ametisse nimetamiseks (Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul ja Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul). Kohtumenetluse olemus ja selle liigid Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Selleks tuleb esmalt välja selgitada, kas tegu on tsiviilvaidlusega, väärteo- või kriminaalasjaga või haldusvaidlusega. Kohtumenetluse liigid: lihtmenetlus (lühimenetlus, kokkuleppemenetlus, käskmenetlus), kohtueelne menetlus. Lühimenetlus on kohtumenetluse variant, mis võimaldab menetluse läbiviimist üksnes kriminaaltoimiku põhjal, tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata. Lühimenetluses on nõutav kahtlustatava/süüdistatava nõusolek asja kiiremaks menetlemiseks. Kokkuleppemenetlus on menetluse liik, mille käigus nõustuvad süüdistatav ja tema kaitsja
(6) Kõrgemalseisev prokurör võib oma määrusega tühistada prokuröri ebaseadusliku või põhjendamatu määruse, korralduse või nõude. (7) Kui uurimisasutus ei pea prokuratuuri antud korralduse täitmist rahaliste vahendite puudumise tõttu või muul mõjuval põhjusel otstarbekaks, teatab uurimisasutuse juht sellest riigi peaprokurörile, kes otsustab korralduse täitmise, teavitades sellest justiitsministrit. 8. Lihtmenetluse vormid: a) lühimenetlus - toimub süüdistatava taotlusel ja prokuratuuri nõusolekul, kohus lahendab kriminaalasja tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal. - ei kohaldata - kuriteole, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette eluaegse vangistuse; mitme süüdistatavaga kriminaalasjas, kui vähemalt üks süüdistatav ei nõustu lühimenetluse kohaldamisega.
Jälitustoiminguks annab eeluurimiskohtunikuna loa tööjaotusplaaniga määratud kohtunik, kes ei ole kohtu esimees. Jälitustoiminguks loa andmiseks määratakse tööjaotusplaaniga Harju Maakohtus kuni kolm kohtunikku ja igas teises maakohtus kaks kohtunikku. Kriminaalasjad jagunevad üld- ja lihtmenetluseks. Lihtmenetluse eesmärk on kiirendada kriminaalmenetlust, et vähendada kohtusüsteemi ülekoormatust. Lihtmenetlus on üldnimetus lihtsustatud menetlusliikidele (lühimenetlus, kokkuleppemenetlus, kiirmenetlus ja käskmenetlus). Üldmenetlus kulgeb kohtus järgmiselt: Prokuratuur saadab kohtusse süüdistusakti. Kohtu kantselei jagab arvutiprogrammi abil kohtusse saabunud asjad kohtunikule. ->Seejärel määrab kohus eelistungi aja. ->Eelistungil lahendab kohus võimalikud taotlused ja lepib pooltega kokku asja sisulise arutamise aja kohtuistungil. ->Kohtuistungil peab prokurör avakõne isiku süüdistuse kohta.
Süüdistatav ei pea sel juhul end kohtus süüdi tunnistama, kuid oportuniteediga lõpetamine näitab, et ta on teo siiski toime pannud. Karistusregistrisse aga märget ei lähe. Süüdistatav peab sel juhul heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasuma kriminaalmenetluse kulud ning maksma kindla summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Oportuniteediga saab lõpetada II astme kuritegu. Lihtmenetlused 1. Lühimenetlus Lühimenetlust võib kohaldada, kui süüdistatav on nõus lühimenetlusega ja tegu on kuriteoga, mille eest karistusseadustik ei näe ette karistusena eluaegset vangistust. Lühimenetlus võimaldab menetluse läbiviimist vaid toimikumaterjalide põhjal, tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata. Süüdimõistvat kohtuotsust tehes vähendab kohus süüdistatavale määratud karistust ühe kolmandiku võrra. 2. Kokkuleppemenetlus
1)allkiri elukohast mittelahkumise kohta Ei või lahkuda enda elukohast ilma kooskõla saamata kauemaks kui 1 ööpäev. 2)vahistamine Raskemad kuriteod või alust arvata, et võib teha veel kuritegusid või võib hoida kõrvale kohtust Vahistada ei või kauemaks kui 6 kuud. Erandkorras 12 kuud. 3)kautsjon asendustõkend vahistamise puhul Minimaalne suurus 500 päevamäära iga isiku puhul erinev, sõltub eelmise aasta sissetulekust. 39.lihtmenetlused kriminaalasjade uurimises 1.lühimenetlus toimub süüdistatava enda taotlusel ja prokuröri nõusolekul. Ei tehta eluaegse pu pole nõus. Koostatakse süüdistusakt ja saadetakse kohtusse. 2.kokkuleppemenetlus lepitakse kokku karistuse osas enne kohut. Kohaldatakse seda kergemat vabaduse kaotust. Koostatakse protokoll, kuis märgitakse ära karistus. 3.käskmenetlus võimalik kohandada rahalist karistust ja kuriteo asjaolud selged. Seda ei kohal koostab süüdistusakti
Tõkendi valimisel lähtutakse kuriteo raskusastmest ja kuriteo toimepanijast. Vahistamise puhul saab kasutada kautsjoni vastu vabaks laskmist asendustõkend. Kautsjon on raha summa, mis tuleb kanda kohtu arvele. Kautsjoni saab kätte, kui kohtuotsus on lõpujärgus, kuid kautsjonit ei saa tagasi, kui on jätkuvalt kuritegusid sooritanud, tunnistajaid mõjutanud, eemale hoidnud. Sellisel juhul läheb kautsjon riigituludesse. Kautsjoni summa min 500 päevamäära. Lihtmenetlused: Lühimenetlus kriminaalasi jõuaks kiirelt kohtusse ja ka otsus tehakse ruttu. Ei kohaldata eluaegsetele. Kui on mitu süüdistatavat ja neist mõni pole nõus, siis seda menetlust ei kasutata. *Kokkuleppemenetlus- süüdistatava ja prokuröri taotlusega. Kohaldatakse kergemate kuritegude puhul(max 5 aastat). Prokurör peab läbirääkimisi mõlema poolega enne kohut. *Käskmenetlus- kergemate puhul, rahalise karistuse korral(mitte alaealistele), asjaolud
Tõkendi valimisel lähtutakse kuriteo raskusastmest ja kuriteo toimepanijast. Vahistamise puhul saab kasutada kautsjoni vastu vabaks laskmist asendustõkend. Kautsjon on raha summa, mis tuleb kanda kohtu arvele. Kautsjoni saab kätte, kui kohtuotsus on lõpujärgus, kuid kautsjonit ei saa tagasi, kui on jätkuvalt kuritegusid sooritanud, tunnistajaid mõjutanud, eemale hoidnud. Sellisel juhul läheb kautsjon riigituludesse. Kautsjoni summa min 500 päevamäära. Lihtmenetlused: Lühimenetlus kriminaalasi jõuaks kiirelt kohtusse ja ka otsus tehakse ruttu. Ei kohaldata eluaegsetele. Kui on mitu süüdistatavat ja neist mõni pole nõus, siis seda menetlust ei kasutata. *Kokkuleppemenetlus- süüdistatava ja prokuröri taotlusega. Kohaldatakse kergemate kuritegude puhul(max 5 aastat). Prokurör peab läbirääkimisi mõlema poolega enne kohut. *Käskmenetlus- kergemate puhul, rahalise karistuse korral(mitte alaealistele), asjaolud
Tõkendi valimisel lähtutakse kuriteo raskusastmest ja kuriteo toimepanijast. Vahistamise puhul saab kasutada kautsjoni vastu vabaks laskmist – asendustõkend. Kautsjon on raha summa, mis tuleb kanda kohtu arvele. Kautsjoni saab kätte, kui kohtuotsus on lõpujärgus, kuid kautsjonit ei saa tagasi, kui on jätkuvalt kuritegusid sooritanud, tunnistajaid mõjutanud, eemale hoidnud. Sellisel juhul läheb kautsjon riigituludesse. Kautsjoni summa min 500 päevamäära. Lihtmenetlused: Lühimenetlus – kriminaalasi jõuaks kiirelt kohtusse ja ka otsus tehakse ruttu. Ei kohaldata eluaegsetele. Kui on mitu süüdistatavat ja neist mõni pole nõus, siis seda menetlust ei kasutata. *Kokkuleppemenetlus- süüdistatava ja prokuröri taotlusega. Kohaldatakse kergemate kuritegude puhul(max 5 aastat). Prokurör peab läbirääkimisi mõlema poolega enne kohut. *Käskmenetlus- kergemate puhul, rahalise karistuse korral(mitte alaealistele), asjaolud selged, edasi
kautsjoni vastu vabaks saada, tuleb selleks taotlus esitada, mida vaatab kohus üle. Kautsjoni saab kätte, kui kohtuotsus on lõpujärgus, kuid kautsjonit ei saa tagasi, kui on jätkuvalt kuritegusid sooritanud, tunnistajaid mõjutanud, eemale hoidnud, sellisel juhul läheb kautsjon riigituludesse, enne aga hüvitatakse kannatanute kahju. Menetluse viisid: üldmenetlus- läheb aega väga kaua lihtmenetlus- läheb kiiremini - lühimenetlus: süüdistatav peab ise olema asjaga nõus ja ka prokurör peab nõus olema. Ei kohaldata eluaegsete vangistuste puhul. Kui asi jõuab kohtusse, siis tunnistajaid kohale ei kutsuta. Lühimenetluse korral kohus vähendab karistust 1/3 võrra - kokkuleppemenetlus: lepivad kokku süüdistatav, kaitsja ja prokurör, koostatakse kokkuleppe sõlmimise kohta akt, kuhu pannakse kirja juba karistus; akt läheb kohtusse, kohtus kontrollitakse, kas kokkulepe on
koopia süüdistatavale ja kaitsjale. Kaitsja koostab kaitseakti ja saadab selle kohtusse. Menetluslikud diversioonid Kohtumenetluse variandid laias laastus: - Üldmenetlus – klassikaline kohtumenetlus, lahendatakse nii õiguslikke kui ka faktiküsimusi, uuritakse tõendeid. - Kokkuleppemenetlus – võimalusi on vähem, tõendeid ei uurita, põhimõtteliselt on otsus teada. - Lühimenetlus – tõendid tulevad ainult kriminaaltoimikust, rohkem tõendeid kohus ei näe ei saa ei uuri, tunnistajaid ei kuulata. - Käskmenetlus – tagaseljamenetlus, kus kohus teeb kiirelt otsuse ära. Lühimenetluse positiivsed ja negatiivsed küljed: Siin peetakse istung. Seal kedagi üle ei kuulata, aga kõik saavad sõna. § 233 lg 1 – positiivsed küljed: kulub vähem aega, vähem ressursse, uusi tõendeid juurde ei tule. Positiivne – ei ole vaja kannatanu nõusolekut.
Kokkuvõttes küllaltki suur summa. Isik lastakse kautsjoni vastu vabaks kui kautsjoni summa on üle kantud kohtu arvele. Määratakse allkiri elukohast lahkumise kohta. Kui süüdistatav täidab kõiki talle pandud kohustusi, kautsjoni rahad tagastatakse kriminaalasja lõppedes. Aga kui hoiab kõrvale, teeb kuritegusid jne, siis tagasi ei saa. Läheb riigi tuludesse peale kahjude hüvitamist (kohtukulud, kannatanule hüvitus). LIHTMENETLUSED Lihtsustatud menetlusvariandid: 1. lühimenetlus toimub süüdistatava enda taotlusel ja prokuröri nõusolekul. Ei tehta eluaegse puhul või mitu süüdistatavat ja üks pole nõus. Koostatakse süüdistusakt ja saadetakse kohtusse. Kutsutakse: 1) prokurör 2) kaitsja 3) süüdistatav Kohus vähendab karistust 1/3 võrra. 2
Läheb riigi tuludesse peale kahjude hüvitamist (kohtukulud, kannatanule hüvitus). Valik toimub selle järgi, missugune kuritegu on toime pandud raske või kerge, missugune on isik, kes on kuriteo toime pannud. Loeb perekond, töö. Süüdimõistetuid on koguaeg rohkem, vanglas viibivate isikute arv on vähenenud. LIHTMENETLUSED 24 Lihtsustatud menetlusvariandid: 1. lühimenetlus toimub süüdistatava enda taotlusel ja prokuröri nõusolekul. Süüdistatav tunnistab ennast süüdi. Kergete asjade puhul. Ei tehta eluaegse puhul või mitu süüdistatavad ja üks pole nõus. Koostatakse süüdistusakt ja saadetakse kohtusse. Kutsutakse: 1) prokurör 2) kaitsja 3) süüdistatav
Pärast kriminaaltoimikuga tutvumist ja võimalike taotluste lahendamist saab prokuratuur koostada süüdistusakti ja selle kohtusse saata. Enne veel tuleb 47 aga prokuratuuril vastu võtta otsus, millist liiki menetluses asi kohtusse saadetakse valikutes on üldmenetlus, käskmenetlus, kokkuleppemenetlus ja lühimenetlus. Sellest, mis nende erinevate kohtumenetluse variatsioonide taga on, räägime teine kord. Loe süüdistuse kohta KrMS §§ 220 kuni 227, 168 ja 154 USAs on ametliku süüdistuse esitamiseks vajalik, et eksisteeriks põhjendatud kahtlus (probable cause) selle kahtluse olemasolus veendumiseks tuleb prokuratuuril oma tõendid esitada kas vandekogule (Grand Jury) või kohtulikul eelärakuulamisel (preliminary
annaabi.ee 
