lähtuma eetikakohaselt erapooletu ja väärika käitumise tavadest, olles samas ka oma töös juriidiliselt korrektsed ning seadusandlikud. Ehkki põhimõtted on sarnased, siis kirjas olev tekst on erinev ning sarnasus ei võrdu siinkohal ilmtingimata samasusega. Ametnike vastutus Kohtunike eetikakoodeksis pole otseseid vasteid toodud vastutuse küljepealt, pigem räägitakse väärtushinnangutest ning ametitegevuse sündsusest. Prokuröri eetikakoodeksis esineb aga rohkem selgeltloetavust, näiteks on välja toodud punkt, kus räägitakse prokuröri ja prokuratuuri hea maine hoidmise vastutusest. Ühisosana saab tuua selle, et nii kohtunik kui ka prokurör peavad vastutama oma professionaalsuse ning oskuslikkuse eest, täiendades end pidevalt erinevate koolituste raames uute teadmiste ning oskustega. Lisaks on välja toodud huvitaval kombel mõlemas koodeksis, et ametniku riietus on soliidne ning vastav. Sõltumatus
tööpuudus on ühiskonnas kõrge, väga aktuaalne ning meeste ja naiste vahel on konkurents tööturul pingelisem kui varem, sest iga vaba töökoht on kullahinnaga ning soovijaid on alati rohkem kui ameteid. Seega peavad olema tööpakkujad eriti ettevaatlikud ja korrektsed oma valikutes, et kellegile tahtmatult mitte haiget teha. Seega on antud kaasus õpetliku sisuga ning hetkel väga aktuaalne teema, seega on seda ka väga huvitav lahendada. Kohus alustab ning esmalt kõlab prokuröri kõne. ,,Alustan heites valgust hetkeseisule ja põhjustele, miks me siin saalis praegu viibime. 16. Augustil 2009 toimunud Kukenurme Keskkooli direktori poolt kokkukutsutud komisjoni eesmärk oli leida koolile uus matemaatikaõpetaja. Komisjoni kuulusid kooli erinevate valdkondade õpetajad, kelle vahel toimus elav arutelu, mille eesmärgiks oli teha valik kahe matemaatikaõpetaja kandidaadi vahel. Kandidaatideks olid endine arvutikeskuse sideteenuste
paljudele inimestele väikest palka. Võrreldes 2012. aastaga tõusis 2013. aastal registreeritud korruptsioonikuritegude arv kaks korda. Tõusu põhjustest rääkisin pikemalt Riigikogu ees kriminaalpoliitika arengusuundade ettekandes. Küll tuleb tunnustust jagada kõigile õiguskaitsjatele, sealhulgas teile. Korruptsioonikuritegude avastamise ja menetlemise tähtsust on rõhutanud ka prokuratuur ise, pärjates tiitliga „Aasta Prokurör“ korruptsiooniasjadele spetsialiseerinud prokuröri Kadri Välingu. Mulle väga meeldis aasta prokuröri väljakuulutamisel teiepoolne reaktsioon, mis järgnes prokurör Välingu nime väljahõikamisele. See näitab, et tunnustus läks õigele inimesele.
(1) Riigi peaprokuröriks, juhtivaks riigiprokuröriks, juhtivprokuröriks, riigiprokuröriks, vanemprokuröriks, eriasjade prokuröriks või ringkonnaprokuröriks võib nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes on omandanud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava kohase hariduse, valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on vajalikud võimed ja isikuomadused. (11) Prokuröri abiks võib nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on kõrgharidus, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on vajalikud võimed ja isikuomadused. (2) Prokuröriks ei või nimetada isikut: 1) kelle kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 2) kes on vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest;
selt ühene rahvusvaheline arusaam, millistele miinimumstandarditele peaks prokuratuur vastama, et täita efektiivselt talle antud õigusriiklikku rolli.*10 Kokkuvõtlikult peab riik tagama sellise riikliku süüdistuse süs- 7 Raadio Vaba Euroopa, 07.12.2000. 8 Tuleb arvestada, et oportuniteediprintsiibil on vältimatult piirid, sest oportuniteedi kohaldamine ei saa muutuda seadus- andlikuks tegevuseks. Riigiti oportuniteediprintsiibi kohaldamise kord erineb, ulatudes prokuröri diskretsioonilisest õigusest mitte alustada kriminaalmenetlust kuni õiguseni lõpetada kriminaalmenetlus üksnes kohtu sanktsiooniga (Saksamaal). Samas peetakse oluliseks prokuröri diskretsioonipädevuse kaasnähtuseks seadust selgitavaid juhiseid, mille tähtsust õiguse ühetaolise kohaldamise jaoks ei saa alahinnata. 9 CDL-AD(2010)040. Report on European Standards as Regards the Independence of the Judicial System: Part II – The Prosecution Service
(1) Riigi peaprokuröriks, juhtivaks riigiprokuröriks, juhtivprokuröriks, riigiprokuröriks, vanemprokuröriks, eriasjade prokuröriks või ringkonnaprokuröriks võib nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes on omandanud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava kohase hariduse, valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on vajalikud võimed ja isikuomadused. (11) Prokuröri abiks võib nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on kõrgharidus, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on vajalikud võimed ja isikuomadused. (2) Prokuröriks ei või nimetada isikut: 1) kelle kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 2) kes on vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest;
Süüdistusest loobumine on õigusmõistva kohtuotsuse tegemise alus. § 14. Kohtumenetluse võistlevus (1) Kohtumenetluses täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. (2) Süüdistusest loobumine käesoleva seadustiku §-s 301 sätestatud korras vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. Süüdistusest loobumine on õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alus. § 301. Prokuröri loobumine süüdistusest Kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. 6. Tõendite vaba hindamise põhimõte kriminaalmenetluses lk. 229-231 Tõendite kontrollimine kujutab endast tõendite kvaliteedi selgitamist ehk teisisõnu selle selgitamist, kas a) asitõendit saab lugeda antud kriminaalasja juurde kuuluvaks (tõendi kuulubuse selgitamine) ja b) tõendit saab lugeda lubatavaks (tõendi lubatavuse selgitamine).
Prokuröri abi eksam, 06.12.2010 Materiaalõiguse kaasus A ja B otsustavad pargis jalutavatelt üksikutelt vanadelt naisterahvastelt varastada käekotte. A ja B lepivad kokku, et A haarab jooksu pealt naisterahvalt käekoti ning viskab selle siis põõsasse, kus ootab B, kes omakorda toimetab käekoti eelnevalt väljavaadatud peidukohta. Mõeldud, tehtud. A ja B lähevad parki, kus nad näevad lähenemas vanemat naisterahvast C. B
menetluse keel eesti keel. Võib kasutada teist keelt kõigi nõusolekul. Tagatud peab olema tõlge riigi kulul. Dokumendid eesti keeles; avalikkus kõik istungid avalikud, ei tohi seada piiranguid. Kinniseks võib kuulutada üksnes seaduse alusel poole taotlusel. Istungil võib teha kirjalikke märkmeid; kaitseõigus kahtlustataval õigus omada kaitsjat; taandamine loob eeldused sõltumatuks kohtumõistmiseks. Taandada võib kohtunikku, prokuröri, spetsialisti, eksperti, tõlki, kohtusekretäri jne. Võib esitada kogu protsessi jooksul esimesel võimalusel; prokuröri osavõtt prokurör esitab süüdistuse. Kui ta loobub süüdistusest kohtuistungil, ei või kohus teha süüdimõistvat kohtuotsust; vahendus, suulisus kõik dokumendid ja tõendid tuleb hääleliselt ette lugeda, tuleb protokollida. Kohtuotsuse peab ette lugema;
tööpiirkonnad kattuvad politseiprefektuuride omadega. Prokuratuuri juhib riigi peaprokurör, kes nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ringkonnaprokuratuuri juhib juhtivprokurör, kes nimetatakse ametisse samuti viieks aastaks. Prokurörid on: Prokuröri abi Ringkonnaprokurör Vanemprokurör Juhtivprokurör Riigiprokurör Juhtiv riigiprokurör Riigi peaprokurör Kokku on Eestis täna ca 200 prokuröri Prokuröriks saamine Vastavalt prokuratuuriseadusele võib prokuröri abiks nimetada: 1) teovõimelise vähemalt 21aastase Eesti kodaniku, 2) kellel on kõrgharidus, 3) kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, 4) on kõrgete kõlbeliste omadustega 5) on prokuröritööks vajalike võimete ja isikuomadustega Konkursi läbimiseks tuleb kandidaadil sooritada eksam ja vestlus. Eksam koosneb reeglina kirjalikust ja suulisest osast
Kui kohtunik siseneb kohtusaali, siis rahvas tõuseb püsti. Istumiseks annab loa kohtunik. Kohtunik avab istungi sissejuhatavate sõnadega ning rääkis tunnistajatele nende kohustusest rääkida tõtt. Siis luges ta ette süüdistatava õigused ning pärast seda kannataja õigused. Edasi luges kohtunik ette kohtu koosseisu. Järgnevalt saadeti tunnistajad kohtusaalist välja. Kuna süüdistatav ja mõned tunnistajad ei osanud eesti keelt, siis oli kohtusaalis kohal ka tõlk. Algas prokuröri süüdistuskõne. Kõigepealt andis ta ülevaate juhtunust: 19. 21. juulil 2011 aastal tapeti Süsta 14-11 Sergei ja Andrei Potsin tahtlikult ja julmalt viisil. Edasi luges ta ette, mis täpselt kannatanutega tehti. Järgnevalt annab prokurör lühiülevaate juhtunust: Sergei, Andrei ja Juri läksid kolmekesi Sergei ja Andrei korterisse alkoholi tarbima. Üks hetk tekkis meeste vahel tüli ning Juri ründas nugadega kõigepealt Sergeid ja seejärel ka Andreid. Laibad
kaitseväe ohvitseride ning avaliku teenistuse teenistujate suhtes, kes on rikkunud usaldust. Teiseks lüliks on riiklikud süüdistajad, kes tegutsevad kolmes suurlinnas ja maakondades ning madalaimaks lüliks on piirkondlikud süüdistajad. Eestis on prokurörid prokuratuuriseaduse § 2 kohaselt Riigiprokuratuuri prokurörid ning ringkonnaprokuratuuri prokurörid. ProkS § 4 lg 2 kohaselt on Riigiprokuratuuri prokurörid riigi peaprokurör, juhtivad riigiprokurörid, riigiprokurörid ja prokuröri abid. ProkS § 4 lg 2 sätestab, et Riigiprokuratuurile alluvate ringkonnaprokuratuuride prokurörid on juhtivprokurör, vanemprokurörid, eriasjade prokurörid, ringkonnaprokurörid ja prokuröri abid. Rootsis toimub kohtunikuks saamine nii, et kõik kõrgkooli lõpetajad esitavad avalduse justiitsministeeriumile, kes määrab sobivad kandidaadid kohtute juurde, kus nende põhiülesandeks on aidata kohtunikke kohtuasjade ettevalmistamisel. Pärast ettevalmistuse
asjajamist, juhib advokatuuri kantselei tööd, edastab organite teateid ja otsuseid jne Prokuratuur: prokuratuuri tegevust reguleerib KrMS ja KarMS, töökorraldust aga prokuratuuriseadus. 2 ül : kohtueelse kriminaalmenetluse juhtimine ja riikliku süüdistuse esitamine kohtus kahe astmeline riigiprokuratuurist (peaprokurör) ja neljast ringkonnaprokuratuurist (juhtiv prokurör) Prokurörid on : prokuröri abi, ringkonnaprokurör, vanemprokurör, juhtivprokurör, riigiprokurör, juhtiv riigiprokurör, riigi peaprokurör Eristada tuleb prokuröri abi , sest tal võibolla ükskõik mis kõrgharidus Õiguskantsler: Ei allu ühelegi riigiametnikule Õiguskantsler teeb Riigikogule ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme
Kaitsen süüalust Meursaulti toime pandud kuriteos. Meursault tappis inimese, kuid ei saa väita et see kuritegu oli ette kavatsetud. Meursault ja tema sõbrad läksid mere äärde jalutama, kui leidsid kaks araablast, kes liival pikutasid. Need araablased olid ennem Meursauli sõpra Raymondi noaga haavanud. Raymond ärritus ja lubas nad maha lasta, kuid Meursault takistas teda ja võttis revolvri enda kätte, lubades kui araablane noa välja võtab, laseb ta maha. Kui Meursault oleks soovinud araablase surma oleks ta araablase seal samas mere ääres maha lasknud. Hiljem kui ta üksinda kõndima läks, nägi ta jälle ühte neist araablastest. Meursaulti jaoks oli eelnev lugu lõpetatud ja ta läks lihtsalt mere äärde mõtlema. Kuidas tema võis teada. Et araablane seal pikutab. Kui araablane teda märkas ajas ta end istukile ja pani käe tasku. Kuna Meursault teadis, kui sõjakas oli araablane, siis ka tema kobas taskus revolvrit, mille ta ilmselt oli eelneva...
või on sellest vabastatud ja on sooritanud kohtunikueksami. Ametisse nimetab Vabariigi president riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu üldkogu kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. Kohtuniku ettevalmistusteenistust ei pea olema läbinud isik, kes on vahetult enne kohtunikueksami sooritamist töötanud kaks aastat vandeadvokaadi või prokurörina, välja arvatud prokuröri abina, samuti isik, kes on varem töötanud kohtunikuna ning kelle kohtunikuametist vabastamisest ei ole möödunud rohkem kui 10 aastat. II Astme kohtunik - Ringkonnakohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist ning on sooritanud kohtunikueksami. Kohtunikueksamist on vabastatud isik, kes vahetult enne nimetamist töötas kohtunikuna. Ametisse nimetab Vabariigi president riigikohtu üldkogu ettepanekul
Süütuse presumptsioon – in dubio pro reo. Kui süüdistatav otsustab iseseisvalt end kaitsta, siis on tema ülesanne tuua kohtu ette tõendid, et kinnitada, et ta ei teinud seda. Kohtuistungi käik: struktureeritud vaidlus kahe poole vahel, umbes nagu väitlemine. - Istungi rakendamine – kohtunik tuleb saali ja avab istungi. Ankeetandmete kontroll ja info, kuidas inimesega rääkida – põhjused, miks küsitakse süüdistatava haridust. - Prokuröri avakõne – eesmärgiks on seletada kohtule, milles seisneb asja põhisisu ja milliseid tõendeid esitama hakatakse, kuidas need asjaga haakuvad. Annab kohtule ette raamistiku, mida protsessis nägema hakatakse, milleks tunnistajad jne. - Süüdistatava seisukoht – kas süüdistus on arusaadav, kas tunnistab end süüdi. - Kaitsja avakõne – tõendid ei pea paika, sest isik pole tegu toime pannud. - Süüdistuse tõendite uurimine – prokurör toob tõendid
ning raske ja sügava puudega lapse toetus 1260 krooni kuus. Puudega tööealise inimese toetust saadakse alates 16 eluaastast kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni. Pensionite liigid: Vanaduspension Rahvapension Töövõimetuspension Toitjakaotuspension Pensionikindlustus: 1. sammas riiklik pension 2. sammas kogumispension 3. sammas täiendav kogumissammas Pensionilisad, eripensionid: presidendile parlamendipension kohtuniku ametipension politseinik, prokuröri, riigikontrolli peakontrolörija ametipension kaitseministeerium Peretoetuste liigid Lapsetoetus L apsehooldustasu: üksikvanema lapsetoetus ajateenija lapsetoetus eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus Ühekordsed peretoetused: elluastumistoetus sünnitoetus Muud toetused: lapsendamistoetus
vaevalist uurimist. Tegelased: Kurt Wallander Politseiuurija Johannes Lövgren Tapetud taluperemees Maria Lövgren Johannese naine, surnud Rydberg Wallanderi rühmas, eakas, reuma all kannatav Martinsson Wallanderi rühmas, kollanokk Svedberg Wallanderi rühmas, kiilanev Näsulund Wallanderi rühmas Hansson Wallanderi rühmas Peters Wallanderi rühmas Mona Kurti eksnaine Anette Brolin Prokuröri asetäitja Sten Wallanderi hea sõber, pole ammu näinud, tahtis saada ooperilauljaks Louise naine, kellega Sten nö lõbutses Kristina- Wallanderi õde Anita Hessler võimalik Johannese armuke Rune Bergman endine politseinik Björk politseiülem Valfrid Ström kiilakas mees
kuna ainult süüdistusaktide koostamiseks võiks vastavad ametnikud sama edukalt ka politseis töötada. Kuna politsei ja prokuratuuri vaheliste suhete analüüs nõuab aga omaette põhjalikumat käsitlust, kui on võimalik käesoleva teema raamides, lähtub autor eeldusest, et prokuröride poolt süüdistusfunktsiooni täitmine ei ole ilmselt käesolevas poliitilises situatsioonis vaieldav. 1Vt nt E. Kergandberg. Kümme märkust seoses prokuröri funktsionaalse rolliga Eesti tänases ja tulevases kriminaalmenetluses. – Juridica, 1999, nr 2, lk 65. 74 JURIDICA II/2000 Prokuratuuri põhiseaduslik asend.Funktsionaal-organisatoorne analüüs Norman Aas Riigivõimu funktsionaal-organisatoorse analüüsi
sest on vaja kaitsta: *äri- või riigisaladust või salastatud välisteavet; *perekonda või eraelu; *kannatanu või alaealise huve; *õigusemõistmise huve. 8) Kohtumenetluse võistlevuse printsiip (§ 14) – süüdistusfunktsioon (prokuröri ülesanne) ja kaitsefunktsioon (kaitsja ülesanne) tuleb kohtus selgepiiriliselt eristada kohtu ülesandest lahendada kohtuasi ja et prokuröri loobumisel süüdistuses järgneb õigeksmõistva kohtuotsuse tegemine (v.a kui süüdistusest loobutakse põhjusel, et süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele, siis on süüdistusest loobumine kriminaalmenetluse lõpetamise aluseks). 9) Kohtuliku arutamise vahetus ja suulisuse põhimõte (§ 15) - *Maakohtu kohtulahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. *Ringkonnakohtu kohtulahend võib tugineda
Cardens ja E-hambaravi. Samuti selgitab ta, et täpset hinda antud protseduurile on raske panna, kuna hind sõltub hambaravi suuruses. · Kui hästi nad teie arvates oma rolli täidavad ja eesmärke saavutavad? Kuna ajakirjaniku eesmärk oli eelkõige teavitada inimesi ning nagu antud artiklist sai välja lugeda, siis seisis ta õigluse eest väljas, otsides põhjendusi loo konfliktile. Leian, et see eesmärk sai saavutatud ning tema, kui prokuröri roll ka hästi esindatud. Ei saa ka midagi negatiivset öelda suhtekorraldaja rolli täitnud inimesele. Eesmärgiks oli selgitada hinnaerinevuste tagamaad ja see sai saavutatud. Allikad: http://www.tarbija24.ee/2055722/hambaaugu-parandamise-hinnad-erinevad-kuni-neli-korda/ http://www.tarbija24.ee/2056650/hambaravi-juht-hinna-kujundavad-mitmed-tegurid
· Riigivastased kuriteod (riigireetmine, salakuulamine, terrorikuriteod, EV ametliku sümboli teotamine), · Avaliku rahu vastased süüteod (kuritegelikku ühendusse kuulumine, ebaseaduslik riigipiiri ületamine, avaliku korra rikkumine, loomapiindamine, valeandmete esitamine), · Ametialased süüteod (võimuliialdus, pistise võtmine, mõjuvõimuga kauplemine), · Õigusemõistmise vastased süüteod (vägivald kohtuniku, prokuröri jm vastu, kohtu laimamine, kuriteo variamine, valekaebus, -ütlus, kinnipeetava ebaseaduslik kohtlemine, vabastamine, põgenemine), · Avaliku usalduse vastased süüteod (maksumärgi, sõidupileti, isikut tõendava dokumendi võltsimine), · Keskonnavastased süüteod (tuleohu tekitamine looduses, maastikku kahjustamine), · Majandusalased süüteod (alkoholi ebaseaduslik tootmine, , maksujõuetuse põhjustamine, rahapesu,
kes ei oska sõpru leida ega ise sõber olla; kel puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid; kel on lihtsalt igav, suur võimuvajadus ja palju energiat. Kiusaja vajab oma sisimas tunnustust ja võimalust olla tähtis. Kui vanem on teada saanud, et tema laps on kedagi kiusanud, tuleks kindlasti see jututeemaks võtta. Et lapses areneks empaatia ja sallivus, on abiks usalduslik olukorda analüüsiv ja lahendusi otsiv vestlus, kus vanem pole ülekuulaja ega prokuröri rollis. Karistus lahendust ei too. Karistusega ei jõua lapseni, selleni, mida ta vajab ja kiusamisega saavutada püüab.
millisesse vastava maakohtu kohtumajja. Maakohtute struktuuri kuuluvad kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusosakondades peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. Kohtute registriosakondades peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja talle kohtu või prokuröri pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Halduskohtud Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Eestis on kaks halduskohut, milles on kokku 27 kohtunikukohta. Tallinna Halduskohtus on 18 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: 1) Tallinna kohtumaja 15 kohtunikku 2) Pärnu kohtumaja 3 kohtunikku
Alexandre Dumas “Krahv Monte-Cristo” I Raamat räägib ühest prantsuse, täpsemalt Marseille, meremehest Edmond Dantèsest. Tagasi jõudnuna kaubareisilt laeval “Pharaon”.pidi ta aru andma oma tööandjale Elba saarel maha mineku kohta. Nimelt kapten oli suremas ja Edmond üritas teda päästa ning viis ta Elba saarele, kus lootis abi leida Bonapartèlt. Kapten kahjuks suri ja heideti merre, 36-naelane raudpomm jalge küljes, ühe Itaalia saare lähedal. Edmondist sai “Pharaoni” kapten. Raamatu peategelast ootas Marseille’s armastatu Mercedes, kellega Edmond plaanis abielluda, ning teda ootas ka isa, kes oli oodanud poega kolm kuud ja elanud selle aja suures kitsikuses. Edmond ja Mercedes olid valmis abielluma, kuid see ei õnnestunud. Sõprade kadedusest ja tema laeva tüürimehe vihavaenust sündis vandenõu, mis viis Edmondi sünge Ifi kindluse tumedasse vangikongi. Nimelt kirjutati kuninglikule prokurörile...
allkirjaga kantakse eraldi lehele, mis suletakse ümbrikusse. Ümbrik, (4) Kui kohus ei kuulutanud kohtuotsust kohtusaalis samal istungil, varustatuna toimiku numbri ja uurija allkirjaga, pitseeritakse ja jääb teatab ta protsessiosalistele, millal kohtuotsus istungil kuulutatakse või uurija kätte hoiule. Asja arutava kohtu või prokuröri esimesel nõudmisel kohtu kantselei kaudu teatavaks tehakse. esitab uurija nimetatud ümbriku kohtule või prokurörile. (3) Pitseeritud ümbrikku hoitakse eraldi kriminaaltoimikust. Andmetega Seadusandja on pidanud PS § 24 Ig-ga 4 kooskõlas olevaks: võivad tutvuda vaid uurija, prokurör ja kohus, kes pärast andmetega · klassikalist kohtuotsuse kuulutamise võimalust (KrMK § 278);
õigus esitada kaebus maa- või linnakohtule. allkirjaga kantakse eraldi lehele, mis suletakse ümbrikusse. Ümbrik, (2) Kaebuse võib esitada: varustatuna toimiku numbri ja uurija allkirjaga, pitseeritakse ja jääb 1) menetlusosaline – kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava uurija kätte hoiule. Asja arutava kohtu või prokuröri esimesel nõudmisel määruse kättesaamisest; esitab uurija nimetatud ümbriku kohtule või prokurörile. 9 Page 10 of 24 (3) Pitseeritud ümbrikku hoitakse eraldi kriminaaltoimikust
sõltumatust. Sõltumatus on välja toodud ka ProkS §1, mis sätestab, et prokuratuur on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes prokuratuuriseadusest, muudest seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest. Prokuratuuri sõltumatuse üks tahk moodustub sõltumatult tegutsevatest prokuröridest. Prokuratuuriseaduses on eraldi toodud jagu, mis käsitleb prokuröride sõltumatuse tagatisi. Seal on määratud kindlaks, et prokuröri ametipalk määratakse vähemalt üheks aastaks, mis peaks tagama prokurörile kindlustunde ja tegema vähem tõenäoliseks selle, et hirm palgamuutuse ees hakkaks mõjutama tema töökohustuste täitmist. Samuti on sätestatud kõnealuses jaos muud majanduslikku laadi tagatised sõltumatuse kindlustamiseks. Siiski on prokuröride sõltumatus vähemtagatud kui kohtunike puhul. Kohtunikud nimetatakse eluks ajaks ja nende palga suurus oleneb keskmise
kinnitada, et ta ei teinud seda. Kohtuistungi käik: struktureeritud vaidlus kahe poole vahel, umbes nagu väitlemine. 2 - Istungi rakendamine kohtunik tuleb saali ja avab istungi. Ankeetandmete kontroll ja info, kuidas inimesega rääkida põhjused, miks küsitakse süüdistatava haridust. - Prokuröri avakõne eesmärgiks on seletada kohtule, milles seisneb asja põhisisu ja milliseid tõendeid esitama hakatakse, kuidas need asjaga haakuvad. Annab kohtule ette raamistiku, mida protsessis nägema hakatakse, milleks tunnistajad jne. - Süüdistatava seisukoht kas süüdistus on arusaadav, kas tunnistab end süüdi. - Kaitsja avakõne tõendid ei pea paika, sest isik pole tegu toime pannud. - Süüdistuse tõendite uurimine prokurör toob tõendid
Kaasus nr 1 Reedetud sõprus ,,Maria leidis, et tema isikuõigusi on blogiga rikutud, ja pöördus kohtu poole. Ta nõudis blogi kustutamist ja talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Maria väitis, et nüüdseks teab juba terve kool tema saladustest ja hüüab teda sama nimega nagu blogis pilkavalt kirjutatud. Ta viitas sellele, et blogil on üsna palju lugejaid ja võib eeldada, et osa neist on ka tema koolikaaslased. Samuti leidis Maria, et blogi kommentaarid on tema suhtes solvavad ja ka see on üks põhjus, miks blogi tuleb kustutada." --- ,,Liisa leidis, et blogi on tema isiklik päevik ja mitte kellelgi ei ole asja sellega, mida ta sinna kirjutab, ning et blogi kinnipanek või käsk selle sisu muuta piirab tema sõnavabadust ja kujutab endast tsensuuri. Samuti märkis Liisa, et üleüldse oli tegu vaid ilukirjandusega ning ei ole võimalik tuvastada, et blogis oleks kirjutatud Mariast, sest ühtegi (õiget) nime ei ole seal nimetatud. Pühenduse ...
õiguskomisjoni arvamuse. Juhtiva riigiprokuröri, riigiprokuröri ning juhtivprokuröri nimetab ametisse justiitsminister riigi peaprokuröri ettepanekul. Distsiplinaarkaristused. Distsiplinaarsüüteo eest võib prokurörile määrata distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv kuni ühe kuu palga ulatuses; 3) palga vähendamine; 4) teenistusest vabastamine. Distsiplinaarkaristusena võib prokuröri palka vähendada mitte rohkem kui veerandi võrra ja mitte kauemaks kui üheks aastaks. Prokuröri distsiplinaarsüütegu arutab prokuröride distsiplinaarkomisjon, mille koosseisu kuuluvad kaks Riigiprokuratuuri prokuröri, kaks ringkonnaprokuratuuri prokuröri ja üks kohtunike täiskogu valitud kohtunik. Distsiplinaarkomisjon valitakse kolmeks aastaks. Prokurörile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on:
õiguskomisjoni arvamuse. Juhtiva riigiprokuröri, riigiprokuröri ning juhtivprokuröri nimetab ametisse justiitsminister riigi peaprokuröri ettepanekul. Distsiplinaarkaristused. Distsiplinaarsüüteo eest võib prokurörile määrata distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv kuni ühe kuu palga ulatuses; 3) palga vähendamine; 4) teenistusest vabastamine. Distsiplinaarkaristusena võib prokuröri palka vähendada mitte rohkem kui veerandi võrra ja mitte kauemaks kui üheks aastaks. Prokuröri distsiplinaarsüütegu arutab prokuröride distsiplinaarkomisjon, mille koosseisu kuuluvad kaks Riigiprokuratuuri prokuröri, kaks ringkonnaprokuratuuri prokuröri ja üks kohtunike täiskogu valitud kohtunik. Distsiplinaarkomisjon valitakse kolmeks aastaks. Prokurörile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on:
pistist.Algati kriminaalasi,mis lisaks eeltoodut teole sisaldas Kirke Mets kahtlustamist veel kahe kuriteo toimepanemises,kuid need ei olnud seotud tema teenistuskohustsega. Prokurör esitas 02,11,2007 Pärnu Maakohtule taotluse Kirke Metsa ametist kõrvaldamiseks- töötades ametiisikuna ning olles kahtlustatud nimelt ametialase kuriteo toimepanemises,võib K.M edasi töötades oma ametikohaga kaasnevaid võimalusi ära kasutades panna toime uusi kuritegusid.Kohus nõustis prokuröri taotlusega ning nägi oma 05,11,2007 määrusega ette K.M ametist kõrvaldamise.MTA Lääne maksu-ja tollikeskuse peadirektor peatas 7,novembri 2007,a käskirjaga K.M teenistussuhte kriminaalasja eeluurimise ajaks alates 6.novembrist 2007. Variant A K.M leidis,et ametist kõrvaldamisega rikuti tema põhiõigust valida vabalt elukutset.Selliselt ei saanud ta ametist kõrvaldatud ajal vabalt elukutset valida. Analüüsi,kas K.M põhiõigusi(millist)võib olla antud juhtumil riivatud/rikutud
Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Maakohtute struktuuri kuuluvad kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusosakondades peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. Kohtute registriosakondades peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja talle kohtu või prokuröri pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Varasemast neljast halduskohutust on see aasta saanud kaks halduskohut Tallinna ja Tartu halduskohus (kohtumajad paiknevad ka Jõhvis ja Pärnus), kus on kokku 27 kohtunikukohta. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju.
Igatahes olevat tegu väga keerulise kaasusega. Inimkaubandus on Soome kohtupraktikas ülimalt harvaesinev kuritegu. Seni on kirjas üksainus sedalaadi juhtum. Ka siis olid mängus eestlased, kes parseldasid Soome pervertidele invaliidist tüdrukut. Helsingi kohtus 20.11.2008 mõisteti 2 meest süüdi siiski kupeldamises, mitte inimkaubanduses. Süüdistuse järgi toimetasid Lepp ja Taning suvel Eestist Soome noore naisterahva ja sundisid teda mitme nädala jooksul prostituudina töötama. Prokuröri hinnangul oli tegemist inimkaubandusega, kuid kohtus varises see Soomes väga haruldane süüdistus kokku. Selgus nimelt, et naine läks koos meestega vabatahtlikult Soome. Lõpuks mõisteti Lepp ja Taning süüdi kupeldamises. Lisaks trahvis kohus kahte klienti seksi ostmise eest. Ühele määrati 750, teisele 180 euro suurune trahv. Veel pole teada, kas keegi asjaosalistest kaebab otsuse edasi. ENNETUS JA OHVRIABI Eestis on võimalik saada abi, kui tunned, et sind on ära kasutatud
kaebuse alusel; 8) isiku surma korral, välja arvatud juhul, kui menetlus kriminaalasjas on vajalik surnu rehabiliteerimiseks või teise isiku suhtes kriminaalasja uuendamiseks uute asjaolude avastamisel; 9) isiku suhtes, kelle kohta on jõustunud kohtuotsus samas süüdistuses või kohtumäärus kriminaalasja lõpetamise kohta samal alusel; 10) isiku suhtes, kelle kohta samas süüdistuses on uurija või prokuröri tühistamata määrus kriminaalasja lõpetamise kohta. 3. Kriminaalmenetluse printsiibid(süütuse presumptsioon, menetluse keel, avalikkus, õiguste tagamine, vahenditus-suulisus, taandamine) § 7. Süütuse presumptsioon (1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. (2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust.
Tammikult võeti ebaseaduslikult võimalus saada prokuröripensioni, mille saamise eelduseks on pensionile jäämine prokuröriteenistuses olles. Analüüsige, millise haldustegevuse liigiga on tegemist Riigi peaprokuröri käskkirja nr RP-3-1/17723 puhul ning kas see on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane. Väljavõtted õigusaktidest ATS § 86. Teenistusest vabastamise õigus Ametniku võib teenistusest vabastada ametisse nimetamise õigust omav isik. Prokuratuuri seaduse § 16. Prokuröri ametisse nimetamine (5) Eriasjade prokuröri, ringkonnaprokuröri ning abiprokuröri nimetab ametisse riigi peaprokurör prokuröride konkursikomisjoni ettepanekul. ATS § 92. Teenistusest vabastamine ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu (1) Ametniku võib teenistusest vabastada asjaolu tõttu, millest nähtub ametniku teadmiste ja oskuste vähesus teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavas ulatuses ning
Alates 1997 aastast on kinnipeetavate arv seal kasvanud 177lt 1115ni ehk 6,5 korda aastaks 2003 Tänapäev Praegu ei kasutata enam eeluurimisvangistust. Süüdistataval on võimalik end kautsjoni vastu vabaks osta. Selle jaoks kannab kinnipeetav või keegi temaga seotud isik nõutava rahasumma kohtule üle, garanteerides sellega kohtualuse olemasolu eeluurimise ja kohtuistungi ajaks. Kautsjoni suurus määrastakse uurija ja prokuröri heakskiidu alusel. Kui kahtlusalune või süüdistatav kautsjoni maksta ei saa antakse kautsjoni maksmise nõue edasi riigile. Kohtueelset kinnipidamist kasutatakse 1 aasta ja rohkem juhul kui kahtlusalune on ühiskonnale ohtlik. Sellise toimingu jaoks on vaja prokuröri luba. Karistusasutustega seotud probleemid : · Rahastamine ainult 60 % vajalikust · Ülerahvastatus · Tuberkoloosihaiged ja nende olukord · Süüdimõistetutele töö tagamine
2a.(praktika, eksam), riigikohtuniku nimet. ametisse riigikogu, ametivande andmine. Rahvakohtunik tsiviilriietus, 4a järjest, saavad olla 2x4a. istungitel osalemine ja otsuste tegemineRahvakohtunik ei saa olla: süüdimõistetud,pankrotivõlglane,politsei pädevuses, notarid,advokaadid, riigivalitsuse liikmed, president.haridus ple määrav, vanus aga küll. Kriminaalhooldus selle käigus valvatakse krim.hooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse krim.hooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.Kriminaalmenetulus: näitab pidevat kasvudendentsi, kuritegude avastamine keskm. 30%,pimedad ajsad 70%. Menetlejad- kohus, prokuratuur, politseiprefektuur. Menetlusosalised: kahtlustatav vahetult pärast kuritegu kinnipeetav - Õigused:õigus teada, milles on süüdistatavad/kahtlustatavad, õigus
kohtueelne menetlus. Lühimenetlus on kohtumenetluse variant, mis võimaldab menetluse läbiviimist üksnes kriminaaltoimiku põhjal, tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata. Lühimenetluses on nõutav kahtlustatava/süüdistatava nõusolek asja kiiremaks menetlemiseks. Kokkuleppemenetlus on menetluse liik, mille käigus nõustuvad süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooni, kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõuavad kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Käskmenetluse kohaldamise eelduseks on tõendamiseseme asjaolude selgus. See on mõeldud, menetlemaks kiiresti kergemaid kuritegusid, mille eest prokurör peab õiglaseks rahalist karistust. Kohtueelne menetlus on kohtumenetluse ettevalmistus. Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur välja kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüdistavad asjaolud
VALIMISED *valmiste peamine funktsioon- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine + võimulolijad saaksid tagasisidet + usalduseindikaator + hariv funktsioon *vabade valimiste põhimõtted(5)- ühele kohale mitu kandidaati + kõigil võrdne võimalus oma vaateid levitada + valijal õigus iseseisvaks ja salajaseks valikuks + aus häälte lugemine ja tulemuste täielik avalikustamine + valmiste regulaarsus *VALIMISED ON ÜLDISED, ÜHETAOLISED, SALAJASED *majoritaarne valimissüsteem- enamusvalmised; valitakse enim oma valimisringkonnas hääli saanud kandidaat (nt UK); head küljed: selgus, lihtsus halvad küljed: annab eelised suurparteidele, kaotsiläinud hääled *proportsionaalne valimissüsteem- iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigis kogutud häälte arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteis...
kui muud vargused. Moodsa UNS eesmärk oli aga selline süsteem ära kaotada ning muuta kirikuvara vastu suunatud süüteod üldisteks varavastasteks tegudeks. Säilitades NS-s kirikuvara vastu suunatud süütegude normid, hoidis tsaariaegne seadusandja vanaaegset koosseisulist süsteemi jätkuvalt käigus. UNS uudsus ning idee uuendada riigi karistusõiguslikku ja -poliitilist süsteemi jäi realiseerimata. 19. detsembril 1909*52 esitati Tallinna Ringkonnakohtule prokuröri määrus, mille alusel oli prokura- tuur alustanud kuriteo menetlemist NS artikli 226 alusel. NS artikkel 226 koosnes kolmest lõikest, kuid kohtumaterjalidest ei selgu konkreetset lõiget, mida menetluse alustamiseks kasutati. Üldiselt võib aga välja tuua, et NS artikkel 226 nägi ette karistuse kiriku raha või mittepühitsetud, aga usuriitusteks vajalike asjade varguse eest.*53 Kohtumaterjalidest selgub, et tegemist oli kirikukella vargusega surnuaiast. Kohus
DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 2.1. Demokraatlikud valitsemisvormid: esindusdemokraatia, osalusdemokraatia Demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus. Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud institutsioonide poolt, et tagada ühisvara kasutamine rahva huvides, Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek, vältida riigivõimu kuritarvitamist. Demokraatiale on ...
c. daktüloskoopiaekspertiis sõrmejäljed d. ballistika ekspertiis (relvad) e. käekirjaekspertiis f. kohtumeditsiiniline ekspertiis Eksperdid eriväljaõppega isikud TÕKENDID 1) allkiri elukohast mittelahkumise kohta Ei või lahkuda enda elukohast ilma kooskõla saamata kauemaks kui 1 ööpäev. Politseid, prokuröri, kohtuniku tuleb teavitada kui plaanitakse minna kauemaks. 2) vahistamine Raskemad kuriteod või alust arvata, et võib teha veel kuritegusid või võib hoida kõrvale kohtust või halata jälgi segama. Vahistada ei või kauemaks kui 6 kuud. Erandkorras 12 kuud. Kui tähtaeg saab täis on kaks varianti lasta isik vabaks või minna kohtusse. 3) kautsjon asendustõkend vahistamise puhul
Riigiprokuratuur Tallinn. 4 ringkonnaprokuratuuri Viru/Lõuna/Põhja/Lääne. Prokuratuur osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku tegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, esindab kohtus riiklikku süüdistust. Prokuröre on Eestis kokku 164. Prokuröridele esitatakse kõrgendatud nõuded: magistrikaad õiguse õppesuunal, kõrgete kõlbeliste omadustega, oskab eesti keelt C1 tasemel, on prokuröri tööks vajalike võimete ja isikuomadustega. 20.Politsei, politseinik?- tegevus Baseerub korrakaitseseadusel. Korrakaitseseadusest leiab kõik need põhimõtted, mis on inimeste jaoks olulised, et oleks tagatud avalik kord ja et ühiskonnas oleks minimiseeritud arv õigusrikkumisi. Õiguskaitseorganite ülesanne on tagada õigusrahu, et inimesed oleksid rahul ja saaksid tegeleda sellegi, millega nad soovivad.Korrakaitseseadus tagab eelkõige tänava õigusrahu, seal on selgitatud
Tema koht saalis on esimeses reas Hermann Göringi ,,kaebealuse nr.1", ja Rudolf Hessi, füüreri endise asetäitja vahel. Närviliselt silub Ribbetrop sel esimesel kotupäeval ikka ja jälle juukseid. Ta püüab oma nägu publiku eest kätega varjata, otsekui peljates saali kogunenud inimeste hukkamõistu. Kuid ei sellel ega ka järgmistel kohtupäevadel ei ilmuta ta vähimatki kahetsust: Ribbentrop ei tunne end süüdi olevat. Otsekui kivistunult ja hetkekski erutumata laseb ta prokuröri süüdistustel mööda külgi maha libiseda. Näib, et mitte ükski kirjeldus, ükski dokumentega film ei ärata kunagi nii vägevas mehes kaas- või süütunnet. Süüdi milles ometi, küsib Ribbentrop. Totaalses kaotuses? Süü ei lasu temal. Mida sai tema teha, kui kindralid osutusid võimetuks? Kas ta ei sepistanud liitusid, mis tugevdasid Reich'i? Ja mida on temal, diplomaadil, tegemist kuritegudega, milles kohus Hitleri abilisi ikka ja jälle süüdistab
Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. Õiguskantsler teeb Riigikogule põhiseaduse §-des 76, 85, 101, 138, 153 ettenähtud juhtudel ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks. 3. Prokuröri ülesanded: Siia ma muud ei leidnud vbl võiks siis otsida veel kuskilt PROKURATUURI PÕHIMÄÄRUS Par6 Prokuratuuri ülesandeks on: 1) kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamine; 2) seaduslikkuse järelevalve kohtueelse uurimise asutuseks olevate jälitusametkondade jälitustegevuse üle kuritegude avastamisel või kriminaalasjade kohtueelses menetluses; 3) riikliku süüdistuse esindamine kohtus;
ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ringkonnaprokuratuur Ringkonnaprokuratuuri prokurörid: tagavad kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse esindavad riiklikku süüdistust kohtus täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid. Ringkonnaprokuratuuri prokurörid on: juhtivprokurör, vanemprokurörid, eriasjade prokurörid, ringkonnaprokurörid ja prokuröri abid. Distsiplinaarvastutus Distsiplinaarsüüteo eest võib prokurörile määrata distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarsüüteod on: ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittekohane täitmine; vääritu tegu – süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib prokuröri või prokuratuuri, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime ametikohustuste täitmisel või mitte. Distsiplinaarkaristused on:
2)vahistamine Raskemad kuriteod või alust arvata, et võib teha veel kuritegusid või võib hoida kõrvale kohtust Vahistada ei või kauemaks kui 6 kuud. Erandkorras 12 kuud. 3)kautsjon asendustõkend vahistamise puhul Minimaalne suurus 500 päevamäära iga isiku puhul erinev, sõltub eelmise aasta sissetulekust. 39.lihtmenetlused kriminaalasjade uurimises 1.lühimenetlus toimub süüdistatava enda taotlusel ja prokuröri nõusolekul. Ei tehta eluaegse pu pole nõus. Koostatakse süüdistusakt ja saadetakse kohtusse. 2.kokkuleppemenetlus lepitakse kokku karistuse osas enne kohut. Kohaldatakse seda kergemat vabaduse kaotust. Koostatakse protokoll, kuis märgitakse ära karistus. 3.käskmenetlus võimalik kohandada rahalist karistust ja kuriteo asjaolud selged. Seda ei kohal koostab süüdistusakti. Kohtunik vaatab selle läbi ja kui nõus, siis aktsepteerib seda ja teeb otsuse kohtualusele. 40
arvestada kahju, mida vigastus saab seeläbi, et ta ei saa tema erilisi elukutselisi teadmisi ja kogemusi õnnetuse tõttu enam kasutada või saab neid kasutada üksnes piiratud ulatuses. Püsiva töövõimetuse põhjused Sotsiaaltoetused, millel on hüvitamisfunktsioon, on seotud eeldusega, et püsiv töövõimetus rajaneb konkreetsel asjaolul. Taolised püsiva töövõimetuse asjaolud on normeeritud: a) tervisekahjud, mille eest vastutab riik (nt kohtuniku ründamine, prokuröri ründamine tema tööülesannete täitmisel jne); b) õnnetus, mis juhtub kindlustatuga tema töökohas ning mille tagajärjel muutub kindlustatu püsivalt töövõimetuks. Nimetatud õnnetuste hulka kuuluvad ka tööst tingitud haigused kutsehaigused. Sissetuleku teenimise puue Vastandina sotsiaaltoetustele, millel on äralangenud sissetuleku hüvitamise kui ka tekkinud kahju hüvitamise funktsioon, on pensionikindlustuses hüvitistel sissetuleku asendamise funktsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
