Kautsjon isiku suhtes, kes on võetud vahi alla. Summa kantakse kohtu arvele, suuruse määrab kohus. 7. Menetluse alustamine algab esimese menetlustoimingu tegemisega. Kohtueelse menetluse asutused on uurimisasutus ja prokuratuur. Uurimisalluvuse järgi määratakse ära, milline asutus antud kuritegu uurib (Politsei, KAPO vms). 8. Kahtlustatava / süüdistatava ülekuulamine ei hoiatata valeütluste andmise eest. 9. Vastastamine varem ülekuulatud isikute ütluste vastuolude kõrvaldamine. Äratundmiseks esitamine esitatakse isik, asi vms äratundmiseks. 10. Läbiotsimine leida asitõendeid, dokumente. Vajalik eelnev prokuratuuri luba. Võetus fikseeritakse kindlas asukohas olev asi. 11. Vaatlus avastada andmeid. Läbivaatus - 12. Ekspertiis eriteadmistega spetsialist mingi küsimuse lahendamisel. Ekspert eriteadmistega isik. 13. Eeluurimise lõpetamine - 14
väljaspool avalikku kohtuistungit ja enne selle toimumist korras, mis võimaldab tagada nende laste kaitse vajalikul tasemel. KrMS § 287 lg 5 alusel on võimalik väikestele lastele kohaldada kas kaugülekuulamist KrMS § 69 järgi või teatud juhtudel avaldada kohtueelses menetluses antud ütlused KrMS § 291 p 5 alusel, et vältida kahjulikke tagajärgi, mis võivad erialaspetsialistide hinnangul tekkida alaealisele kohtus ülekuulamisega 6. Vastastamine ja äratundmiseks esitamine 77. Vastastamine (1) Isikud võib vastastada, kui ütlustes ilmnenud vastuolu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. (2) Vastastamisel selgitatakse vastastatavate omavahelised suhted ja neile esitatakse järjestikku küsimusi asjaolu kohta, milles vastuolu ilmneb. (3) Vastastamisel võib avaldada vastastatava varem antud ütlusi ja esitada muid tõendeid. (4) Vastastatavad võivad uurimisasutuse ametniku loal ja tema kaudu esitada
5)õigus esitleda taandusi menetlejate vastu 6)õigus kaevata Kannatanu kohustused 1)peab ilmuma kutsete peale politseisse, prokuratuuri, kohtusse 37.tõendid ja uurimistoimingud kriminaalmenetluses 1)kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis 2)milline kuritegu toime pandud, mis paragrahvi alusel fikseerida 3)isiku süü 4)kurjategijat iseloomustav materjal Tõenditeks on: 1)ütlused, mis saadakse ülekuulamisel 2)ekspertiisid 3)asitõendid 4)uurimistoimingute protokollid TOIMINGUD 1. vastastamine 2 isikut kuulatakse üle üheaegselt. Sellistel hetkedel, kui antakse ristivastupi vastuste kirja panemise meetodil. 2. ütluste seostamine olustikuga sündmuskoha ette näitamine 3. äratundmiseks esitamine võib esitada isikuid, esemeid, laipu. Peab olema ka võrdlusmater 4. vaatlus kõige rohkem vajalik sündmuskoha vaatlus. Kõige esimene toiming politseil. Kõik Asitõendid kuriteo toimepanemise vahendid. 5
räägita. Tunnistaja peab rääkima kõik, mida ta teab. Protokoll koostatakse alati mina vormis. Suunavad küsimused on keelatud. Tunnistaja võib ütlustest keelduda: kahtlustatava või süüdistatava lähedased sugulased ei pea andma süüdistatava vastu ütlusi; üle ei kuulata vaimulikke; kaitsjaid; meditsiinitöötajaid; Tunnistajat on võimalik üle kuulata ka nii, et tunnistaja jääb anonüümseks. Vastastamine: kaks isikut korraga tunnistavad, seda kasutatakse siis, kui tunnistajate jutus on vastuolusid (kannatanu ja kahtlustatava vaheline). Menetlustoimingud: 1) äratundmiseks esitamine: vähemalt 3 isikut kõrvuti istuma, seisma 2) vaatlused: sündmuskoha vaatlus, laiba vaatlus (kutsutakse juurde kohtumeditsiini arst), asitõendite vaatlus 3) läbiotsimine- eesmärk leida koriteo toimepanemise vahendit, tagaotsitavat
Menetlustoimingus kohaldatakse kannatanule tunnistaja kohta sätestatut. Isik kaasatakse kannatanuna menetlusse menetlustoimingule allutamisega või menetleja määrusega. Isiku võib kannatanuna menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis ja igas kohtuastmes kuni apellatsioonimenetluse lõpuni. Kui ilmneb, et isik on kaasatud menetlusse põhjendamatult või ta ei vasta asjaolude muutumise tõttu enam kannatanu mõistele, kõrvaldab menetleja isiku menetlusest määrusega. 6. Vastastamine ja ärtundmiseks esitamine Menetlejal on õigus vastatastada juba ülekuulatud isikuid, kelle ütlustes on olulisi vastuolusid. Eelduseks on, et isikud on juba varem üle kuulatud. Vastastamisel kuulatakse isikud üle samaaegselt. Ülekuulamisel küsib menetleja, et kas vastastatavad tunnevad teineteist ja missugune on nende omavahelised suhted ning hoiatab kannatanut ja tunnistajat vastutuse suhtes ütluste
5) Tunnistaja on kaugel/kulukas ja ebaoluline. Deponeerimata ütlused, kui: - Usaldusväärsus - Oluline asjaolu - Võimalus vastuväiteid esitada. Eestis ei vannutata tunnistajaid, ainult hoiatatakse. Ainult tsiviilkohtumenetluses vannutatakse pooli, tunnistajaid ikka hoiatatakse. Kohtuvälised ütlused ei hõlma mitte ainult tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi, vaid see kehtib ka vastastamise ja ütluste seostamisele olustikuga. Vastastamine – kahte tunnistajat kuulatakse korraga üle. Nad on vastamisi ja üritatakse selgeks teha, miks esinevad vastuolud ütlustes. Ütluste seostamine olustikuga – kahtlustatav viiakse sündmuspaika ja ta näitab ette, kuidas see toimus. Tunnistaja profileerimine – millise inimesega on tegemist ja kui palju teda usaldada saab. „iseloomustavad andmed“ – võidakse küsida, kuidas tunnistaja joob või kedagi pettis, see on kohtuniku diskretsioon, kas seda lubada või mitte.
asutakse üle kuulama. Kõigepealt räägib kõik ise ära. Suunavaid küsimusi ei tohi teha. Ütluste andmisest võib keelduda lähedaste vastu. Isikud, keda ei tohi üle kuulata 1) advokaadid 2) vaimulikud pihisaladuste kohta Ei või saada ütlusi järgmiste võtetega: 1) vägivald 2) ähvardus 3) petmine 4) meelitus TOIMINGUD 1. vastastamine 2 isikut kuulatakse üle üheaegselt. Sellistel hetkedel, kui antakse ristivastupidi käivaid ütlusi. Käib küsimuste ja vastuste kirja panemise meetodil. 2. ütluste seostamine olustikuga sündmuskoha ette näitamine 3. äratundmiseks esitamine võib esitada isikuid, esemeid, laipu. Peab olema ka võrdlusmaterjal (vähemalt 2 veel) 4. vaatlus kõige rohkem vajalik sündmuskoha vaatlus. Kõige esimene toiming politseil.
2) vaimulikud pihisaladuste kohta 23 3) notarit 4) süüdistatava lähedasi sugulasi 5) tööga seotuna on kohustatud hoidma saladust. Ei või saada ütlusi järgmiste võtetega: 1) vägivald 2) ähvardus 3) petmine 4) meelitus TOIMINGUD 1. vastastamine 2 isikut kuulatakse üle üheaegselt. Sellistel hetkedel, kui antakse ristivastupidi käivaid ütlusi. Käib küsimuste ja vastuste kirja panemise meetodil. 2. ütluste seostamine olustikuga sündmuskoha ette näitamine 3. äratundmiseks esitamine võib esitada isikuid, esemeid, laipu. Peab olema ka võrdlusmaterjal (vähemalt 2 veel) 4. vaatlus kõige rohkem vajalik sündmuskoha vaatlus. Kõige esimene toiming politseil.
Kohtu algatusel kutsutud tunnistajat küsitleb esimesena hageja. (7) Kohus kõrvaldab suunavad küsimused ning küsimused, mis asjasse ei puutu või mille eesmärk on saada võimalus esitada uusi asjaolusid, mida seni ei ole esile toodud, samuti korduvad küsimused. (8) Ütluste selgitamiseks ning täiendamiseks, samuti tunnistaja teadmiste aluste väljaselgitamiseks esitab kohus vajaduse korral täiendavaid küsimusi kogu ülekuulamise ajal. Tunnistaja korduv ülekuulamine ja vastastamine (1) Tunnistaja kuulatakse üle sellel kohtuistungil, kuhu ta on kutsutud, kui tema üle kuulamata jätmiseks sellel kohtuistungil ei ole mõjuvat põhjust. Mõjuvaks põhjuseks ei ole üldjuhul mõne menetlusosalise puudumine kohtuistungilt. Ülekuulatud tunnistaja korduv väljakutsumine järgmistele kohtuistungitele sama astme kohtus peab olema põhjendatud. (2) Vajaduse korral võib kohtus tunnistajat samal istungil korduvalt üle kuulata,
vabastamist. TMS § 222 lg 1 järgi võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. 3-1-1-93-13 Ütlustega seotud uurimistoimingud Ülekuulamine Vastastamine Äratundmiseks esitamine Ütluste seostamine olustikuga PS 22: Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. KrMS 63. Tõend