® Valija võimalused ratsionaalsuseks: n Eelistuste teadvustamine n Osalus valimistel n Eneseinformeerimine: enda sotsiaalne seisund, poliitiline konkurentsiolukord, alternatiivid, reaalselt teostatavad vajadused, kahjulike alternatiivide tõrjumine ® Poliitiku tegevusmustrid valijate suunas: n Ratsionaalne veenmine n Tabude, märkidega opereerimine n Aktiivne suhtlus ja karisma ® Poliitik kui moraalne ettevõtja Kaks ja mitu parteid Mitmeparteisüsteem: n koalitsioonide kataloogi koostamine n tõenäosuse hindamine n koalitsiooniprogrammide ettenägemine n hääletajate strateegilised valimisotsused Kaheparteisüsteemis: n kandub osa konkurentsist parteide sisse n kalduvad tugevnema erakonnavälised huvirühmad Poliitilised konjunktuuritsüklid Nordhaus:
IX Loeng Poliitilised reziimid. Autoritarism, totalitarism ja demokraatia Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord Reziimide üldjaotus Demokraatia n valitsemisviis, kus võim põhineb üldva-limiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas osalemise ja op
Iseloomusta selle tunnuseid lähemalt. Poliitilise süsteemi sisuks on väärtuste autoriteetne jagamine ühiskonna heaks (üldistes huvides). 8. Tutvusta sotsialiseerumise mõistet ja järke, samuti poliitilise sotsialiseerumise mõistet ja tähendust. Sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri ning kujuneb tema isiksus. Sotsialiseerumisjärgud: a. Esmane e. lapsepõlve sotsialiseerumine b. Täiskasvanuea e. teisane sotsialiseerumine c. Ümber- e. resotsialiseerumine Poliitiline sotsialiseerumine on abstraktne ning toimub hiljem, see aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa ning sisendab vaateid, mis varjavad ja kaitsevad valitseva rühma ülemvõimu. 9. Tutvusta põhilisi sotsialiseerumisagente ja nende eeldatavat mõju poliitilisele sotsialiseerumisele.
Prantsuse revolutsioon, valgustusfilosoofid, kelle kriitika suunatud kiriku vastu (Voltaire), samas mitte antimonarhistlik; ka Montesquie käsitlust võib tõlgendada kui ettepanekuid monarhia arendamiseks, mitte kukutamiseks. Liberalismi esilekerkimine kui põhi konkureerivate ideoloogiate sünni jaoks 19.sajandil. Ajastu poliitiliselt keskne idee. Ajastu lõpus lisanduv rahvuslus. Radikaliseerumine. Iseloomulik surve varasematele ühiskondlike normidele, soov neid ümber mõtestada ja kõrvale heita. Katsed kujundada poliitikat uute süsteemide järgi. Olukord, kus otsustajaid rohkem kui eales varem. Privaatsfääri ajastu. II ms järgne aeg. Seniajani poliitilised otsused ja tegevus avaliku sfääri temaatika (kujundamaks riiki ja ühiskonda), nüüdsest kujundas poliitika peamiselt
IDEOLOOGIAD Parempoolsed ideoloogiad liberalism, konservatism, kristlik demokraatia (sots.liberalism, uusparempoolsus, natsionalism) Liberalism indiviidi vabadus, vabaturumajandus, avatud turg, konkurents, minimaalne riigi sekkumine, igaüks on ise oma õppe sepp, riik peaks motiveerima inimesi rohkem töötama. Konservatism traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal. Kollektiiv on tähtsam kui indiviid, sotsiaalsete erisuste säilitamine. Rahvusliku kapitali ja ettevõtja kaitse. Uusparempoolsus elatustaseme peab määrama indiviidi isklik pingutus. Vasakpoolsed ideoloogiad sotsiaaldemokraatia (kommunism, rohelised, uusvaskapoolsus) Sotsiaaldemokraatia võrdsus, võrdsed võimalused kõigile, ühiskond peab tagama hariduse, arstiabi. Valitsus reguleerib majandus maksusüsteemi abil, suurema tulu saajad
olitoloogia traditsioonist? 1. Sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus a. inimene loob kultuuri ja struktuuri b. inimene tutvub sotsialiseerumisagentidega c. inimene määratleb end ühiskonna suhtes d. inimene astub avalikku ellu 2. Poliitiliseks sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus inimene omandab a. valimisõiguse b. teadmised poliitika kohta c. julguse ja pealehakkamise poliitiliseks osalemiseks d. perekonna e. meedia 3. Poliitiline sotsialiseerumine a. toimub pigem teisme- ja täiskasvanueas b. määrab meie osalemisaktiivsuse c. kujundab meie poliitilise kultuuri d. otsustab meie astumise partei liikmeks 4. Põhilisteks sotsialiseerumisagentideks on a. inimesed, kes värbavad parteidele liikmeid b. inimesed, kes kujundavad meie teadmised, oskused, hoiakud ja subjektsuse c. institutsioonid, mis edastavad meie teavet sotsiaalse reaalsuse kohta d. kool 5. Kodanikupädevuste hulka kuuluvad a. teadmised poliitikast b
Kas saab rääkida muutustest poliitikas (süsteemis) ja võrdsustada see muutustega tehnoloogias/teaduses? Osad tervitavad muutusi väga. Pole üllatav, et edukas valitseja (Eestis) peab maja jätma endast mingi jälje. Ühiskondi kus eluvaldkonnad on eristatavad ja poliitilises sfääris toimuvate muutustega ollakse kriitilised, teiste eluvaldkondades aga positiivsed. Ühiskondi, kus taunitakse muutusi. Lääne-Euroopas on vasakpoolne see poliitik, kes toetab kiireid muutusi poliitilises sfääris. Võrdsustatuna revolutsionääriga. o Kinnitab tähelepanu poliitilise elu äärmustele. Sellest leitav kõige puhtamaid esindajaid. Peame neid kohati kõige tähtsamateks. Kuid generalstaatide seas kõige rohkem "soo" esindajaid (siis peeni neid arulagedateks), 20. sajandi jooksul on äärmused kaotamas oma tähtsusi. "Soo" seisuse ja tähtsuse kasvamise sajand. o Klassikaline kolmik (joonis slaidides)
EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. saj alguses. Sotsialistliku voolu kujunemine. Parempoolsus tsentrism vasakpoolsus. Parem- ja vasakpoolsus tänapäeval. 20. sajandi ja tänapäeva vasakvoolud (sotsiaaldemokraatia, "kolmas tee"). Heaoluühiskond. 20. sajandi liberaalsed voolud (klassikaline liberalism, sotsiaalliberalism). 20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism). Fasism ja natsism. Erakonnad. Konservatiivsed, liberaalsed ja sotsialistlikud erakonnad. Parteide arv ja jaotumine. Kirjandus põhjalikumaks teemaga tutvumiseks: A. Toots "Ühiskonnaõpetus". Gümnaasiumiõpik. P. Kama, V. Peep "Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile" (Tallinna Ehituskooli raamatukogus) M. Varik "Ühiskonnaõpetuse II töövihik gümnaasiumile" M
poolt vaadates saali paremal tiival, uuendusmeelsed aga vasemal. XIX sajandi esimesel poolel domineeris Euroopa poliitilises elus kaks peamist suunda: · Alalhoidlik-konservatiivne, mida nimetati parempoolseks ja · Vabameelne-liberaalne, mida nimetati tollal vasakpoolseks. KONSERVATISM Konservatismi (lad conservare säilitama, alal hoidma) all mõeldakse vanameelsust või alalhoidlikkust. Websteri sõnastiku järgi on konservatism poliitiline meelelaad, mis püüab säilitada kehtestatut; see on traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev poliitiline filosoofia, mis rõhutab kehtivaid institutsioone ja eelistab järkjärgulist arengut järskudele muutustele. Üks tuntum konservatismi põhjendaja oli inglise-iiri filosoof Edmund Burke, kes avaldas 1790 teose ,,MõtiskIused Prantsuse revolutsioonist". Seal kritiseeris ta Prantsuse revolutsiooni sünnitatud XVIII sajandi valgustusfilosoofiat, mis püüdis ühiskonda
- See vaatleb valitsemist ja sisendpoliitikat ühtse tervikuna 13. Millal sünnib poliitikateadus? - Siis kui Destutt de Tracy hakkab süstematiseerima poliitilisi ideid! 14. Sotsialiseerumiseks nimet. Protsessi, mille käigus - Inimene määratleb end ühiskonna suhtes 15. Poliitiliseks sotsialiseerumiseks nimet. Protsessi, mille käigus inimene omandab: - Teadmised poliitika kohta - Julguse ja pealehakkamise poliitiliseks osalemiseks 16. Poliitiline sotsialiseerumine - Toimub pigem teisme-ja täiskasvanueas - Määrab meie osalemisaktiivsuse 17. Põhilisteks sotsialiseerumisagentideks on: - Inimesed, kes kujundavad meie teadmised, oskused, hoiakud, subjektsuse - Institutsioonid, mis edestavad meie teavet sotsiaalse reaalsuse kohta - Kool 18. Kodanikupädevuste hulka kuuluvad: - Teadmised poliitikast - Oskused poliitikas osalemiseks - Kodanikujulgus 19
varjatud ja avalik ideoloogia valmis ja ad hoc ideoloogia Parem- ja vasakpoolsus Laver ja Hunt eristasid vasak- ja parempoolseid 5 küsimsue alusel: 1. Suhtumine avalikku omandisse 2. positiivne sotsiaalpoliitika 3. Alusideoloogiad: Liberalism- vabadus sotsialism- õiglus, solidaarsus Konservatism- vastutus, pärimus Rohelised?? Liberalismi põhiideed: Individualism Parlamentalism Võimaluste võrdsus Reformism Kirikuvastasus Liberalismi areng: Klassikaline liberalism Paremliberalism- negatiivne vabaduse idee Sotsiaalliberalism- positiivse vabaduse idee Liberalismi võtmeteemad: - Usk inimmõistusesse - usk avatud ja vabasse arutellu - usk inimese - Pos vs negaitiivne vabadus Negatiivne vabadus- vabadus piirangutest teha ükskõik mida Pos. Vabadus- võimaluste olemasolu reliseerida oma potentsiaali (inimesed kasvavad vabamateks). Konservatismi areng Vastuseis muutustele, kuninga ja aadli võimu toetamine
see täiesti aksepteeritav. 20 saj I poole Europa poliitika on veel hästi seletatav läbi pol ideoloogiate , samas kui II MS järgse pol seletamisel tuleb otsida muid seletusi , argumente ideoloogiatele lisaks. Ideoloogiad on retroperspektiivsed. Sõnumid , mida ideoloogiatega väljendatakse viitavad minevikus esinenud sündmustele . St. et juba sündides on mõned ideoloogiad aegunud, ei pruugi enam tulevikus olla relevantsed. Nt liberalism sündis aristokraatia ja religioonivastase ideoloogiana. Vaadeldes Euroopa edasist arengut näeme, et religioon ja aristokraatia kaotavad oma tähtsuse ühmääratlejatena. ( jäävad tahaplaanile) . Uued teema ja konfliktid tulevad peale, tekib vajadus uue ideoloogia või senise ümbermõtestamise järele . Vabaduse teema , vabaduse mõtestamine ja käsitlemine , muutub euroopas keskseks probleemiks 1 19/20.sajandi jooksul
4 Missugune tegevus on Eastoni poliitilise süsteemi mudeli sisuks? Iseloomusta selle tunnuseid lähemalt. (2) ... (3) Poliitiline inimene 5 Tutvusta sotsialiseerumise mõistet ja järke, samuti poliitilise sotsialiseerumise mõistet ja tähendust. Sotsialiseerumine on protsess,mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri. Sotsialiseerumise järgud: 1)esmane e. Lapsepõlve sotsialiseerumine 2)teisene ehk täiskasvanuea sotsialiseerumine 3)asotsialiseerumine ehk eemalekasvamine 4)resotsialiseerumine ehk ümber sotsialiseerumine 1 Poliitiline sotsialiseerumine on protsess,mille käigus inimene omandab oma orientatsioonid poliitilise maailma suhtes.
Poliitika ja valitsemise alused (02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3
See vaatleb valitsemist ja sisendpoliitikat ühtse tervikuna. 13. Millal sünnib poliitikateadus? d.) siis, kui Destutt de Tracy hakkab süstematiseerima poliitilisi ideid. POLIITILINE INIMENE 1. Sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus inimene määratleb end ühiskonna suhtes. 2.Poliitiliseks sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus inimene omandab teadmised poliitika kohta ning julguse ja pealehakkamise poliitiliseks osalemiseks. 3. Poliitiline sotsialiseerumine toimub pigem teisme- kui täiskasvanueas, määrab meie osalemisaktiivsuse ja kujundab meie poliitilise kultuuri. 4. Põhilisteks sotsialiseerumisagentideks on inimesed, kes kujundavad meie teadmised, oskused, hoiakud ja subjektsuse; institutsioonid, mis edastavad meie teavet sotsiaalse reaalsuse kohta; kool. 5. Kodanikupädevuse hulka kuuluvad teadmised poliitikast, oskused poliitikas osalemiseks ja kodanikujulgus. 6. Kodaniku kolm strateegiat poliitiliste otsuste suhtes A
säilitamaks ühiskonna terviklikkust ja sotsiaalse süsteemi stabiilsust; -Poliitilise süsteemi olulisemad elemendid: poliitilise tegevuse osalised; poliitiline tegevus ise, selle vormide mitmekesisus; poliitika sotsiaalsed institutsioonid; poliitiline ideoloogia; poliitiline kultuur. b) liberaalne ideoloogia Liberaalide arvates oli nii majanduse kui muude elualade arengu eelduseks üksikisiku vaba algatus ja tegutsemisvabadus. Liberalism kaitses eeskätt jõukamate ja haritumate kodanike huve ning oli suhteliselt mõõdukas. Liberaalid pooldasid küll parlamentarismi, kuid mitte üldist valimisõigust. Ka oli siis liberalism tihedalt seotud rahvuslusega. Poliitiline-õiguslik võrdsus ei välista majanduslikku ja sotsiaalset võrdsust Liberalismiideed leidsid esimest korda järgimist seadusandluses 1688. aastal Inglismaal, kui parlament võttis vastu õiguste seaduse. c) konservatiivne ideoloogia
Liigub demokraatia poole Mitte-liberaalne demokraatia: valitsev eliit ei taha liikuda liberaalse demokraatia poole. Valimistel täielik enamus valitseval parteil. Valimispettused valitseva partei kasuks, meedia valitsuse kontrolli all, kodanike vabadused piiratud. Puudub võimude lahusus. Suur roll presidendil. Puudub selge ideoloogia!!! Diktatuuri tüübid: autoritalism, totalitarism, sultanism. Võimu vahetus on väga raske. Valitseb režiimi meelsus, väärtused mida võimulolijad kannavad- rahvuslus. Sõjaväe domineerimine võib olla 1 suurem ning väiksem. Pigem reformiv. Ei proovita riiki ümberkujundada ideoloogilises vaimus. Eesmärk, et kodanikud ei mässakas, see on piiratud. Säilitatakse vanematest vormides usk, kultuur. Autoritarismi põhiliigid- sõjaväeline- Franco Hispaania, Birma; üheparteiline- Päts;
b) Mitmeparteisüsteem: · KDL parempoolne kons. Partei · SDP sotsialistid · VDP liberaalid (koalitsioonipartneriks) c) SLV piiratud suveräänsus okupatsioonireziim 1951.aastani: · kontrolliti riigi välispol., kaubandust ja rahandust d) Lääneriikide võrdväärse partnerina: · 1955 NATO liige · 1957 EMÜ üks asutajaliikmeid 2. Sisepoliitika a) 1949-69 võimul KDL (üksi või koalitsioonis) · I kantsler 75 aastane kogenud poliitik Konrad Adenauer · tegi kõik et mitte lubada revansismi taassündi · 60-tel sisepoliitikas nihe vasakule koal. partneriks SDP b) 1969 1982 sots.-lib. koalitsioon (SDP+VDP): · 1969-74 kantsler Willy Brandt- sõja ajal osales põrandaaluses vastupanus Hitlerile, hiljem L- Berliini linnapea · 1974-82 kantsler Helmut Schmidt c) 1982-90 kristl.-lib. koalitsioon (KDL+VDP) · 1982-90 kantsler Helmut Kohl 3. Välispoliitika
POLIITILISED IDEOLOOGIAD Ideoloogia- korrastatud ideede skeem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia- annab hinnangu olemasolevale ühiskonna korraldusele ja esitab oma väärtushoiakutes lähtuva ideaalse ühiskonna käsitluse. Poliitilised ideoloogiad tekkisid seoses prantuse revolutsiooni ja pra revolutsiooni tulemuste ja tööstusliku pöördega. Kolm olulist ideoloogiat: 1. konservatism peamine eesmärk oli säilitada valitsemine, kui ka ühiskond muutumatuna.Eesmärgiks oli ka vältida järske muutusi. Vahendid eesmärgi saavutamiseks oli , et nagu igasugune libaaarne liikumine maha suruda ja olla vastu radikaalsetele reformidele. Ühiskonnakiht kelle huve esindas: aadelkond, monarhistlikult meelestatud ülemklass e. Kõrgklass (kokkuvõttes siis aadelkond ja ülemklass) Traditsioonid: olid seal olulised, hoidsid koos vms
Organisatsiooni iseloomustavad: haruorganisatsioonid,üldkogud, bürokraatlik aparaat (mida juhib peasekretär),fraktsioonid. Nimetage, milliseid funktsioone täidavad parteid demokraatias (vähemalt 3-4)! · Valijate esindamine ja oma toetajate huvide artikuleerimine · Innustavad inimesi poliitikas osalema · Hariduslik funktsioon · Poliitilise eliidi koolitus ja kasvulava läbi parteilise karjääri · omandatakse kogemus ja toimub sotsialiseerumine · Poliitiliste eesmärkide seadmine valitsuse programm,parteiprogrammid · Valitsuse moodustamine ja valitsuse töö organiseerimine poliitikate väljatöötamine ja elluviimine. Opositsiooni moodustamine parlamendis (milleks opositsioon?) Mis iseloomustab kaadriparteisid ja millal need Euroopas välja kujunesid? · Alates 19 saj. lõpust, parlamendigruppide baasil · Praeguste konservatiivsete, liberaalsete parteide eelkäijad
valitsuse tegevusse. N: vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu. Poliitilised ideoloogiad. Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonna korrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonna küsitluse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähtealus ja on alati seotud võimuga. Peale Prantsuse revolutsiooni võeti kasutusele vasak- ja parempoolsus. Parempool: jäigemad, vasakpool: liberaalsemad. 19. saj alguses domineerisid konservatiivne ja liberaalne suund. Konservatiivid esindasid kuningavõimu, tahtsid traditsioonide säilitamist, kaitses privileege, absolutismi. Liberaalid esindasid valgustusaja vaateid. Kodanlus tahtis suuremat võimu saada. Liberaalid esindasid neid. Tööstus kasvas, tööliskord suurenes, nende olukord halvenes, hoolekandesüsteem puudus. 1830ndatel said alguse sotsialistlikud õpetused: konkurentsile ja vabale majandusele (ettevõtlusele) põhinev majandus tekitab liiga suurt ebavõrdsust. Majanduselu tuleks allutada ühiskonna huvidele
ajaloolist kogemust ja ajaloolisi tõsiasju ignoreerivate reformidega. Vastukaaluks sotsialismi ühiskonnastamispõhimõtetele rõhutab konservatiivne ideoloogia isikuvabadust, poliitilist pluralismi (poliitiliste põhimõtete üheaegset eluõigust), hariduse ja sotsiaalhoolekande diferentseeritust vastavalt sotsiaalsete klasside vajadustele ning ühiskonna majanduselu korraldamist turumajanduse põhimõtetel. Praktilises poliitilises tegevuses peab konservatism oluliseks riigi tugevdamist sisemiste ja väliste ohutegurite vastu ning pöördub seetõttu suurt tähelepanu välis- ja kaitsepoliitikale ning sisemise julgeoleku ja õiguskorra tugevdamisele. Neokonservatism Pärast II maailmasõda oli konservatiivne ideoloogia teatud sündmuste mõjul sunnitud end otsima uutes tingimustes. Moodne oli demokraatlik ja liberaalne poliitiline filosoofia. 60-70.aastatel maailmaarengule kaasnesid galopeeriv inflatsioon,
jne. 3. PEATÜKK Poliitilise käitumise mõjutajad On 4 tüüpi tegureid mis inimese poliitilist käitumist mõjutavad: 1. KESKKOND 1. Poliitiline keskkond. Näit: Ugandas ei tohi poliitiast rääkida, Hiinas peab, Boliivias keegi ei tea poliitikast midagi, USAs natuke teab jna. 2. laiem (sotsiaalne, majanduslik ja kultuuriline) keskkond Näit: kuna islamiusk on naised alla surunud, siis nad poliitikas ei osale. 2. POLIITILISE SOTSIALISEERUMISE MÕJUTAJAD Poliitiline sotsialiseerumine protsess, mille läbi inimene omandab oma orientatsioonid (kognitiivsed, affektiivsed, hinnangulised) poliitilise maailma suhtes. 1. Perekond Esimene ja kõige kauakestvam pol sotsialiseerumise mõjutaja. (USAs 7a laps on vanemate partei poolt, türannist isa võib lat poliitikas mitte osalema julgustada jne) 5 6 2. Kool Riigi jaoks tähtsaim pol sotsialiseerumise mõjutaja
Ühiskond 3.1-3.7 1. Ideoloogia ja poliitilise ideoloogia definitsioon Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Mittepoliitilised ideoloogiad on nätieks: budism, feminism, sürrealism. Poliitiline ideoloogia, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnagu poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. 2. Parem ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. isel põhimõte,mille kohaselt iga ÜK liige on ise vastutav oma sot ja maj heaolu eest. Vasakpoolsed ideoloogiad on sotsiaaldemokraadid. isel püüd riigi kaudu teostada sots ja maj võrdsustamist. 3. Põhilised ideoloogiad. (põhiväärtused, ühiskonna areng, suhtumine majandusse, sotsiaalpoliitika, suhtumine riiki ja sihtrühm) · Liberalism- Ülim väärtus on indiviidi vabadus, ühiskonna areng: vabaduse
ökonatsid Rahvuslus: · rahvused inimkonna loomulik jaotus · iga rahvus unikaalne · rahvus on poliitilise legitimeerimise ja inimese vabaduse allikas · rahvused vajavad oma riiki, selle olemasolu muudab maailma harmooniliseks ja vabaks · hinnatav on lojaalsus riigi suhtes Rahvusluse ajalugu: · hõimuidentiteet ja kultuuriliste erinevuste märkamine alates vanaajast · rahvusriikide teke ja asumaade vabadusvõitlus: poliitiline rahvuslus · Fichte, Herder: kultuurirahvuslus (Eesti 20. saj. algus) Rahvus kui väärtus ja loomulik elukeskkond, maailma mitmekesisuse tagaja, väike on ilus · Mussolini, Hitler: vererahvuslus Rahvusluse mudelid: · riigirahvuslus Lääne-Euroopas uusajal (poliitiline) · keelepõhine rahvuslus Ida-Euroopas 19.-20. sajandil · asumaade poliitiline vabadusvõitlus 20. sajandi algus (Juudi riigi teke)
samaks Võim Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutada. · Võim on DOMINEERIMINE · Võim on ühiskonnas EBAVÕRDSELT JAOTUNUD · Võimu ressursid on: Ainelised- omand, kapital Vaimsed- kogemused, teadmised Võimu tunnused ja teostamise meetodid: · Eristatakse kahte tüüpi meetodeid: Autoriteet- inviidi võime panna teisi inimesi tegema seda , mida ta muidu ei teeks. Sund- seadus on õigusliksund Selleks, et võimule kuuletutaks, peab ta olema legitiimne(-legitiimne domineerimine teostatakse valitsevate nõusolekul ja vastavuses seadustega). Majanduslik võim.(võimu tüüp). Võim riigis · Kõrgeima võimu kandja on rahvas.
paljusus. (Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid, sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. ) Võimude ressursid 1) Ainelised · Omand, kapital 2) Vaimsed · Teadmised, kogemused 3) Sotsiaalne kapital · Suhted, usaldus, koostöö 4) Inimkapital · Teadmised, oskused · Võimu tunnused ja teostamise meetodid Tunnused o Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. o Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle.
selge moderniseerimiskavata režiimid. 24. Iseloomusta autoritarismile iseloomulikke tunnuseid ja võrdle totalitarismi ja autoritarismi. Autoritarismis domineerib sõjavägi vastupidiselt totalitarismile. Eesmärgiks on kodanike väline rahulolu. On osaline mobiliseeritus. Säilitatakse varasemad legitimeerimisvormid. 25. Võrdle sultanismi ja autoritarismi. Vt küs 23 26. Selgita sotsialiseerumise ja poliitilise sotsialiseerumise tähendust. Sotsialiseerumine on protsess,mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri. Sotsialiseerumise järgud: 1)esmane e. Lapsepõlve sotsialiseerumine 2)teisene ehk täiskasvanuea sotsialiseerumine 3)asotsialiseerumine ehk eemalekasvamine 4)resotsialiseerumine ehk ümber sotsialiseerumine Poliitiline sotsialiseerumine on protsess,mille käigus inimene omandab oma orientatsioonid poliitilise maailma suhtes.
valima. - tsüklilisus. Üldjuhul suurriigid lagunevad mingi aja pärast. Väikeriikidel on julgem olla siis, kui läheduses asuvad suurriigid on pigem nõrgad. ● geopoliitiline asend - konkreetne positsioon -> kergem olla väikeriigil siis, kui ta geograafiliselt asub n-ö mõttetus kohas ja ei paku teistele huvi - puhverriik -> mõte on selles, et vaenutsevad suurriigid teineteisest eemal hoida Koht süsteemis. Liberalism ● Kaubandusohud (-> ei ole kirjeldused, vaid pigem hüpoteesid). on pärit 1970ndatest aastatest - sõltuvus väliskaubandusest -> nt ELi väikeriigid ekspordivad palju (Slovakkia, Ungari, Eesti, Holland jne), sest siseturg on väike ja ei suudeta kõike ära müüa, mida toodetakse, seega peab eksportima. kõige vähem ekspordivad Kreeka ja Küpros - bilanss negatiivne -> Eesti kergelt miinuses kaupadega, teenustega plussis. Seega raha
Eksperdid, nõustajad omavad tugevaid teadmisi, nende poole pöördutakse sooviga edu saavutada Hääletajad põhimass Toetajad ja patrioodid poliitilises süteemis pettunu; püüavad eemale hoida, astuvad riigi eest välja Mitteaktiivsed ei osale poliitikas Kapital igasugune vahetusväärtusega omadus, nähtus või ese; majanduskapital, inimkapital, sotsiaalne kapital ja kultuuri- ning sümbolkapital Ideoloogia sotsiaalse kogemuse alusraamistik, mis hoiab mingit ühiskonnarühma koos; vahent praktilise poliitika tõlgendamisel; väljendub: 1) eksplitsiitselt teatud kindlate teemade valiku, majanduslike ja poliitiliste strateegiate otsese väljendumise kaudu; 2) implitsiitselt teatud võtmesõnade kasutamise kaudu De Tracy ideesüsteemide uurimine teoloogia asemel mõistuse reeglite järgi Marx ideoloogia on ettekääne, illusioon
12aj Poliitilised ideoloogiad Liberalism, konservatism, sotsialism Liberalism Termin pärineb ladina keelest: liber vaba ehk vabameelsus. On suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. 19. sajandi algul nimetas üks Hispaania seadusandliku kogu fraktsioon ennast liberaalideks. Prantsusmaal nimetas viigipartei end 1849. aastal ümber Liberaalseks Parteiks. Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides erinevalt tõlgendatud. Kui USA-s seondub liberalism põhiliselt
Dahlist. Poliitilise käitumise mõjutajad On 4 tüüpi tegureid mis inimese poliitilist käitumist mõjutavad: 1. Keskkond 1.1. Poliitiline keskkond Nt: Ugandas ei tohi poliitikast rääkida, Hiinas peab, Boliivias keegi ei tea poliitikast midagi, USAs natuke teab jne. 2.1. laiem keskkond (sotsiaalne, majanduslik ja kultuuriline) Nt: kuna islamiusk on naised alla surunud, siis nad poliitikas ei osale. 2. Poliitilise sotsialiseerumise mõjutajad Poliitiline sotsialiseerumine – protsess, mille läbi inimene omandab oma orientatsioonid nt kognitiivsed (teadmistel põhinev), afektiivsed (tunnetel põhinev) ja hinnangulised poliitilise maailma suhtes. 2.1. Perekond - Esimene ja kõige kauakestvam poliitilise sotsialiseerumise mõjutaja. Nt USAs 7a laps on vanemate partei poolt, türannist isa võib last poliitikas mitte osalema julgustada jne 2.2. Kool - Riigi jaoks tähtsaim poliitilise sotsialiseerumise mõjutaja. Nt: autoriteetne õpetaja, õpetuse sisu on
Perevorm Suurpered Tuumpere Mittetäielik Kõik perekond Valitsuse roll Kaitsta rahvast Ühishüvis, maj. reg, Sotsiaalkindlustus Avalik haldus infrastruktuuri tagamine Tähtsaim kapital Maa Tööjõud, tooraine Knowhow Info, aeg Näide tänapäevast Jeemen, Keenia, PKorea, Kõrgõstan, Hiina, Venezueela, Eesti, Läti, USA Laos Usbekistan Venemaa Tekkimise põhjus Neoliitiline Tööstusrev. Tehnoloogia areng Internet revolutsioon ja heaoluüh.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
