõkendid kriminaalmenetluses. Lihtmenetlused kriminaalasjade uurimises. Tõkendid – 1)allkiri elukohast mittelahkumise kohta 2)vahistamine või vahi alla võtmine ja vahi all pidamine – vahistada vb 6 kuud. Tõkendi valimisel lähtutakse kuriteo raskusastmest ja kuriteo toimepanijast. Vahistamise puhul saab kasutada kautsjoni vastu vabaks laskmist – asendustõkend. Kautsjon on raha summa, mis tuleb kanda kohtu arvele. Kautsjoni saab kätte, kui kohtuotsus on
Karistusregistrisse aga märget ei lähe. Süüdistatav peab sel juhul heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasuma kriminaalmenetluse 17 kulud ning maksma kindla summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Oportuniteediga saab lõpetada teise astme kuritegu. 3. LIHTMENETLUSED Lihtmenetluste eesmärk on kiirendada kriminaalmenetlust, vähendades kohtusüsteemi ülekoormatust. Lihtmenetlus on üldnimetus nendele uurimisele, mis peavad toimuma tavapärases korras. Kriminaalasju lihtmenetluses arutab kohtunik ainuisikuliselt. Lihtmenetluses toimub kulude hüvitamine menetluskulude hüvitamise üldises korras. Kõik lihtmenetlused annavad korduvuse, sest siin teeb alati otsuse kohus.
Tõkendi valimisel lähtutakse kuriteo raskusastmest ja kuriteo toimepanijast. Vahistamise puhul saab kasutada kautsjoni vastu vabaks laskmist asendustõkend. Kautsjon on raha summa, mis tuleb kanda kohtu arvele. Kautsjoni saab kätte, kui kohtuotsus on lõpujärgus, kuid kautsjonit ei saa tagasi, kui on jätkuvalt kuritegusid sooritanud, tunnistajaid mõjutanud, eemale hoidnud. Sellisel juhul läheb kautsjon riigituludesse. Kautsjoni summa min 500 päevamäära. Lihtmenetlused: Lühimenetlus kriminaalasi jõuaks kiirelt kohtusse ja ka otsus tehakse ruttu. Ei kohaldata eluaegsetele. Kui on mitu süüdistatavat ja neist mõni pole nõus, siis seda menetlust ei kasutata. *Kokkuleppemenetlus- süüdistatava ja prokuröri taotlusega. Kohaldatakse kergemate kuritegude puhul(max 5 aastat). Prokurör peab läbirääkimisi mõlema poolega enne kohut. *Käskmenetlus- kergemate puhul, rahalise karistuse korral(mitte alaealistele), asjaolud
Tõkendi valimisel lähtutakse kuriteo raskusastmest ja kuriteo toimepanijast. Vahistamise puhul saab kasutada kautsjoni vastu vabaks laskmist asendustõkend. Kautsjon on raha summa, mis tuleb kanda kohtu arvele. Kautsjoni saab kätte, kui kohtuotsus on lõpujärgus, kuid kautsjonit ei saa tagasi, kui on jätkuvalt kuritegusid sooritanud, tunnistajaid mõjutanud, eemale hoidnud. Sellisel juhul läheb kautsjon riigituludesse. Kautsjoni summa min 500 päevamäära. Lihtmenetlused: Lühimenetlus kriminaalasi jõuaks kiirelt kohtusse ja ka otsus tehakse ruttu. Ei kohaldata eluaegsetele. Kui on mitu süüdistatavat ja neist mõni pole nõus, siis seda menetlust ei kasutata. *Kokkuleppemenetlus- süüdistatava ja prokuröri taotlusega. Kohaldatakse kergemate kuritegude puhul(max 5 aastat). Prokurör peab läbirääkimisi mõlema poolega enne kohut. *Käskmenetlus- kergemate puhul, rahalise karistuse korral(mitte alaealistele), asjaolud
avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur. Süüdistatav ei pea sel juhul end kohtus süüdi tunnistama, kuid oportuniteediga lõpetamine näitab, et ta on teo siiski toime pannud. Karistusregistrisse aga märget ei lähe. Süüdistatav peab sel juhul heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasuma kriminaalmenetluse kulud ning maksma kindla summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Oportuniteediga saab lõpetada II astme kuritegu. Lihtmenetlused 1. Lühimenetlus Lühimenetlust võib kohaldada, kui süüdistatav on nõus lühimenetlusega ja tegu on kuriteoga, mille eest karistusseadustik ei näe ette karistusena eluaegset vangistust. Lühimenetlus võimaldab menetluse läbiviimist vaid toimikumaterjalide põhjal, tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata. Süüdimõistvat kohtuotsust tehes vähendab kohus süüdistatavale määratud karistust ühe kolmandiku võrra. 2. Kokkuleppemenetlus
- Kuriteoteatele tuleb vastata 10-20 päeva jooksul. - Alustamine ei ole vaidlustatav (3-1-1-103-13), kuid mittealustamine on. Alustamise tähtsus: - Piiritleb järelevalvetoiminguid ja kriminaalmenetluse toiminguid; - Annab inimestele kriminaalmenetlusseisundi ja kriminaalmenetlusõigused; - Võimaldab teha jälitustoiminguid ja rakendada muid põhiõigusi piiravaid meetmeid. Lihtmenetlused kriminaalmenetluse seadustikus: 9. peatükk, §§ 233-2565. Kriminaalmenetluse lõpetamine Menetlus võib lõppeda laias laastus kahel viisil: leitakse sisuline lahendus või siis sisulist lahendust ei leita ja kogu asi kaob vaikselt kuhugi. Mis on kriminaalmenetluses sisuline lahendus? Kohtuotsus, kus mõistetakse inimene süüdi või õigeks. EIK kohtupraktika – meedia avalikustab süüdistatava nime/näo, eriti kuriteos, milles süüdistamine on häbistav (nt vägistamine)
sissetulekust. Kokkuvõttes küllaltki suur summa. Isik lastakse kautsjoni vastu vabaks kui kautsjoni summa on üle kantud kohtu arvele. Määratakse allkiri elukohast lahkumise kohta. Kui süüdistatav täidab kõiki talle pandud kohustusi, kautsjoni rahad tagastatakse kriminaalasja lõppedes. Aga kui hoiab kõrvale, teeb kuritegusid jne, siis tagasi ei saa. Läheb riigi tuludesse peale kahjude hüvitamist (kohtukulud, kannatanule hüvitus). LIHTMENETLUSED Lihtsustatud menetlusvariandid: 1. lühimenetlus toimub süüdistatava enda taotlusel ja prokuröri nõusolekul. Ei tehta eluaegse puhul või mitu süüdistatavat ja üks pole nõus. Koostatakse süüdistusakt ja saadetakse kohtusse. Kutsutakse: 1) prokurör 2) kaitsja 3) süüdistatav Kohus vähendab karistust 1/3 võrra. 2
kriminaalasja lõppedes. Aga kui hoiab kõrvale, teeb kuritegusid jne, siis tagasi ei saa. Läheb riigi tuludesse peale kahjude hüvitamist (kohtukulud, kannatanule hüvitus). Valik toimub selle järgi, missugune kuritegu on toime pandud raske või kerge, missugune on isik, kes on kuriteo toime pannud. Loeb perekond, töö. Süüdimõistetuid on koguaeg rohkem, vanglas viibivate isikute arv on vähenenud. LIHTMENETLUSED 24 Lihtsustatud menetlusvariandid: 1. lühimenetlus toimub süüdistatava enda taotlusel ja prokuröri nõusolekul. Süüdistatav tunnistab ennast süüdi. Kergete asjade puhul. Ei tehta eluaegse puhul või mitu süüdistatavad ja üks pole nõus. Koostatakse süüdistusakt ja saadetakse kohtusse. Kutsutakse: 1) prokurör
peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseadusele vastavause korral. Kolleegiumi hinnangul ei saa menetlusnormide asjassepuutuvuse hindamisel lähtuda üksnes sellest, kas normi põhiseadusvastasuse ja kehtetuse korral oleks kohus pidanud tegema teistsuguse, st teistsuguse resolutiivosaga otsuse. Käskmenetlus on üheks lihtmenetluse liigiks. KrMS 9. peatükis sätestatud lihtmenetlused võimaldavad prokuratuuril ja kohtul lahendada asju kiiremini ja ökonoomsemalt kui asjade menetlemisel üldises korras. Kuigi käskmenetluse normide puudumisel rakendataks muud lihtmenetlust või menetletaks asja üldkorras, on tegemist tegelikult isiku suhtes kohaldatud normidega - käskmenetluse normide alusel saadetakse süüdistusakt kohtusse ja isik mõistetakse süüdi (KrMS § 252 lõige 2, § 254 lõiked 1-4). Kui asuda seisukohale, et määrav on resolutiivosa
annaabi.ee 
