Kriminaalmenetlus (1)

Tallinna Majanduskool - Õigus - Kriminaalmenetlus

4 HEA

Kriminaalmenetlus on kuritegude kohtueelne menetlus. Fikseerib, kuidas toimub tõendite kontrollimine, et tuvastada isiku süü. Kriminaalmenetluses on välja kujunenud kohtueelne menetlus – kohtumenetluse ettevalmistus.

Printsiibid – väljendavad kriminaalmenetluse üldist iseloomu:

isikupuutumatus – inimese füüsiline puutumatus;
õigusemõistmine ainult kohtu poolt – isikult võib vabaduse võtta/süüdi mõista üksnes kohus. Isik ei pea oma süütust tõestama;
võrdõiguslikkus – kõik on kohtu ees võrdsed;
kollegiaalsus – I astme kuritegude puhul ainuisikuliselt või 2 rahvakohtunikuga II astme kuritegude puhul. Ringkonnakohtus vähemalt 3 kohtunikku;
menetluse keel – eesti keel. Võib kasutada teist keelt kõigi nõusolekul. Tagatud peab olema tõlge riigi kulul. Dokumendid eesti keeles;
avalikkus – kõik istungid avalikud, ei tohi seada piiranguid. Kinniseks võib kuulutada üksnes seaduse alusel poole taotlusel. Istungil võib teha kirjalikke märkmeid;
kaitseõigus – kahtlustataval õigus omada kaitsjat;
taandamine – loob eeldused sõltumatuks kohtumõistmiseks. Taandada võib kohtunikku, prokuröri, spetsialisti, eksperti, tõlki, kohtusekretäri jne. Võib esitada kogu protsessi jooksul esimesel võimalusel;
prokuröri osavõtt – prokurör esitab süüdistuse. Kui ta loobub süüdistusest kohtuistungil, ei või kohus teha süüdimõistvat kohtuotsust;
vahendus , suulisus – kõik dokumendid ja tõendid tuleb hääleliselt ette lugeda, tuleb protokollida. Kohtuotsuse peab ette lugema;
menetlusosaliste võrdõiguslikkus – õiguste ja kohustuste realiseerimine peab tagama osaliste võrdsuse;
kohtualuse osavõtt asja arutamisest – osavõtt kohustuslik. Tagaseljaotsust teha ei tohi (v.a juhul, kui ta on istungist teadlik ja asub välismaal, kuid ei taha istungist osa võtta);
kohtuliku arutamise piirid – selles ulatuses, milles prokurör on süüdistuse esitanud .

Kriminaalmenetlust kõrvaldavad asjaolud – menetlust ei alustata või lõpetatakse. Menetluse alustab uurimisasutus või prokuratuur esimese menetlustoimingu tegemisest. Lõpetatakse määrusega.

Menetlusosalised :

kohus ehk kohtukoosseis – kohtunik või kohtunike kogu, kes lahendab konkreetset kriminaalasja;
prokuratuur – juhib eeluurimist, esindab riiklikku süüdistust. Osalemine kohtus kohustuslik;
uurimisasutus – esimene õigus läbi viia kohtueelset menetlust. Teine esmaste uurimistoimingute tegemise õigus. Menetleb asutus, kelle piirkonnas kuritegu toimus. Uurimisalluvust võib muuta järelevalvet teostav prokurör;
kahtlustatav ja süüdistatav – üks ja sama füüsiline isik erinevates menetluse etappides. Kahtlustatav – kuriteo eest kinnipeetav, määruseta 48H kinnipidamise õigus; menetlusosalisena on kahtlustatav ülekuulatud. Kahtlustataval on õigus valetada (anda ütlusi või keelduda nende andmisest). Menetleja peab kohustusi ja õigusi tutvustama. Süüdistatav – prokuratuur on esitanud/ koostanud süüdistusakti, kuna tema suhtes on tehtud süüdimõistev või õigeks mõistev kohtuotsus;
kannatanu – moraalne , füüsiline, materiaalne kahju. Nii FI kui ka JI;
tsiviilkostja – ei ole kuritegu toimepannud isik, vaid see, kes seadusest tulenevalt kannab vastutust kuriteo toimepanemise eest (alaealised, piiratud teovõime);
kaitsja – isik, kes kaitseb kahtlustatavat või süüdimõistetut.

Tõendid – tuvastada kahtlustatav / süüdistatav, leida isiku süüd tõendavad asjaolud:

kahtlustatava /süüdistatava, kannatanu tunnistaja ütlused – kirjalikult fikseeritud selgitus teo toimepanemise kohta;
eksperdi arvamus – eriteadmistega isik, kes kontrollib tõendeid ja annab arvamuse;
asitõendid;
tunnistaja;
kahtlustatav / süüdistatav – ei hoiatata valeütluste andmise eest;
vastandamine – varem ülekuulatud isikute ütluste vastuolude kõrvaldamine (2 isikut üheaegselt);
ütluste seostamine sündmuskohaga – isiku viimine sinna, kus kuritegu toime pandi;
äratundmiseks esitamine – esitatakse asi, isik vms ära tundmiseks. Peab eelnema äratundja ülekuulamine. Asju, esemeid, isikuid vähemalt 3, laipu 1;
vaatlus – avastada andmeid (sündmuskoht – kuritegu on toime pandud, asitõendite kogumine, protokollis ei tohi teha järeldusi; asitõend; isiku läbivaatlus; posti/telegraafi läbivaatlus);
läbiotsimine – leida asitõendeid, dokumente. Vajalik eelnev prokuratuuri luba ehk määrus;
võetlus – fikseeritakse kindlas asukohas olev asi;
ekspertiis – eriteadmistega spetsialist mingi küsimuse lahendamisel. Uurija määrab vastavalt vajadusele (kohustuslik surma põhjuse, kehavigastuse raskusastme ja isiku psüühiise seisundi määramiseks);
jälitustoimingud – kohtu loal;

Tõkend – tagab kahtlustatava / süüdistatava ilmumise kohtusse (elukohast lahkumise keeld; vahistamine kohtu loal prokuratuuri taotlusel kuni aastaks). Kautsjon – isiku suhtes, kes on võetud vahi alla. Summa kantakse kohtu arvele, suuruse määrab kohus.

Menetluse alustamine – algab esimese menetlustoimingu tegemisega. Kohtueelse menetluse asutused on uurimisasutus ja prokuratuur. Uurimisalluvuse järgi määratakse ära, milline asutus antud kuritegu uurib (Politsei, KAPO vms).

Kahtlustatava / süüdistatava ülekuulamine – ei hoiatata valeütluste andmise eest.

Vastastamine – varem ülekuulatud isikute ütluste vastuolude kõrvaldamine.
Äratundmiseks esitamine – esitatakse isik, asi vms äratundmiseks.

Läbiotsimine – leida asitõendeid, dokumente. Vajalik eelnev prokuratuuri luba.
Võetus – fikseeritakse kindlas asukohas olev asi.

Vaatlus – avastada andmeid.
Läbivaatus -

Ekspertiis – eriteadmistega spetsialist mingi küsimuse lahendamisel.
Ekspert – eriteadmistega isik.

Eeluurimise lõpetamine -

Oportuniteediprintsiip – paindlikkus .

Lühimenetlused – otstarve on võimaldada kohtumenetluse läbiviimist üksnes kriminaaltoimiku põhjal, tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata. Lubatud üksnes süüdistatava taotlusel ja prokuratuuri nõusolekul.

.ODT Laadi alla originaalfail 4 lk · .odt · 263 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

263 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ah88 Õppematerjali autor

Kriminaalmenetluse läbiviimine ja mõisted

kriminaalmenetlus printsiibid menetlusosalised

Sarnased õppematerjalid

pdf

Süütegudemenetluse arvestuse kysimused

5) samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõppemise määrus kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemise tõttu; 6) kahtlustatav või süüdistatav on parandamatult haigestunud ja ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma; 7) isik loovutab vabatahtlikult enda ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine; 8) kriminaalmenetlus on koondatud teise riiki, sest paralleelselt kriminaalmenetluse läbiviimist mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis välditakse ja koondatakse kriminaalmenetluse läbiviimine ühte riiki. 1.3. Kriminaalmenetluse printsiibid (süütuse presumptsioon, menetluse keel, avalikkus, õiguste tagamine, vahenditus- suulisus, taandamine): 1) Riiklikkuse põhimõte (§ 5) –kriminaalmenetlust alustatakse ja teostatakse Eesti Vabariigi nimel.

Õiguse alused

doc

Süüteomenetluse kordamisküsimused

Süüteomenetluse kordamisküsimused ÜLDOSA 1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleermisala ning ülesanded Mõiste - Kriminaalmenetlus on karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad on: 1) Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud; 3) käesolev seadustik ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid; 4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes

Süütegude menetlus

125

docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1

Kriminaalmenetlus

rtf

Prokurör kriminaalmenetluses kordamine

1. Süütuse presumptsioon § 7. Süütuse presumptsioon (1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. (2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. (3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 2. Legaliteedi- ja oportuniteediprintsiip kriminaalmenetluses Legaliteet (koik peab uurida) - absoluutsed alused KriM § 199 (1) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui: 1) puudub kriminaalmenetluse alus; 2) kuriteo aegumistahtaeg on moodunud; 3) amnestiaakt valistab karistuse kohaldamise; 4) kahtlustatav voi süüdistatav on surnud voi juriidilisest isikust kahtlustatav voi süüdistatav on lopp enud; Oportuniteet on otstarbekohustus. Oportuniteedi printsiip - otstarbekuse printsiip, mille kohaselt on prokuroril oigus lopetada kriminaa lasja. Kriminaalmenetluse lopetamine oportuniteedi pohimottel (prokurori poolt). Aluseks on prok

Prokurör kriminaalmenetluses

docx

Kriminaalmenetlus

- Kaitsja lõpukõne. - (Repliigid) – nii kaua kuni kohtunikule aitab. - Süüdistatava viimane sõna – süüdistatav üldiselt ei soovi midagi juurde öelda. Vahel esitab süüdistatav uusi fakte, mida keegi ei tea. Süüdistatava viimane sõna ei ole tõend. Tõendid ja tõendamine: Tõendamine on protsess, mille tulemusena soovime teada tõde. Ontoloogia ja epistemoloogia: kuhu paigutub kriminaalmenetlus? Ontoloogia on teadus olemisest, epistemoloogia on teadus teadmisest – kuidas me midagi teame ja mida me üldse teada saame. Realistid ja skeptikud – realistid ütlevad, et jah on inimesest sõltumatu ja eksisteeriv reaalsus, skeptikud ütlevad, et ei ole midagi väljaspool inimese teadvust, ei objektiivset reaalsust me ei saa tajuda, sest oleme piiratud oma teadvuse ja isikuga. Korrespondentsiteooria – eksisteerib reaalselt välismaailm, me saame seda tajuda ja see vastab meie tajule.

Õigus

doc

Õiguskatse asutuste süsteem

1. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiipide arv ei ole täpselt määratletav. Käsitletavate printsiipide arv sõltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik mitmeid printsiipe vaadelda soovi korral kui iseseisvaid printsiipe või kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Samuti ei ole võimalik anda mingit printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras. Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. 1) Legaalsuse e seaduslikkuse printsiip Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab

Õigus

doc

Õiguskaitseasutuste süsteem

1. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiipide arv ei ole täpselt määratletav. Käsitletavate printsiipide arv sõltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik mitmeid printsiipe vaadelda soovi korral kui iseseisvaid printsiipe või kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Samuti ei ole võimalik anda mingit printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras. Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. 1) Legaalsuse e seaduslikkuse printsiip – Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab to

Õigus

doc

EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM

Page 1 of 24 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM 1.2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium

Õigus

Rohkem sarnaseid