Eesti riigieelarve 2013 Kredi Aim 12 b Muutused võrreldes 2012.a Kulude kasv: Pensionid 93,3 mln eurot Ravikindlustus 55 mln eurot Uued raudteeveeremi soetamise väljamakse 43,8 eurot Kaitsekulud 20,7 mln eurot Eraldis Euroopa Liidus 15 mln eurot Kohalike omavalitsuste teed 11 mln eurot Maksed kogumispensioni II sammas 9,1 mln eurot Kulude vähenemine: Välistoetused 50,4 ja kaasfinantseerimine 18,6 mln eurot Top up väheneb 8,8 mln eurot CO2 väheneb 181,7 mln eurot Uued tegevused Vajaduspõhised õppetoetused 3,6 mln eurot Vajaduspõhised lastetoetused 5,3 mln eurot Üldhariduskoolivõrgu korrastamine 4,1 mln eurot Kutseõppekavade reform 5 mln eurot
5. zirondiinid prantsuse revolutsiooni üks osapooli, kes toetusid sadamalinnade maaomanikele 6. imperaator - ainuvalitseja 7. diktatuur tugev ja piiramatu vägivallavõim 8. direktoorium täidesaatva võimuorgan Prantsusmaal 9. rojalistide mäss kuningavõimu pooldajate mäss Prantsusmaal 10. munitsipaalne revolutsioon kohalikul tasandil toimuv ülestõus Prantusmaal Vasta küsimustele! 1. Miks Louis XVI ajal Prantsusmaa majanduslik olukord langes? Laristas raha, ikaldus, kaitsekulud 2. Miks kutsuti kokku generaalstaadid? Et kirjutada makse (muuta põhiseadust) 3. Millal kaotati seisuslikud eesõigused Prantsusmaal? 1789 august
Kui loobuda ajateenistusest, siis tuleb Roosimägi sõnul hakata tervet riigikaitse struktuuri ümber tegema. Riigikaitsesüsteemi välja ehitamiseks kulub tema hinnangul 20-25 aastat. ,,Aga kas saab öelda, mis toimub maailmas 10 aasta pärast?" küsis ta. Roosimägi sõnul oleks lühinägelik ajateenistus majanduskriisis oleva riigi kärpeplaanide tõttu lõpetada. (Eesti Päevaleht Online; 16. september 2009) Kaitseminister Jaak Aaviksoo: ,,Ma ei taha öelda, et kaitsekulud on selline püha lehm, mida ei tohiks puutuda, aga seda ei saa ka käsitleda põhjatu rahalaekana." Kui aga praegu kaitsekulude osakaalu vähendada, tuleks tema sõnul kokku leppida ka selles, kuidas seda hiljem kompenseerida. ,,Sisuliselt toob see (kaitsevaldkonna eelarve vähendamine umbes 800 miljoni krooni võrra) kaasa olulise osa kaitseväest koondamise, aga ka meie missioonipanustamise ülevaatamise," (Eesti Päevaleht Online 07. mai 2009)
9. Turumajandust iseloomustavad konkurents, hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise alusel, eraomand. 10. Turumajanduslikus ühiskonnas seisneb valitsuse roll maksude kogumises, riigi majandusarengu pikaajalises planeerimises ning pidevas juhtimises, ühishüvede pakkumises. 11. Eesti riigieelarve peamised tuluartiklid on käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaksud ja aktsiisimaksud. Eelarve peamised kuluartiklid on riigivalitsemis- ja kaitsekulud, kulutused haridusele, teadusele ja kultuurile ning sotsiaalkulud. 12. Demokraatlikus riigis saavad kodanikud poliitikat mõjutada, osaledes valimistel, osaledes mõne erakonna või kodanikuorganisatsiooni töös, avaldades oma arvamust ajakikirjanduses või Internetis. 13. Vabade valimiste tunnused on võistevate kandidaatide olemasolu, iga valimisõigusliku inimese vabadus propageerida oma vaateid ja valimistel osaleda, valimiste korraldamine vastavate seaduste alusel. 14
ehk jooksevhinnad Toodete maksumus antud aastal, mis arvestab ka hinna-muutuste mõju; kajastab turuhinna muutusi Reaalne SKP ehk püsivhinnad Muutumatud baasperioodi hinnad; kaupade ja teenuste hulga reaalne kasv, mitte maksumuse kasv Reaalse SKP kasv näitab elatustaseme paranemist, selle põhjal on näha majanduskasv või -langus · 19. SKP osad Eratarbimine (üle poole SKP mahust) Investeeringud (erinevate tegevuste arenguks) Valitsuse lõpptarbimine nt haridus-, kaitsekulud, teedeehitus jne Puhaseksport (eksport import) Negatiivne puhaseksport näitab SKP kasutamist väljaspool koduriiki loodud väärtuste tarbimiseks SKP ei arvesta varimajandust, vaba aega, heaolu indikaatorit, välja jääb kodumajandus, haridus jm · 20. Inflatsioon · 21. Raha väärtuse mõõtmine Inflatsioon Keskmise hinna-taseme pidev tõus pikal perioodil Deflatsioon Keskmise hinnataseme pi-dev langus pikal perioodil Ideaalne oleks hinnataseme stabiilsus Hüperinflatsioon -
teenuste koguväärtus, vahetarbimist (kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel) ei arvestata. Lisandväärtus on tootmisetappides toimuv kauba turuhinna suurenemine. Jaguneb reaalne(püsivhinnad) ja nominaalne (jooksevhinnad) SKP. SKP osadeks on: eratarbimine (üle poole SKP mahust), investeeringud (erinevate tegevuste arenguks), valitsuse lõpptarbimine (nt haridus-, kaitsekulud, teedeehitus), puhaseksport (import-eksport). SKP ei arvesta varimajandust, vaba aega, haridust, kodumajandust jne. Inflatsioon keskmise hinnataseme pidev tõus pikal perioodil. Põhjused: Nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine, tootmiskulud suurenevad. Kuna raha väärtus langeb, siis sellega langeb ka ostujõud. 2. Rahapoliitika eesmärgid: raha väärtuse reguleerimine (raha hinna ja pakkumise reguleerimine), riigi majanduskasvu soodustamine (intresside mõjutamine)
Näiteks on riigikogus palgad ülisuured, võrreldes (ligikaudu 3380 eurot) tavainimesega. Sinna lisandub veel kuluhüvitis 30% kogu palgast. Sellajal kui tavainimesed elavad vaevalt otsotsaga kokku ja paljud neist saavad miinimumpalka (278,02 eurot). Riigikogulaste palk tõuseb kui Eesti keskmine palk tõuseb. Minu arvates võiks ära jätta kuluhüvitised ja selle raha eest hoopis rahastada selliseid ja kohti, mis seda tõsiselt vajavad. Veel on riigi kaitsekulud liiga suured, selleasemel võiks neid rahasid kasutada hoopis õpetajate, päästeteenistuse ning politsei palga tõstmiseks, mitte sulgeda päästekeskuseid, koole ja koondada õpetajaid. Otsus sulgeda päästekeskuseid on väga vale, kuna kui on vaja kiiret abi, ei ole see vähendatud abiga eriti võimalik. Eestis on palju lapsi, kes tahavad/peavad õppida/õppima ja kui sinu elukohas asuv ainuke kool sulgetakse, peab perekond oma elu ümber seadma ja kolima näiteks sinna, kus on lähim kool
Valitsuse ülesandeks on kontrollida ja reguleerida oma seadusandlike aktide ja poliitikaga majapidamiste ja ettevõtete majanduslikku käitumist. Muu maailma ehk teiste riikidega toimub kaubavahetus ja seega on nad olulised ekspordi - impordi näitaja kujunemisel. MAJANDUSSEKTORID: 1.)Turusektor ja turuväline sektor Kui tootmiskulud kaetakse turul kauba müügist saadud tuludest või riigieelarvest. Turuväline sektor on nt: kaitsekulud, päästetööde kulud, saatkondade kulud, riiklik haridus jne. 2.)Erasektor või avalik sektor (ehk ühiskondlik sektor). Sõltuvalt sellest, millist omandivormi etevõtted kasutavad. Avaliku sektori ettevõtete omanikuks on riik Erasektor – majapidamised, ettevõtted Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel Teaduslik meetod=positivistlik ja normatiivne analüüs Positivistlik analüüs: -Selgitab, kuidas majandus toimib. -Analüüsib nähtuste omavahelisi seoseid.
70-ndatel aastatel kujunes välja kolmikoligarhia: 1. NLKP ideoloogia, sise-ja välispoliitika 2. KGB julgeolek 3. Sõjatööstuskompleks (STK) Nende omavahelised suhted olid komplitseeritud. Kahtlustavad. Sõjavägi: 1980-ndate algul 4 milj armee (USA-s 2,1 milj). Ametlikult STK eelarve 96,5 miljr rbl ehk 1/3 riigieelarvest 1980-ndate aastate algul. Londoni Rahvusvahelise Statistilise Uurimise Instituudi andmetel 1989. a NSV Liidu kaitsekulud 200 240 miljr rbl ehk 50% eelarvest. STK "sõi ära" ¼ rahvuslikust koguproduktist, 80 % teaduspotentsiaalist, 80 % masinaehitusest. 1991. aastal tunnistas ka Gorbatsov, et NSV Liidul on maailma kõige militariseeritum majandus ja kõige suuremad kaitsekulutused. STK ja KGB tihedam seos oli välja kujunenud juba 40- ndatel aastatel, kui Beriale usaldati aatomipommi väljatöötamise komisjoni juhtimine. Loodi salastatud linnad. 1993. aastal oli neid 100 ümber.
Sisaldab 23 sotsiaalset ja keskkkondlikku näitajat, mida SKP ei sisalda, aga mis vähendavad ja suurendavad riigi majandustaset. SKP on kasvanud USA-s ligi 2 korda, aga GPI kasv peatus 1970ndatel aastatel ja on pärast seda kahanenud ligi 45%. GPI näitab (positiivsed ja negatiivsed pooled): + kodutöö (töökultuur teistsugune, paljud töötavad kodust näiteks) + ühiskondlik töö + vaba aja kasv - kuritegevuse kulud - reostuse kulud - õnnetuste kulud - avariide kulud - kaitsekulud - kindlustusteenused 5. Varimajandus Ehk ,,must majandus", ,,põrandaalune majandus". Selline majandus, mis läheb tulude arvestamisel statistikaametist mööda. Maailmas on seda kusagil 6-12%. Varimajandust võib olla kahte sorti: kas on lubatud (legaalne), kuid seda lihtsalt ei deklareerita või siis on keelatud hoopiski. Eesti Statistikaamet arvestab seda tegelikult - kaubanduses, teeninduses, ehituses, hotellinduses ja restoranide majanduses. Hindamismeetodid, kuidas seda arvestada:
üldreeglina väikeriigis on väikseid ettevõtteid need on vähem inertsed, · Väikeriigi ühiskond on kokkuhoidvam ja terviklikum, · Otsustajate ja otsuse täitjate tihedam seotus. (suurim eelis)- kindlustab suurema selguse. · Võib välja kaubelda soodsamad kaubavahetus tingimused, · Finantseering avaldab suuremat mõju annab tugevama arengu. · Väike riik võib kaitsekulud väliste partnerite kaela veeretada, läbi NATO. · Väikses riigis on suurem võimalus kommunikatsiooni vahendite ja infrastruktuuri rakendamine. NT: Eesti katmiseks mobiilsidega kulus vähe aega. Teedevõrgustik igati hea e. infrastruktuuri näide. 2. Väikeriigi puudused · Masstootmise eeliste puudumine põhjuseks, et siseturg väike, valitseb seaduspära mida suuremas koguses kaupa valmistada seda madalam on tema maksumus.
Kui minister ei nõustu eelarveläbirääkimiste tulemustega, lahendab vaidluse VV Rahandusministeerium koostab riigieelarve eelnõu ning esitab koos seletuskirjaga VV- le Riigieelarve osad: 1. Tulud: maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, kaupade ja teenuste müük (riigilõivud), toetused, muud tulud 2. Kulud: eraldised, toetused 3. Finantseerimistehingud Eelarve kulude klassifitseerimine: 1. Valitsemisfunktsioon- sotsiaalkaitse, haridus, kaitsekulud jms 2. Majanduslik sisu- tegevukulud, investeeringud, eralidsed-toetused 3. Administratiivne jaotus- ministeeriumid, riigikantselei, ps inst., ametid 4. Programmid- rahva ja eluruumide loendud jne Riigieelarve jõustumine Riigikogu menetleb riigieelarvet kolmel lugemisel ja peab kinnitama märtsi alguseks, vastasel juhul tulevad erakorralised valimised. Kui aasta alguseks pole eelarvet vastu võetud võib kuus kulutada kuni 1/12 eelmisest
oon kaubad ja teenused. Avaliku sektori all peetakse silmas valitsus asutusi, riiklikke institutsioone, keskpanka jne. pakkuda avalikke teenuseid. Muu maailm e teiste riikidega toimuv kaubavahetus olulised ekspordi ja impordi kujunemisel. Sõltuvalt sellest, kas tootmiskulud kaetakse turul kauba müügist saadud tulust või riigieelarvest jaotatakse turusektoriks ja turuväliseks sektoriks. Turuväline- kaitsekulud, päästetööd, saatkonnad, riiklik haridus jne. Tulude ja kulude ringkäik Tootmisteguritega ->hüvitiste turg-> valmis kaup >majapidamised Teraduslik meetod= positivistlik ja normatiivne analüüs. Positivistlikanalüüs. (on 25C) · Selgitab kuidas maj toimib · Analüüsib nähtuste omavahelisi seoseid · Ei sisalda hinnanguid · Tulemuseks on maj institutsioonide ja protsesside mudelid ning prognoosid · On võimalik kontrollida vaatluste teel
majanduslikku käitumist. Muu maailma ehk teiste riikidega toimub kaubavahetus ja seega on nad olulised ekspordi - impordi näitaja kujunemisel. 3.2.Majandussektorid Majandust võib sektoriteks jaotada erinevalt. Alljärgnevalt on toodud kaks jaotamise võimalust. 1. Sõltuvalt sellest, kas tootmiskulud kaetakse turul kauba müügist saadud tuludest või riigieelarvest, jaotatakse turusektoriks ja turuväliseks sektoriks. Turuvälise sektori näiteks on kaitsekulud, päästetööde kulud, saatkondade kulud, riiklik haridus jne. 2. Sõltuvalt sellest, millist omandivormi ettevõtted kasutavad, jaotatakse erasektoriks või avalikuks sektoriks (ühiskondlikuks ). Erasektoris olevate ettevõtete omanikud võivad olla majapidamised või ka teised ettevõtted. Avaliku sektori ettevõtete omanikuks on riik, tihti on riigi osalus ettevõttes osaline, näiteks on riik 30% aktsiate omanik. 3.3.Tulude ja kulude ringkäik
9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha; 10) muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud, v.a need, mida loetakse eri- või lisakuludeks. Kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Kui kahtlustatav või süüdistatav kaitseb end ise, arvatakse menetluskulude hulka vajalikud kaitsekulud. Menetluskulude hulka ei arvata tema ülemääraseid kulusid, mida kaitsja osavõtu korral ei oleks tekkinud. Menetlusvälisele isikule seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud hüvitatakse kohtuekspertiisiseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Erikulud on: 1) menetlusosalise ilmumata jäämise tõttu kohtuistungi edasilükkamisest tingitud kulud; 2) sundtoomise kulud. Erikulude arvutamise korra ja suuruse määrab Vabariigi Valitsus. Lisakulud on:
Näide 2011 aastal SKP 15,9 miljardit eurot Juhul kui riigivõlg oleks 60 % SKP st Siis oleks võla suurus 9 miljardit eurot Võla teenindamine 2 % intressi puhul? 6 % intressi puhul? Riigieelarve kulude maht aastal 2013 - 7,7 miljardit eurot Võla teenindamine Esimesel juhul 180 miljonit eurot Teisel juhul 540 miljonit eurot Võrdluseks tabel slaidil 17 o Kaitsekulud 358 miljonit eurot o Kultuur 189 miljonit eurot SKP LÕHE SKP lõhe = tegelik SKP potentsiaalne SKP* Näitab, kus majandus paikneb majandustsükli faasis * varasemalt arvutatud ka SKP lõhe = potentsiaalne SKP - tegelik SKP Positiivne SKP lõhe rahandusministeerium tootmisfunktsiooni meetodiltehtud arvutuste kohaselt kasvas Eesti SKP aastatel 20052006 oluliselt kiiremini, kui majanduses olemasolevaid ressursse arvestades
poliitikaga majapidamiste ja ettevõtete majanduslikku käitumist. Muu maailma ehk teiste riikidega toimub kaubavahetus ja seega on nad olulised ekspordi - impordi näitaja kujunemisel. 3.2.Majandussektorid Majandust võib sektoriteks jaotada erinevalt. Alljärgnevalt on toodud kaks jaotamise võimalust. 1)Sõltuvalt sellest, kas tootmiskulud kaetakse turul kauba müügist saadud tuludest või riigieelarvest, jaotatakse turusektoriks ja turuväliseks sektoriks. Turuvälise sektori näiteks on kaitsekulud, päästetööde kulud, saatkondade kulud, riiklik haridus jne. 2)Sõltuvalt sellest, millist omandivormi ettevõtted kasutavad, jaotatakse erasektoriks või avalikuks sektoriks (ühiskondlikuks ). Erasektoris olevate ettevõtete omanikud võivad olla majapidamised või ka teised ettevõtted. Avaliku sektori ettevõtete omanikuks on riik, tihti on riigi osalus ettevõttes osaline, näiteks on riik 30% aktsiate omanik. 3.3.Tulude ja kulude ringkäik
annaabi.ee 
