Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ideoloogiad, Eesti erakonnad, valimissüsteemid (0)

1 Hindamata
Punktid
Ideoloogiad-Eesti erakonnad-valimissüsteemid #1 Ideoloogiad-Eesti erakonnad-valimissüsteemid #2 Ideoloogiad-Eesti erakonnad-valimissüsteemid #3 Ideoloogiad-Eesti erakonnad-valimissüsteemid #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor bjustlikeme Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
52
doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt

Iga osaleja tegutsemispiirid ja pädevused on rangelt paigas, ülevalpool olevate asutuste ja juhtide otsused on alati tähtsamad. On hakatud väärtustama sotsiaalset partnerlust, seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamisse kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. Nt tööandjate ning ametiühingute kaasamine Võrgustik ­ tööandjate ja ametnike kooslus, kõigil on üks ja sama eesmärk. POLIITILISED IDEOLOOGIAD 1. Ideoloogia ­ korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi; ideoloogia üks liik on poliitiline ideoloogia, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele 2. Vasakpoolsed ideoloogiad sarnasused Parempoolsed ideoloogiad Liberalism ­ ülim väärtus Inimeste heaolu Vabaturumajandus, indiviidi vabadus. heaoluriik konkurents Maksimaalne Ei ole õiglane rikkaid

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
23
pdf

Ühiskonna valitsemine

Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

opositsioon on enamasti ühtne. Peab olema kaheparteisüsteem või 2 suuremat erakonda. Nt USA, Suurbritannia 2. leppedemokraatia - ükski poliitiline jõud ei saavuta parlamendis selget enamust, valitsuse moodustamine eeldab mitme poliitilise jõu kokkulepet. Nii moodustatakse koalitsioon e valitsusliit, mis võivad laguneda enne uusi valimisi, kuna osapoolte huvid on erinevad. Opositsioon ­ vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid. Vähemusvalitsus moodustatakse siis, kui parlamendi kireva koosseisu tõttu ei saa enamuskoalitsiooni kujundada. Ametnikevalitsus koosneb poliitiliselt erapooletutest spetsialistidest (nt Tiit Vähi valitsus 1992) POLIITILISED REZIIMID Reziim on valitsemisviis. Demokraatia Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
37
docx

Ühiskonna valitsemine

täidesaatva valitsuse. Parlament valib presidendi. Täidesaatev võim on suures sõltuvuses seadusandlikust võimust. a) Enamusvalitsus- üheparteivalitsus (50% + 1 häält parteil) b) Koalitsioonivalitsus- mitmeparteilisus segatüüp: Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Presidendil palju võimu. Parlament valib peaministri, peaminister valib riigikogu. (Prantsusmaa, Soome, Venemaa) Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia funktsioonid: 1. annab hinnangu eksisteerivale olukorrale 2. loob pildi ideaalsest ühiskonnast, pakub teed selle saavutamiseks 3. Vasakpoolsus: rohkem ühiskonna kui terviku kesksed, tegutsevad selle huvides. Indiviidi huvid tagaplaanil (Sotsid, Keskerakond). Vasakäärmus- kommunistid Parempoolsus: Indiviidid ja tema vabadus oluline. (Reformierakond, IRL).

Ühiskond
thumbnail
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

(Kodanikuühiskonna lühisõnastik, Mikko Lagerspetz 2004) Huvigrupp või -rühm. - 1) Teadvustatud ühiste huvide nimel tegutsev ühendus (nt. mittetulundusühendus, liikumine, katusorganisatsioon või võrgustik). 2) Inimesed või organisatsioonid, kelle huvid mõnes küsimuses ühtivad. Vrd. eestkoste; lobitöö; sihtrühm; survegrupid; tagala. Samas tähenduses on kasutatud ka terminit sidusgrupp või -rühm. 11. Pluralismi olemus ja tähtsus Ühiskonda, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks. Pluralism on demokraatliku ühiskonna oluline tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks. Pluralismiga seotud mõiste on multikultuursus ­ see on paljude kultuuride kooseksisteerimine,

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh. 2. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse poolt antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse poolt välja töötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendi valimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib läbi viia valitsuse suhtes umbusaldushääletust. 3. Täidesaatev võim e valitsus e ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendid vastu võetud seadused ­ praktiliselt juhib riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel juhtub tõsine konflikt, võib see endaga kaasa tuua valitsuse vahetuse või isegi uued parlamendi

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

koosseisus eristada otsustamisõigus. Liitriigi Liikmesriigid on iseseisvad. eristaatuse ja sisemise keskvõim vastutab tavaliselt Konföderatsioon eelneb omavalitsusega piirkondi. ühtse välis-, kaitse- ja tavaliselt föderatsiooni rahanduspoliitika eest. moodustamisele. Nt Eesti, Jaapan, Nt USA, Saksamaa Nt Euroopa Liit Prantsusmaa o Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad Survegrupp on legaalselt tegutsev ühiskonnarühm, mis püüab suruda oma taotlusi poliitikase avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Survegruppide liigid: - kategooriakaitse grupid ­ näiteks ametiühingud või tööandjate liidud (Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit) - edendamisgrupid ­ keskkonnakaitsjad ­ näiteks Teeme Ära 2008 algatusgrupp, Minu Eesti 2009 algatusgrupp vt.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad. Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted. Valimisõiguse ajaloost. Valimissüsteemid: enamusvalimised ja võrdelised valimised. EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. saj alguses. Sotsialistliku voolu kujunemine. Parempoolsus ­ tsentrism ­ vasakpoolsus. Parem- ja vasakpoolsus tänapäeval. 20. sajandi ja tänapäeva vasakvoolud (sotsiaaldemokraatia, "kolmas tee"). Heaoluühiskond. 20. sajandi liberaalsed voolud (klassikaline liberalism, sotsiaalliberalism). 20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism)

Ühiskond



Lisainfo

Üldine info erinevate ideoloogiate kohta, parempoolsete ja vaskpoolsete.
Erinevad Eesti erakonnad, tuntumad liikmed, ideoloogiad, programmid.
Eesti Europarlamendi liikmed.
Valimissüsteemid (majoritaarne, proportsionaalne, hübriidne)


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun